2.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/62

—

rõhutab, et Regioonide Komitee üks peamisi poliitilisi võtmeteemasid on ELi laienemisprotsessi edu tagamine;

—

näeb mõnede Lääne-Balkani riikide suhtes viisanõude kaotamises head näidet sellest, kui palju on võimalik saavutada, kui rangete tingimuste täitmine seotakse teatud soodustuste tagamisega;

—

ei jäta märkimata, et enamikus riikides jääb alles terve rida väljakutseid, mille lahendamine toimub osaliselt väga aeglaselt ja kõhklevalt, ning leiab, et reforme on tarvis eelkõige sellistes valdkondades nagu riigi ülesehitamine, õigusriigi põhimõtted, haldussuutlikkuse suurendamine kõigil tasanditel (eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil), parem valitsemistava, kohtusüsteemi reform ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus kõigil riiklikel tasanditel;

—

rõhutab, et läbirääkijariike tuleb nende jõupingutustes jätkuvalt toetada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetuste, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahvusvaheliste finantsasutuste laenude kaudu;

—

on veendunud, et ilma piisava ettevalmistuse ja hariduseta poliitika- ja haldusvaldkonna esindajateta kohalikul ja piirkondlikul tasandil ei ole võimalik laienemispüüdlusi edukalt ellu viia.

Raportöör

Franz SCHAUSBERGER (AT/EPP), Salzburgi liidumaa esindaja Regioonide Komitees

Viitedokument

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2010–2011” ”

KOM(2010) 660 lõplik

1.

rõhutab, et Regioonide Komitee üks peamisi poliitilisi võtmeteemasid on ELi laienemisprotsessi edu tagamine;

2.

toonitab kindlalt, et komitee kaudu esindatud kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll dialoogis kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, kus kõikjal valitsevad väga erinevad detsentraliseerimisvormid, mis on kujunenud ajaloo ja kultuuri taustal;

3.

tunnistab vajadust luua kohalikul ja piirkondlikul tasandil detsentraliseeritud teabe- ja teabevahetuspoliitika laienemisprotsessi tarvis ning teatab, et on valmis kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõnealuses valdkonnas toetama, et valmistada neid ette nende tulevasteks ülesanneteks ning edendada koostööd asjaomaste Euroopa kontaktinstitutsioonidega;

4.

edendab välissuhete strateegia kaudu poliitilist dialoogi ning majanduslikku ja kultuurilist koostööd kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

5.

töötab aktiivselt selle nimel, et parandada otseste institutsioonidevaheliste kontaktide ning avalike ürituste, erialakonverentside ja töörühmade korraldamise kaudu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust õigus-, rahandus- ja haldusvaldkonnas;

6.

viitab tänulikult Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi arvamustele ja informatsioonile ning kandidaatriikide delegatsioonide, nende kohalike omavalitsuste liitude ja erinevate valitsusväliste organisatsioonide olulisele panusele;

7.

tervitab tõsiasja, et – nagu ilmneb komisjoni teatisest – Euroopa Liidu laienemisprotsess on alates viimaste eduaruannete vastuvõtmisest saanud uue hoo ja seda hoolimata arvukatest muudest väljakutsetest ning finants- ja majanduskriisist, ning seega on Lissaboni lepingu jõustumisega tagatud, et Euroopa integratsiooniprotsessi dünaamilisus saab püsima jääda;

8.

tervitab asjaolu, et tänu Horvaatiaga peetavate ühinemisläbirääkimiste edukusele ning 2010. aasta juulis Islandiga alustatud ühinemisläbirääkimistele on Euroopa Liidu kuues laienemisring käeulatuses;

9.

toonitab siiski, et uued ühinemised on vaja hästi ette valmistada tagades, et tingimused on asjakohaselt täidetud;

10.

on veendunud, et ühinemisprotsess loob laienemisprotsessis osalevates riikides erakordse võimaluse poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimiseks, et saavutada neis riikides Euroopa standardid. Samuti aitab ühinemisprotsess toime tulla finants- ja majanduskriisiga ning ellu viia 2020. aasta reformikava;

11.

juhib tähelepanu sellele, et laienemisprotsessis osalevatel riikidel, eelkõige Lääne-Balkani riikidel, on – osaliselt isegi piirkondlikul ja kohalikul tasandil – väga erinevad poliitilised ja haldusstruktuurid ning traditsioonid ning suured erinevused arengutasemes, millega tuleb laienemisprotsessis piisavalt arvestada;

12.

innustab just Lääne-Balkani riike võtma kohalikul ja piirkondlikul tasandil sihipäraseid meetmeid VKEde tugevdamiseks, et luua töökohti ja seega vähendada noorte seas stiimuleid väljarändeks eelkõige vähemarenenud äärealadelt;

13.

näeb mõnede Lääne-Balkani riikide suhtes viisanõude kaotamises head näidet sellest, kui palju on võimalik saavutada, kui rangete tingimuste täitmine seotakse teatud soodustuste tagamisega;

14.

tervitab asjaolu, et viimasest eduaruandest alates on pikkades kahepoolsetes vaidlustes saavutatud läbimurdeid ning käivitatud dialooge, mille raames on läbirääkijariigid hakanud võtma suuremat vastutust piirkondliku koostöö eest;

15.

ei jäta aga märkimata, et enamikus riikides jääb alles terve rida väljakutseid, mille lahendamine toimub osaliselt väga aeglaselt ja kõhklevalt, ning leiab, et reforme on tarvis eelkõige sellistes valdkondades nagu riigi ülesehitamine, õigusriigi põhimõtted, haldussuutlikkuse suurendamine kõigil tasanditel (eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil), parem valitsemistava, kohtusüsteemi reform ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus kõigil riiklikel tasanditel;

16.

rõhutab, et läbirääkijariike tuleb nende jõupingutustes jätkuvalt toetada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetuste, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahvusvaheliste finantsasutuste laenude kaudu;

17.

leiab, et enamikus Lääne-Balkani riikides ja Türgis on tarvis võtta konkreetseid meetmeid igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja inimõiguste kaitse tugevdamiseks eelkõige naiste, laste ja romade õiguste osas. Konkreetsemalt Türgi puhul peab komitee vajalikuks järgmisi meetmeid: kõigi küproslaste inimõiguste taastamine, inimeste ümberasustamise peatamine, Famagusta piirkonna tagastamine selle seaduslikele elanikele kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning ELi tingimuseks oleva Ankara protokolli elluviimine;

18.

on veendunud, et ilma piisava ettevalmistuse ja hariduseta poliitika- ja haldusvaldkonna esindajateta kohalikul ja piirkondlikul tasandil ei ole võimalik laienemispüüdlusi edukalt ellu viia;

19.

julgustab läbirääkijariike oma detsentraliseerimis- ja regionaliseerimispüüdlusi jätkama. See lihtsustab ka teabe- ja teabevahetuspoliitika vajalikku detsentraliseerimist, samuti kodanikuühiskonna ja poliitilist dialoogi Euroopa Liidu ja laienemisprotsessis osalevate riikide kodanike vahel;

20.

viitab vajadusele parandada kohalike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust seadusandluse, finants- ja haldusvaldkonnas ning anda subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades võimalikult palju ülesandeid kohaliku ja piirkondliku taseme pädevusse ja tagada nende rahastamine;

21.

tunneb heameelt selle üle, et ELi strateegiad makropiirkondade jaoks kujutavad endast olulist vahendit integratsiooniprotsessi kiirendamisel, eelkõige tänu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väärtustamisele, ja leiab, et ELi Doonau piirkonna strateegia ning Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna tulevane strateegia loovad uusi võimalusi piirkondlikuks koostööks kandidaatriikidega;

22.

võtab teadmiseks asjaolu, et alates 2000. aastast seati Aadria mere ja Joonia mere algatusega eesmärk tagada rahu, turvalisus, areng ja koostöö EL-Lääne-Balkani piirkonnas; märgib samuti, et Aadria mere ja Joonia mere piirkonna nõukogu võttis kohustuse toetada ELi Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegiat ELi institutsioonides ning kaasates riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;

23.

palub asjaomastel liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kontrollida, mil määral on võimalik luua vastastikuseid seoseid ja koosmõju ELi makropiirkondade eri strateegiate vahel;

24.

palub Euroopa Komisjonil analüüsida, kuidas kasutada ära Lääne-Balkani ja Vahemere ümbruse riikides tegutsevate Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) potentsiaali, et kohandada Lääne-Balkani riikide ja Türgi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ELi õigustikuga;

25.

teeb eelkõige Lääne-Balkani riikidele ja Türgile ettepaneku võtta sobivaid meetmeid, et oluliselt suurendada naiste osakaalu kohalikes ja piirkondlikes esindusorganites;

26.

soovitab komisjonil laienemisstrateegiat puudutavates tulevastes aruannetes käsitleda põhjalikumalt piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse olukorda ja taset, arvestades nende olulist rolli ELi meetmete rakendamisel, ning juhtida seega laienemisprotsessis osalevate riikide tähelepanu rohkem reformide vajadusele regionaliseerimise ja detsentraliseerimise valdkonnas;

27.

tervitab asjaolu, et Horvaatia on ühinemisläbirääkimistel 2010. ja 2011. aastal nii suuri edusamme teinud, et ühinemisläbirääkimised ELiga lõpetati ametlikult 30. juunil 2011 ning seega ühineb Horvaatia 28. liikmesriigina ELiga eeldatavasti 1. juulil 2013;

28.

peab siiski tungivalt vajalikuks, et Horvaatia võtaks nüüd vajaliku aja, et täita 23. peatüki veel täitmata kriteeriumid; see hõlmab ennekõike täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, valitsuse kõrgeimal tasandil pidevat võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, kohtusüsteemi sõltumatust ja tõhusust, samuti vähemuste austamist ja kaitset, sh pagulaste tagasipöördumist;

29.

viitab sellele, et avaliku halduse reformi raames on tarvis täiendavaid jõupingutusi ning sellesse tuleb tingimata kaasata ka kohaliku ja piirkondliku tasandi haldusasutused, et kõrvaldada olemasolevad keerulised haldusmenetlused ning liigne politiseerimine ning suurendada haldussuutlikkust, tõhusust, sõltumatust ja usaldusväärsust kõigil tasanditel;

30.

julgustab kiiresti ellu viima kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate tasustamist käsitleva uue seaduse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutavate isikute ja töötajate koolitamise riikliku strateegia aastateks 2009–2013, et parandada kodanikele pakutavate detsentraliseeritud teenuste osutamist ning soodustada ajakohase ja tõhusa avaliku halduse loomist;

31.

teeb ettepaneku, et hoolimata edusammudest regionaalpoliitika ja struktuurifondide koordineerimise valdkonnas tuleb võtta edasisi meetmeid, mille abil kaasata kohalikku ja piirkondlikku tasandit ulatuslikumalt ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisse ning pakkuda piirkondadele ja omavalitsusüksustele hea koolituse ja ettevalmistusega haldustöötajate ning kohalike ja piirkondlike poliitikute kaudu võimalust töötada välja sobivad projektid, mida toetataks ELi fondidest. Sellega vähendataks Horvaatia piirkondade arenguerinevusi, aidates tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust;

32.

soovitab ellu viia detsentraliseerimisstrateegia, mis muu hulgas aitab kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalise olukorra parandamisele ning võimaldab kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatel ka õigusloomeprotsessis osaleda, samuti soovitab komitee ellu viia 2010. aasta juulis vastu võetud funktsionaalse detsentraliseerimise ja territoriaalse korralduse suunised;

33.

tervitab piirkondade ja kohalike omavalitsuste arvukaid iseseisvaid algatusi kohaliku majanduse edendamisel investoritele atraktiivsete stiimulite loomise teel, sh näiteks bürokraatia lihtsustamine ja tugimeetmed, mis võimaldavad asutada kohapeal rohkem ettevõtteid ning luua töökohti. Komitee loodab, et õiguslikust ebakindlusest omandiküsimuses on võimalik üle saada uute sätete abil;

34.

viitab sellele, et Horvaatia viimasel ajal paranenud kahepoolseid suhteid teiste laienemisprotsessis osalevate riikidega (nt Serbiaga) ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega (nt Sloveeniaga) on piiriülese piirkondliku ja kohaliku koostöö kaudu võimalik veelgi märkimisväärselt tugevdada;

35.

innustab suurendama edusamme vähemuste õiguste, kultuuriliste õiguste, vähemuste kaitse ja põgenike tagasipöördumise valdkonnas, kaasates aktiivsemalt kohaliku ja piirkondliku tasandi vastutavaid osapooli. Tõhustada tuleb sihipäraseid piirkondlikke toetusi põgenike tagasipöördumiseks eelkõige nendesse piirkondadesse, mis endise Jugoslaavia sõjaga seotud ümberasustamiste tõttu on endiselt suures osas asustamata, ning tervitab sellega seoses tihenenud koostööd Serbia ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga;

36.

väljendab heameelt selle üle, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab endiselt poliitilisi kriteeriume ning on ka 2010. aastal teinud täiendavaid edusamme. Komitee tõdeb siiski, et enamikes poliitiliste kriteeriumide valdkondades, nagu näiteks kohtusüsteemi sõltumatus, avaliku halduse reform ja sõnavabadus meedias, on tarvis teha täiendavaid jõupingutusi ning suurendada valmidust reformideks; peab Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja ELi lähenemises oluliseks heanaaberlike suhete, eelkõige ka piiriüleste piirkondlike ja kohalike, säilitamist. Selle alla kuulub ka praegu ÜRO egiidi all toimuva protsessi raames mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmine nimeküsimuses;

37.

kutsub üles tõhustama dialoogi etniliste rühmade vaheliste suhete küsimustes ning soovitab korrapäraselt korraldada parlamendi asjaomase komisjoni kokkusaamisi, et viia ellu Ohridi lepingu eesmärgid;

38.

tervitab detsentraliseerimise kui Ohridi raamkokkulepete ühe põhiprintsiibi jätkamist ja asjaolu, et detsentraliseerimisküsimustega tegelev ministeeriumitevaheline töörühm on korrapäraselt kokku saanud, samuti 2008.–2010. aastaks koostatud detsentraliseerimise rakendusprogrammi ja tegevuskava ajakohastamist;

39.

tervitab asjaolu, et rahaliste vahendite detsentraliseerimise protsessi viimasesse faasi on jõudnud uusi kohalikke omavalitsusi, seega on nimetatud faasi jõudnud 77 omavalitsust 85st;

40.

tunneb ka heameelt selle üle, et kohalike omavalitsuste rahastamist käsitlevat seadust muudeti nii, et kohalike omavalitsuste osa käibemaksutuludest suurendatakse 2013. aastaks 3 %-lt 4,5 %-le, mis siiski ei ole veel piisav selleks, et omavalitsused suudaksid oma ülesandeid rahuldavalt täita;

41.

peab positiivseks seda, et strateegia riigiomandis olevate kruntide halduse ülekandmiseks omavalitsustele alates 2011. aastast on välja töötatud, ning komitee ootab nüüd kõnealuse strateegia võimalikult kiiret elluviimist;

42.

tunnistab, et hoolimata tõsiasjast, et mitmed omavalitsused on suurendanud oma finantsasjade järelevalvet, on tarvis täiendavaid suutlikkuse arendamise programme, et suurendada omavalitsuste suutlikkust maksuhalduse, personali arendamise ja finantskontrolli valdkonnas. Komitee tunneb kahetsust, et igakuiselt kohtuva avaliku halduse kõrgetasemelise komitee töö raames kokkulepitud reforme ei rakendata süstemaatiliselt ega tõhusalt;

43.

kutsub üles pädevate ministeeriumite eripanuse abil kiirendama detsentraliseerimist ning finants- ja eelarvepoliitika suutlikkuse suurendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee tunneb kahetsust, et ministeeriumitevaheline komitee omavalitsuste rahastamise jälgimiseks on kokku saanud vaid ühel korral ja et kohalike projektide riigipoolne rahastamine ei ole tasakaalustatud piirkondliku arengu seisukohalt olnud piisavalt läbipaistev ega vajalikult määral kooskõlastatud;

44.

tunneb kahetsust märkimisväärsete viivituste pärast regionaalarengu tööprogrammide elluviimisel ning selle pärast, et projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel jääb pidevalt vajaka tehnilisest suutlikkusest ministeeriumites ja kohalikes haldusasutuses;

45.

kutsub üles koostama õiglasi kriteeriume riiklike investeerimisfondide vahendite jagamiseks omavalitsustele, et vältida muljet nagu toimuks jagamine parteipoliitilistel või etnilistel alustel ja et oleks võimalik vältida etniliste vähemuste diskrimineerimist;

46.

rõhutab vajadust tagada vähemustele täielikult õiguslikud garantiid kõigil tasanditel ning parandada etniliste kogukondade (eelkõige romade) integratsiooni. Komitee kutsub valitsust üles ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning tugevdama etniliste kogukondade vaheliste suhete komisjonide positsiooni;

47.

möönab, et kohaliku omavalitsuse seadusega antakse omavalitsustele küll olulised pädevused, kuid kõnealune seadus on teiste õigusnormide mõjul suhteliselt piiratud ning selle rakendamiseks ei ole eraldatud piisavalt vahendeid;

48.

tervitab Euroopa Ülemkogu 2010. aasta juuni otsust avada ühinemisläbirääkimised Islandiga ning väljendab heameelt selle üle, et Island täidab poliitilisi kriteeriume ning et tegemist on toimiva parlamentaarse demokraatiaga, kus on tugevad institutsioonid, stabiilne põhiseaduslik ja õigussüsteem koos hästijuurdunud kohtusüsteemi ja tõhusa avaliku haldusega;

49.

tervitab asjaolu, et Islandil on tõhusalt toimivad kohalikud omavalitsused, ent soovitab subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt läbi viia täiendava detsentraliseerimise ja ülesannete delegeerimise kohalikele omavalitsustele;

50.

näeb Euroopa Liidu fondide toel regionaalarengu projektide väljatöötamises võimalust võidelda elanike väljarände vastu kaugemalasuvatest väikestest omavalitsustest ning vältida omavalitsuste ühendamist;

51.

tervitab regionaalpoliitika töörühmade kasutamist ühinemisläbirääkimiste meeskonnas ning soovitab aktiivselt kaasata kohaliku tasandi esindajaid;

52.

tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingutele on kõigil ELi kodanikel õigus kandideerida ja hääletada oma elukohariigi kohalikel valimistel samadel tingimustel vastava riigi kodanikega [põhiõigusteharta artikkel 40], ning julgustab seetõttu Islandit kohandama oma valimisõigust nimetatud sätetega;

53.

nendib, et Islandi elanikkonna ja erinevate poliitiliste rühmade seas valitseb märkimisväärne skepsis või vastasseis Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Komitee peab vajalikuks täiendavaid jõupingutusi, et tagada islandlaste ulatuslik teavitamine ELi liikmesuse mõjudest ning soovitab sellesse tingimata aktiivselt kaasata kohaliku tasandi;

54.

soovitab subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades vastavate seadusandlike meetmete abil jagada selgelt pädevused keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel ning luua õigusvahend, mis võimaldab ametiasutustel otsuseid vaidlustada, kui need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhimõtetega;

55.

peab probleemseks tõsiasja, et 76-st Islandi omavalitsusest 26-s on alla 500 elaniku, ent osaliselt asuvad omavalitsused üksteisest väga kaugel, nii et omavalitsuste arvu edasine vähendamine tähendaks elanikele pikki vahemaid kohalike ametiasutuste ja esindusteni. Komitee soovitab seetõttu edendada aktiivselt väikeste omavalitsusüksuste koostööd, et tagada nende püsimajäämine ja anda neile ka võimalus välja töötada ja läbi viia ühiseid ELi rahastatavaid projekte;

56.

loodab, et praegust põhiseadust saab asendada tsiviilpõhiseadusega, mis lähtub ulatuslikest konsultatsioonidest erinevate ühiskonnarühmade ja -osadega, sh kohalik ja piirkondlik tasand ning rahvusvähemused ja usukogukonnad. Kõnealuses kontekstis tervitab komitee põhiseaduse reformipaketi vastuvõtmist ja sellega seonduvaid demokratiseerimise ja liberaliseerimise püüdlusi ning loodab, et selle taustal paraneb poliitiline kliima ning poliitilistes parteides ja institutsioonides suureneb valmisolek dialoogiks ja kompromissideks. Komitee kutsub seetõttu üles kiiresti ellu viima põhiseaduse reformi ning leidma selleks poliitiliste parteide ja kodanikuühiskonna laialdast toetust;

57.

tunnustab alustatud reforme ja tahet edasisteks reformideks, mis peaksid positiivset mõju avaldama ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

58.

julgustab Türgi valitsust hoolimata rõõmustavatest edusammudest kõnealustes valdkondades jätkama jõupingutusi usuvabaduse, naiste õiguste ja selliste põhiõiguste nagu sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus austamise valdkonnas; kutsub Türgit üles tegema suuremaid jõupingutusi ja vajadusel võtma vastu uued õigusaktid, tagamaks mittemoslemite kogukondade õigused ja et piirangud ei takistaks nende tegevust;

59.

tõdeb heameelega, et regionaalpoliitika ja struktuuripoliitiliste vahendite koordineerimise alal võis täheldada edusamme ning et kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejaid on ettevalmistustesse aktiivsemalt kaasatud. Komitee juhib aga tähelepanu sellele, et riiklikul tasandil oleks tarvis nende küsimustega tegelevate ametkondade suutlikkust parandada, et oleks võimalik vahendeid tõhusamalt kasutada ning valmistada Türgit kõigil tasanditel hästi ette struktuurifondide kasutamiseks;

60.

on veendunud, et seni suures osas lahendamata kurdide probleemi eelkõige riigi ida- ja kaguosas aitaks lahendada kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse tugevdamine. Komitee soovitab Türgi ametiasutustel jätkata jõupingutusi kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse tugevdamiseks pikaajalise detsentraliseerimisstrateegia abil, ja innustab Türgi ametiasutusi eraldama kohalikule omavalitsusele rohkem vahendeid;

61.

soovitab uurida, millisel määral võiksid ELi piirkondliku ja föderaalse võimu jagamise struktuuride olemasolevad parimad tavad ja head näited ning subsidiaarsuse ja detsentraliseerimise põhimõtete rakendamine aidata kaasa kõnealuse probleemi lahendamisele;

62.

kutsub Türgit üles näitama läbirääkimistes valmidust Küprose küsimuse lahendamiseks ning rakendama ÜRO julgeolekunõukogu Küprost puudutavaid resolutsioone;

63.

avaldab kahetsust selle üle, et puuduvad edusammud assotsiatsioonilepingu teise lisaprotokolli (nn Ankara protokolli) rakendamisel, millega laiendati Türgiga 1996. aastast eksisteeriv tolliliit kümnele uuele liikmesriigile, sh Küpros;

64.

toetab Euroopa Komisjoni 2010. aastal alustatud jõupingutusi projektipartnerluste loomiseks ELi liikmesriikide ja Türgi omavalitsuste vahel, et toetada Türgi omavalitsusi selliste valdkondade nagu jäätmekäitlus, keskkonnakaitse, transport ja liiklus, sotsiaalteenused, energia, turism ja kultuur ülesehitamisel, arendamisel ja täiustamisel;

65.

tervitaks asjaolu, kui Türgi omavalitsusüksustele ja piirkondadele antaks võimalus luua suhteid teiste riikide piirkondade ja omavalitsustega ilma eelnevalt siseministeeriumist luba taotlemata, ning innustab ELi liikmesriikide kohalikke ja piirkondlikke institutsioone tugevdama koostööd Türgi piirkondade ja omavalitsustega;

66.

tõstab esile vajaduse kaasata kohalik ja piirkondlik tasand varakult ühinemisprotsessi, sest suur osa ELi õiguseeskirjadest tuleb ellu viia kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning peab seetõttu kohaliku ja piirkondliku tasandi haldussuutlikkuse suurendamist eriti oluliseks;

67.

on valmis koos Türgi kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega moodustama ühise nõuandekomitee, et veelgi paremini toetada Türgi detsentraliseerimisprotsessi ning anda konkreetne panus institutsioonide ülesehitamisse ja haldussuutlikkuse suurendamisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

68.

soovitab sammhaaval vähendada kuberneride mõju piirkondliku omavalitsuse tööle;

69.

innustab looma õiguslikku struktuuri, mis kohustaks konsulteerima kohalike ja piirkondlike haldusasutustega, kui puudutatakse nende huvisid ja pädevusvaldkondi;

70.

viitab sellele, et Türgi on ikka veel suurte piirkondlike erinevustega riik, millest tulenevad olulised väljakutsed regionaalpoliitikale ja struktuurilisele arengule, et erinevusi sammhaaval tasakaalustada, ning innustab koostama ulatuslikku strateegiat arenguerinevuste vähendamiseks linna- ja maapiirkondade vahel;

71.

soovitab ühenduse õigustiku raames võimalikult kiiresti avada eelkõige peatükk 22 – regionaalpoliitika ja struktuuripoliitiliste vahendite kooskõlastamine;

72.

soovitab võimalikult kiiresti võtta vastu piirkondade ja kohalike omavalitsuste rahalisi vahendeid käsitleva seadus, et eraldada kõnealustele omavalitsustele piisavad rahalised vahendid oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks;

73.

viitab Türgi olulisele rollile piirkondliku osalejana seoses ELi Musta mere strateegiaga ning soovitab Türgil kõnealuse küsimusega aktiivselt tegeleda, kaasates sellesse vahetult Musta mere ääres asuvad piirkonnad;

74.

tervitab Albaania jõupingutusi Euroopa Liidu poliitiliste kriteeriumide täitmisel eelkõige stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustuste täitmise kaudu;

75.

tõdeb, et Albaania peab regionaalpoliitika vallas võtma veel märkimisväärseid meetmeid, et jõuda Euroopa standarditeni. Eelkõige puudutab see NUTS-2-le vastavate territoriaalüksuste puudumist ning regionaalarengu projektide elluviimist käsitlevat ühtset kooskõlastatud seadusandlust;

76.

tunneb kahetsust, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finantskäitumine on ebapiisavalt reguleeritud, eriti mis puudutab finantsressursside kogumise võimalust ja ka piiratud kulutamisvõimalusi, ning et detsentraliseerimismeetmete ja haldusautonoomia elluviimine ning sellega seonduv pädevuste delegeerimine kohalikule ja piirkondlikule tasandile on olnud aeglane;

77.

märgib, et ELi programmide tõhusaks elluviimiseks on kõigil tasanditel veel liiga vähe koolitatud personali;

78.

kutsub üles tugevdama Albaania demokraatlikke struktuure eriti poliitiliste institutsioonide ja parteiülese dialoogi osas, et parandada riigi poliitilist stabiilsust ja et valitsus saaks tõhusamalt kujundada oma haldustegevust, ilma milleta ei ole vajalikud reformid võimalikud. Samuti rõhutab komitee antud kontekstis opositsiooni hädavajalikku osalemist parlamentaarses töös;

79.

soovitab kehtestada piirkonnanõukogude otsevalimised ning vastu võtta kohalikku omavalitsust käsitleva uue seaduse;

80.

teeb ettepaneku reformida kohaliku ja piirkondliku tasandi tugevdamise nimel prefektide rolli, et seeläbi piirata nende kontrolliõigusi ning jõuda nende ja piirkonnanõukogude vastutusalade selge määratlemiseni;

81.

kutsub üles vastu võtma OSCE soovitatud valimisreformi, et tagada kõigil tasanditel toimuvate valimiste läbiviimine vastavalt Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, ning võtab teadmiseks OSCE ja Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi aruande, mille kohaselt viidi 8. mai 2011 toimunud kohalikud valimised läbi suures osas läbipaistvalt, ausalt ja rahulikult, ning kutsub üles kehtestama selged reeglid antud hääletussedelite kehtivuse kohta ja loodab, et poliitilised parteid pöörduvad tagasi korrapärase parteipoliitilise elu juurde;

82.

viitab hiljuti aset leidnud vägivaldsetele konfliktidele ning ootab, et Albaania võtaks koheselt kõik meetmed, et tagada poliitiline stabiilsus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

83.

soovitab tungivalt kaasata kohalike omavalitsuste esindajad läbirääkimisprotsessi ELiga;

84.

avaldab kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina on ka 2010. aastal oluliste reformide elluviimisel teinud vaid tagasihoidlikke edusamme ning et ebakõlad põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooni vahel on hoolimata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest kõrvaldamata;

85.

seoses sellega kutsub üles põhiseadust kiiresti läbi vaatama ning riigiüleste institutsioonide tulemuslikkust ja toimimisviise parandama, et riik oleks võimeline ELi õigusakte ja eeskirju üle võtma, rakendama ja jõustama;

86.

peab vastuvõetamatuks, et Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduses nähakse ikka veel ette, et kodanikud, kes ei pea end kuuluvaks ühte kolmest rahvusrühmast (bosnialased, horvaadid või serblased), ei tohi kandideerida presidendi- ja riigi parlamendi valimistel, ning rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, et kõnealused sätted ei ole kooskõlas inimõiguste üldiste põhimõtetega;

87.

peab oluliseks, et ministrite nõukogu võttis 2010. aasta märtsis vastu tegevuskava Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse elluviimiseks ning moodustas vastava töörühma, kuid tunneb kahetsust, et kõnealune töörühm ei ole seni veel jõudnud ühegi kokkuleppeni;

88.

väljendab kahetsust, et ka viimastel, 2010. aastal toimunud valimistel kohaldati etnilisi ja elukohajärgseid valimisõiguse piiranguid, mis on selges vastuolus demokraatlike põhimõtete ja õigusega võrdsele kohtlemisele ilma diskrimineerimiseta;

89.

märgib kahetsusega, et ikka veel ei ole kaugeltki täidetud kõrge esindaja büroo sulgemiseks vajalikud eeldused nagu näiteks vara jaotamine riikliku ning kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel, ning et täidesaatvate ja seadusandlike organite tööd kõigil riiklikel tasanditel iseloomustab jätkuvalt peaaegu täielikult etniline suunitlus ning väga puudulik koordineerimine;

90.

avaldab kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina on ainuke riik, kes ei osale 2011. aasta rahvaloendusel, kuna seni ei ole vastuvõetud rahvaloendusseadust;

91.

märgib, et kohtusüsteemi valdkonnas on tehtud piiratud hulgal edusamme, kuid haldusüksuste ja kantonite tasandil on tarvis veel parandusi;

92.

tunneb kahetsust, et korruptsioonivastases võitluses on saavutatud vaid väheseid edusamme, korruptsioonijuhtude õiguslik menetlemine edeneb aeglaselt ning vaid väikese arvu oluliste juhtude puhul on alustatud kohtumenetlust, mille põhjuseks on muu hulgas õiguseeskirjade puudulik rakendamine ja haldusüksuste vahelised koordineerimisprobleemid;

93.

tervitab asjaolu, et etnilise jaotusega koolide arv on vähenenud ning enamikus koolides on kehtestatud ühtne 9-aastane õppekava, kuid väljendab kriitikat selle kohta, et õpilaste koolisisene etniline rühmitamine on endiselt jõus;

94.

tunneb kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole vaatamata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi finantstoetusele seni olnud suuteline arendama vajalikul määral välja vajalikke struktuure ELi fondide detsentraliseeritud haldamiseks;

95.

viitab Bosnia ja Hertsegoviina föderatsiooni spetsiifilistele probleemidele, kus haldusüksuste, kantonite ja omavalitsuste pädevused osaliselt kattuvad, sest seni on seadusandlust erinevatel tasanditel ühtlustatud;

96.

lükkab otsustavalt tagasi korduvalt esitatud küsitavused riigi territoriaalse ühtsuse, selle institutsioonide ja pädevuste üle (eelkõige Republika Srpska poolt). Komitee kritiseerib otsustavalt Republika Srpska hiljutisi katseid referendumi kaudu kahtluse alla seada kõrge esindaja legitiimsus ja kogu riigi jurisdiktsioon. Lisaks pooldab komitee Bosnia ja Hertsegoviina puhul riigi pädevuste tugevdamist teatud valdkondades ja ühtse majandusruumi loomist ning innustab poliitikuid üksuse, kantoni ja Bosnia ja Hertsegoviina föderatsiooni tasandil väljendama valmisolekut vahelepingu väljatöötamiseks;

97.

märgib, et kohalike omavalitsuste ressursid on hetkel äärmiselt piiratud, riigiomandi küsimus ei ole piisavalt selge ning etnilisi kriteeriume poliitiliste õiguste teostamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil on tarvis tingimata reformida;

98.

peab tingimata vajalikuks eelkõige riigiomandi reformi kõigil tasanditel;

99.

kutsub riigi kõigi valitsustasandite vastutajaid üles tugevdama piiriülest koostööd naaberriikidega;

100.

nendib heameelega, et Serbia on edendanud oma poliitilist reformikava ning teinud märkimisväärseid täiendavaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuete täitmisel, kuid juhib tähelepanu sellele, et vajalikud on täiendavad jõupingutused;

101.

möönab samuti heameelega, et Serbia on astunud olulisi samme kogu Lääne-Balkani piirkonna lepitamise vallas ning jätkab konstruktiivset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

102.

tervitab kindlalt Serbia ja Kosovo vaheliste otseste läbirääkimiste alustamist ning asjaolu, et juba on saavutatud mõningasi lähenemisi. Komitee innustab mõlemat poolt kõnealuseid läbirääkimisi konstruktiivselt jätkama;

103.

tervitab asjaolu, et 1. jaanuaril 2010 jõustus Vojvodina autonoomse piirkonna uus põhiseadus. Komitee kutsub Serbia valitsust siiski üles võimalikult kiiresti ellu viima põhiseaduse mõningaid lahtisi sätteid, nagu näiteks riigiomandi ülekandmine Vojvodina autonoomsele piirkonnale;

104.

tervitab eriti 2010. aastal suurendatud detsentraliseerimisalaseid jõupingutusi ning algatusi Serbias;

105.

soovitab tungivalt kaasata Serbia ELiga läbirääkimistekomiteesse Vojvodina autonoomse piirkonna ning Serbia linnade ja omavalitsuste assamblee esindajad;

106.

kutsub üles looma õigussätteid, vastavalt millele peab riigi valitsus kohalike ja piirkondlike institutsioonidega konsulteerima, kui puudutatakse nende huvisid ja pädevusi;

107.

soovitab luua õiguslikud tingimused ja stiimulid omavalitsustevaheliseks aktiivsemaks teabevahetuseks, et suurendada avalike teenuste tõhusust ja tagada olemasolevate ressursside kokkuhoidlikum kasutamine;

108.

möönab, et Serbias on ikka veel suur arv põgenikke, kelle olukord on tarvis lahendada. Selleks on eelkõige vaja ulatuslikke meetmeid omavalitsuste tasandil;

109.

tervitab asjaolu, et Montenegro on teinud tublisid edusamme poliitiliste kriteeriumide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste täitmisel. Komitee viitab siiski täiendavate jõupingutuste vajalikkusele;

110.

rõhutab läbipaistva ja usaldusväärse kohaliku halduse olulisust ning vajadust jätkata pädevuste ja rahaliste ressursside detsentraliseerimist;

111.

kutsub üles vastu võtma piirkondliku organiseerumise seadust ja täiendama kohalikke rahalisi vahendeid käsitlevat seadust;

112.

kutsub üles parandama koostööd valitsuse ja vähemuste nõukogude vahel, et tagada vähemuste esindatus avalikus halduses, riiklikes organisatsioonides ning kohalikes omavalitsustes;

113.

innustab Montenegrot jätkama haldussuutlikkuse suurendamist kõigis valdkondades, eriti kohalikul tasandil, ning parandama avaliku teenistuse professionaalsust ja siduma avaliku halduse lahti poliitikast;

114.

tunneb heameelt selle üle, et detsentraliseerimisprotsess Kosovos on silmnähtavalt edenenud ja et koostöö EULEXiga on muutunud aktiivsemaks, samuti selle üle, et Euroopa tegevuskava ja reformipoliitika elluviimisel on tehtud teatud edusamme;

115.

nõuab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis Marty aruande alusel Kosovo kõrge esindaja vastu tõstatatud etteheidete täielikku ja kiiret selgitamist;

116.

nendib murega, et suuresti jääb puudu rahvusrühmade vahelisest dialoogist ning leppimisest, samuti on raskusi vähemuste, eriti Kosovo serblaste kaitse ja integreerimisega;

117.

tunneb suurt muret seoses rikkumiste, seadusvastase käitumise ja valimispettustega viimastel valimistel ning eelnimetatust tulenevalt vajalikuks osutunud järelvalimistel ning leiab, et see on selge märk riigi puudulikust demokraatlikust küpsusest;

118.

julgustab Kosovot jätkama ja lõpule viima detsentraliseerimisprotsessi ja kohalike omavalitsuste reformi ning tervitab kohaliku omavalitsuse ministeeriumis eraldi töörühma loomist Põhja-Kosovo küsimustega tegelemiseks ning juhib tähelepanu sellele, et detsentraliseerimine on võimalik lõpule viia vaid kohaliku elanikkonna kaasabil;

119.

tunneb muret selle pärast, et Põhja-Kosovo Mitrovica piirkonnas toimub – eriti just seoses valimistega – ikka jälle vägivaldseid konflikte ning et seni ei ole õnnestunud selle piirkonna elanike seas rahu tagada.