(1)

Ühendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (2) alusel kooskõlastanud alates 2007. aastast oma piirkondlikku koostööd Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvate arengumaade ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 peamine eesmärk on kaotada vaesus, järgides aastatuhande arengueesmärke. Määruse alusel arengumaades, arenevatel territooriumitel ja arenevates piirkondades rakendatavate piirkondlike programmide raames toimuv koostöö on piiratud rahastamismeetmetega, mis peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(3)

Liidu huvides on asjaomaste arengumaadega sõlmitud suhteid veelgi süvendada, kuna kõnealused riigid on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises, ning liidul on strateegiline huvi edendada nendega mitmekülgseid sidemeid ja toetada eelkõige majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust. Selleks on liidul tarvis konkreetset rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid on otsustava tähtsusega suhete tugevdamisel ning annavad olulise panuse asjaomaste arengumaade edusammudesse.

(4)

2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodi neli ettevalmistavat meedet kõnealuse laiendatud koostöö edendamiseks kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) (finantsmäärus) artikli 49 lõike 6 punktiga b: äri- ja teadusvahetus Indiaga; äri- ja teadusvahetus Hiinaga; koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega; ning koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega. Samas artiklis on sätestatud, et ettevalmistavate meetmetega seotud seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1934/2006 (4) eesmärgid ja sätted on asjakohased laiendatud koostöö alustamiseks määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud riikidega. Seetõttu on vajalik laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 piirkondlikku reguleerimisala ning näha ette rahalised vahendid koostööks asjaomaste arengumaadega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise kohaldamisala laiendamine asetab asjaomased arengumaad kahe välistegevuse rahastamisvahendi rakendusalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus. Määrusega (EÜ) nr 1905/2006 nähakse ette ametliku arenguabi kriteeriumitele vastavate meetmete rahastamine, määrusega (EÜ) nr 1934/2006 tuleks hõlmata üksnes sellised meetmed, mis nendele kriteeriumitele põhimõtteliselt ei vasta. Lisaks sellele tuleks tagada, et senini määrusega (EÜ) nr 1934/2006 hõlmatud riigid, eriti tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid ei satu piirkondliku reguleerimisala laiendamisega halvemasse olukorda, eelkõige rahastamise osas.

(7)

Kuna majanduskriis on tekitanud äärmiselt pingelise eelarveolukorra kogu liidus ja soovitatav laiendamine puudutab riike, kes on mõnel juhul saavutanud liiduga võrreldava konkurentsivõime ning kus keskmine elatustase on lähedane teatud liikmesriikide omale, peaks liit oma koostöös võtma arvesse abi saavate riikide jõupingutusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel ning aitama neil täita ülemaailmseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

(8)

Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

(9)

Mitmeaastaste koostööprogrammide osas peaksid komisjonil olema volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, kuna need programmid täiendavad määrust (EÜ) nr 1934/2006 ning on üldiselt kohaldatavad. On eriti tähtis, et komisjon konsulteeriks asjakohaselt ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertide tasandil.

(10)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1934/2006 vastavalt muuta,

1)

Määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

Artiklid 1 kuni 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärk

1.    Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid käesoleva määruse I lisas loetletud riike ja territooriumeid, ning arengumaad riike, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (5) ning mis on loetletud käesoleva määruse II lisas . Edaspidi viidatakse neile kui „partnerriikidele”.

Liidu vahenditest toetatakse käesoleva määruse kohaselt majanduslikku, rahalist, tehnilist, kultuurilist ja akadeemilist koostööd artiklis 4 sätestatud valdkondades , mis jäävad partnerriikide pädevusse. Käesoleva määrusega rahastatakse meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaksmääratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

2.    Partnerriikidega tehtava koostöö esmatähtis eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega loodud sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel, et luua soodsam ja läbipaistvam keskkond suhete arendamiseks liidu ja partnerriikide vahel vastavalt aluslepingus sätestatud liidu välistegevuse põhimõtetele. See puudutab muu hulgas demokraatia edendamist, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtete austamist, samuti inimväärse töö ja hea valitsemistava edendamist ning keskkonna kaitsmist, et aidata kaasa partnerriikide edasiminekule ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   ▐ Koostöö on suunatud suhete arendamisele partnerriikidega, et edendada dialoogi ja vastastikust lähenemist ning jagada ja edendada ühesuguseid poliitilisi, majanduslikke ja institutsioonilisi struktuure ja väärtuseid. Liit soovib ka tugevdada koostööd ja teabevahetust olemasolevate või järjest olulisemaks muutuvate kahepoolsete partneritega ja kaasarääkijatega mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Koostöö hõlmab ka partnereid piirkondades, kus liidul on strateegiline huvi edendada sidemeid ja aluslepingus sätestatud väärtuseid .

2.   ▐ Põhjendavate asjaolude esinemisel ja liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks ning piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud iga-aastaste tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et ka lisades nimetamata riigid on käesoleva määruse meetmete osas abikõlblikud. Vastavad tingimused sätestatakse artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides.

3.    Komisjon muudab I ja II lisas esitatud loetelusid vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitees toimuvale arenguriikide loetelu korrapärasele läbivaatamisele ja teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4.     Liidu -poolsel rahastamisel käesoleva määruse alusel pööratakse vajaduse korral eritähelepanu sellele, kas partnerriik järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamisi tööstandardeid ning kas ta teeb pingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

5.     Käesoleva määruse II lisas nimetatud riikide puhul jälgitakse rangelt poliitika kooskõla meetmetega, mida rahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1905/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1337/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (6).

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1.     Liit on rajatud sellistele põhimõtetele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik ning püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada, arendada ja tugevdada pühendumist neile põhimõtetele partnerriikides.

2.     Käesoleva määruse rakendamisel järgitakse partnerriikidega koostöö loomisel vajadusel diferentseeritud lähenemisviisi, et võtta arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, strateegiaid ja prioriteete.

3.     Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi, mis on esitatud eelkõige liidu ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning valdkondi, mis puudutavad liidu konkreetseid huve ja prioriteete ning on nendega vastavuses.

4.     Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete puhul seab liit eesmärgiks sidususe tagamise ühenduse välismeetmete muude valdkondadega ning samuti liidu teiste poliitikatega, eriti arengukoostöö vallas. See tagatakse poliitikate määratlemisel, strateegilisel kavandamisel ja programmitöös ning meetmete rakendamisel.

5.     Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed täiendavad liikmesriikide ja liidu avalik-õiguslike organite jõupingutusi ning lisavad neile väärtust ärisuhete ning kultuurilise, akadeemilise ja teadusvahetuse valdkonnas.

6.     „Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt arvamusi.

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.     Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse liidu konkreetsed huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Programmide geograafilise hõlmatuse osas püütakse saavutada võimalikult suur tasakaal, eelkõige Erasmus Munduse programmi puhul. Ühtlasi määratakse neis kindlaks liidupoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.

3.     Mitmeaastased koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidena artiklis 14 a sätestatud korras ning vastavalt artiklites 14 b ja 14 c sätestatud tingimustele.”.

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Liidu rahastamist ei kasutata põhimõtteliselt maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks partnerriikides.”.

8)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Hindamine

1.     Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, vajadusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning et võimaldada tal koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

2.     Komisjon saadab teavitamise eesmärgil lõikes 1 nimetatud hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.     Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel tehtava liidu koostöö hindamisetappi asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.”.

11)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Aastaaruanne

Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ja tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning võimaluste piires tuuakse välja koostöömeetmete ja -programmide peamised tagajärjed ja mõjud.”.

12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14 a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.     Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamisajaks õigus võtta vastu artiklis 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.     Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 14 b ja 14 c sätestatud tingimusi.

Artikkel 14 b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.     Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14 c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

2.     Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”.

13)

Artikkel 15 jäetakse välja. [Muudatusettepanek 6]

14)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Finantssätted

Käesoleva määruse rakendamise võrdlussumma ajavahemikuks 2007–2013 on 172 miljonit eurot I lisas loetletud riikide ja 176 miljonit eurot II lisas loetletud riikide puhul. Eelarvepädevad institutsioonid teevad eelarvemenetluse käigus otsuse iga-aastaste assigneeringute kohta ajavahemikuks 2010–2013. Komisjon edastab eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjaliku teabe kõikide eelarveridade kohta ja käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rahastamiseks tehtavate iga-aastaste assigneeringute kohta. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad need assigneeringud finantsraamistiku piires. Seejuures tuleb tagada, et lisas I loetletud tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid ei satu ebasoodsasse olukorda käesoleva määruse kohaldamisega lisas II loetletud partnerriikidele.

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 raames kasutamiseks kavandatavaid assigneeringuid selleks otstarbeks ei kasutata. ”.

15)

Lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

16)

Lisatakse uus, II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.