Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” ”

KOM(2009) 591 lõplik

2011/C 48/25

Raportöör: Pedro NARRO

Kaasraportöör: József KAPUVÁRI

28. oktoobril 2010 otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas””

KOM(2009) 591 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 31. augustil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 465. istungjärgul 15.–16. septembril 2010. aastal (15. septembri 2010 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 121, vastuhääli ei olnud, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Viimastel aastatel Euroopa Komisjoni koostatud aruannetes ja teatistes esitatakse silmi avav analüüs väärtusahela toimimise nõrkade kohtade ja probleemide kohta. Hindade kõikumine, spekuleerimine, omahinnast odavamalt müümine, puudulik läbipaistvus, ebaõiglaste ja konkurentsi kahjustavate tavade levik ning osapoolte läbirääkimisvõime erinevused on probleemid, mis mõjutavad kogu toiduainetesektori tulevikku ja ohustavad Euroopa põllumajandusmudeli püsimajäämist.

1.2   Komisjon märgib oma teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” tabavalt ära prioriteetsed tegevusvaldkonnad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab siiski kahetsust ettepanekute vastuvõtmise aegluse üle ning kutsub komisjoni üles kiirendama otsuste langetamist valdkonnas, mis vajab kiireloomulist, konkreetset ja käegakatsutavat tegutsemist. Uuendatud koosseisuga põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõimega tegelev kõrgetasemeline töörühm peaks kiiresti jätkama oma tööd ning muutuma põllumajandus- ja toiduainetevaldkonnas uute kujunemisjärgus meetmete kandvaks jõuks.

1.3   Edu sõltub suures osas Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kõigi ahelas osalejate kaasamise määrast. Hädavajalik on teha kooskõlastatult ja ühiselt tööd valdkonnas, kus tooted ja riikide turud on märkimisväärselt erinevad. Euroopa Liit peab otsustavalt juhtima kõnealuses valdkonnas tehtavaid jõupingutusi ning edendama nii kasutusel olevate vahendite kohandamist kui ka uute meetmete võtmist, et soodustada ahela tasakaalustatumat arengut ja konkurentsivõime suurendamist.

1.4   Toiduainete tarneahela valdkonnas seni elluviidud algatuste analüüs näitab, et isereguleerimise ja vabatahtlike kokkulepete tõhusus on piiratud. Komitee toetab vabatahtlike mehhanismide väljatöötamist, kuid märgib, et ilma tõhusate kontrolli- ja karistusasutusteta ei ole võimalik lõpetada olukorda, kus ahela kõige mõjuvõimsamad lülid neid mehhanisme süstemaatiliselt eiravad.

1.5   Muutused majandusvaldkonna sidusrühmade käitumises peavad käima käsikäes turgude sellise reguleerimisega, mis paneks aluse põllumajandus- ja toiduainetetööstuse uuele suunale. Selleks et soodustada süsteemi läbipaistvust, on vaja tugevdada lepingute sõlmimist ning uurida sektorite kaupa võimalust kehtestada siduvad lepingutingimused või kohustus sõlmida kirjalikud lepingud. Paljud komisjoni teatises nimetatud eesmärkidest on võimalik saavutada vaid proportsionaalsete ja asjakohaste õiguslike meetmete abil.

1.6   Tegevusjuhiste osas peaks EL juhinduma riikide algatustest ning kehtestama tõhusa kontrolli- ja karistusmehhanismi Euroopa ombudsmani loomisega. Lisaks elementidele, mis peavad tegevusjuhistes sisalduma, on oluline tagada nende tõhusus ja järgimine.

1.7   Liikmesriikide ja ELi konkurentsiõigust tuleb märkimisväärselt kohandada, et soodustada sektori nõuetekohast korraldust, tagada tarneahelate paindlik toimimine ning anda tarbija huvides ettevõtjatele õiguskindlust. Piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma järeldused (1) ja eesistujariigi Hispaania järeldused toiduainete tarneahelat käsitleva teatise kohta (2) on kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohaga, et põllumajandussektori iseärasusi arvestades tuleb konkurentsiõiguse kohaldamist muuta paindlikumaks.

1.8   Komitee täheldab nõudluse tugevat koondumist, eelkõige suurte jaemüügikettide sektoris, samas kui pakkumine on killustatud. See mõjutab väärtusahela nõuetekohast toimimist. Tootmisharudevaheliste organisatsioonide areng ja nende rolli tugevdamine võib aidata leevendada tootmissektori puudulikku korraldust. Selle väljakutse ees seistes ei tule põhjalikult arutleda mitte tootjaorganisatsioonide suuruse üle, vaid selle üle, kuidas saaksid põllumajandustootjad nende abil tõhustada oma turustamisvõimalusi. Tootjaorganisatsioonid ei saa olla ainuke sobiv vahend, millega parandada põllumajandustootmise majanduslikku korraldust.

1.9   Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles mitte ainult keskenduma aruteludes sellele, kuidas koondada pakkumist, vaid ka otsustavalt tegutsema nõudluse valdkonnas, kontrollides turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhte ning teatud ebaõiglasi ja konkurentsi kahjustavaid tavasid, mis jäävad sageli liikmesriikide ja ELi ametiasutuste tõhusa kontrolli alt välja.

1.10   Euroopa tarbijad vajavad asjakohaseid, prognoositavaid ja stabiilseid hindu ja hinnastruktuure. Teatises kavandatud meetmed toimiksid tõhusamalt, kui neist teavitatakse laialdaselt ning välditakse tarbijate valiku moonutamist. Hinnavaatluskeskustest on kasu vaid siis, kui nad lihtsalt hindade konstateerimise asemel saaksid võimalike hinnamoonutuste korral kiiresti reageerida.

2.   Komisjoni teatise kokkuvõte

2.1   Euroopa Komisjon tunnistab toiduainete tarneahela – põllumajandustootjad, toiduainete töötlemine ja nende turustamine – olulist rolli Euroopa majanduses (3). Järelevalve toiduainete tarneahela toimimise üle on muutunud ELi tegevuskavas prioriteetseks poliitikavaldkonnaks. Teatis „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” avaldatigi ELi õiguslooja sellekohase õigustatud mure tulemusena ning teatise eesmärk on kavandada liikmesriikide ja ELi tasandi konkreetseid meetmeid, mis võivad aidata parandada toiduainete tarneahela olukorda.

2.2   Teatises esitatakse konkreetsed ettepanekud toiduainete tarneahela kolme probleemi kohta, millest kõnealuses dokumendis räägitakse. Jätkusuutlike suhete edendamiseks kavatseb komisjon võidelda ebaõiglaste tavadega ning jälgida konkurentsiga seonduvaid küsimusi. Samuti kavatsetakse tegeleda sellise alati prioriteetse küsimusega nagu läbipaistvuse suurendamine tarneahelas, võideldes spekuleerimisega ja käivitades Euroopa toiduainehindade jälgimise vahendi. Konkurentsi edendamiseks otsustas komisjon läbi vaadata märgised ja keskkonnanõuded, piirata piirkondliku tarne tavasid ning tugevdada põllumajandustootjate positsiooni läbirääkimistel selliste vahendite abil nagu tootjaorganisatsioonid.

2.3   2010. aasta novembris peaks komisjon avaldama järelaruande peamiste kavandatud meetmete kohaldamismäära kohta. Aruannet täiendab uus teatis jaeturu kontrollimise kohta. Komisjon on samuti otsustanud laiendada põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma volitusi ja liikmeskonda ning muuta see tõeliseks toiduainete tarneahela teemal peetava arutelu foorumiks.

3.   Üldised märkused

3.1   Euroopa Liit on kõnealuse teatise ja muudegi algatustega viimastel aastatel näidanud, et toiduainete tarneahela olukord on muutunud ELi poliitilise tegevuskava üheks prioriteetseks küsimuseks. Hindade kõikumine ja jõudude ebavõrdne vahekord tarneahelas on mõjutanud negatiivselt tarbijaid ja tootmissektorit. Hoolimata viimastel aastatel tehtud paljudest analüüsidest ja ettepanekutest esineb jätkuvalt palju moonutusi, mis seavad tõsise kahtluse alla Euroopa põllumajandus- ja toiduainetööstuse mudeli soovitud jätkusuutlikkuse.

3.2   Lisaks piisava toiduainetega varustatuse tagamisele on üks strateegiliselt oluline küsimus toiduainete kvaliteet. Seepärast on hädavajalik tagada asjakohane kaitse kvaliteedimärkidega toodetele. Kui toiduainete tarneahelas tekib probleeme tõhususega, võib toodete valik ühtsel turul väheneda – see aga seaks ohtu Euroopa põllumajandusmudeli. Komisjon on mitmes dokumendis käsitlenud vasturääkivusi, mis kaasnevad toiduainete tarneahela toimimisega Euroopa Liidus, kuid teatises eelnimetatud asjaolu arutusele ei võeta.

3.3   Euroopa toiduainete tarneahelas esinev ebavõrdsus tähendab ka suurt ohtu Euroopa kodanike huvidele. Tooraine ja tarbekaupade hindade erinevused on tekitanud ebarealistlikke hinnastruktuure, mis ohustavad väärtusahela liikmete ning ELi kogu majandusliku ja sotsiaalse korra pikaajalisi väljavaateid. Jaemüügisektor on väga kontsentreerunud ja organiseeritud ning hoiab toiduainete tarbijahinnad pideva surve all. Suured toiduainete jaemüügiketid võivad seda teha, sest tänu teatud kaubandustavadele ei pärine nende kasumimarginaal mitte ainult tarbijatelt, vaid ka tarnijatelt, nagu näitas põllumajandushindade hüppeline kasv aastatel 2007 ja 2008. Kahekordse kasumimarginaali tehnikal põhinev kaubanduspoliitika põhjustab tarbijatele ja tarnijatele suuri probleeme.

3.4   Kasvav pinge toiduainete tarneahela osaliste suhetes põhjustab erinevat majandusdünaamikat, mis on eriti negatiivne põllumajandussektoris, mida on üldise sügava majanduskriisi taustal tabanud enneolematu kriis.

3.5   Komitee ja komisjon on taas ühel nõul prioriteetsete tegevusvaldkondade osas ning vajaduses kavandada kiiresti uusi konkreetseid meetmeid ja vahendeid, mis parandaksid Euroopa toiduainete tarneahela toimimist. Vaja on märkimisväärseid muudatusi, mis võimaldaksid võtta uue suuna. Selleks et edukalt lahendada põllumajandus- ja toiduainetetööstuse peamised probleemid, pooldab komitee tootmise mitmekesistamist, kulude vähendamist põllumajandusettevõtete suurendamise abil ning turustusstrateegiate parandamist.

3.6   Komitee nõustub põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma järeldustega, mis on kooskõlas komitee hiljutiste põllumajandust käsitlevate töödega (4):

3.7   Kõigi nende algatuste edu sõltub suures osas Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ning kõigi toiduainete tarneahelas osalejate kaasamise määrast. Hädavajalikud on eri ametiasutuste vahel kooskõlastatud jõupingutused ning konkurentsiõiguse kohaldamise läbivaatamine. Enamikku Euroopa Komisjoni kavandatud meetmetest on eelnevalt rakendatud riigi tasandil (5). Seepärast tuleks analüüsida, kuidas on käsitletud sama problemaatikat erinevatest riiklikest vaatepunktidest, ning samuti liikmesriikides elluviidud algatuste lõpptulemust, mis on sageli olnud tähtsusetu. Nii on juhtunud näiteks hinnavaatluskeskuste käivitamisel või tegevusjuhiste kasutuselvõtmisel, sest tõhusate kontrolli- ja kohaldamismehhanismide puudumisel ei ole nende abil suudetud kuritarvitamist vähendada.

3.8   Teatises käsitletakse üldises plaanis toiduainete tarneahela teatud aspekte, mida on üksikasjalikult analüüsitud riigi või sektori tasandil. Prantsusmaa püüded viia toiduainete tarneahel uuesti tasakaalu on andnud eeskuju ka teistele ELi riikidele. Prantsusmaa põllumajanduse ajakohastamise seadus läheb teatisest kaugemalegi: sellega määratakse kindlaks kaubamahtude ja hindade kohustuslik lepinguline raamistik, nõutakse kohustuslike lepingutingimuste lisamist, laiendatakse tootmisharudevaheliste organisatsioonide ülesandeid ning kehtestatakse võimalike konfliktide lahendamiseks vahendus- ja karistussüsteem.

3.9   Sektorite tasandil on komisjon tunnistanud piimatööstuse kiireloomulisi meetmeid vajavaks valdkonnaks. Seepärast on 2009. aasta oktoobris loodud piimandusküsimustega tegelev kõrgetasemeline eksperdirühm arutanud teatise sisust laiemaid küsimusi ning keskendunud lepingulise standardraamistiku kehtestamisele, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide arenguvõimalustele ning futuurituru rakendamisele piimandussektoris. ELi, liikmesriikide ja sektorite algatuste sellise paljususe taustal soovib kõnealuste küsimuste keerukusest ja ulatuslikkusest teadlik komitee rõhutada vajadust luua kindel ELi alusraamistik, edendada kogemuste vastastikust tutvustamist ning kutsuda üles suuremale kooskõlastamisele pädevate asutuste vahel.

3.10   Komitee on mitmel puhul juhtinud tähelepanu vajadusele kohandada õigusnorme vastavalt toiduainete tarneahela praegusele olukorrale. Liikmesriikide ja ELi õigusnormides tehtavate põhjalike muudatustega samal ajal tuleb tarneahelas luua uus suhteraamistik, mis edendab koostööd, läbipaistvust ja kasumi õiglast jaotust kogu väärtusahelas. Siduvate vahendite kasutuselevõtuga paralleelselt tuleb soodustada sektori isereguleerimist. Süsteemi tõhus rakendamine eeldab läbipaistvuse otsustavat edendamist. Selleks on vaja kontrollimehhanisme, mis tagavad ahela eri lülide vahel sõlmitavate vabatahtlike kokkulepete täitmise.

3.11   Komisjon annab teatises ja sellele lisatud töödokumentides õige pildi hindade kõikumisest. Siiski oleks vaja kriitiliselt analüüsida seda, kuidas ühise põllumajanduspoliitika viimased muudatused (mis on esitatud ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamise dokumendis) on mõjutanud toiduainete tarneahela tasakaalu. Põllumajandusturge reguleerivate mehhanismide (kvoodid, sekkumine, ladustus) kaotamine on avaldanud negatiivset mõju hindade kõikumisele ja turukorraldusele, mida komisjon peaks analüüsides arvestama.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Jätkusuutlike turupõhiste suhete edendamine

4.1.1   Komisjon märgib oma analüüsis, et ahela eri lülide vahel eksisteerib asümmeetria. See ebavõrdsus toob kaasa ebaõiglased kaubandustavad ja konkurentsivastased tavad. Kiiresti riknevate toiduainete puhul, kus läbirääkimisteks on vähem aega, on ebavõrdsus kordades suurem. Komitee nõustub teatises väljendatud seisukohaga, et lepingute sõlmimist tuleb tugevdada ELi tasandil kehtestatud ühiste eeskirjade alusel. Kuigi lepingute sõlmimine võib olla vabatahtlik, on vaja uurida teatud juhte, mille puhul võiks kehtestada õigusliku kohustuse sõlmida leping ja tagada teatud lepingutingimused.

4.1.2   Igal juhul peaks komisjon takistama põllumajandustoodetega kauplemist ilma tehingut kinnitavate dokumentideta, et kaotada sellised niivõrd sagedased ja kahjulikud tavad nagu kindlaksmääramata hinnaga ostmine, mille puhul põllumajandustootjale makstav ostuhind määratakse kindlaks hiljem vastavalt vahendaja saadud müügihinnale. Lisaks lepingute sõlmimise korrale peab komitee vajalikuks koostada tegevusjuhis (6) ja moodustada järelevalvekomitee, mis kontrolliks juhise järgimist. Kaubandusalane tegevusjuhis peaks tagama kõigi väärtusahela lülide vahel tõhusad läbirääkimised, mis toovad kasu tarbijale. ELi õiguslooja peab kaotama kahjumiga müügi kui tavapärase tarbijate peibutamise strateegia ning analüüsima jaemüüja kaubamärgi üha suurema kasutuse mõju konkurentsile, tarbija valikutele ja ELis toodetud kvaliteetsete toodete väärtustamisele.

4.1.3   Konkurentsieeskirjade kohaldamine on liikmesriigiti väga erinev. Ühe tootmisharudevahelise organisatsiooni sama toimingut käsitletakse erinevalt vastavalt liikmesriigi konkurentsiametile, kes kõnealust küsimust liikmesriigis uurib. Paljudes riikides kiputakse karistama tootmissektori mis tahes algatust, mille eesmärk on parandada pakkumise juhtimist. See ei ole midagi uut: hoolimata püüetest tihendada koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikuga, ei ole õnnestunud tõhusalt kooskõlastada konkurentsiametite tööd.

4.1.4   Komitee kutsub üles looma uut tarbija ja tootja suhete mudelit, kus eelistatakse kohalikku turgu (võimalus kehtestada kohustuslikud miinimumkvoodid) ja kaotatakse vahendajad lühikeste vahemaade või nn nullkilomeetri toodete abil. Euroopa Komisjon peab soodustama tootjate püüdlusi läheneda tarbijale, otsides oma toodangu jaoks suuremat lisaväärtust ning säilitades toiduainete kultuurilist aspekti ja piirkondlikku identiteeti.

4.1.5   Hilinenud maksmist käsitleva direktiivi muutmine on avanud ELi tasandil huvitava arutelu seoses maksetähtaegade võimaliku lühendamisega põllumajanduslike toiduainete puhul. Kiiresti riknevate toodete puhul oleks hea kehtestada 30-päevane piir alates kauba kliendile üleandmisest, mitte arve väljastamisest. Lisaks suuremale kontrollile hilinenud maksete üle tuleb kehtestada ka selge ebaõiglaste tavade ja lepingutingimuste määratlus ning samuti tõhusad vahendid nende kaotamiseks kaubandussuhetest.

4.2   Toiduainete tarneahela läbipaistvus

4.2.1   Komitee arvates on hindade läbipaistvus väga vajalik (7). Uue ELi vahendi loomisega toiduainete hindade järelevalveks peavad käima kaasas uued kontrolli- ja karistusvolitused. Komitee leiab, et järelevalve juurest tuleb minna edasi tegutsemise juurde, nii et asjaomased organid saaksid hinnamoonutuste korral kiiresti ja tõhusalt reageerida.

4.2.2   Komitee ei ole seda meelt, et hindade parema võrreldavuse pakkumine tarbijale tähendaks automaatselt toiduainete tarneahela suuremat läbipaistvust. Hindade suurem läbipaistvus ja prognoositavus on vaid üks paljudest teguritest, mis mõjutavad hinnakujunduse suundumusi ja protsesse.

4.2.3   Euroopa Komisjoni kiiduväärt jõupingutused ühtlustada ja kooskõlastada liikmesriikide hinnajärelevalve mehhanisme on määratud läbikukkumisele, kui ei ühtlustata hindade ülekande lähtealuseid. Kas andmete kogumisel kasutatakse sama lähtealust? Kas hinnavaatluskeskuste loomiseks ja toimimiseks on olemas ühtsed reeglid? Kas ELil on olemas organid, kes on võimelised tegutsema, kui hindade puhul täheldatakse õigustamatuid erinevusi, hälbeid või kõikumisi? Sageli ei vasta Euroopa Komisjonile liikmesriikide poolt saadetavad andmed samadele kriteeriumidele. Näiteks tsitrusviljade puhul on leitud, et komisjoni avaldatavad andmed tootjale makstavate hindade kohta on tegelikult hinnad laost väljumisel – neis ei ole arvestatud turustamiskulusid. See erinevus andmetes võib anda moonutatud pildi tegelikkusest ning muuta seega läbipaistvuse saavutamise raskemaks.

4.2.4   Teatises kavandatud meetmed toimivad vaid siis, kui neist asjakohaselt teavitatakse. See tingimus on väga oluline, andmaks tarbijatele täpset teavet. Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse ning jaesektori üha suurema koondumise tõttu on kaubamärgi maine tänapäeval samuti haavatavam, mis toob endaga kaasa kõik ohud, mis sellega ettevõtete jaoks kaasnevad.

4.3   Konkurentsivõime tõstmine ja integratsiooni parandamine toiduainete tarneahelas

4.3.1   Komisjon teeb praegu väga tähtsat tööd, et luua toiduainete ühtne turg. Kuid suured hinnaerinevused riigiti on otseselt seotud erineva ostujõuga. Kaksteist uut liikmesriiki ei jõua teistele riikidele järele ning erinevused isegi kasvavad jätkuvalt. Seepärast on vaja, et Euroopa Komisjon toetaks uusi liikmesriike, et väheneksid erinevused ja saavutataks ühtse turu nõuetekohane toimimine. Kui kõnealust suundumust ümber ei pöörata, kaotavad viieteistkümnest vanast liikmesriigist pärit tooted järk-järgult turuosa uutes liikmesriikides.

4.3.2   Toiduainete tarneahelat iseloomustab tootmissektori suur killustatus ja jaemüügisektori suur kontsentreeritus, mis põhjustab palju ebavõrdsust nende kahe suhetes. Komitee leiab, et paljud probleemidest, mis ohustavad toiduainete tarneahela head toimimist, on põhjustatud ahela lõpuosas asuvate ettevõtete kiiremast, püsivamast ja kontsentreeritumast arengust. Kõnealusest problemaatikast teadlik Euroopa Komisjon kavatseb edendada tootjaorganisatsioone (saades inspiratsiooni puu- ja köögiviljaturu ühisest korraldusest), et vähendada pakkumise killustatust. Komitee rõhutab siiski, et oluline ei ole mitte rohkemate ja suuremate tootjaorganisatsioonide loomine, vaid nende juhtimise ja turustusvõime parandamine, et nad muutuksid põllumajandustootja kätes kasulikuks tööriistaks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama uusi kriisivastaseid ja stabiliseerivaid meetmeid, näiteks sissetuleku kindlustamise mehhanismi. Kanada ja USA positiivsed kogemused selles valdkonnas toetavad Euroopas sellise meetme rakendamist, mille õiguspärasust on kinnitanud WTO.

4.3.3   Ühise tegevusraamistiku abil tuleb tugevdada tootmisharudevahelisi organisatsioone ja muuta nad dünaamilisemaks. On vaja Euroopa tasandi õigusakte, mis ühtlustavad ja edendavad tootmisharudevahelisi organisatsioone kõigis liikmesriikides samade eeskirjade alusel, nii et nad ei oleks pelgalt valdkondlikud ümarlauad, mille ülesanne on üldine edendamine. Hädavajalik on kaotada õiguslikud takistused, mis vähendavad nende organisatsioonide õiguskindlust turgude stabiliseerimise ülesande täitmisel, andes neile suuremad õigused valdkondadevaheliste kokkulepete sõlmimisel, nii et nad ei peaks alluma riikide konkurentsiametite meelevaldsetele otsustele.

(1)  Piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma järeldused võeti vastu 15. juunil 2010.

(2)  Eesistujariigi järeldused võeti häälteenamusega vastu põllumajandusministrite nõukogu koosolekul 29. märtsil 2010.

(3)  Põllumajandus- ja toiduainetesektor moodustab üle 5 % Euroopa lisandväärtusest ja 7 % tööhõivest.

(4)  „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform”, ELT C 354, 28.12.2010, lk 35.

(5)  Selles osas on olnud teerajaja Hispaania, pannes tööle toiduainete hindade vaatluskeskuse. Prantsusmaa on põhjalikult arutlenud kohustuslike lepingute teema üle ning Ühendkuningriik on panustanud ombudsmani ametikohale, et kontrollida tegevusjuhiste täitmist.

(6)  ELT C 175, 28.7.2009.

(7)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 111.