52009PC0254

ET

Brüssel 3.6.2009

KOM(2009) 254 lõplik

2009/0072 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta kohta (2011)

{SEC(2009)725}

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabatahtlik tegevus tähendab kodanikuosalust ja demokraatiat. Selle kaudu rakendatakse ellu selliseid Euroopa väärtusi nagu solidaarsus ja mittediskrimineerimine ning aidatakse kaasa meie ühiskonna harmoonilisele arengule. Vabatahtlikul tegevusel on tähtis roll väga erinevates valdkondades: haridus, noored, kultuur, sport, keskkond, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tarbijakaitse, humanitaarabi, arengupoliitika, teadusuuringud, võrdsed võimalused ja välissuhted. Samal ajal pakub vabatahtlik tegevus ka väärtuslikke õppimisvõimalusi, sest vabatahtlikus töös osalemine aitab kodanikel omandada uusi oskusi ja tugevdab nende ühiskonda kuuluvuse tunnet.

Vabatahtlikul tegevusel on seega kaks kasutegurit: oma tulemuste ja sotsiaalsete kontaktide kaudu aitab ta arendada sotsiaalset ühtekuuluvustunnet ning võimaldab vabatahtlikel omandada uusi oskusi ja aidata kaasa enesearengule. Need kasutegurid toetavad tõhusalt uut sotsiaalmeetmete kava, mille eesmärk on luua ELi kodanikele rohkem võimalusi, tagada parem juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ja olla solidaarsed nendega, keda muutused on rängalt tabanud. Majanduslikult raskel ajal on Euroopa Liidu jaoks eriti oluline tunnustada vabatahtliku tegevuse tähtsust. Rahvusvahelisest perspektiivist vaadatuna on vabatahtlik tegevus arengumaailmaga solidaarsuse väljendamise märgiks ja see peegeldab kõikide kogukondade omavahelist sõltuvust üha globaliseeruvas maailmas.

Euroopas on pikk vabatahtliku tegevuse traditsioon. Tihti toimub see tegevus kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu. Viimastel aastakümnetel on kodanikuosalus tugevasti muutunud, kuna ühiskond on muutunud individuaalsemaks ja rohkem tähelepanu on hakatud pöörama sõltumatusele ja eneseväljendusele. See on vabatahtliku tegevuse sektori jaoks suur väljakutse, kuna tuleb kohaneda uute osaluse vormidega, mida tihti iseloomustavad valikulised ja lühiaegsed kohustused. Riiklikul tasandil peavad liikmesriigid ja teised sidusrühmad ajakohastama oma strateegiat ja infrastruktuuri, et inimestel oleks võimalik vabatahtlikus tegevuses osaleda erineval viisil ja eri eluetappidel. Vaja on arendada tööandja poolt toetatavat vabatahtlikku tegevust, et leida uusi viise noorte kaasamiseks ja ära kasutada eakamate inimeste potentsiaali.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta eesmärk on soodustada tihedamat ja struktuursemat dialoogi ja heade tavade vahetamist selles valdkonnas liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmade vahel. See aitab parandada vabatahtliku tegevuse tingimusi Euroopa Liidus.

2. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta

2.1. Väljakutsed ja võimalused

Traditsioonid, arusaamad ning kultuurilised ja õiguslikud raamistikud vabatahtliku tegevuse valdkonnas on liikmesriigiti väga erinevad. Hoolimata sellest, et olukord eri liikmesriikides on erinev, osalevad inimesed üle kogu Euroopa vabatahtlikus tegevuses ühtedel ja samadel põhjustel. Nende jaoks on oluline teisi aidata ning sellel on selge lisaväärtus ühiskonna jaoks. Vabatahtlik tegevus aitab vähendada rassismi, eelarvamusi ning soodustab kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi. Vabatahtlik tegevus hõlmab kõiki vanuserühmi ja võib kaasa aidata põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamisele. Vabatahtliku tegevuse kaudu on võimalik edendada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Samuti pakub see suuri võimalusi aktiivse vananemise edendamisel ja demograafiliste muutustega kohanemisel, kuna annab võimaluse kasutada eakamate inimeste kogemusi ühiskonna huvides.

Ettevõtjatele on vabatahtliku tegevuse toetamine tihti kasulik ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia raames. Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud uued kogemused ja oskused tõstavad inimeste tööalast konkurentsivõimet. Samuti annab selline tegevus võimaluse olla aktiivne ka töötusperioodidel ning aitab vältida inimeste marginaliseerumist, täiendada kutseprofiili ja hõlbustada tööturule tagasitulekut. See on praeguse majanduskriisi tagajärgede taustal eriti oluline.

Ühiskonna muutudes muutuvad ka nõudmised inimeste haridusele, karjäärile ja ajale, mida nad saavad pühendada perekonnale ja vaba aja veetmisele. Need muutused mõjutavad ka seda, kui palju aega saavad inimesed kulutada vabatahtlikule tegevusele ja kuidas nad seda teha tahavad, samuti nende ootusi organisatsiooni suhtes, kelle tegevuses nad vabatahtlikuna osalevad. Kõikide liikmesriikide pädevate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisab üks ja sama probleem, kuigi erinevas ulatuses: kaasata rohkem inimesi vabatahtlikku tegevusse, muuta osalemise tingimused lihtsamaks ja tagada, et tegevus vastaks asjakohastele standarditele. Üksikisikute ja ettevõtjate jaoks tuleb luua asjakohased stiimulid. Tuleb leida õige tasakaal suurema professionaalsuse saavutamise ning vabaduse ja paindlikkuse vahel, mis on omadused, mida selle sektori puhul enim hinnatakse. Lisaks sellele on igas liikmesriigis konkreetsed probleemid, mis takistavad vabatahtliku tegevuse positiivse mõju avaldumist: teadmatus, ebapiisav teave ja puudulikud tugisüsteemid (koolitus jne), ebasoodsad seadused, rahvusvaheliste vahetusprogrammide vähesus ja õigusliku staatuse puudumine.

Euroopa vabatahtlike organisatsioonid on teadlikud asjaolust, et vabatahtlike oskused ja kvalifikatsioon ei vasta alati arengumaade vajadustele. Kui aga tähelepanu on pööratud sellele, et vabatahtlike oskused ja kogemused vastaksid konkreetse rühma või kogukonna vajadustele, on vabatahtlikud suutnud märkimisväärselt kaasa aidata kogukonna elukvaliteedi või võimaluste parandamisele üha globaliseeruvas maailmas.

Vabatahtliku tegevuse võimalused ei ole veel kaugeltki ammendatud. Kuigi kümnest eurooplasest üksnes kolm töötab vabatahtlikuna, leiab kaheksa kümnest, et teiste aitamine on nende elu tähtis osa. Lõhe tegelike ja võimalike vabatahtlike vahel on veelgi suurem noorte puhul: kuigi vaid 16 % Euroopa noortest osaleb vabatahtlikus tegevuses, on kolm noort neljast selle poolt, et luua rohkem programme vabatahtliku töö edendamiseks. Suured erinevused riikide vahel näitavad üksteiselt õppimise vajadust ja potentsiaali. Reaalsete võimaluste ärakasutamist saab edendada ka vabatahtlike liikuvuse soodustamisega Euroopa Liidus.

Seepärast tuleb kogu Euroopas hõlbustada üksteiselt õppimist ja suurendada teadlikkust, et muuta sektor professionaalsemaks, nii et liikmesriigid ja kodanikuühiskond saaks eespool nimetatud probleeme paremini lahendada. See aitab kaasa vabatahtliku tegevuse võimaluste ärakasutamisele Euroopas ning Euroopa Liidu sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele.

2.2. Eesmärgid ja tegevused

Kooskõlas ELi uuendatud sotsiaalmeetmete kavaga on Euroopa aasta eesmärk edendada ja toetada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna jõupingutusi Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodsa keskkonna loomisel. Esitatud on neli eesmärki:

(1) Töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas ELis – kinnistada vabatahtlik töö kui kodanikuosaluse ja inimeselt inimesele suunatud tegevuse edendamise vahend ELi kontekstis.

(2) Tugevdada vabatahtlike organisatsioone ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti – lihtsustada vabatahtlikus töös osalemist ja soodustada suhtlust, liikuvust, koostööd ja sünergiat vabatahtlike organisatsioonide ja muude sektorite vahel ELi kontekstis.

(3) Toetada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust – edendada asjakohaseid stiimuleid üksikisikute, ettevõtjate ja vabatahtlikku tegevust toetavate organisatsioonide jaoks ja saavutada olukord, kus poliitikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad tunnustaksid süsteemsemalt vabatahtlikku tegevust ja selle raames omandatavaid oskusi ja pädevusi.

(4) Suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest – suurendada üldist teadlikkust selle kohta, et vabatahtlik töö on kodanikuosaluse väljund ja näide inimeselt inimesele suunatud tegevuse kohta ning aitab kaasa kõikide liikmesriikide jaoks ühiste eesmärkide saavutamisele, nagu harmooniline sotsiaalne areng ja majanduslik ühtekuuluvus.

Nendest eesmärkidest lähtudes keskendutakse Euroopa tasandil Euroopa aasta tegevuses heade tavade vahetamisele ja teavitustööle, nagu laia kõlapinnaga üritused, kus osalevad kõik sidusrühmad. Sarnane tegevus toimub ka liikmesriikide tasandil riiklike koordineerimisstruktuuride kaudu. Seejuures on oluline mobiliseerida vabatahtlike organisatsioonid ja teised sidusrühmad, et nad käivitaksid ja jätkaksid projekte kogu aasta jooksul.

Vabatahtlikul tegevusel on keskne osa mitmes ühenduse programmis, mille raames soodustatakse eelkõige vabatahtlike liikuvust, nagu programm „Euroopa Noored” („Aktiivsed noored”) – Euroopa vabatahtliku teenistuse kaudu – elukestva õppe programm ja Kodanike Euroopa programm. Selles valdkonnas tegevad organisatsioonid saavad ELi toetust ka humanitaarabi, arengupoliitika, inimõiguste, tervishoiu ja keskkonna ning tarbijakaitse valdkonnas. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega ühendada muude ELi programmide raames tehtavad jõupingutused, mis on oluliseks vahendiks Euroopa aasta meetmete rakendamisel. Teavitustööd kogu Euroopa aasta jooksul täiendavad vabatahtliku tegevusega seotud konkreetsed projektid mitmes sektoris. Kõik need projektid (ja neid toetavad programmid) lõikavad kasu suuremast nähtavusest „Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta” raames ja teavituskampaaniast.

3. Konsulteerimine

Komisjon on juba mõnda aega tegelenud küsimusega, kui suurt rolli võiks Euroopa mängida vabatahtliku tegevuse valdkonnas. Euroopa vabatahtlik teenistus loodi aastal 1996. Alates 2002. aastast on vabatahtlik tegevus olnud noorsoopoliitika põhielement ja üks noorsoopoliitika avatud koordinatsioonimeetodi raames kokkulepitud eesmärkidest. Komisjon pidas vabatahtliku tegevuse tulevase arengu osas nõu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega 2006. aasta aprillis. Oma 2006. detsembri arvamuses [1] soovitas komitee meetmeid Euroopa tasandil, et pöörata rohkem tähelepanu vabatahtliku tegevuse tähtsusele. See idee leidis sidusrühmade hulgas ja Euroopa Parlamendis suurt toetust ning Euroopa Parlament võttis 2008. aasta juulis vastu resolutsiooni [2] kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

Komisjon on arutanud seda algatust peamiste sidusrühmadega korrapäraselt ning avatud ja läbipaistval viisil. Lisaks sellele on mitme hiljutise konsultatsiooni raames arutatud vabatahtliku tegevusega seotud küsimusi:

· konsultatsioonid, mis on seotud komisjoni praeguste programmidega aktiivse kodakondsuse, noorsoo, kultuuri ja elukestva õppe kohta (haridus ja koolitus);

· konsultatsiooniprotsess, mis toimus uue Euroopa noorsoopoliitika koostööraamistiku ettevalmistuste osana 2008. aasta sügisel.

Konsultatsioonid näitasid, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ettepanekut toetavad kõik sidusrühmad. Sidusrühmad rõhutasid sellise Euroopa aasta potentsiaali seoses teavitustööga ning andsid soovitusi algatuse eesmärgi ja ülesehituse kohta. Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi on kasutatud Euroopa aasta eesmärkide ja meetmete määratlemiseks. Euroopa aasta ettevalmistamisel saavad paljud sidusrühmad võimaluse aidata kaasa selle ülesehitusele ja korraldusele.

4. Kavandatud vahendi asjakohasus, subsidiaarsus ja ELi tasandi lisaväärtus

Euroopa Liidul on vabatahtliku tegevuse valdkonnas piiratud pädevus ja seega ei tohiks liidu tegevus minna kaugemale liikmesriikide tegevuse toetamisest. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, mille puhul peetakse kinni subsidiaarsuse põhimõttest, on asjakohane viis eespool nimetatud probleemidega tegelemiseks.

Teavitustöö selle kohta, et vabatahtlikku tegevust võiks paremini ära kasutada kui kodanikuosaluse vormi, aitab ELil saavutada oma eesmärke, nagu elustandardi ja elukvaliteedi tõstmine, tööhõive kõrge taseme saavutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine.

Nende eesmärkide ja eespool nimetatud ühenduse eesmärkide saavutamiseks on vaja ühtseid meetmeid, mis kaasaksid kõikidesse vanuserühmadesse kuuluvaid inimesi ja peegeldaksid vabatahtliku tegevuse mitmemõõtmelist olemust, hõlmates ka muid aspekte kui vaid haridus ja sotsiaalne kaasatus. Asutamiselepinguga ei ole aga ette nähtud konkreetseid pädevusi selliste meetmete jaoks. Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta puhul aluseks asutamislepingu artikkel 308, mille kohaselt võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.

Euroopa aastat viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega erinevatel tasanditel.

Liikmesriikidel üksi ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisavalt hästi saavutada, sest üksnes riigi tasandi meetmed ei pakuks eelist vahetada kogemusi ja häid tavasid liikmesriikide vahel ELi tasandil. Koordineerimine ELi tasandil lisab Euroopa dimensiooni ja aitab suurendada Euroopa aasta mõju teadlikkuse suurendamise, nähtavuse ja riikidevahelise ideede ja heade tavade vahetamise osas.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta võib algatada poliitilisi arutelusid, soodustada vabatahtlikku tegevust toetavate organisatsioonide hulgas üksteiselt õppimist ja heade tavade vahetust liikmesriikide vahel, et luua soodsad tingimused vabatahtliku tegevuse jaoks, mille puhul vabatahtlikku tööd teha tahtvatele inimestele on loodud selleks paremad ja kättesaadavamad võimalused.

Euroopa aasta käigus selgitatakse inimestele vabatahtliku tegevuse tähtsust sotsiaalse ühtekuuluvuse ja inimeste tööalase konkurentsivõime edendamisel. Seega käsitletakse probleeme, mis on ühised kõigile liikmesriikidele. See suurendab kodanike ühtekuuluvustunnet ja osalust ühiskonnas kõikidel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Riikidevahelise ideede vahetamise ja koostöö kaudu rõhutab Euroopa aasta, kui tähtis on kohaliku tasandi vabatahtlik tegevus laiemas Euroopa kontekstis.

Euroopa aasta raames saavad vabatahtlike organisatsioonid ja muud sidusrühmad kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil leida oma tegevusele suuremat kõlapinda ja saada tunnustust oma jõupingutustele. Aasta raames korraldatakse palju üritusi, mis aitavad suurendada vabatahtlikku tegevust käsitlevate olemasolevate meetmete mõju.

5. Eelarve ja rakendamine

Komisjon rakendab otsust ühenduse tasandil. Liikmesriigid kaasatakse aktiivselt Euroopa aasta rakendamisse riiklike koordineerimisasutuste kaudu, mida ühendus kaasrahastab. Rakendamise koordineerimiseks korraldab komisjon riiklike koordinaatorite koosolekuid. Kuna eelarve on väike, siis ei nähta ettepanekuga ette rakendusprotsessis osaleva formaalse komitee moodustamist.

Ühenduse tasandil on Euroopa aasta tegevusse kaasatud Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee.

Euroopa aasta 2011 eelarve on 6 000 000 eurot. Komisjon on teinud ettepaneku eraldada 2010. aasta esialgse eelarveprojekti raames 2 000 000 eurot ettevalmistava töö jaoks.

2009/0072 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta kohta (2011)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse ja liikmesriikide eesmärk on toetada inimressursside arendamist, et saavutada tööhõive kõrge tase ja võidelda sotsiaalse tõrjutusega.

(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktile q annab ühendus oma panuse kvaliteetse hariduse ja kutseõppe saavutamisse.

(3) Vabatahtlik tegevus on mitteametlik õppimise allikas, mis võimaldab arendada kutsealaseid oskusi ja pädevusi, ja ka aktiivse kodanikuosaluse peamine vorm. Igas vanuses vabatahtlike töö on vajalik demokraatia arenguks, mis on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, ja aitab kaasa inimressursside arendamisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele.

(4) Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja tagada tõhus vabatahtlikku tegevust toetav infrastruktuur, et vabatahtlikus tegevuses saaks osaleda rohkem inimesi. Seega on oluline toetada üksteiselt õppimist ja heade tavade vahetamist ühenduse tasandil.

(5) 1997. aasta valitsustevahelisel konverentsil võeti vastu deklaratsioon nr 38 vabatahtliku teenistuse kohta, [5] mis lisati Amsterdami lepingu lõppaktile ja milles tunnustati vabatahtliku tegevuse tähtsat panust sotsiaalse ühtekuuluvustunde arendamisse.

(6) Oma 1997. aasta juuni teatises vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste osatähtsuse edendamise kohta Euroopas [6] tõstis komisjon esile vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste kolme aspekti: töökohtade loomise majanduslik aspekt; sotsiaalne aspekt, mis seisneb sotsiaalmeetmete kindlaksmääramisele ja sotsiaalsele progressile kaasaaitamises, ning poliitiline aspekt, millega edendatakse demokraatiat, kodanikumeelsust ja kodanikuosalust.

(7) Pärast noori käsitlevat 2001. aasta valget raamatut [7] tunnustasid liikmesriigid 2002. aastal vabatahtlikku tegevust kui noorsoopoliitika põhiaspekti ja leppisid kokku noorte vabatahtliku tegevuse ühised eesmärgid noorsoopoliitika avatud koordinatsioonimeetodi [8] raames.

(8) 2006. aasta detsembris kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni üles „kuulutama välja Euroopa vabatahtlike aasta ning avaldama nii kiiresti kui võimalik valge raamatu vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse kohta Euroopas” [9].

(9) 2008. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu aruande „Vabatahtliku tegevuse osatähtsus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel”, milles kutsuti liikmesriike ja piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tunnustama vabatahtliku tegevuse tähtsust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel [10].

(10) 2008. aasta juulis võttis Euroopa Parlament vastu kirjaliku deklaratsiooni 2011. aasta kuulutamise kohta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks [11].

(11) 20. novembril 2008 võttis nõukogu vastu soovituse (noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas), mille eesmärk on suurendada piiriülest vabatahtlikku tegevust noorte hulgas ELi piires [12].

(12) Vabatahtlikku tegevust on käsitletud mitmes ühenduse programmis, milles on keskendutud vabatahtlike liikuvusele, sh Euroopa vabatahtlik teenistus programmi „Euroopa Noored” („Aktiivsed Noored”) raames, elukestva õppe programm ja Kodanike Euroopa programm.

(13) Kogu Euroopas on väga erinevat laadi vabatahtlikku tegevust, mida tuleks alal hoida ja edasi arendada.

(14) Vabatahtlik tegevus võib kaasa aidata Euroopa ühiskonna harmoonilisele arengule. Vabatahtlik tegevus on rikkalik mitteametliku õppimise allikas, mis parandab kutseoskusi ja -pädevusi, aitab kaasa tööalase konkurentsivõime parandamisele ja solidaarsustunde suurendamisele, arendab sotsiaalseid oskusi, lihtsustab ühiskonda sulandumist ning edendab kodanikuosalust.

(15) Hoolimata sellest ei ole vabatahtliku tegevuse potentsiaali veel täielikult ära kasutatud. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta annab võimaluse näidata Euroopa kontekstis, et vabatahtlik tegevus suurendab kodanikuosalust. See võib aidata suurendada kodanike ühtekuuluvustunnet ja osalust ühiskonnas kõikidel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

(16) 2011. aastal möödub kümme aastat rahvusvahelisest ÜRO vabatahtlike aastast 2001.

(17) Käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) [13] punkti 37 tähenduses.

(18) Kavandatava Euroopa aasta eesmärke ei saa liikmesriikide tasandil täiel määral saavutada, kuna see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu ühenduse tasandil, mistõttu on eesmärgid meetmete ulatusest tulenevalt paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

2011. aasta nimetatakse Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

Artikkel 2

Eesmärgid

Euroopa aasta üldeesmärk on edendada ja toetada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna jõupingutusi luua Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodne keskkond.

Euroopa aasta eesmärgid on järgmised:

1. Töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas ELis – kinnistada vabatahtlik töö kui kodanikuosaluse ja inimestelt inimestele suunatud tegevuse edendamise vahend ELi kontekstis.

2. Tugevdada vabatahtlike organisatsioone ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti – lihtsustada vabatahtlikus töös osalemist ja soodustada suhtlust, liikuvust, koostööd ja sünergiat vabatahtlike organisatsioonide ja muude sektorite vahel ELi kontekstis.

3. Toetada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust – edendada asjakohaseid stiimuleid üksikisikute, ettevõtjate ja vabatahtlikku tegevust toetavate organisatsioonide jaoks ja saavutada olukord, kus ELi ja liikmesriikide tasandi poliitikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad tunnustaksid süsteemsemalt vabatahtlikku tegevust ja selle raames omandatavaid oskusi ja pädevusi.

4. Suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest – suurendada üldist teadlikkust selle kohta, et vabatahtlik töö on kodanikuosaluse väljund, mis aitab kaasa kõikide liikmesriikide jaoks ühiste eesmärkide saavutamisele, nagu harmooniline sotsiaalne areng ja majanduslik ühtekuuluvus.

Artikkel 3

Algatused

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed hõlmavad järgmisi Euroopa aasta eesmärkidega seonduvaid algatusi ühenduse, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

· kogemuste ja heade tavade vahetamine;

· asjaomaste uuringute ja teadustööde tulemuste levitamine;

· konverentsid, üritused ja algatused, et edendada arutelu ja suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse tähtsusest ja väärtusest ning tõsta esile vabatahtlike panust;

· teabe- ja tutvustuskampaaniad peamiste ideede levitamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud algatuste üksikasjad on sätestatud lisas.

Artikkel 4

Koostöö liikmesriikidega

Iga liikmesriik määrab asutuse, kes korraldab liikmesriigi osalust Euroopa aasta algatustes (edaspidi „riiklik koordineerimisasutus”). Liikmesriik teavitab komisjoni oma määratud asutusest ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et eespool nimetatud asutus kaasaks suurt hulka sidusrühmi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Riiklik koordineerimisasutus vastutab Euroopa aasta riiklike programmide/tegevuse ja prioriteetide väljatöötamise eest kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega ja vastavalt lisas esitatud kirjeldustele.

Artikkel 5

Koordineerimine ühenduse tasandil ja rakendamine

Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kokkusaamisi, et kooskõlastada Euroopa aasta rakendamist ja vahetada teavet selle rakendamise kohta riiklikul tasandil.

Komisjon korraldab ka vabatahtliku tegevuse valdkonnas tegevate Euroopa organisatsioonide esindajate ja sidusrühmade kohtumisi, et aidata ühendust Euroopa aasta rakendamisel ühenduse tasandil.

Komisjon rakendab käesolevat otsust ühenduse tasandil.

Euroopa aasta tegevusse on kaasatud liikmesriigid, Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee.

Artikkel 6

Finantssätted

1. Kogu ühendust hõlmavate meetmete puhul, millele on osutatud lisa A osas, korraldatakse hankelepingute sõlmimine või ELi üldeelarvest rahastatavate toetuste andmine.

2. Kogu ühendust hõlmavatele meetmetele, millele on osutatud lisa B osas, võib anda toetust Euroopa ühenduste üldeelarvest.

3. Komisjon võib anda toetust igale artikliga 4 ette nähtud riiklikule koordineerimisasutusele lisa C osas osutatud menetluse kohaselt.

.

Artikkel 7

Eelarve

1. Käesoleva otsuse rakendamise eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 on 6 000 000 eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 8

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks võib komisjon teha koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO ja Euroopa Nõukoguga, tagades ELi nähtava osalemise.

Artikkel 9

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

Komisjon tagab koos liikmesriikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike või piirkondlike meetmete ja algatuste vahel, mis aitavad saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 10

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja mis tahes alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, [14] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, [15] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [16].

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduste hallatavat eelarvet.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta tuvastab eeskirjade eiramise, sealhulgas käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märgatavalt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 11

Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

LISA

ARTIKLIS 3 OSUTATUD MEETMED

Juhtpõhimõttena toetutakse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta rakendamisel omavastutusele, laiaulatuslikule mobiliseerimisele ja tsiviilühiskonna ja teiste sidusrühmade aktiivsele kaasamisele. Rakendamine toimub järgmiste meetmete kaudu:

A. OTSESED ÜHENDUSE ALGATUSED

Rahastamine toimub kaupade ja teenuste otseostmisena olemasolevate raamlepingute raames.

1. Teabe- ja tutvustuskampaaniad, mille hulka kuuluvad:

· laia kõlapinnaga üritused ja foorumid kogemuste ja heade tavade vahetamiseks;

· auhindade või auhindadeta võistlused;

· koostöö erasektoriga, ringhäälinguorganisatsioonide ja muu meediaga, kes teevad koostööd Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat käsitleva teabe levitamisel;

· meedia jaoks kogu ühenduses kättesaadavate vahendite ja materjali väljatöötamine, et suurendada üldsuse huvi;

· meetmed, millega avaldatakse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemused ning suurendatakse nende nähtavust;

· Euroopa Liidu portaalis teabesaidi avamine, mis hõlmaks portaali vabatahtliku tegevusega seotud projektide elluviijate jaoks, et juhendada neid erinevate ühenduse programmide ja algatuste vallas.

2. Muud algatused:

- kogu ühendust hõlmavad küsitlused ja uuringud, et anda hinnang ja koostada aruanne Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ettevalmistuse, tõhususe, mõju ja pikaajalise järelevalve kohta.

B. ÜHENDUSE ALGATUSTE KAASRAHASTAMINE

Euroopa tasandil korraldatavad laia kõlapinnaga üritused, mille eesmärk on tutvustada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta eesmärke ja mida korraldatakse tõenäoliselt koostöös 2011. aasta eesistujamaadega, võivad saada ühenduse toetust kuni 80 % ulatuses üldkuludest.

C. LIIKMESRIIKIDE ALGATUSTE KAASRAHASTAMINE

Iga riiklik koordineerimisasutus saab esitada ühenduse toetuse saamiseks ainult ühe taotluse. Selles Euroopa aasta toetamisele suunatud toetustaotluses tuleb kirjeldada koordineerimisasutuse töökava või tegevust, millele toetust taotletakse. Toetustaotlusele lisatakse üksikasjalik eelarve, kus kajastub kavandatud algatuste/töökava kogumaksumus ning kaasrahastamiseks ette nähtud summa ja selle allikad. Ühendus võib anda toetust kuni 80 % ulatuses üldkuludest.

Komisjon määrab iga riikliku koordineerimisasutuse puhul kindlaks ligikaudsed summad, mille ulatuses nad võivad toetust saada ja taotluste esitamise tähtpäeva. Kriteeriumide puhul võetakse arvesse rahvaarvu, elukallidust ja iga liikmesriigi jaoks kindlaks määratud kindlat summat miinimumtegevuse tagamiseks.

Lõplikud eraldatavad summad määratakse kindlaks iga riikliku koordineerimisasutuse toetustaotluse alusel. Ühenduse kaasrahastamise ülemmäär on 80 % abikõlblikest kogukuludest.

Töökavad/tegevus sisaldab järgmist:

a) Euroopa aasta eesmärkidega seotud kohtumised ja üritused, sealhulgas Euroopa aasta ava- ja tutvustusüritused liikmesriikides, mis annavad meetmele hoogu ning valmistavad ette soodsa pinnase aruteludeks ja konkreetseteks algatusteks;

b) vastastikused õppeseminarid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

c) teabe-, haridus- ja tutvustuskampaaniad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas auhindade ja konkursside korraldamine;

d) koostöö meediaga.

D. ALGATUSED, MILLE JAOKS EI ANTA ÜHENDUSE ABI

Ühendus toetab mitterahaliselt avalik-õiguslike või eraõiguslike organisatsioonide algatusi, andes näiteks kirjaliku loa Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta logo (kui see on välja töötatud) ja muude selle aastaga seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organisatsioonid suudavad komisjonile tõendada, et kõnealused algatused on tehtud või tehakse 2011. aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta eesmärkide saavutamisele.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: Haridus ja kultuur

Meede: Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

15 06 11

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

01.01.2011 – 31.12.2011

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

15 06 11 | Mittekohustuslik | Liigen-datud [17] | JAH | EI | EI | [3B] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | Aasta 2011 | 2012 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud [18] | | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | 81. | a | 6,000 | | | | | | 6,000 |

Maksete assigneeringud | | b | 4,000 | 2,000 | | | | | 6,000 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [19] | | | | |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | | | | | | | |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU | | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | 6,000 | | | | | | 6,000 |

Maksete assigneeringud | | b+c | 4,000 | 2,000 | | | | | 6,000 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [20] | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,674 | 0,186 | | | | | 0,860 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,106 | 0,019 | | | | | 0,125 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku [21] |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 6,780 | 0,205 | | | | | 6,985 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 4,780 | 2,205 | | | | | 6,985 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | | Aasta 2011 | Aasta2012 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Liikmesriigid | f | 0,675 | 0,000 | | | | | 0,675 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 7,455 | 0,205 | | | | | 7,660 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe [22] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2011 | 2012 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj |

Personal kokku | 6 | 2 | | | |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Vabatahtlik tegevus võib kaasa aidata Euroopa ühiskonna harmoonilisele arengule, kuna see on kodanikuosaluse väljund.

Euroopas on pikk vabatahtliku tegevuse traditsioon. Tihti toimub see tegevus kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu. Viimastel aastakümnetel on kodanikuosalus tugevasti muutunud, kuna ühiskond on muutunud individuaalsemaks See on vabatahtliku tegevuse sektori jaoks suur väljakutse, kuna tuleb kohaneda uute osaluse vormidega.

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku kooskõla teiste rahastamisvahenditega ning võimalik koostoime

Liikmesriikidel üksi ei ole võimalik Euroopa aasta eesmärke piisavalt hästi saavutada, sest üksnes riigi tasandi meetmed ei pakuks eelist vahetada kogemusi ja häid tavasid liikmesriikide vahel ELi tasandil vabatahtliku tegevuse edendamise osas.

Euroopa aasta annab võimaluse koondada 2011. aastal asjaomased ühenduse programmid ja algatused, nagu Kodanike Euroopa, Euroopa Noored, elukestev õpe jt, et suurendada selle aasta raames nende meetmete nähtavust ja mõju. See võimaldab edendada ühtset imagot arvukatele ühenduse projektidele vabatahtliku tegevuse vallas nii ühenduses kui ka väljaspool seda ning maksimeerida programmidevahelist sünergiat.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärgid | Oodatavad tulemused | Näitajad |

Töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas ELis | Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta peaks andma panuse edasise poliitika väljatöötamisse;liikmesriikides on algatatud dialoog vabatahtliku tegevuse küsimustes;ELi liikmesriikide ja Euroopa partneriteks olevate arengumaade vahel on algatatud dialoog vabatahtliku tegevuse küsimustes. | Euroopa aasta raames saadud uute teadmiste ja välja töötatud ideede rohkus;kindlaks tehtud heade tavade arv; liikmesriikides ja liikmesriikide vahel toimuva vabatahtlikku tegevust käsitleva dialoogi ulatus; toimunud dialoogid ja kindlaks tehtud heade tavade arv. |

Tugevdada vabatahtlike organisatsioone ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti | Juurdepääs vabatahtlikule tegevusele on muutunud lihtsamaks;edendatakse võrgustamist, koostööd, vahetusi ja sünergiat vabatahtlike organisatsioonide ja teiste sektorite vahel; vabatahtlike organisatsioonidele on antud uus hoog. | Nende organisatsioonide arv, kes on saanud uusi ideid vabatahtliku tegevuse kvaliteeti parandavate meetmete jaoks;vabatahtlike organisatsioonide ja teiste sektorite vahel toimuva võrgustamise, koostöö, vahetuste ja sünergia tase; nende organisatsioonide arv, kes on leidnud uusi partnereid. |

Toetada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust | Poliitikakujundajad, tsiviilühiskonna organisatsioonid, võimalikud tööandjad ja üldsus tunnustavad vabatahtlikku tegevust (rohkem kui varem); tunnustatakse rohkem vabatahtliku tegevuse mõju vabatahtlike oskustele ja pädevustele. | Poliitikakujundajate tsiviilühiskonna organisatsioonide ja tööandjate algatuste arv, mis näitavad vabatahtliku tegevuse suuremat tunnustamist; vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskuste ja pädevuste tunnustamise uute süsteemide kasutamise ulatus. |

Suurendada teadlikkust selle kohta, et vabatahtlik tegevus on tähtis kodanikuosaluse väljund | Suurenenud on vabatahtliku tegevuse nähtavus ja arusaam selle väärtusest üksikisikule ja Euroopa ühiskonnale;suurem teadlikkus nii Euroopas kui ka selle partnerriikides vabatahtliku tegevuse tähtsusest. | Euroopa aasta algatustes osalejate arv, mis kinnitab, et Euroopa aastaga on nende arvamus vabatahtlikust tegevusest paranenud;Euroopa aasta ja selle raames toetatud ürituste ja algatuste pressi- ja meediakajastuste ulatus ja toon (kvalitatiivne ja kvantitatiivne). |

5.4. Rakendamise meetod (soovituslik)

Tsentraliseeritud haldamine: komisjoni antud toetused ja komisjoni korraldatud avalikud hanked. Komisjon võib anda otsetoetust avalikke teenuseid osutavatele riiklikele avalik-õiguslikele asutustele ilma konkursikutse väljakuulutamiseta.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Järelevalveraamistiku kavandamise eest vastutab peamiselt komisjon liikmesriikidega konsulteerides. Järelevalvekord peab vastama andmetele, mida on vaja näitajate jaoks (jaotis 3.3).

2009. aastal käivitatakse välisuuring vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas, et koguda põhiandmeid, mida saaks kasutada Euroopa aasta rakendamise ja mõju jälgimisel.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamine tehti 2009. aasta esimesel trimestril. Selles jõuti järeldusele, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 püütakse selgitada vabatahtliku tegevuse lisaväärtust kõikidel tasanditel – ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja parandada vabatahtliku tegevuse poliitilist raamistikku. Niisiis käsitletakse probleeme, mis on ühised kogu Euroopa ühiskonnale.

Eelhindamises soovitatakse pärast erinevate rakendusvõimaluste võrdlemist tsentraliseeritud tegevust ühenduse tasandil koostöös liikmesriikidega. Sellega soodustatakse ka tsiviilühiskonna osalust.

Kõnealuse võimalusega võidakse Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodsa keskkonna loomisel saavutada märkimisväärset poliitilist mõju liikmesriikide ja Euroopa tasandil.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Varasem kogemus, millele on osutatud Euroopa aasta 2004 „Haridus spordi kaudu” [23] järelhindamises, näitab, et Euroopa aastad:

· on osutunud tõhusaks vahendiks Euroopa poliitiliste küsimuste viimisel ELi tegevuskava etteotsa. Euroopa aastaga seotud tegevuses osalemine piiratud ajalises raamistikus on aidanud koondada poliitilist toetust ja sillutada teed vastavas valdkonnas ulatuslikumate poliitiliste kohustuste võtmisele;

· on välja töötatud arvukate sidusrühmade kaasamiseks, et juhtida üldsuse tähelepanu konkreetsele teemale ning sel teemal arutleda ja seisukohti vahetada. Seepärast on need tõhusaks vahendiks teadlikkuse suurendamisel;

· on tõhusad vahendid sünergia loomiseks erinevate tegevusvaldkondade vahel ELi, liikmesriigi ja piirkondlikul/kohalikul tasandil;

· on liikmesriikide eraldi tegutsemisega võrreldes suurema lisaväärtusega. See on ka olnud oluline tegur poliitilise tahte tekitamisel ning poliitilistele muutustele kaasaaitamisel.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Valitud lähenemisviisiks on pidev hindamine, millele lisandub Euroopa aasta rakendamise ja mõju hindamine.

Hindamise tulemused peaksid olema kättesaadavad 2012. aasta keskpaigaks. Sellest lähtudes saaks komisjon esitada ELi institutsioonidele aruande 2012. aasta lõpuks.

7. Pettusevastased meetmed

Komisjon peab tagama, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse sätete mis tahes rikkumist või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduste hallatavat eelarvet.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | Aasta 2011 | Aasta n + 1 | Aasta n + 2 | KOKKU |

| | | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku |

Soodus keskkond | | | | | | | | | | |

Riiklikud struktuurid (20% riiklik kaasrahastamine) | | 0,100 | 27 | 2,700 | | | | | 27 | 2,700 |

Teemakonverents | | 0,350 | 1 | 0,350 | | | | | 1 | 0,350 |

Hindamine | | 0,250 | 1 | 0,250 | | | | | 1 | 0,250 |

1. eesmärk kokku | | | 29 | 3,300 | | | | | 29 | 3,300 |

Mõju suurendamine | | | | | | | | | | |

Teemakonverents | | 0,350 | 1 | 0,350 | | | | | 1 | 0,350 |

2. eesmärk kokku | | 0,350 | 1 | 0,350 | | | | | 1 | 0,350 |

Tunnustamine | | | | | | | | | | |

Teemakonverents | | 0,350 | 1 | 0,350 | | | | | 1 | 0,350 |

3. eesmärk kokku | | 0,350 | 1 | 0,350 | | | | | 1 | 0,350 |

Teavitustöö | | | | | | | | | | |

Teavituskampaania | | 1,500 | 1 | 1,500 | | | | | 1 | 1,500 |

Lõppkonverents | | 0,500 | 1 | 0,500 | | | | | 1 | 0,500 |

4. eesmärk kokku | | 2,000 | 2 | 2,000 | | | | | 2 | 2,000 |

KULUD KOKKU | | | 33 | 6,000 | | | | | 33 | 6,000 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

| | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta n + 2 | Aasta n + 3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 |

Ametnikud või ajutine personal [24] (15 01 01) | A*/AD | 3 | 0,5 | | | | |

| B*, C*/AST | 2 | 0,5 | | | | |

Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal [25] | 1 | 1 | | | | |

Art 15 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [26] | | | | | | |

KOKKU | 6 | 2 | | | | |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

A-ametnikud: Euroopa aasta elluviimine Euroopa tasandil ja koostöös riiklike koordineerimisasutuste, osalemine komiteedes, hanketeadete koostamine, toetuse andmine liikmesriikidele, teabekampaaniad, üritused, uuringud, teabevahetus, poliitilised järelmeetmed.

B-ametnikud: pakkumiste ja toetuste finantsjärelevalve, A-ametnikele üldine abistamine kõigis ülesannetes.

C-ametnikud: abi kõigis eespool osutatud ülesannetes.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

6 Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

Personali- ja halduskulud kaetakse eraldise piires, mis võidakse teha juhtivale peadirektoraadile iga-aastase jaotusprotseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida(number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n + 1 | Aasta n + 2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 jj | KOKKU |

1 Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | | | | | | | |

Täitevasutused [27] | | | | | | | |

Muu tehniline ja haldusabi | | | | | | | |

– sisene | | | | | | | |

– väline | | | | | | | |

Tehniline ja haldusabi kokku | | | | | | | |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega mitteseonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta n + 2 | Aasta n+3jj |

Ametnikud ja ajutine personal (15 01 01) | 0,610 | 0,122 | | |

Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)(täpsustada eelarverida) | 0,064 | 0,064 | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,674 | 0,186 | | |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

Aasta 2011: 5 x 122 000 €/aasta = 610 000 €Aasta 2012: 1 x 122 000 €/aasta = 122 000 € |

Arvestus – Artikli 15 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

Aasta 2011 ja 2012: 1 x 64 000 €/aasta = 64 000 € |

Personali- ja halduskulud kaetakse eraldise piires, mis võidakse teha juhtivale peadirektoraadile iga-aastase jaotusprotseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta n + 2 | Aasta n+3jj | KOKKU |

15 01 02 11 01 – Lähetused | 0,049 | 0,000 | | | 0,049 |

15 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,057 | 0,019 | | | 0,076 |

15 01 02 11 03 – Komiteed [28] | 0,000 | 0,000 | | | 0,000 |

15 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0,000 | 0,000 | | | 0,000 |

15 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 0,000 | 0,000 | | | 0,000 |

2 Muud halduskulud kokku (15 01 02 11) | 0,106 | 0,019 | | | 0,125 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | 0,000 | 0,000 | | | 0,000 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,106 | 0,019 | | | 0,125 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Lähetused:2 lähetust x 27 liikmesriiki x 900 € = 48 600 € (100% aastal 2011)Koosolekud ja konverentsid (liikmesriikide koordinaatorite võrgustik):4 lähetust x 27 liikmesriiki x 700 € = 75 600 € (75 % aastal 2011 ja 25% aastal 2012) |

Personali- ja halduskulud kaetakse eraldise piires, mis võidakse teha juhtivale peadirektoraadile iga-aastase jaotusprotseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

[1] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus: „Vabatahtlik tegevus, selle roll ja mõju Euroopa ühiskonnas“, Dok. SOC/243 — CESE 1575/2006.

[2] Kirjalik deklaratsioon 0030/2008, 15. juuli 2008.

[3] ELT C [ ], lk [ ].

[4] ELT C [ ], lk [ ].

[5] Deklaratsioon vabatahtliku teenistuse kohta, vt http://eur-lex.europa.eu/en/treaties/dat/11997D/htm/11997D.html.

[6] Dok. KOM(97) 241 (lõplik), 6.6.1997.

[7] Dok. „Euroopa noorsoopoliitika uus hoog”, KOM (2001) 681 (lõplik), 21.11.2001.

[8] KOM(2004) 337 (lõplik).

[9] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus: „Vabatahtlik tegevus, selle roll ja mõju Euroopa ühiskonnas”, Dok. SOC/243 — CESE 1575/2006.

[10] Dok A6/0070/2008, Aruanne „Vabatahtliku tegevuse osatähtsus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel”, (2007/2149(INI)), regionaalarengu komitee, raportöör: Marian Harkin.

[11] Kirjalik deklaratsioon 0030/2008, 15. juuli 2008.

[12] Nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (2008/C 319/03).

[13] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[14] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[15] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[16] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[17] Liigendatud assigneeringud.

[18] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 15 peatüki 15 01 alla.

[19] Kulud, mis kuuluvad jaotise 15 artikli 15 01 04 alla.

[20] Kulud, mis kuuluvad peatüki 15 01 alla, välja arvatud artiklid 15 01 04 või 15 01 05.

[21] Komisjon tegi 2010. aasta esialgse eelarveprojekti raames ettepaneku eraldada 2 000 000 eurot Euroopa aasta ettevalmistustööks. Inimressursid ettevalmistustöö jaoks eraldatakse 2010. aastal.

[22] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[23] „Evaluation externe (ex post) de l'année européenne de l'éducation par le sport AEES 2004”

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[26] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[27] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[28] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

--------------------------------------------------