52009PC0092

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24/02/2009

KOM(2009) 92 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lõpetatakse muudetud Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Mauritaania Islamivabariigiga

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

15. septembril 2008 otsustas Euroopa Liit alustada muudetud Cotonou lepingu artiklis 96 sätestatud nõupidamist Mauritaania Islamivabariigiga. Nimetatud otsus võeti vastu seetõttu, et 6. augustil 2008 Mauritaanias toimunud riigipööre kujutab endast lepingu artiklis 9 nimetatud oluliste lepinguosade (demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimine) eriti rasket ja ilmset rikkumist ning artikli 96 lõike 2 punktis b määratletud eriti pakilist juhtu. Kõnealuse nõupidamise raames toimus 20. oktoobril 2008 Pariisis ELi ja AKV riikide kohtumine. ELi esindasid nõukogu eesistuja ja komisjon ning AKV riike muu hulgas Mauritaanias võimul oleva sõjaväelise hunta ebaseaduslikult moodustatud valitsuse esindajad.

Kohtumisel ei esitanud Mauritaania ELile ühtegi rahuldavat ettepanekut. Mauritaania ettepanek võetavate kohustuste kohta ei näinud ette seadusliku presidendi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning oli ka üldjoontes põhiseadusevastane ja ebaseaduslik, andmata võimalust põhiseadusliku korra kiireks taastamiseks.

Soovides pidada avatud dialoogi ning arvestades Mauritaania eriti keerulist poliitilist olukorda, oli EL valmis ootama edusamme, mis põhineksid rahvusvahelise üldsuse nõudmistele vastaval lahendusel, ning tegi Mauritaaniale ettepaneku jätta nõupidamine avatuks üheks kuuks, et riik saaks selle aja jooksul välja pakkuda rahuldavaid võimalusi olukorra lahendamiseks.

Sellest ajast saadik ei ole EL, kes jälgib koostöös rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige Aafrika Liiduga pidevalt Mauritaania arengut, märganud riigis positiivseid muutusi. 10. novembril 2008 toimus Addis Abebas kohtumine, millest võtsid osa Aafrika Liit, Araabia Liiga, ÜRO, Islami Konverentsi Organisatsioon, Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon ja Euroopa Liit. Kohtumisel osalejad avaldasid kommünikee, millega liitusid ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed (v.a Hiina, kes ei osalenud) ja Aafrika riikidest liikmed ning milles muu hulgas „esitati riigipöörde abil võimule tulnud isikutele tungiv palve teha igakülgset koostööd Aafrika Liidu ja muude asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leida puhkenud kriisile kõiki osapooli rahuldav poliitiline lahendus, mis põhineks president Sidi Ould Cheikh Abdallahi tingimusteta vabastamisel ning tema kui seaduslikult valitud presidendi osalusel kriisi lahendamises, kõikide osapoolte kaasamisel ning Mauritaania põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse järgimisel ”.

Nimetatud kohtumisel tegid Mauritaanias de facto võimul olevad isikud teistele osalejatele ettepaneku kriisi lahendamiseks. Ettepaneku aluseks oli seadusliku presidendi vabastamine võimul olevale huntale ja ebaseaduslikule valitsusele alluva „endise presidendi ja riigipeana” ning see nägi ette üleriigilise arutelu, mille abil määrata kindlaks üleminekuetapi ajakava ja üksikasjad kuni uute presidendivalimiste korraldamiseni. Ettepanek ei vasta rahvusvahelise üldsuse nõuetele, kuna see on selgelt põhiseadusliku korra vastane, välistab seadusliku presidendi osalemise kriisi lahendamises, kindlustab riigipöörde abil kehtestatud ebaseaduslikku režiimi ning ei võimalda kiiret põhiseadusliku korra taastamist. Ettepaneku vastuvõtmine tähendaks riigipöörde tunnustamist rahvusvaheliselt heaks kiidetud võimuvahetusmeetodina.

Eespool nimetatud organisatsioonid kohtusid Addis Abebas uuesti 21. novembril 2008, kui Mauritaaniale Cotonou lepingu artiklis 96 sätestatud nõupidamiste raames antud mõtlemisaeg oli läbi saanud. Nad kinnitasid, et keeldumist vastu võtmast hunta ettepanekut kriisi lahendamiseks. Kohtumise lõppkommünikees, millega liitusid ka julgeolekunõukogu alalised liikmed, k.a Hiina, ning Aafrika riikidest mittealalised liikmed:

1. nenditi, et hunta ettepanekus ei sisaldunud midagi uut võrreldes 10. novembril toimunud kohtumisel arutatuga;

2. kinnitati 10. novembri kommünikees esitatud nõudmisi kriisi lahendamise tingimuste kohta;

3. märgiti, et kriisi lahendamise üks võimalusi võiks olla valimiste korraldamine 10. novembril esitatud nõudmiste kohaselt;

4. toetati „võimalust” kutsuda kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, kui „pingutused lahenduse leidmiseks ei kanna vilja”;

5. kinnitati, et organisatsioonid teevad valitsevast ummikseisust oma järeldused ning võtavad „sobival ajal” asjakohaseid meetmeid, k.a individuaalselt;

6. otsustati lähetada Mauritaaniasse delegatsioon, kelle ülesandeks on esitada partnerite seisukoht ning teha ettepanek mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmiseks.

President Sidi Ould Cheick Abdallahi, keda hoiti alates 6. augustist 2008 eramajas vangistuses, viidi 13. novembril üle oma sünnikülla Lemdenisse, mis asub 250 km Nouakchottist lõuna pool. Sõjaväelise järelevalve all oli tal võimalus võtta vastu külalisi ja kohtuda ajakirjanikega. Täielikult keelati aga 28. novembril tähistatava iseseisvuspäeva puhuks kirjutatud kõne kajastamine ajakirjanduses. 21. detsembri varahommikul viidi president vastu oma tahtmist Nouakchotti ja lasti oma kodus vabaks. Ta pöördus omal käel kohe tagasi Lemdenisse, et kavandada naasmist enda valitud kuupäeval. Tema pass võeti ära. President Abdallahi järkjärguline vabastamine ei ole siiani viinud nõupidamisteni, mis aitaksid leida kriisile mõlemaid pooli rahuldavat lahendust. Kahjuks ei ole sõjaväeline hunta suutnud või tahtnud kasutada talle antud võimalusi ning jätkab parlamendi ja senati enamuse toel oma võimu tugevdamist, samal ajal takistades ja maha surudes protestiliikumisi.

6.–7. detsembrini 2008 Aafrika Liidu egiidi all toimunud missiooni jooksul lubas kindral Abdel Aziz rahvusvahelise üldsuse esindajatele, et seaduslik president vabastatakse tingimusteta. Seda ka tehti. Siiski ei olnud kindral valmis nõustuma lahenduse muude tingimustega ning president Abdallahi ei soovinud alustada läbirääkimisi lahenduse leidmiseks enne, kui hunta on lahkunud ning ta ise on jälle võimul. Esindajad kohtusid uuesti 12. detsembril 2008 Brüsselis ning nentisid, et on jõutud ummikseisu, ning et presidendi vabastamine oleks esimene samm õiges suunas. Samal ajal kinnitati vajadust võtta asjakohaseid meetmeid juhul, kui positiivset arengut ei toimu. Formaalselt vabastatud president Abdallahi on endiselt oma kodukülas ega osale aktiivselt riigi poliitilises elus. Ta nõuab enda kui ainsa seadusliku presidendi kõikide õiguste ja ametiülesannete taastamist.

26. detsembrist 2008 kuni 6. jaanuarini 2009 toimus hunta korraldatud demokraatiafoorum, millest võttis osa enamik saadikutest ning eelkõige riigipööret toetanud „sõltumatud”. Osalesid ka paljud organisatsioonid. Kuigi foorumi korraldus oli üsna segane, sai seal sõna suur hulk osalejaid. Foorumi põhisoovituseks oli presidendivalimiste korraldamine 30. mail. Võimul olevate sõjaväelaste kandideerimise küsimuses avaldati nõupidamisel nii poolt- kui ka vastuargumente, kuid üldiselt paistis kindral Azizil olevat suur toetajaskond ning tema õigust presidendivalimistel kandideerida ei seatud kahtluse alla, tingimusel et ta loobub sõjaväelase staatusest.

Demokraatiat kaitsvate jõudude ühendus ( Coordination des Forces de Défense de la Démocratie , CFDD), mis koosneb kolmeteistkümnest riigipöördevastasesse demokraatia kaitse rahvarindesse ( Front National de Défense de la Démocratie ) kuuluvast erakonnast, kuuest ametiühingust ning 30 kodanikuühiskonna organisatsioonist, jäi kindlaks oma otsusele foorumit boikoteerida. Ahmed Ould Daddah ja tema erakond RFD, kes algul foorumist osa võtsid, mõistsid hukka selle raames toimunud kohtumiste halva korralduse ja segaduse ning distantseerusid foorumi järeldustest, mis nende arvates toetasid pigem riigipöörde saavutusi kui mitmepoolset lahendust põhiseadusliku korra taastamiseks.

Seega ei saavutatud foorumil kõiki osapooli rahuldavat lahendust ning foorum ei saanud poliitilist teotust sellistelt olulistelt opositsioonierakondadelt nagu RFD või seaduslikku presidenti toetavad erakonnad. Pigem jäi kõlama riigikukutajate korralduste kohaselt tegutsevate sõltumatute saadikute ja senaatorite arvamus ning tavaline võimukuulekas retoorika. Foorumil pakutud lahendused kujutavad endast eelkõige toetust riigipöördele seadusliku jõu andmisele. Sisuliselt ei erine need lahendustest, millega nõustumast olid keeldunud Aafrika Liit ja rahvusvaheline üldsus ning mille Euroopa Liit oli juba varem tagasi lükanud oktoobris Pariisis toimunud kohtumisel, mis oli pühendatud artiklis 96 sätestatud nõupidamisele. Aafrika Liidu kõrgeim juhatus kehtestas 5. veebruari tähtajaks, pärast mida rakendatakse sanktsioone juhul, kui riigis ei taastata põhiseaduslikku korda.

Eespool toodud asjaoludest ja olukorra analüüsist lähtudes ei jää ELil üle muud, kui väljendada oma hukkamõistu ning nentida, et Mauritaania sõjaväelise korra toetamine on võimatu. Seepärast peab EL lõpetama ametliku nõupidamise, mida alustati Cotonou lepingu artikli 96 alusel. EL jätkab Mauritaania olukorra jälgimist ning loodab selle paranemisele.

Põhiseadusliku ja demokraatliku korra taastamise kiirendamiseks peaksid EL ja selle liikmesriigid võtma oma volituste piires asjakohaseid meetmeid, mille hulgas oleksid ühest küljest individuaalsed sanktsioonid riigipöörde korraldajate ning nende kaastöötajate ja pereliikmete suhtes ning teisest küljest majandussanktsioonid, millega vähendatakse järsult toetusi, mida antakse vahetult valitsusele, riigiasutustele ja riigi osalusega ettevõtjatele või nende hallatavatele asutustele ja ettevõtjatele.

Käesolevale otsusele lisatud kirjas on esitatud üksikasjalik ülevaade koostööd piiravatest meetmetest. Need ei tohi mõjutada humanitaarabi ega otsest abi Mauritaania elanikkonnale ja kodanikuühiskonnale ning peavad arvestama põhiprobleemidega, nagu toiduga kindlustatus, pagulaste tagasipöördumine, inimõigused, rändeküsimused, demokraatlike põhimõtete edendamine ning ettevalmistused koostöö järkjärguliseks taastamiseks, kui selleks avaneb võimalus.

Kehtiva kalanduskokkuleppe tulevik sõltub sellest, kuidas Mauritaania rakendab leppega ette nähtud valdkondlikke toetusi ning millised on ELi laevastiku peamised kaubandushuvid, kalavarude seis ning Mauritaania poliitiline ja majanduslik olukord.

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid ja muudetud Cotonou lepingu artikleid 9 ja 96, teeb komisjon nõukogule ettepaneku lõpetada nõupidamine Mauritaania Islamivabariigiga ja võtta vastu lisatud otsus.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lõpetatakse muudetud Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Mauritaania Islamivabariigiga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse koostöölepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse vahel (edaspidi „Cotonou leping”), millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous[1] ning mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga,[2] eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse sisekokkulepet Cotonou lepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta,[3] eelkõige selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Cotonou lepingu artiklis 9 osutatud olulisi lepinguosi on rikutud.

(2) Vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96 alustati 20. oktoobril 2008 AKV riikide ja Mauritaania Islamivabariigiga nõupidamist, mille käigus võimul oleva sõjaväelise hunta esindajad ei esitanud ettepanekuid ega võtnud kohustusi, mida oleks saanud pidada rahuldavateks. Kuigi tähtaega pikendati ühe kuu võrra, ei tehtud ettepanekus ühtegi sisulist muudatust,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mauritaania Islamivabariigiga Cotonou lepingu artikli 96 alusel toimunud nõupidamine lõpetatakse.

Artikkel 2

Lisas esitatud kirjas loetletud meetmed võetakse vastu kui Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud sobivad meetmed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kehtib kakskümmend neli kuud alates selle vastuvõtmisest nõukogus. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant, arvestades Euroopa Liidu eesistujariigi ja komisjoni ühiste järelevalvemissioonide tulemusi.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Kirja kavand

Lugupeetud kindral

Euroopa Liit peab muudetud Cotonou lepingu artikli 9 sätteid äärmiselt olulisteks. Inimõiguste ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimine, millele AKV-EL koostöö on rajatud, on kõnealuse lepingu olulisteks osadeks ning seega ka meie suhete aluseks.

Eelöeldut arvestades mõistis Euroopa Liit 6. augustil 2008 toimunud riigipöörde viivitamata hukka ning kutsus korduvalt üles austama demokraatiat ning 2007. aastal kehtestatud seaduslikku riigikorda. Samuti nõudis EL seaduslikult valitud presidendi vabastamist ja tema naasmist oma ametiülesannete täitmise juurde.

Arvestades, et riigipööre kujutab endast muudetud Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud oluliste lepinguosade rasket rikkumist, alustas EL sama lepingu artikli 96 alusel poliitilist dialoogi võimu haaranud isikutega. Nimetatud dialoogi alusel toimus nõupidamine, mille eesmärk oli hinnata olukorda ning arutada võimalikke lahendusi põhiseadusliku korra kiireks taastamiseks.

Nimetatud nõupidamiste raames 20. oktoobril 2008 peetud esimesel kohtumisel Pariisis ei esitanud Mauritaania esindajad ELile ühtegi rahuldavat ettepanekut. Soovides pidada avatud dialoogi ning arvestades igati Mauritaania keerulist poliitilist olukorda, tegi Euroopa Liit ettepaneku jätta nõupidamine ühe kuu jooksul avatuks, täpsustades, et juhul kui Mauritaania esindajad pakuvad välja võimaliku rahuldava lahenduse, peetakse nõupidamiste raames uus kohtumine. Samuti teatati AKV riikide ja Mauritaania esindajatele, et kui tähtajaks kehtestatud ühe kuu jooksul ettepanekut sisuliselt ei muudeta, lõpetatakse nõupidamine ning tehakse otsus sobivate meetmete võtmise kohta.

Aafrika Liidu eesistumisel Addis Abebas 10. novembril 2008 toimunud kohtumisel esitati Euroopa Liidule ja veel viiele kohalviibinud rahvusvahelisele organisatsioonile kriisi lahendamist käsitlevad ettepanekud, mille Mauritaania hunta oli mõned päevad varem edastanud Aafrika Liidule. Neid ettepanekuid, mis olid väga sarnased 20. oktoobri nõupidamiskohtumisel esitatutega, ei saa lugeda rahuldavateks. Need ei näe ette seadusliku presidendi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning on ka üldjoontes põhiseadusevastased ja ebaseaduslikud, andmata võimalust põhiseadusliku korra kiireks taastamiseks. 10. novembril toimunud kohtumise lõpul avaldasid osalenud kuus piirkondlikku organisatsiooni kommünikee, milles rõhutatakse muu hulgas, et kriisile kõiki osapooli rahuldava poliitilise lahenduse leidmiseks on vaja täita järgmised olulised tingimused:

- president Sidi Ould Cheikh Abdallahi tuleb tingimusteta vabastada;

- ta peab saama osaleda kriisi lahendamisel kui seaduslikult valitud president;

- tuleb kaasata kõik osapooled;

- tuleb järgida Mauritaania põhiseadust ning rahvusvahelist õigust.

Eespool nimetatud organisatsioonid kohtusid Addis Abebas uuesti 21. novembril 2008, kui Mauritaaniale Cotonou lepingu artiklis 96 sätestatud nõupidamiste raames antud mõtlemisaeg oli läbi saanud. Nad kinnitasid, et keelduvad vastu võtmast hunta ettepanekut kriisist väljumiseks. Kohtumise lõppkommünikees, millega liitusid ka kõik ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed ning Aafrika riikidest mittealalised liikmed:

(1) nenditi, et hunta ettepanekus ei sisaldunud midagi uut võrreldes 10. novembril toimunud kohtumisel arutatuga;

(2) kinnitati 10. novembri kommünikees esitatud nõudmisi kriisi lahendamise tingimuste kohta;

(3) märgiti, et kriisi lahendamise üks võimalusi võiks olla valimiste korraldamine 10. novembril esitatud nõudmiste kohaselt;

(4) toetati „võimalust” kutsuda kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, kui „pingutused lahenduse leidmiseks ei kanna vilja”;

(5) kinnitati, et organisatsioonid teevad valitsevast ummikseisust oma järeldused ning võtavad „sobival ajal” asjakohaseid meetmeid, k.a individuaalselt.

Kahjuks ei andnud tulemusi ka muud pöördumised ja pingutused Mauritaania riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas oleva lahenduse leidmiseks, kuigi üks eespool mainitud olulistest tingimustest täideti seadusliku presidendi vabastamise näol.

Eelöeldut arvestades otsustas Euroopa Liit lõpetada nõupidamise ning võtta muudetud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktis c alusel vastu järgmised sobivad meetmed:

- Lisaks individuaalsetele sanktsioonidele, mida ELi liikmesriigid võivad võtta riigipöörde korraldajate ning nende lähimate kaastöötajate suhtes, kehtestatakse majandussanktsioonid, millega vähendatakse järsult ühenduse toetusi, mida antakse vahetult valitsusele, riigiasutustele või riigi osalusega ettevõtjatele. Need koostööd piiravad meetmed ei mõjuta humanitaarabi ega otsest abi Mauritaania elanikkonnale ja kodanikuühiskonnale.

- Euroopa Komisjon jätab endale õiguse võtta viivitamatult üle EAFi riikliku eelarvevahendite käsutaja kohustused.

- Kuivõrd käimasoleva koostöö huvides on vaja jälgida sündmusi ja valdkondlikke poliitilisi otsuseid, mida teevad de facto, kuid mitte de jure võimul olevad isikud, ning loodetakse, et koostöö saab jätkuda pärast seda, kui kriisile on leitud rahvusvahelise üldsuse jaoks vastuvõetav lahendus, jätkavad komisjoni talitused osalemist Mauritaania poliitilises ja valdkondlikus dialoogis, mida peetakse tehnilistes küsimustes, kuid nimetatud dialoogi ei saa lugeda 6. augusti 2008. aasta riigipöördega kehtestatud võimu seaduslikkuse tunnustamiseks.

- Juba sõlmitud lepingutega seotud maksed sooritatakse asjaomaste rahastamisotsuste kohaselt. Kõnealused projektid on järgmised:

- teedeehitus marsruudil Rosso – Boghé ja Kaédi – Gouaraye ning tehniline abi transpordiministeeriumile;

- projekt „Adrari oaasi väljaehitamine” (täitmisele kuuluvate kulukohustuste lõpetamine);

- projekti „Lootuse vesi” lõpetamine;

- veerahastu: kolme käimasoleva lepingu jätkamine;

- riikliku eelarvevahendite käsutaja toetamise programm: programmi lõpetamiseks vajalikud meetmed;

- piirkondlik päikeseenergia programm: Mauritaanias pooleli olevate lepingute jätkamine;

- kodanikuühiskonna toetamise programm. Valitsemistavadega seotud meetmete rakendamise jätkamine hankemenetluste raames, mida haldab otseselt Euroopa Komisjon;

- riikliku maanteeameti (ENER) toetamise programm: lepinguliste kohustuste täitmise jätkamine piiratud mahus;

- piirkondlikest B-assigneeringutest rahastatav toetusleping taastustöödeks Senegali jõe piirkonnas asuvatel üleujutatud aladel;

- kohalike ametiasutuste toetamine (väljaspool EAFi): Nouakchotti kohaliku omavalitsuse veemajanduse parandamise projekt ning koostööprojekt Boustilla valla koolisüsteemi toetamiseks.

- Uusi lepinguid võib sõlmida järgmiste programmide jaoks kooskõlas rahastamislepingutega:

- kohalike hangete väljakuulutamine valitsusväliste organisatsioonide, demokraatia ja inimõiguste valdkonnas (väljaspool EAFi). Hanked kohalike omavalitsusorganite toetuseks jäävad peatatuks;

- rändevoogude haldamise toetusprogrammi rakendamine 9. Euroopa Arengufondis AKV riikidele ette nähtud piirkondlikest vahenditest;

- Zazou puhastusprojekti lisaleping (väljaspool EAFi, kaasrahastamine valitsusväliste organisatsioonidega);

- pagulaste tagasipöördumise toetamise projekti rakendamine koostöös ja kooskõlas jooksva toetusega Euroopa Komisjoni humanitaarabi peadirektoraadilt (ECHO), tingimusel et olukord Mauritaanias võimaldab projekti rakendada ning et järgitakse lepingutingimusi.

- Uusi hankeid võib alustada järgmistes valdkondades:

- toidukriisi leevendamiseks 10. EAFi piirkondlike B-assigneeringute kasutuselevõtu teel võib kavandada sihtotstarbelisi meetmeid elanikkonna toetamiseks summas 2,08 miljonit eurot, mida haldab rahvusvaheline organisatsioon ja/või valitsusväline organisatsioon ning millest ei tohi anda otsest toetust valitsusele, riigile ega riigiasutustele;

- uue toiduainete rahastamisvahendi ja toiduga kindlustatust käsitleva eelarverea raames võib kasutada Mauritaaniale eraldatud eelarvevahendeid, rahastades põllumajanduse toetamise projekte, mida rakendavad rahvusvahelised või valitsusvälised organisatsioonid.

Muud pooleli olevad projektid ning 10. EAFi sihtprogramm jäävad allpool nimetatud eranditega peatatuks kuni koostöö järkjärgulise taastamiseni allpool esitatud tingimustel.

10. EAFi riiklik sihtprogramm nägi ette hinnanguliselt 40 miljoni euro eraldamise üldiseks eelarvetoetuseks vaesuse vähendamise strateegia raames. Nimetatud projekti ei saa alustada enne, kui koostöö on allpool esitatud tingimustel täielikult taastatud ning kui on täidetud seda liiki programmide rakendamise eelduseks olevad üldised abikõlblikkuse kriteeriumid.

Programmi hinnangulist summat vähendatakse siiski juba praegu 25 miljonile eurole. Vabanenud 15 miljonist eurost 10 miljonit jäetakse reservi, et sellest vajaduse korral toetada valimisi juhul, kui need korraldatakse viisil, mis võimaldab lahendada kriisi põhiseaduse ja rahvusvahelise üldsuse nõudmiste kohaselt. Ülejäänud 5 miljonit eurot jäetakse reservi juhuks, kui 6. augusti 2008. aasta riigipöörde tagajärjel puhkeb ulatuslik humanitaarkriis.

Riiklikus sihtprogrammis sisalduv rändevoogude haldamise toetusprogramm summas 8 miljonit eurot viiakse erandkorras ellu enne koostöö taastamist. Programmi teostamise eesmärgid ja prioriteedid tuleb eraldi kindlaks määrata.

- Kohe kui konflikti kõik osapooled on heaks kiitnud rahvusvahelise üldsuse põhiliste nõudmisega kooskõlas oleva lahenduse, mis hõlmab eelkõige vabade, läbipaistvate ja kogu valijaskonda esindavate valimiste korraldamist võimaldava valimiskorra kehtestamist kaasava ja avatud poliitilise dialoogi tulemusel, võib jätkata järgmisi projekte:

- Nouâdhibou maagisadam: läbirääkimised sadama renoveerimise lepingu sõlmimise üle ning selle allakirjutamine juhul, kui kehtivad eeskirjad ja hankemenetluse tulemused seda võimaldavad. Kui lepingule ei kirjutata alla hiljemalt märtsis 2009, ei saa Mauritaania enam kasutada töödeks ettenähtud EAFi toetust (45 miljonit eurot);

- Nouâdhibou sadamast laevavrakkide eemaldamise projekti ümberplaneerimine selleks ette nähtud STABEXi vahendite 10. EAFi ümberpaigutamise tulemusena (23 miljonit eurot) 31. detsembril 2008. Kui riigipööret ei oleks toimunud, oleks hankeleping tulnud alla kirjutada enne 2008. aasta lõppu;

- kohalike omavalitsuste toetuseks mõeldud, kuid praegu peatatud kohalike hangete väljakuulutamine.

- Kohe kui kriisi on asutud tegelikult ja pöördumatult lahendama eespool mainitud viisil (nimetatakse kõiki osapooli rahuldav üleminekuvalitsus, võetakse vastu ühine tegevuskava ning sõjaväelased lahkuvad võimult), taastatakse ka muud koostöövormid. Nendeks võivad olla näiteks:

- uute parlamendi- või presidendivalimiste korraldamise toetamine;

- õigusalase abiprogrammi rakendamise jätkamine;

- kohalike omavalitsusasutuste ja nende talituste töö parandamiseks mõeldud ELi programmi rakendamine;

- võimalus rakendada kõiki programme ja projekte, mis on alla kirjutatud või ette nähtud 8. ja 9. EAFi raames, kuid mille kohta ei ole veel lepinguid sõlmitud.

- Kõik eespool nimetatud piirangud, mis on kehtestatud kooskõlas muudetud Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punkti a kohaselt, on võimalik tühistada juhul, kui Mauritaania taastab riigis täielikult põhiseadusliku korra. Põhiseadusliku korra täielikuks taastamiseks loetakse olukorda, kus ametisse on asunud seaduslikult valitud riigipea ja parlament ning järgitakse põhiseadust. See võimaldaks täielikult rakendada 10. EAFi sihtprogrammi (156 miljonit eurot), arvestades samal ajal vajadust teha selles muudatusi, mida võib tingida 6. augustil 2008. aastal toimunud riigipöörde negatiivne mõju Mauritaania ühiskonnale, majandusele ja poliitikale.

Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult sündmuste arengut Mauritaanias ning võib vajaduse korral toetada kriisile kõiki osapooli rahuldava poliitilise lahenduse leidmist, tingimusel et nimetatud lahendus on kooskõlas rahvusvahelise üldsuse eespool nimetatud põhiliste nõudmistega. Euroopa Liit jätab endale õiguse eespool nimetatud meetmed läbi vaadata ja neid muuta juhul, kui olukord Mauritaanias muutub.

Lugupidamisega

Brüssel,

Komisjoni nimel | Nõukogu nimel |

[1] EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

[2] ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.

[3] EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376, mida on muudetud 10. aprilli 2006. aasta sisekokkuleppega, ELT L 247, 9.9.2006, lk 48.