Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52009IP0317

    Ühise kalanduspoliitika juhtimine – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009 . aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika juhtimise kohta – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised (2008/2223(INI))

    ELT C 184E, 8.7.2010, p. 75–79 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.7.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 184/75

    Reede, 24. aprilli 2009
    Ühise kalanduspoliitika juhtimine – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised

    P6_TA(2009)0317

    Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika juhtimise kohta – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised (2008/2223(INI))

    2010/C 184 E/16

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1);

    võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2000. aasta määrust (EÜ) nr 657/2000 kalandussektori ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise dialoogi tõhustamise kohta (2);

    võttes arvesse komisjoni otsuseid 71/128/EMÜ, 1999/478/EÜ ja 2004/864/EÜ;

    võttes arvesse komisjoni otsust 93/619/EÜ, mida on uuendatud 2005. aastal komisjoni otsusega 2005/629/EÜ;

    võttes arvesse komisjoni otsuseid 74/441/EMÜ ja 98/500/EÜ;

    võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsust 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid (3), mida on muudetud nõukogu 11. juuni 2007. aasta otsusega 2007/409/EÜ (4);

    võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2008. aasta teatist piirkondlike nõuandekomisjonide toimimise läbivaatamise kohta (KOM(2008)0364);

    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0187/2009),

    A.

    arvestades, et ühise kalanduspoliitika institutsioonilisse juhtimisse on kaasatud komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee (ACFA), kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee (SSDC) ja piirkondlikud nõuandekomisjonid (PNKd);

    B.

    arvestades, et ühise kalanduspoliitika juhtimisse on kaasatud ka liikmesriikide ja piirkondade ametiasutused;

    C.

    arvestades, et ühendus osaleb mitmesugustes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kalandusalaseid partnerluslepinguid on sõlmitud ka kolmandate riikidega;

    D.

    arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt jäetakse Euroopa Parlament ka edaspidi kõrvale lubatud kogupüükide ja kvootide määramisest;

    E.

    arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete osalemine piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumistel toimub praegu ad hoc;

    F.

    arvestades, et teavitamine kalandusalaste partnerluslepingute tegelikust toimimisest, sh ühiste järelevalvekomiteede tegevusest, võiks toimuda rahuldavamal tasemel;

    G.

    arvestades, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee asutati 1993, et kalanduse nõuandekomitee asutati 1971 ja nimetati 1999. aastal ümber kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteeks, ning et merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee asutati 1999, asendades alates 1974. aastast toimiva ühiskomitee;

    H.

    arvestades, et kõik seitse PNKd praegu tegutsevad;

    I.

    arvestades, et on loodud piirkondlike nõuandekomisjonidevaheline komitee, kellel toimuvad komisjoniga koordineerivad kohtumised;

    J.

    arvestades, et komisjon on hiljuti läbi viinud ACFA ja PNKde hindamise, kuid STECFi töö hindamist veel mitte;

    K.

    arvestades, et ACFA hindamisel esitati rida praktilisi soovitusi ja pakuti välja erinevaid alternatiive selle tegevuseks pikemas perspektiivis;

    L.

    arvestades, et hinnang PNKdele oli positiivne, kuid komisjon pidas nende toimimise parandamiseks vajalikuks rea meetmeid, mis ei nõua uusi õigusakte;

    M.

    arvestades, et kõikide osalejate meelest on vaja tihedamat dialoogi teadlaste ja kalurite vahel ning et PNKd on kutsunud üles suurendama sotsiaalmajanduslikku panust otsuste tegemisel;

    N.

    arvestades, et teatavad PNKd ja Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud soovi suhete ametlikumaks muutmiseks;

    O.

    arvestades, et piiratud rahastamine ja PNKdele eraldatud vahendite juhtimise ja finantskontrolliga seotud komisjoni liigselt bürokraatlik ja jäik hoiak takistavad nende aktiivsemat tegevust;

    P.

    arvestades, et komisjon on lubanud enne uute õigusakti ettepanekute algatamist kuulata ära Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmade seisukohad;

    Q.

    arvestades, et komisjoni esindajad ei osale sageli PNK töörühmade koosolekutel;

    R.

    arvestades siiski, et on juba tõendeid sellest, et ühise kalanduspoliitika õigusaktide paranenud täitmise on tinginud sidusrühmade osalemine õigusloomes ja õigusnormide rakendamisel;

    S.

    arvestades, et eksisteerib suur hulk erinevaid ühenduse püügipiirkondi, igaüks oma eripäraga;

    T.

    arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformi osas toimuvad juba konsultatsioonid;

    U.

    arvestades, et PNK soovitustele ei pühendata alati asjakohast tähelepanu, eriti kui täitevkomiteed ei ole neid ühehäälselt heaks kiitnud,

    1.

    nõuab, et Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmetele antaks vaatlejastaatus kalandusministrite nõukogu koosolekutel;

    2.

    nõuab, et nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament viiksid lõpule oma töö, et saavutada toimiv kokkulepe, millega normaliseeritaks Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemine piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja muudes rahvusvahelistes organites, mille kohtumistel arutatakse ühist kalanduspoliitikat mõjutavaid teemasid, ilma et see piiraks nende praegust vaatlejastaatust koosolekutel, mille suhtes on juba kokku lepitud;

    3.

    nõuab ka, et nõukogu lepiks koos komisjoni ja Euroopa Parlamendiga kokku Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemise ühiskomisjonides, mis luuakse kalandusalaste partnerluslepingute raames, et neil oleks võimalik kõnealuste lepingute üle nõuetekohast järelevalvet teostada; tuletab meelde, et seoses Lissaboni lepingu jõustumisega suureneb oluliselt Euroopa Parlamendi vastutus, kuna kalandusalased partnerluslepingud tuleb võtta vastu nõusolekumenetluse teel;

    4.

    juhib tähelepanu sellele, et oluline on tagada komisjoni esindajate korrapärasem osalemine PNK töörühmade ja täitevkomiteede koosolekutel;

    5.

    nõuab, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti kõikidest seoses ühise kalanduspoliitika ja merenduspoliitikaga peetavatest konsultatsioonidest;

    6.

    nõuab, et komisjon alustaks STECFi hindamist;

    7.

    võtab teadmiseks ACFA hindamise tulemused ja et komisjon ootab ACFA enda ettepanekuid järgmistes küsimustes:

    —

    oma rolli ja eesmärkide selgem sõnastamine koos nendele vastava koosseisulise esindatusega ning uuemate liikmesriikide tõeline esindatus ja parem osalemine;

    —

    ACFA töömeetodid selles osas, mis puudutab töö jagamist täiskogu istungite ja töörühmade vahel, nende arv ja volitused ning kasutatavad menetlused;

    —

    esitatud probleemide parem sõnastamine;

    —

    teavitamise ja suhtluse parandamine elektroonilise meedia kasutuse, andmetele otsesema juurdepääsu ning suulisele ja kirjalikule tõlkele paremate tingimuste loomise abil;

    —

    piisav rahastamine ja parimad jätkusuutlike tugifunktsioonide vahendid,

    8.

    rõhutab kattuvuse, eelkõige PNKde tööga kattuvuse vältimise tähtsust;

    9.

    tuletab meelde, et kalandussektori osaluse ulatust teda mõjutavates otsustes peetakse jätkuvalt ebapiisavaks; rõhutab ACFA ja PNKde funktsioonide ja toimimise erinevusi, sest kui esimese ülesanne on nõustamine kogu ühise kalanduspoliitika seisukohast ning see hõlmab kogu ühendust, siis PNKde funktsioon on ekspertnõuannete andmine oma mõjuvaldkondades; arvab sellega seoses, et eri nõuandvate organite kooseksisteerimine aitab tagada sobitumise merendus- ja merepoliitika ning rannikute integreeritud majandamisega;

    10.

    nõuab, et komisjon võtaks seoses PNKdega järgmised meetmed:

    —

    suurendaks nende nähtavust ja ergutaks arvukamate sidusrühmade osalemist;

    —

    parandaks nende juurdepääsu teaduslikele uurimismaterjalidele ja andmetele ning koostööle STECFiga;

    —

    kaasaks neid nõuandeprotsessi nii varajases staadiumis kui võimalik;

    —

    kehtestaks võrdlusalused, mille alusel saaks hinnata nende nõuannete vastavust ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja anda ülevaate, kuidas neid kasutati;

    11.

    on arvamusel, et PNKd on alarahastatud, arvestades nende tehtava töö taset; märgib, et komisjon on avaldanud suunised finantsjuhtimise osas, kuid usub, et selles osas on vajalik edasine dialoog ning et tuleks uurida alternatiive praegusele süsteemile;

    12.

    on veendunud, et laiem osalemine PNKdes nõuab nende koosseisu läbivaatamist, kuid et praegust tasakaalu kalatööstuse ja teiste organisatsioonide vahel ei tohiks rikkuda;

    13.

    väljendab muret seoses asjaoluga, et teatavad organisatsioonid, kes kuuluvad PNKdesse „teisi huvirühmi” käsitleva peatüki alusel, kasutavad korduvalt ära oma kohalolekut, isegi vähemuses olles, et blokeerida enamiku kalandussektori esindajate poolt toetatavaid otsuseid ja takistada otsuste vastuvõtmist konsensuse alusel;

    14.

    nõuab tihedamaid sidemeid PNKde ning Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel;

    15.

    nõuab, et tehnilisi ja poliitilisi otsuseid langetataks eraldi; poliitiliste otsuste puhul tuleks rakendada piirkondlikku ning tehniliste otsuste puhul teaduslikku käsitlust;

    16.

    palub oma kalanduskomisjonil vastavalt kohustuslikele heakskiitmismenetlustele:

    —

    määrata igale PNK-le komisjoniliikme(te)st kontaktisik(ud) ja anda aru selle tegevusest;

    —

    tagada, et PNKsid kutsutaks korrapäraselt ja eriti siis, kui päevakorras on küsimused, milles nad annavad nõu või soovitusi, osalema parlamendi kalanduskomisjoni koosolekutel, et anda nõu või soovitusi;

    —

    kehtestada kord, millega tagada, et kalanduskomisjoni, PNKde ja PNKde-vahelise komitee sekretariaadid oleksid regulaarselt ühenduses, et vahetada ja koguda teavet nende tegevuse, nõuannete ja soovituste kohta;

    —

    korraldada iga-aastane konverents PNKde ja komisjoni osavõtul;

    17.

    nõuab, et eelarvepädevad institutsioonid eraldaksid eespool nimetatuks piisavalt vahendeid;

    18.

    palub PNKdel hoida kalanduskomisjoni kursis oma tegevuse, nõuannete ja soovitustega ning kutsuda neid koosolekutel osalema;

    19.

    nõuab, et tulevikus PNKde suhtes kehtestatavad õigusaktid võimaldaksid Euroopa Parlamendi liikmetel osaleda ametlikult nende koosolekutel aktiivsete vaatlejatena;

    20.

    palub komisjoni ja PNKde-vahelist komiteed nõustuda parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemisega nende koordineerivatel kohtumistel;

    21.

    rõhutab ühise kalanduspoliitika tähtsust vahendina, mis aitab tagada selliste nõuete, põhimõtete ja eeskirjade olemasolu, mida kohaldatakse kõigi ühenduse vete ja kõikide ühenduse laevade suhtes;

    22.

    palub komisjonil PNKde nõuandvat rolli täielikult aktsepteerida ja austada ning teha ühise kalanduspoliitika reformiga seoses ettepanek nende osaluse suurendamiseks haldusjuhtimises;

    23.

    usub samuti, et tulevane ühise kalanduspoliitika reform peaks täielikult ära kasutama PNKde konsolideerumist, et muuta ühine kalanduspoliitika detsentraliseeritumaks, et vastu võetud ühiseid meetmeid saaks eri piirkondades rakendada vastavalt püügipiirkondade omapärale ja püügitingimustele;

    24.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, piirkondlikele nõuandekomisjonidele, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    (1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

    (2)  EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7.

    (3)  ELT L 256, 3.8.2004, lk 17.

    (4)  ELT L 155, 15.6.2007, lk 68.

    Top