6.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 117/15

A

arvestades, et 2000. aasta aastatuhande arengueesmärkide deklaratsiooniga ühinedes võttis Euroopa Liit koos rahvusvahelise üldsusega endale kohustuse vähendada äärmist vaesust maailmas poole võrra 2015. aastaks, keskendades oma jõupingutused kaheksale aastatuhande arengueesmärgile;

B.

arvestades, et uute hinnangute kohaselt elab maailmas endiselt 1,4 miljardit inimest allpool vaesuspiiri (ehk 1,25 USA dollarit päevas), mis moodustab üle ühe neljandiku arenguriikide elanikkonnast;

C.

arvestades komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 2007. aastal võetud uute kohustuste eesmärki aidata märkimisväärselt kaasa nimetatud eesmärkide täitmisel tekkinud viivituse kõrvaldamisele;

D.

arvestades, et juurdepääsu puudumine tervishoiuteenustele ja muudele esmavajadusi rahuldavatele teenustele põhjustab miljonite inimeste surma ja vaesuse tsükli jätkumist, samas kui nimetatud teenustele ja alusharidusele juurdepääs on inimõigus, mille austamise ja rakendamise peavad tagama valitsused;

E.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped võivad olla üheks vahendiks, et lahendada probleeme, mida ülemaailmne toidukriis eriti arengumaade põllumajandussektoris põhjustab;

F.

arvestades, et hoolimata paljudest senistest pingutustest puuduvad enamikul arengumaadel vajalikud ressursid nende ees seisvate tervist ja haridust puudutavate takistuste ületamiseks ning arvestades seetõttu välisabi hädavajalikkust;

G.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ülesanne on teha Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kinnitamise otsus;

H.

arvestades komisjoni kavatsust suurendada märkimisväärselt eelarvetoetuse kasutamist kümnenda Euroopa Arengufondi raames, et parandada abi tõhusust ja saavutada seatud eesmärgid;

I.

arvestades, et arengumaade haridus- ja tervishoiutöötajad töötavad praegu kohutavates tingimustes ning et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks oleks vaja ligi kahte miljonit haridustöötajat ja üle nelja miljoni tervishoiutöötaja, ning arvestades, et piisav abi aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe raames antava eelarvetoetuse näol võib aidata nimetatud töötajaid värvata ja koolitada;

J.

arvestades, et pidevat tervishoiu- ja haridustöötajate puudust süvendab ajude äravool jõukatesse riikidesse;

K.

arvestades Euroopa Liidu kavatsust jätkata kulutuste suurendamist eelarvetoetuse valdkonnas, eelkõige suurendades märkimisväärselt sektoripõhist eelarvetoetust tervishoiule ja haridusele, eriti Aafrika riikides;

L.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetes määratakse kindlaks konkreetsed tulemused, mis soovitakse saavutada tervishoidu ja alusharidust puudutavate aastatuhande arengueesmärkide puhul, kuid et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetes võidakse sätestada ka muid prioriteetseid sektoreid;

M.

arvestades, et ametliku arenguabi käsitleva seisukoha järgi, mida Euroopa Parlament väljendas oma eespool nimetatud 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni (aastatuhande eesmärkidega seotud arengu uute rahastamisvahendite kohta) lõikes 6, „[…] peab abi suuruse kasv […] käima käsikäes kvaliteedi kasvuga, mis tähendab, et abi tõhusust tuleb tõsta koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja ühtsuse abil, aga ka vähendades abi tehingukulusid, suurendades abimehhanismide läbipaistvust ja jätkusuutlikkust, tõstes abi andmise kiirust, suurendades mitteseotud abi osakaalu, otsides lahendusi ebapüsivate võlakoormate jaoks, edendades head valitsemistava, võideldes korruptsiooni vastu ning suurendades abisaajate võimet abi vastu võtta”;

N.

arvestades, et kavandatav ja pikaajaline abi võib otseselt ja tõhusalt aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkides sätestatud vaesuse kaotamise strateegiate rakendamisele;

O.

arvestades, et hoolimata Monterreys (2002), Gleneagles’is (2005), Pariisis (2005) või Accras (2008) võetud kohustustest parandada arenguabi kogust ja kvaliteeti, ei anna paljud ELi liikmesriigid endiselt kogu abi, mille suhtes kohustused võeti, ning arvestades, et abi kättetoimetamisel ilmneb, et osa abist ei ole asjakohane;

P.

arvestades, et komisjoni antava eelarvetoetuse väljamaksmine hilineb 30 % juhtudest komisjoni liiga pikkade haldusmenetluste tõttu;

Q.

arvestades, et eelarvetoetuse halb prognoositavus on tingitud sellest, et enamik abi andmise tingimusi on seatud üheks aastaks, ning arvestades, et halb prognoositavus sunnib abisaavaid riike mõnikord abi ära kulutama enne, kui see on tegelikult kätte toimetatud, ning kindluseta, et abi ühel päeval tuleb;

R.

arvestades, et Euroopa arenguabi halb prognoositavus mõjutab ka abisaavaid riike, kus on olemas teatav õiguskindlus ja stabiilne õiguskeskkond;

S.

arvestades, et komisjon on suurim mitmepoolse arenguabi andja ning et komisjon on üks suurimaid eelarvetoetuse andjaid, samuti arvestades, et komisjon kasutab eelarvetoetust kui abiliiki üha sagedamini, mis moodustab ühe viiendiku viimaste aastate jooksul antud abist;

T.

arvestades, et kuigi eelarvetoetus on vahend, mis on võimaldanud ELi abi parandada, tuleks kasuks, kui eelarvetoetus oleks paremini prognoositav ja kui seda antaks pikemaks ajaks;

U.

arvestades, et praegune eelarvetoetus komisjonilt kavandatakse peamiselt kolmeks aastaks või mõnede ametite puhul üheks aastaks;

V.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe ettepanek ei mõjuta eelarvet, ja arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepe ei ole uus vahend, vaid olemasolevate vahendite rakendamise viis;

W.

arvestades, et oma praegusel kujul on komisjoni dokumendi ja aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete suhe ebaselge;

X.

arvestades, et komisjon on arvamusel, et on õige aeg rakendada kontseptsiooni, mille puhul kokkulepe on seotud aastatuhande arengueesmärke puudutavate konkreetsete tulemustega iga doonori tavapärastele eeltingimustele vastamise iga-aastase kontrollimise asemel;

Y.

arvestades, et mõiste „kokkulepe” toob endaga kaasa finantskohustuse, millega tagatakse doonorriigile suurem prognoositavus ja abisaaja riigi rangem kohustustest kinnipidamine konkreetsete tulemuste saavutamisel;

Z.

arvestades, et komisjon on kavandanud aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete esimese ringi sõlmida kuueks aastaks ehk kümnenda Euroopa Arengufondi toimimisaja lõpuni;

AA.

arvestades, et komisjoni ettepanek sõlmida kokkulepped kuueks aastaks läheb kaugemale kui muude rahvusvaheliste rahastajate ettepanekud;

AB.

arvestades, et komisjon kutsus liikmesriike kaasrahastama aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppeid vabatahtlike täiendavate sissemaksete teel Euroopa Arengufondi;

AC.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped, mis kuuluvad Cotonou lepingus sätestatud kriteeriumide alusel välja töötatud üldise eelarvetoetuse abivahendi alla, ei nõua mingite muudatuste tegemist juba käivitatud programme käsitlevatesse otsustesse ja üldise eelarvetoetuse andmise korraldusse; arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped ei nõua uue finantsinstrumendi loomist ning põhinevad seega Cotonou lepingus sisalduvatel eelarvetoetust käsitlevatel sätetel, arvestades samuti, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped peaksid järgima hiljuti valminud sisesuuniseid üldise eelarvetoetuste valdkonnas;

AD.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe sõlmimise tingimuste hulka kuulub Cotonou lepingu inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja õigusriiki käsitleva artikli 9 austamine;

AE.

arvestades, et tõhus eelarvetoetus peaks võimaldama toetuse saajatel rahastada oma väga spetsiifilisi strateegiaid ja programme hästitoimivatele avalikele teenustele juurdepääsu parandamiseks tervishoiu- ja haridussektoris;

AF.

arvestades, et komisjon ei ole täitnud oma kohustust kaasata parlamendiliikmed ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad süsteemselt oma dialoogidesse arenguriikide valitsustega, ning arvestades muu hulgas, et hetkel on suuresti soovitatav, et tõhususe eesmärgil tegeleks arenguga täielikult arenguriikide valitsused, parlamendid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid;

AG.

arvestades, et komisjoni määratluse kohaselt on riigid abikõlblikud, kui nad on registreerinud eelarvetoetuse rakendamises rahuldavad tulemused makromajanduslikul tasemel ja eelarvejuhtimises, ning arvestades, et sellega eristub komisjon muudest eelarvetoetuse pakkujatest, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, kes seovad oma toetusega rohked tingimused, mis on vastuolus riikide omavastutuse põhimõttega;

AH.

arvestades, et paljud riigid, kellel on kiiresti vaja suuremat ja tõhusamat toetust oma edusammude kiirendamiseks aastatuhande arengueesmärkide poole püüdlemisel, ei vasta praegustele komisjoni kriteeriumidele aastatuhande arengueesmärkide kokkulepe sõlmimiseks;

AI.

arvestades, et oma praegusel kujul on aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped suunatud üksnes AKV riikidele;

AJ.

arvestades, et komisjoni eelarvetoetust saadab tõsine läbipaistmatuse ning vaeste riikide heakskiidu puudumise probleem ning arvestades, et rahastamislepinguid avalikustatakse harva;

AK.

arvestades, et arenguabi põhimõte on anda abi nendele, kellel on seda kõige rohkem vaja, ja sinna, kus seda saab kõige tõhusamalt kasutada;

AL.

arvestades, et näiteks Burkina Faso puhul ei olnud mitte keegi koha peal teadlik Burkina Faso ja komisjoni vahel toimuvatest aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe sõlmimise alastest läbirääkimistest, ning arvestades, et Burkina Fasos asuva Euroopa Komisjoni delegatsiooni kodulehelt ei leia kõnealusel teemal praegu mitte mingisugust teavet;

AM.

arvestades, et Euroopa arengukonsensuses on EL võtnud endale ülesandeks võtta vastu tulemustel ja tulemuslikkuse näitajate kasutamisel põhineva lähenemise;

AN.

arvestades komisjoni vajadust jätkata oma eelarvetoetuse sidumist abisaajate riikide registreeritud tulemustega naiste ja meeste vahelise võrdsuse ja naiste õiguste edendamise valdkonnas;

AO.

arvestades, et eelarvetoetuste valdkonnas on komisjon sõlminud lepingud juba Burkina Faso (2005–2008), Etioopia (2003–2006), Ghana (2007–2009), Kenya (2004–2006), Madagaskari (2005–2007), Malawi (2006–2008), Mali (2003–2007), Mosambiigi (2006–2008), Tansaania (2006–2008), Uganda (2005–2007) ja Sambiaga (2007–2008);

AP.

arvestades, et maailmas on ligi 650 miljonit puudega inimest ning et 80 % neist elab arengumaades ning nende hulgas iga viies allpool äärmise vaesuse piiri; arvestades, et nad moodustavad ühe suurema tõrjutute ja vaeste rühma, kellele saab osaks mitmesugune diskrimineerimine ning kellel on harva juurdepääs tervishoiuteenustele ja haridusele,

AQ.

arvestades, et ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni üldiste kohustuste ja eriti artikli 32 kohaselt on allakirjutanud kohustatud puudega isikuid oma arengualases koostöös arvesse võtma,

AR.

arvestades, et aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks ei saavutata, kui puudega inimeste kaasamisele ja osalusele ei pöörata asjakohast tähelepanu,

AS.

arvestades 22. novembri 2008. aasta raportit Aafrika ja ELi partnerluse rakendamise kohta, eriti selle lõiget 37, milles rõhutatakse puudega inimeste suhtes võetud meetmete ilmset vähesust aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavate jõupingutuste hulgas,

1.

kordab, et arenguabi peaks lähtuma vajadustest ja tulemuslikkusest, ja et arenguabipoliitika peaks olema kujundatud partnerluses abisaajate riikidega;

2.

kordab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peavad doonorriigid austama kõiki oma kohustusi ja parandama pakutava toetuse kvaliteeti;

3.

rõhutab vajadust arendada uusi mehhanisme prognoositavama ja püsivama toetuse andmiseks;

4

tuletab meelde Abuja deklaratsiooni eesmärki, mille kohaselt tuleb 15 % riigieelarvest eraldada tervishoiusektorile, ja haridusele pühendatud ülemaailmse kampaania eesmärki, mille kohaselt tuleb 20 % riigieelarvest eraldada haridussektorile;

5.

nõuab, et komisjon jätkaks oma toetuse sidumist tervishoiu- ja haridussektoris, eriti esmatasandi tervishoius ja hariduses registreeritud tulemustega; nõuab samuti, et komisjon täpsustaks nimetatud sektorites registreeritud saavutustele omistatavat tähtsust võrreldes täielikumate näitajatega, ning et komisjon täpsustaks, kuidas ta kavatseb hinnata nimetatud valdkondades saavutatud edusamme;

6.

nõuab, et komisjon parandaks eelarvetoetuse prognoositavust aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete rakendamise abil ja nimetatud kokkulepetest tulenevate põhimõtete laiendamise abil suuremale hulgale riikidele ning sektoripõhisele eelarvetoetusele;

7.

tuletab komisjonile meelde vajadust vähendada märkimisväärselt ebavajalikke tähtaegu, mida põhjustavad komisjoni üleliigsed haldusmenetlused;

8.

palub arengumaade valitsustel suurendada tervishoiukulutusi 15 %-ni riigieelarvest vastavalt Abuja deklaratsiooni soovitustele ja hariduskulutusi 20 %-ni riigieelarvest, nagu nõutakse ülemaailmses haridusele pühendatud kampaanias;

9.

nõuab, et komisjon tagaks kulutuste kõrge taseme eelarvetoetuse kujul, nähes eelkõige ette eelarvetoetuse märkimisväärse suurendamise AKV riikide sotsiaalsektoris, ning nõuab samuti sektoripõhise eelarvetoetuse suurendamist muudes piirkondades;

10.

märgib huviga, et komisjoni ettepanek aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete kohta tagab abikõlblikele riikidele toetuse minimaalse garanteeritud taseme (70 % kogu kohustusest);

11.

väljendab sellegipoolest pettumust, et aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppeid käsitlevas dokumendis ei täpsustata nimetatud kokkulepete rakendamise ajakava, kusjuures nimetatud kokkulepped sõlmiti peamiselt kümnenda Euroopa Arengufondi toimimisajal kuueks aastaks, ning nõuab seetõttu komisjonilt täpset ajakava;

12.

märgib, et aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe põhieesmärk on aidata parandada abi tõhusust ja kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas tehtavaid edusamme seda kõige enam vajavates riikides;

13.

nõuab, et komisjon võtaks vastu teatise, mis sõnastaks aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppe algatus, ja laiendaks seda algatust AKV riikide hulka mitte kuuluvatele riikidele, kes vastavad abikõlblikkustingimustele;

14.

palub, et komisjon ja abisaajad riigid tagaksid oma parlamentide ja kodanikuühiskonna, sealhulgas puudega inimeste organisatsioonide kaasamise eelarvetoetuse üle peetava dialoogi kõikidesse etappidesse, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetes kehtestatud programmi väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse;

15.

rõhutab, et doonorid peaksid abisaajatele ühepoolsete tingimuste kehtestamise asemel püüdma edendada abisaajates riikides head valitsemistava, demokraatiat ja stabiilsust läbipaistvate kriteeriumide abil, mis on kehtestatud partnerluses kõnealuste riikidega;

16.

on arvamusel, et läbipaistvuse edenemise huvides peaksid toetuse muutuvkomponendi väljamaksmise tingimused põhinema tulemustel, et see julgustaks doonoreid ja abisaajaid analüüsima kulutatud raha tõelist mõju ning suurendaks avalike vahendite kasutamise läbipaistvust;

17.

kutsub komisjoni üles teostama nimetatud programmide tulemuste korrapärast järelevalvet ja jagama saadud tulemusi parlamendiga;

18.

soovitab komisjonil töötada doonorite ja abisaajate vahelise dialoogi tõhustamise nimel, eriti selleks, et määratleda tõelised vajadused ja valdkonnad, milles toetus osutub vajalikuks;

19.

nõuab, et AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee mängiks aktiivsemat rolli prioriteetide määratlemisel, aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete teemalistes läbirääkimistes ja kõikides muudes asjaomastes etappides;

20.

nõuab, et Euroopa Komisjon seaks oma eelarvetoetuse andmise tingimuseks hea valitsemistava ja läbipaistvuse, samuti inimõiguste austamise ja kaitse valdkonnas saavutatud tulemused, eriti kõige vaesemate ja tõrjutumate puhul nagu puudega inimesed, vähemused, naised ja lapsed, ning et komisjon tagaks, et eelarvetoetust ei kulutata muudele sektoritele kui nendele, mis on kindlaks määratud aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppes;

21.

kinnitab, et riikide näidisprogrammid tuleb kehtestada koostöös asjaomaste riikide parlamentidega, parlamentaarse ühisassambleega ja kodanikuühiskonnaga;

22.

täheldab, et aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete ettepanekus ei märgita, mis riike peetakse silmas aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete esimeses ringis; märgib samuti, et oma praegusel kujul on aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped suunatud üksnes AKV riikidele;

23.

avaldab kahetsust, et arenguriikidele suunatud ELi eelarvetoetuse poliitika suhtes kehtestatakse ELi arenguabi saamiseks üha enam Rahvusvahelise Valuutafondi kehtestatud tingimusi; on muu hulgas seisukohal, et nimetatud tingimuste esitamine on vastuolus abisaaja riigi omavastutuse põhimõttega;

24.

rõhutab vajadust arendada muid eelarvetoetuse lähenemisviise riikidele, kes ei vasta aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete tingimustele, ja eelkõige haavatavatele riikidele; rõhutab samuti, et on iseenesestmõistetav, et kõige haavatavamad riigid ei suuda täita praegu kehtivaid abikõlblikkuskriteeriume;

25.

soovitab aastatuhande arengueesmärkide kokkulepete kättesaadavaks tegemist arengukoostöö rahastamisvahendiga kaetud riikidele;

26.

nõuab, et komisjon selgitaks selgesõnaliselt, kuidas suhestuvad pakutud aastatuhande arengueesmärkide kokkulepped ja muud abiandmisviisid;

27.

hoiatab ohu eest kasutada aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppeid valimatult ja liialdatult, suhtudes nendesse kui ainsasse tõeliselt tõhusasse abiandmise viisi, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon valiks abiandmismehhanisme, mis on kõige paremini kohandatud iga üksiku olukorraga;

28.

nõuab, et komisjon tugevdaks abisaajate riikide parlamentide suutlikkust osaleda eelarveprotsessis ning kodanikuühiskonna ja parlamentide suutlikkust osaleda riikliku poliitika väljatöötamises, tagades rohkem rahalist toetust, rõhutades osalemist poliitilistes dialoogides abisaajate riikidega ning keskendudes avalike vahendite haldamise näitajatele, mille eesmärk on parandada valitsuste vastutust oma kodanike ees;

29.

palub, et komisjon lisaks koostöös partnerriikidega igale aastatuhande arengueesmärkide kokkuleppele rea tulemusnäitajaid, mis võimaldavad hinnata nimetatud kokkulepete rakendamisel saavutatud edusamme, kusjuures tulemusnäitajate abil tuleb hinnata nii puudega täiskasvanute kui ka laste kaasatust;

30.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, et viimane peaks tingimata jätkama oma eelarvetoetuse sidumist abisaajates riikides registreeritud tulemustega naiste ja meeste vahelise võrdsuse ja naiste õiguste edendamise valdkonnas, ning palub tulemusnäitajate vastavat täiendamist aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetes ning laiendamist valdkondadele, nagu naiste õigused ja puudega isikute õigused; palub komisjonil eelarvetoetusega seotud soolise mõõtme tulemusnäitajate täiendamist, laiendades neid valdkondadesse nagu puudega isikute ja naiste õigused, edendades eelkõige kõigi naiste juurdepääsu teabele ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele, pereplaneerimismeetodite propageerimine ja neile juurdepääsu parendamine, hariduse ja naiste emantsipatsiooni jätkuv edendamine, võitlus diskrimineerimise vastu ja soolise võrdõiguslikkuse nimel;

31.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, AKV nõukogule ning liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele.