18.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 67/31

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 141;

—

võttes arvesse nõukogu ning nõukogus kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite 29. juuni 2000. aasta resolutsiooni naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta pere- ja tööelus (1);

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta „Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (2);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta (3);

—

võttes arvesse 22.–23. märtsil 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti;

—

võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (KOM(2006)0571);

—

võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta (5);

—

võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)0244);

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” kohta (6);

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal (7);

—

võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Euroopa demograafiline tulevik: faktid ja arvandmed” (SEK(2007)0638);

—

võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta (8);

—

võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (9);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0492/2008),

A.

arvestades, et naised ja mehed on võrdsed inimväärikuse ning õiguste ja kohustuste osas;

B.

arvestades, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on õiguse oluline põhimõte ning sellisena tuleb seda seaduste tõlgendamisel ja täitmisel ka alati arvesse võtta ja järgida;

C.

arvestades, et lõhed naiste ja meeste vahel püsivad kõikides muudes töökvaliteedi aspektides, näiteks töö- ja pereelu ühitamisel; arvestades, et ülalpeetavate lastega naiste tööhõive määr on kõigest 62,4 %, samas kui meestel on see 91,4 %, ja arvestades, et 76,5 % osalise tööajaga töötajatest on naised;

D.

arvestades, et Lissaboni strateegiaga püütakse kaasata tööturule 60 % töövõimelistest naistest; arvestades, et Lissaboni strateegia kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide ning uute majanduskasvu ja töökohtade loomise ühendatud suuniste ajendiks (10) – eriti naiste ja täiskasvanute tööhõive osas – on arusaam, et säästvuse seisukohast on lubamatu lasta kõnealustel ressurssidel ja nende potentsiaalil raisku minna ning et pensioni- ja hoolekandesüsteemide stabiilsus on ohus;

E.

arvestades, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et keelatud on igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eelkõige emaduse, perekohustuste täitmise või perekonnaseisu tõttu;

F.

arvestades, et komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises toodud andmed näitavad, et kõrge naiste tööhõive määraga riikides ja piirkondades, kus on olemas sotsiaalkaitse süsteemid, on ühtlasi ka kõrgem sündimus;

G.

arvestades, et ELi ees seisvad kolm peamist probleemi – demograafiline muutus, üleilmastumine ja kliimamuutus – vajavad põlvkondadevahelist solidaarsust, mille aluseks on ulatuslik kokkulepe mitte ainult põlvkondade, vaid ka sugude vahel;

H.

arvestades, et sugude ja põlvkondade vaheline kokkulepe peab rajanema isikute võimalusel korraldada oma töö- ja eraelu ning ühitada tasustatava tööga seonduvaid tootmise majanduslikke vajadusi võimalusega valida, milliseid ülesandeid täita ja millal, juhindudes õigusaktide ja kokkulepetega kehtestatud õigustest ja kohustustest;

I.

arvestades, et põlvkondadevaheline vastutus nõuab ametivõimude aktiivset hoiakut ning kõikide ühiskonna sidusrühmade osalemist, et tagada üldhuviteenuste kõrge tase ning piisaval määral vajalikke hoolekande ja sotsiaalkindlustuse süsteeme;

J.

arvestades, et naiste osalemine tööturul on seotud kultuuriliste muutuste ja reformidega, mille eesmärk on viia ellu töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamise ning rollide ümberjaotamisega seonduvat poliitikat; arvestades, et selline poliitika hõlmab eri üksteisega tihedalt seotud valdkondi, ulatudes ajutiselt lühemast tööajast, mis saavutatakse täistööajaga töölepingute muutmisega osalise tööajaga töölepinguteks ja puhkusekorraldusega (emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkus), kuni isikuteenuste võrgustikuni;

K.

arvestades, et demograafilised muutused avaldavad märkimisväärset mõju inimeste era- ja tööelule; arvestades, et puudulikud teenused, madal palgatase, viivitamine tööturule sisenemisel, arvukad üksteisele järgnevad tähtajalised lepingud ning vähe ergutusi noortele naistele ja meestele on muu hulgas põhjused, miks noored ei loo kohe peret ja saavad lapsi alles hiljem; arvestades, et jäiga töökorralduse tõttu ja seoses asjaoluga, et pärast kodusolekut on raske tööturule naasta, on keeruline vabalt otsuseid teha, sõltumata sellest, kas need puudutavad töö- ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamist või töö- ja pereelu vaheldumist;

L.

arvestades, et soolisest diskrimineerimisest hoidumine ei puuduta peaasjalikult ja tavapäraselt üksnes naisi/emasid, vaid ka mehi/isasid; arvestades, et kõnealuse valdkonna poliitikameetmed ei tohiks enam keskenduda üksnes naistele ning Euroopa ja liikmesriikide tasandi tegevuse puhul tuleks selles valdkonnas edaspidi arvestada ka meeste/isade vajadusi ja võimeid;

M.

arvestades, et vajalik on pöörata tähelepanu diskrimineerimisele, mis on seotud kojujäämisega emadus-, isadus-, vanema- ja perepuhkuse võtmise tõttu, ning eesmärgiks peaks olema kindlaks teha, kas sellise diskrimineerimise puhul on tegemist soolise diskrimineerimise vormiga; arvestades, et Euroopa Liidu tasandil tuleb määratleda mitmekordse diskrimineerimise mõiste;

N.

arvestades, et põlvkondadevaheline solidaarsus ei piirdu üksnes lapsehooldusega, vaid see hõlmab ka vastutust eakate ja ülalpeetavate ees, mis aitab kaasa inimväärikuse austamisele ja edendamisele tulevastes põlvkondades;

O.

arvestades, et sügav vaesus ei tohi olla diskrimineeriv tegur põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas, ning arvestades, et ka vaeseimad pered säilitavad sidemed ja tegevuse, milles väljendub põlvkondadevaheline solidaarsus;

P.

arvestades, et ühiskond peaks tunnustama neid, kes pühendavad oma aega ja võimeid laste eest hoolitsemisele ja nende kasvatamisele või eakate hooldamisele, ning seda oleks võimalik teha sellistele inimestele individuaalsete õiguste andmisega, eelkõige seoses sotsiaalkaitse ja pensioniga;

Q.

arvestades, et vanemate roll laste kasvatamisel ja laste osa eakate ja ülalpeetavate elus ning meeste ja naiste osa eakate ja ülalpeetavate eest hoolitsemisel on üldise heaolu suurendamise seisukohast väga oluline ning seda tuleks sellisena valdkondadevaheliste meetmetega tunnustada, muu hulgas naiste ja meeste puhul, kes teevad vaba valiku tegelda sellega täies mahus või osaliselt;

R.

arvestades, et alates 2003. aasta oktoobrist on komisjon pidanud sotsiaalpartneritega töö-, pere- ja eraelu ühitamise teemalisi konsultatsioone, arvestades, et nende konsultatsioonide käigus, mis on jõudnud teise etappi, on olulisel kohal vajadus leida poliitika ja vahendid, mis võimaldavad naistel ja meestel ühitada head töökohta hooldamiskohustustega;

S.

arvestades meeste olulist rolli tõelise võrdsuse saavutamisel;

T.

arvestades, et parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioonis kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta (11) on sõnastatud naiste suhtes kohaldatavad paindlikkuse põhimõtted, ning arvestades, et enamikus Euroopa piirkondades ei näi paindlikum tööaeg lastega inimestele palju abi toovat ning et töötajad, kellel on lapsed, töötavad harvemini paindliku tööajaga töökohtadel kui need, kellel lapsi ei ole (12);

U.

arvestades, et pereplaanide, eraelu ja tööalaste püüdluste ühitamine on võimalik vaid siis, kui inimestel on majanduslikus ja sotsiaalses mõttes tegelik valikuvabadus ning tugi Euroopa ja riiklikul tasandil tehtavate poliitiliste ja majanduslike otsuste näol, ilma et sellest tuleneks ebasoodne olukord, ning kui on olemas vajalik infrastruktuur;

V.

arvestades, et mõnede inimeste ja eelkõige naiste/emade puhul on oht, et nad on sunnitud töötama osalise tööajaga, kuna puudub taskukohane lapsehoidmise võimalus, samuti on olemas oht, et täistööajaga töökohta keeldutakse muutmast osalise tööajaga töökohaks, mis muudab töö- ja eraelu ühitamise raskeks või võimatuks,

1.

rõhutab, et põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõte on üks Euroopa sotsiaalse mudeli struktuurilistest põhimõtetest; palub, et selle põhimõtte säilitamiseks võtaksid erinevate tasandite ametiasutused aktiivse hoiaku ning kõik sotsiaalsed sidusrühmad osaleksid kõrge kvaliteediga sotsiaalsete üldhuviteenuste tagamisel peredele, noortele ja kõigile neile, kes ei suuda end ise üleval pidada;

2.

juhib tähelepanu sellele, et hoolduspoliitika ja hooldusteenuste osutamine on tihedalt seotud naiste ja meeste võrdsuse saavutamisega; kritiseerib taskukohaste, kättesaadavate ja kõrgekvaliteediliste hooldusteenuste puudust peaaegu kõigis liikmesriikides, mis on seotud tõsiasjaga, et hooldustöö ei ole naiste ja meeste vahel võrdselt jaotatud, millel on omakorda otsene negatiivne mõju naiste võimele osaleda kõigis sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja poliitilise elu aspektides;

3.

rõhutab, et heatasemelised taskukohased lastehoiuasutused, mis töötavad vanemate ja laste jaoks sobivatel aegadel, samuti taskukohased kvaliteetsed hooldusstruktuurid eakamate inimeste ja teiste ülalpeetavate jaoks peavad olema ELi sotsiaalse mudeli keskne osa ning peamised põhimõtted naiste juurdepääsu hõlbustamisel tööturule ja tasustatavale tööle, võimaldades neil kasutada oma võimeid majandusliku sõltumatuse saavutamiseks;

4.

tuletab liikmesriikidele meelde Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel kokkulepitud kohustusi kõrvaldada takistused, mis ei lase naistel ja meestel võrdselt tööturul osaleda, ning saavutada 2010. aastaks lastehoiu võimalus 90 % laste jaoks vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, ja vähemalt 33 % alla kolmeaastaste laste jaoks; palub liikmesriikidel seada samasugused eesmärgid seoses eakate ja haigete vanemate hooldusasutustega;

5.

juhib tähelepanu tohutule ebavõrdsusele kodu ja perega seotud kohustuste jaotumisel meeste ja naiste vahel, mille tulemusel peamiselt naised valivad paindliku töökorralduse või koguni loobuvad tööst, mis mõjutab naiste karjääri, meeste ja naiste püsivat palgaerinevust ning pensioniõigusi;

6.

kardab, et eesistuja Tšehhi Vabariigi ettepanek muuta laste eest hoolitsemine „kutsealase karjääri täieõiguslikuks alternatiiviks” on suunatud traditsioonilise meeste ja naiste tööjaotuse kinnistamisele, mis tähendab, et traditsioonikohaselt on täiskohaga töötegijaks mees, kelle isiklike vajaduste eest hoolitsevad „nähtamatud käed” (naised), mis korraldavad kodu- ja pereelu;

7.

tunneb suurt muret seoses asjaoluga, et eriti majandusliku languse ajal sunnib Tšehhi Vabariigi ettepanek naisi töökohast loobuma, et järgida oma „loomulikku” teed, st hoolitseda laste ja teiste ülalpeetavate eest; nõuab tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid teeksid kõik võimaliku Barcelona lastehoiueesmärkide saavutamiseks;

8.

rõhutab, et lapsevanema või vanemate täielik osalemine korralikult tasustatud töös aitab vältida töötavate inimeste vaesust ja võidelda vaesuse ohu vastu ühe vanemaga majapidamistes, mille vaesuse määr on palju kõrgem (32 %);

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide pensioniskeemid näevad endiselt paljudele naistele ette ainult tuletatud õigused, mis põhinevad abikaasa tööstaažil, mille tulemusena on enamik vaesuses elavatest eakatest inimestest naised;

10.

kutsub liikmesiike üles tegelema struktuuriliste teguritega, mis soodustavad pensioniskeemide ebavõrdsust, sealhulgas hooldamise korraldamine ning pere- ja tööelu ühitamine, ebavõrdsus tööturul, meeste ja naiste palgaerinevused ning otsene diskrimineerimine teise ja kolmanda samba pensionide puhul;

11.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut uue direktiivi vastuvõtmiseks, mis käsitleb eriõigusi ja kaitsemeetmeid seoses töö- ja pereelu ühitamisega, kui perekonnas on ülalpeetavaid pereliikmeid (lapsed, vanurid ja puuetega inimesed);

12.

palub, et teadusasutused ja -instituudid investeeriksid rohkem ja tulemuslikumalt lastele ja hooldusvajadusega inimestele või koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud toodete keskkonnasõbralikkusse;

13.

kutsub Eurostati koostama meetmeid laste ja ülalpeetavate hooldust puudutava statistika esitamiseks, vaadeldes eraldi kumbagi sugu;

14.

kutsub komisjoni tegema konkreetseid algatusi kasvatusülesannete täitmisel, ülalpeetavate hooldamisel ja majapidamise korraldamisel omandatud oskuste tõendamiseks nii, et neid oskusi tööturule naasmisel arvesse võetaks; tuletab meelde, et nn pehmete oskuste väärtustamine on väga oluline oskuste hindamisel vastavalt liikmesriikide parimatele tavadele, mis on kujunenud tööjõu nõudluse ja pakkumise kohandamise süsteemidega tehtud katsetuste käigus;

15.

palub komisjonil läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaania ja võtta kasutusele katseprojekte, mis hõlbustavad naiste ja meeste tasakaalustatud osalemist töö- ja pereelus;

16.

kutsub liikmesriike kaaluma võimalust kehtestada vanematele (nende vabal valikul) paindlik tööaeg ja laste hooldusasutuste paindlik lahtiolekuaeg, et aidata nii naistel kui ka meestel töö- ja pereelu edukamalt ühitada;

17.

palub, et komisjon jälgiks hooldajatega seotud häid tavasid liikmesriikides ning edastaks teavet nimetatud parimate tavade kohta kõikidele liikmesriikidele, et näidata, et hooldajatel on põlvkondadevahelises solidaarsuses keskne roll, ning ergutada hooldajate strateegia rakendamist liikmesriikides;

18.

kutsub liikmesriike üles toetama ja edendama rakenduskavasid, mille komisjon on käivitanud Euroopa Perede Liidu raames; palub komisjonil kiirendada vahendite väljatöötamist parimate tavade ja uurimistulemuste süstemaatiliseks vahetamiseks selles valdkonnas;

19.

palub valitsusasutustel võtta vajalikke meetmeid, et töö- ja eraelu ühitamise poliitika raames toetada töötavaid emasid ja isasid ning eraldada neile asjakohaseid vahendeid;

20.

kutsub liikmesriike üles toetama puhkusekorraldust, mida oleks võimalik kohaldada inimeste puhul, kes soovivad ülalpeetava eest hoolitsemiseks oma karjääri katkestada (vanemapuhkus, lapsenduspuhkus, solidaarsuspuhkus);

21.

on veendunud, et tuleb parandada suhtumist nii rasedus- ja sünnituspuhkusesse kui ka isapuhkusesse ja vanemapuhkusesse, pidades eriti silmas töötava isa võetavaid puhkusi, arvestades, et kõikides liikmesriikides kasutab vaid väike osa mehi neile ettenähtud puhkusi;

22.

nõuab, et igaühel, kes soovib põlvkondadevahelise solidaarsuse nimel oma ametitegevuse katkestada või töötunde vähendada, peaks olema võimalik töötada paindliku töökorralduse alusel; kutsub seetõttu üles väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid tulema sellistele taotlustele meelsamini vastu ning valitsusasutusi ilmutama suuremat finantspaindlikkust eelarvelise riigiabi kavandamisel;

23.

palub, et komisjon alustaks koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega pere- ja tööelu ühitamise poliitika läbivaatamist, eelkõige:

24.

tervitab ettepanekut lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) (13) eraldi artikkel töö- ja eraelu ühitamise kohta ning rõhutab vajadust võtta nimetatud sätet arvesse töönädala pikkust ja valvekordi käsitlevate eeskirjade kehtestamisel;

25.

palub liikmesriikidel tagada, et kõigil, kes on ajutiselt katkestanud tegevuse kutsealal, et kasvatada lapsi või hoolitseda eakate või ülalpeetava eest, oleks võimalus tööturule naasta või siseneda ning õigus saada tagasi endine ametikoht ning positsioon;

26.

juhib tähelepanu asjaolule, et naiste sissetulek ja tasustatav töö on nende majandusliku sõltumatuse ning naiste ja meeste vahelise suurema võrdsuse alus kogu ühiskonnas;

27.

rõhutab, et solidaarsus vanema põlvkonnaga peab tugevnema, ent samas peab kasvama ka vanema põlvkonna solidaarsus laste ja noortega; sest kui eakad annavad edasi tarkust, oskusi ja kogemusi, siis nooremad põlvkonnad jagavad energiat, dünaamilisust, elurõõmu ja lootust;

28.

on veendunud, et põlvkondadevahelist solidaarsust tuleks edendada aruka maksupoliitika abil (ülekannete, mahaarvamiste ja maksuvabastusega), aktiivset vananemist edendavate meetmete, kutseoskuste arendamise poliitika ning lastele, eakatele ja puudega ning hooldusvajadusega inimestele mõeldud ühtsete võrgustike abil, hinnates nende positiivset või negatiivset mõju isiklikele valikutele ning töö-ja eraelu ühitamisele;

29.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et tuleb võtta naisi ja mehi toetavaid positiivseid meetmeid, et lihtsustada nende naasmist töökohale pärast perekohustuste täitmisele pühendatud ajavahemikku (laste kasvatamine ja/või haige või puudega sugulase eest hoolitsemine), edendades tööturule naasmise/sisenemise poliitikat, et võimaldada neil saada uuesti majanduslikult iseseisvaks;

30.

kutsub liikmesriike edendama fiskaalpoliitika raames maksu- või soodustussüsteemi, mille puhul arvestataks majapidamisega seotud rahalisi kohustusi, eelkõige laste hoidmise ning eakate ja ülalpeetavate isikute eest hoolitsemise kulusid;

31.

palub liikmesriikidel vaadata läbi oma maksusüsteemid ja kehtestada individuaalsetel õigustel põhinevad maksumäärad ning nõuab seetõttu pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustusõiguste individualiseerimist;

32.

kutsub institutsioone ja liikmesriike naiste ja meeste soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte teostamiseks võtma naiste huvides erimeetmeid, et kõrvaldada selged ebavõrdse kohtlemise juhtumid; on seisukohal, et nimetatud meetmed, mida tuleks kohaldada niikaua, kui selliseid juhtumeid esineb, peavad olema arukad ja igal juhul proportsionaalsed taotletava eesmärgiga;

33.

palub, et riiklikud ja kohalikud asutused töötaksid välja noortele suunatud programmid, mis hõlmavad põlvkondadevahelist mõõdet, et noorem põlvkond mõistaks, et praegune rikkuse ja heaolu tase on eelnevate põlvkondade pingutuste ja vaeva tulemus;

34.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja avaliku võimu kandjaid võtma soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet aktiivselt arvesse õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel, riikliku poliitika kujundamisel ja kogu oma tegevuses;

35.

palub, et massiteabevahendid pööraksid positiivset ja pidevat tähelepanu põlvkondadevahelistele suhetele, käsitledes mitut põlvkonda huvitavaid teemasid, korraldades eri vanuserühmade vahelisi arutelusid ning kajastades üldisemalt positiivselt vanemate põlvkondade panust ühiskonda;

36.

toonitab, et võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtet tuleb võtta arvesse kõikide majandus-, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkondade puhul, kuna see aitab vältida segregatsiooni tööturul ja kõrvaldada palgaerinevused, samuti edendada naisettevõtluse kasvu;

37.

on arvamusel, et arvestades peremudeli muutusi ja naiste järkjärgulist sisenemist tööturule, on oluline reformida tavapärast ülalpeetavate hooldamise korraldust; soovitab liikmesriikidel laiendada ja täiendada oma sotsiaalteenustega tagatud kaitsemeetmeid, et tagada, et eneseteostuse õigust kasutataks alati võrdsetel alustel ja ülalpeetavate eest hoolitsetaks;

38.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele statistikaasutustele, Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning ÜRO Arenguprogrammile.