52009DC0295

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 25.6.2009

KOM(2009) 295 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne{SEK(2009) 828 lõplik}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Loomisvõime ja innovatsiooni piirkondlik mõõde 4

2.1. Loomisvõime 4

2.1.1. Ande edendamine kohalikul tasandil 4

2.1.2. Andekate inimeste ja külaliste ligitõmbamine 4

2.1.3. Sallivus 5

2.2. Innovatsioon 7

2.2.1. Uued äriühingud 8

2.2.2. Olemasolevad äriühingud 10

2.3. Kokkuvõte 11

3. Territoriaalne ühtekuuluvus: mõttevahetuse praegune seis 11

3.1. Territoriaalse ühtekuuluvuse määratlus, kohaldamisala ja ulatus 12

3.2. Parem koordineerimine ja uued territoriaalsed partnerlused 13

3.3. Parem koostöö 14

3.4. Teadmiste suurendamine territoriaalse ühtekuuluvuse kohta 14

KOMISJONI ARUANNE

Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanneLoovad ja innovatiivsed piirkonnad

SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes keskendutakse loomisvõimele ja uuenduslikkusele, sest need omadused võimaldavad Euroopa Liidul kiiremini ja tugevamana praegusest majanduskriisist väljuda. Seepärast on Euroopa majanduse elavdamise kava ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärk teha investeeringuid, mis tugevdavad ELi pikaajalist konkurentsivõimet niisugustes valdkondades nagu ettevõtlus, VKEde juurdepääs rahastamisele, inimkapital, IKT, roheline tehnoloogia ja energiatõhusus[1]. Selle kavaga tugevdatakse ühtekuuluvuspoliitika seotust Lissaboni Strateegiaga ja keskendutakse intensiivsemalt perioodi 2007–2013 innovatsioonile, mille jaoks on ette nähtud 85 miljardit eurot[2]. Viiendas eduaruandes[3] rõhutati teatavate sektorite ja majandusliku ümberkorralduse tähtsat rolli piirkondlikus arengus. Praegune majanduslangus kiirendab ümberkorraldusi ja mõjub raskelt mõnele sektorile, eelkõige seisavad finants- ja ehitussektor ning autotööstus silmitsi tööhõive märkimisväärse kaotusega.

Lisaks väidetakse käesolevas aruandes, et loomisvõimel ja innovatsioonil on otsustav piirkondlik tähtsus[4]. OECD[5] rõhutab, et innovatsiooni suureneva keerukuse tõttu ei saa seda kõikides piirkondades ühtse poliitikaga edendada. Piirkondade puhul tuleks koondada kohalikud teadmised, et kujundada nende endi innovatsioonisüsteeme ning kasutada tõhusamalt teadmisi ja tehnoloogiat. Ka väärib märkimist asjaolu, et Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta oli inspiratsiooniks käesoleva aruande raskuspunkti valikul.

Käesoleva aruande põhieesmärk on näidata, millised tegurid saavad võimendada loovust ja uuenduslikkust nii arenenud kui ka vähem arenenud piirkondades. Käesolev aruanne hõlmab tehnoloogilist innovatsiooni, kuid ka hulka selliseid mittetehnoloogilisi innovatsioonivorme nagu sotsiaalne, kunstiline, kultuuriline ning protsesside ja teenuste innovatsioon.

Käesoleva aruande jaoks kättesaadavad piirkondi käsitlevad andmed kriisi veel ei peegelda. Kuni 2007. aastani töötusemäärad kahanesid ja ühtlustusid kiirelt (vt teabeleht nr 1). Kuid töötusemäär suureneb praegu järsult Hispaanias, Iirimaal ja Balti riikides ning 2009. aastal eeldatakse selle jõudmist 11–17%-ni, mis ületab 2007. aasta töötusemäära üle kahe korra[6]. Kõnealuse viie liikmesriigi puhul ennustatakse ka majanduslangust, millega lõpeb püsiva majanduskasvu periood (vt teabeleht nr 2).

Käesolevas aruandes esitatakse ka möödunud aastal rohelise raamatuga käivitatud territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva arutelu ülevaade.

Aruandele on lisatud 11 teabelehte, milles on määratud kindlaks loomisvõime ja innovatsiooniga seotud põhinäitajad ning neid analüüsitud.

LOOMISVÕIME JA INNOVATSIOONI PIIRKONDLIK MÕÕDE

Käesolevas aruandes käsitatakse loomisvõimet kui uue ja kasuliku idee[7] arendamist ning innovatsiooni kui uue ja kasuliku idee elluviimist. Piirkondlik mõõde tähendab seda, et idee peab olema piirkonnas uus ja sellele kasulik. Seega hõlmab analüüs nii teadmistepiiri nihutavaid tegevusi kui ka piirkondade sellele piirile lähenemist võimaldavaid tegevusi.

Loomisvõime

Kuidas tekivad uued ja kasulikud ideed? Vaatamata levinud kujutelmale üksildase leiutaja kohta tekib enamik uusi ideid eelkõige erinevate ja andekate inimeste vastastikuse mõju tulemusena. See on üks põhjusi, miks patenditaotlused ja kultuuriline tegevus on koondunud suurlinnadesse. Sellise vastastikmõju edendamiseks peavad piirkonnad arendama sealseid talente, neid ligi tõmbama ning olema sallivad mitmekesisuse suhtes.

Ande edendamine kohalikul tasandil

Hariduse ja koolituse abil saavad inimesed oma annet ja loomisvõimet arendada. Siiski on piirkondade vahel säilinud suured haridustaseme erinevused. Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga hõlmatud piirkondades (edaspidi „PKT-piirkonnad”) ning üleminekupiirkondades[8] on ülikooli lõpetanute osatähtsus peaaegu üheksa protsendipunkti suurem kui lähenemiseesmärgi piirkondades (vt tabel nr 1). Samuti on elukestvas õppes osalemise määr väga madal lähenemiseesmärgi piirkondades, moodustades vaid poole piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive piirkondade määrast.

Inimkapitali intensiivsuse ( human capital intensity (HCI)) indeks näitab 25–64 aastaste elanike teise ja kolmanda astme hariduse omandanute kaalutud kombinatsiooni (vt teabeleht nr 3). Enamik Portugali, Itaalia, Kreeka ja Lõuna-Hispaania piirkondi on selles suhtes halvas seisus, mistõttu loomisvõime ergutamine võib seal olla väiksem. Lähenemis- ja PKT-piirkondade vaheline suur 9punktine lõhe on aga kahanenud tänu teise astme hariduse laiemale omandamisele lähenemispiirkondades.

Aastatel 2000–2007 on HCI terves ELis märkimisväärselt suurenenud. See trend jätkub, sest rohkem noori ja paremini koolitatud inimesi siseneb tööjõuturule. Üha rohkem naisi omandab kesk- ja kõrgema taseme kvalifikatsiooni. Tõepoolest on nüüd noored naised sageli paremini kvalifitseeritud kui noored mehed (vt teabeleht nr 4).

Andekate inimeste ja külaliste ligitõmbamine

Piirkonnas on võimalik andekate inimeste osatähtsust suurendada, kui motiveerida neid sinna kolima või seda külastama. Kuigi inimeste liikuvus riigi piires võib mõnda piirkonda või linna aidata, suurendab riigi anderessurssi üksnes andekate inimeste ligitõmbamine välismaalt. Välismaal sündinud, teaduskraadi omandanute arv on ELis vaid 2%, kuna USAs on see arv 6% protsenti. Sama tasemeni küünib vaid kaheksa ELi piirkonda. Soovitatud ELi sinine kaart[9] aitaks rohkem välismaalastest teaduskraadi omandanuid ligi meelitada.

Töötava elanikkonna hulgas on mõnes muus riigis sündinute osatähtsus sarnane välismaal sündinud kõrgharitutega. Nende osatähtsus on suur Londonis, Luksemburgis, Brüsselis ja Viinis, kus rohkem kui üks kolmest isikust on sündinud välismaal (vt teabeleht nr 5), ning väga väike enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides. Lähenemiseesmärgi piirkondades on see osatähtsus 3%, kuna PKT-piirkondades on see neli korda suurem.

Õnneks ei katkesta suure väljarändega riikide ja piirkondade puhul enamik kodanikke oma sidet sünnikohaga. Näiteks tuleb mõnda liikmesriiki väga palju rahaülekandeid. See tagab kapitali tugeva sissevoolu, mis on võrdne ühe või enama protsendipunktiga aasta SKPst,[10] kuid mis võib majanduskriisi tõttu väheneda.

Palju ELi kodanikke on juba pöördunud Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikidesse tagasi, sest tööhõive võimalused on paranenud ja töötasu suurenenud. Osaliselt on see tingitud ühtekuuluvuspoliitikast ja mõnes peamises sihtriigis suurenenud töötusest. Seetõttu vähenevad küll rahaülekanded, kuid need isikud on omandanud rahvusvahelise kogemuse, parema ärivaistu ja sõlminud sidemeid. Varem vähenes Iirimaa ja Hispaania elanikkond, kuna väljaränne oli sisserändest suurem, kuid viimastel aastatel on nende elanikkond suurenenud ühendusesisese liikuvuse ja rände tõttu tänu suurele majanduskasvule ja rohkem avatud suhtumisele.

Ärireisid soodustavad samuti vastastikmõju ja ideede vahetamist. Vaatamata suurematele ja parematele võimalustele Interneti kaudu suhelda ja koostööd teha on isiklikud kohtumised ikka veel väga nõutud. Äri- ja teaduskonverentsid tõmbavad endiselt ligi suurt rahvahulka kogu maailmast. Ärireisid on paljude linnade ja piirkondade jaoks tähtis majanduskasvu ja tööhõive allikas. Vabaajareiside eesmärk ei ole ideede vahetamine, kuid see võib aidata rikastada linnade sotsiaalelu ja seega ergutada loomisvõimet. Hotellidesse saabujate arv ühe elaniku kohta (vt teabeleht nr 6) näitab teatavaid eriti edukaid ärieesmärgilisi sihtkohti ning Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikidesse saabujate väga väikest arvu.

Sallivus

Sallivus teiste inimeste erineva tausta ja elustiili suhtes ei aita üksnes andekaid inimesi enda juures hoida ja ligi tõmmata, vaid luua ka avatud keskkonda, mis soodustab loomisvõimet ja kus väärtustatakse mitmekesisust. Mõnes riigis on püsielanikel aga eelarvamus teistsuguse rahvusliku, religioosse või usulise tausta või seksuaalse orientatsiooni või puudega naabri või kõrgeimasse poliitilisse ametisse valitud isiku suhtes (vt teabeleht nr 7). Niisugustel põhjustel diskrimineerimine on ELis keelatud[11]. Teisiti kui USAs ja Islandil oli siiski kaheksas liikmesriigis rohkem kui poolel elanikkonnast eelarvamusi teistsuguse rahvusliku taustaga kõrgeimasse poliitilisse ametisse valitud isiku suhtes ning üheksas liikmesriigis suhtuti skeptiliselt sellesse, et riiki võiks juhtida homoseksuaalne isik.

Kuigi üldjuhul leidsid vastajad, et diskrimineerimine on nende riigis vähenenud, arvati 17 liikmesriigis vähemalt üht liiki diskrimineerimise kohta, et see on laiemalt levinud kuid viis aastat tagasi. Peaaegu kõikides liikmesriikides hõlmas see diskrimineerimist rahvuse põhjal, ent ka usu, homoseksuaalsuse või soo alusel. Kuigi arenenumates liikmesriikides oldi veidi sallivamad, oli mõnes neist seis siiski halb. Suureneva töötuse tõttu võivad diskrimineerimise juhud sageneda.

Välismaal sündinud elanike hulgas on ELi liikmesriikides töötuse määr tihti kaks kuni kolm korda suurem kui asjaomases riigis sündinud isikute seas. See suur määr on osalt tingitud kohaliku keele kehvast valdamisest ja madalamast haridustasemest, kuid ka diskrimineerimisest. Kuna sisseränne Euroopa Liitu on ainus viis tõkestada elanikkonna kahanemist, saab sisserändajatele ja nende lastele töö leidmise või äri asutamise võimaluse tagamine[12] tulevikus veel suurema tähtsuse. Parem juurdepääs asjakohasele kutseõppele ja kõrgharidusele aitab neil lõimuda tööturuga[13].

Loomisvõimeline tuumikrühm ( core creative class ) (vt teabeleht nr 8) on majanduse jaoks eriti tähtis, sest selle liikmetel on rohkem ideid ja nende puhul on tõenäolisem, et nad asutavad uusi äriühinguid, pannes nii aluse majanduskasvule ja uutele töökohtadele[14]. Analüüs on näidanud, et USAs[15] on selle tuumikrühma jaoks tõmbekeskused anderohked, sallivad ja kõrgtehnoloogilised linnad. Loomisvõimelisse tuumikrühma kuuluvad insenerid, kirjanikud, arhitektid, teadlased, professorid, kunstnikud ning muude elukutsete esindajad, kelle töö hõlmab oluliste uute toodete, protsesside või teenuste loomist.

ELis on loomisvõimeline tuumikrühm koondunud eelkõige pealinnaaladele ja nende ümbrusesse ning Beneluxi riikidesse, Põhjamaadesse, Iirimaale ja Ühendkuningriiki. Neid piirkondi iseloomustab välismaal sündinute suur osatähtsus, lairibajuurdepääs ja suured linnad, mis kõnealust eelistust kinnitavad. Kõnealuseid piirkondi ja suurlinnu nähakse üha enam innovatsiooni jõulise mootorina ning palju linnu võtab meetmeid, et loovuse edendamiseks meelitada ligi eriti andekaid ja loovaid inimesi, pakkudes soodsat keskkonda innovatiivsete töökohtade jaoks ja ideede elluviimiseks[16]. Lähenemiseesmärgi piirkondades on loomisvõimelise tuumikrühma osatähtsus võrreldes PKT-piirkondadega (8%) väiksem (5%), mis võib olla tingitud kõrgharidusega isikute ja välismaal sündinute vähesusest ning vähem levinud IKT kasutamisest. Näiteks jäi 2008. aastal lähenemiseesmärgi piirkondade 32% lairibajuurdepääs kaugele maha PKT-piirkondade 57% juurdepääsust, kuid samas ületas see tunduvalt 2004. aastat, mil see oli vaid 8%.

Tabel nr 1: Loomisvõime näitajad piirkonnaliikide kaupa

[pic]

Innovatsioon

Käesolevas aruandes keskendutakse piirkondlikule mõõtmele, kuid pööratakse tähelepanu ka innovatsiooni ülemaailmsele mõõtmele. Uurimistöö[17] näitab, et EL on USAst maha jäänud, kuid see mahajäämus on hakanud vähenema. Nimelt võib ELis täheldada jõudsamat kasvu järgmiste näitajate puhul: kõrgkooli lõpetajate ja teadlaste arv, riiklik teadus- ja arendustegevus, riskikapital, lairibajuurdepääs, teadmismahukate teenustega seotud tööhõive1. Lisaks on EL-il juhtiv koht selliste näitajate puhul nagu teaduse ja tehnoloogia erialade lõpetajad, kaubamärgid, tehnoloogia valdkonna maksebilanss ning kesktaseme ja kõrgtehnoloogia tootmise tööhõive1.

Uut ja kasulikku ideed saab rakendada sotsiaal-, kultuuri- või majandusvaldkonnas. Sotsiaalvaldkonnas saab innovatsiooni abil luua paremaid lapsehooldusmudeleid, parandada koduste tervishoiuteenuste osutamist ja edendada säästlikku transporti. Kultuurilise innovatsiooni tulemusel võivad tekkida uued kunstivormid. Majanduses saab innovatsiooni abil vähendada energiatarbimist, muuta protsesse sujuvamaks ning parandada toodete ja teenuste kujundust. Kõige selle tulemusel tootlikkus üldjuhul suureneb. Palju piirkondi on kogenud tootlikkuse märkimisväärset kasvu (vt teabeleht nr 9). Tootlikkuse suurima kasvuga piirkonnad on eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides. Alates 2000. aastast on lähenemiseesmärgi piirkondades tööstuse ja teenuste tootlikkus suurenenud 2% aastas, mis on PKT-piirkondade näitajatest kaks korda suurem. Kõnealust majanduskasvu on toetanud haridusinvesteeringud, IKT parem ja laiem kasutamine ning välismaised otseinvesteeringud.

Välismaised otseinvesteeringud on peamine investeeringute allikas peaaegu kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide puhul (vt tabel nr 3), kus välismaiste otseinvesteeringute netosumma oli ajavahemikus 2005–2007 üle 3% aastasest SKPst. Välismaised otseinvesteeringud ei pruugi aga tähendada uue äriühingu loomist. Enamik välismaiseid otseinvesteeringutest on seotud välisriigi investoriga, kes saab äriühingus kontrollosaluse. Lähenemiseesmärgi piirkondade tootlikkuse suur kasv on peamine põhjus, miks on vähenenud vahe SKPs ühe inimese kohta. Tööhõive määrade vahe on alates 2000. aastast jäänud kümmet protsendipunkti ületavale tasemele (vt tabel nr 4). SKP elaniku kohta on ELi keskmisega võrreldes ajavahemikus 2000–2006 suurenenud kuus protsendipunkti, mistõttu on üleminekupiirkondade kaugus ELi keskmisest jäänud vaid nelja protsendipunkti suuruseks ning lähenemiseesmärgi piirkonnad on oma 59%-ga lähenenud 75% künnisele, jäädes sellest siiski tunduvalt allapoole (vt teabeleht nr 2).

Uued äriühingud

Sageli viivad uusi ideid ellu uued äriühingud. Need võivad olla kohaliku ettevõtja või välismaise otseinvesteeringu abil asutatud äriühingud. Alustavad ettevõtjad on innovatsiooni puhul otsustava tähtsusega. Innovatiivsed uued äriühingud saavad hõivata turuniši ja kasvada kiiresti (nn gasellid). Kuid alati ei ole lihtne uut äriühingut luua. Maailmapanga[18] kohaselt on uue ettevõtlusega alustamine lihtsam vähemalt sajas muus riigis kui Saksamaal, Austrias, Kreekas, Hispaanias ja Poolas (vt tabel nr 2). Üksnes Iirimaa ja Ühendkuningriik on jõudnud esikümnesse.

Tabel nr 2: Äritegemise lihtsuse edetabel (2009)

[pic]

2006. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel määrati kolm selget eesmärki, et teha uue äriühingu registreerimine lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks, kuid 2008. aastaks saavutas ainult üheksa liikmesriiki kõik kolm eesmärki[19].

Veel üks oluline viis ettevõtlusele hoo andmiseks on selle aktiivne reklaamimine karjäärivõimalusena eelkõige piirkondades, kus (noorte) töötuse määr on suur. Ettevõtluse alane haridus võib veenda rohkem noori inimesi oma ideid ellu viima.

Uued välismaised äriühingud on sageli koondunud pealinnapiirkonda, näiteks Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Soomes ja Portugalis (vt teabeleht nr 10). Need paiknevad sageli ka piirialadel, eelkõige piki ülejäänud ELile lähimaid piire, näiteks Lääne-Poola ja Ungari, Loode-Rumeenia ning Ida-Prantsusmaa. Aastatel 2005–2007 ületasid lähenemiseesmärgi piirkonnad PKT-piirkondi uute välismaiste äriühingute osatähtsusega ühe elaniku kohta. Majanduskriisi tõttu vähenevad välismaised otseinvesteeringud ja uute välismaiste äriühingute arv. Teadusuuringud[20] näitavad, et piirkondlik poliitika soodustab teadmiste levikut paremini kui riiklik poliitika.

Tabel nr 3: Välismaised otseinvesteeringud (neto) protsendina SKPst (2005–2007)

[pic]

Teenustedirektiivi üks eesmärk on 2009. aasta lõpuks lihtsustada teises liikmesriigis ettevõtlusega alustamist teenuste valdkonnas. Selle tulemusena võivad suureneda välismaised otseinvesteeringud, eelkõige piirialadel. Kui riigi-, piirkonna- ja kohalikud asutused rakendavad kõnealuse direktiivi kiiresti ja täielikult, tagab see kõikjal Euroopas suurima mõju töökohtadele ja uutele ettevõtjatele.

Olemasolevad äriühingud

Olemasolevad äriühingud viivad uuendusi ellu teadus- ja arendustegevuse ning muude meetodite[21] abil, nagu näiteks tehnoloogia kasutuselevõtmise, mittetehnoloogilise innovatsiooni ja olemasolevate teadmiste uuel viisil kombineerimisega. Uuringutest[22] ilmneb, et suured äriühingud investeerivad rohkem teadus- ja arendustegevusse ja on äriühingusiseselt innovatiivsemad, samas kui VKEdel on väiksemad rahastamisvõimalused ja nad on pigem vähem innovatiivsed ja ostavad vajalikku innovatsiooni sisse. Kiiresti kasvavad VKEd võivad innovatsiooni aga isegi rohkem mõjutada, kuid neid võivad takistada kaitstud turud ja muud tõkked.

Teadus- ja arendustegevus on tugevalt koondunud teatavatesse sektoritesse – tootmise osatähtsus on 80% – ning piirkondade puhul jaotub näiteks 30% teadus- ja arendustegevuse ärikulutustest (BERD, vt teabeleht nr 11) vaid kümnele piirkonnale. Vaid 29 piirkonnas investeerivad ettevõtjad rohkem kui 2% SKPst teadus- ja arendustegevusse. Enamikus piirkondadest on see osatähtsus alla 1%. Üldiselt kulutab EL teadus- ja arendustegevusele USAst palju vähem, kuid mõni liikmesriik on teatavates tootmissektorites USAga võrdsel tasemel. Teadus- ja arendustegevus hõlmab siiski vaid väikest osa innovatsiooniga seotud kulutustest.

PKT-piirkondades on BERD 1,3%, mis ületab neli korda lähenemiseesmärgi piirkondade vastavat näitajat. Vähem arenenud piirkondades on tehnoloogia levikul tõenäoliselt otsustavam osa, mida näitlikustab suur erinevus patentide arvus elaniku kohta: PKT-piirkondades esitatakse 13 korda rohkem patenditaotlusi kui lähenemiseesmärgi piirkondades.

Tabel nr 4: Innovatsiooni näitajad piirkonnaliikide kaupa

[pic]

Kokkuvõte

Finantskriis ja majanduslangus tugevdavad loomisvõime ja innovatsiooni rolli. Käesolev analüüs on näidanud, et loomisvõimel ja innovatsioonil on selgesti tajutav piirkondlik mõõde. PKT-piirkondade puhul on enamik näitajaid head: loomisvõimeline tuumik, teadus- ja arendustegevus ja inimkapitali intensiivsus. Muude näitajate puhul, nagu välismaiste investeeringute ja tootlikkuse suurenemine, on siiski lähenemiseesmärgi piirkondade näitajad paremad. Milliseid järeldusi saab nende suundumuste põhjal teha?

Lähenemiseesmärgi piirkonnad võivad saada suuremat kasu välismaistelt äriühingutelt, integreerides neid piirkondlikku majandusse ja parandades nende suutlikkust toetust vastu võtta. Välismaiste äriühingute ja kohalike tarnijate vahelised tugevad sidemed suurendavad tõhusust, kohalikku tööhõivet ja teadmiste levikut. Kõnealused piirkonnad peaksid parandama elanike haridustaset ja osalust kutseõppes, mis suurendab nende võimekust uusi ideid ja tavasid omaks võtta ning aitab neil toetada oma tootlikkuse suurt kasvu.

Lisaks peaksid need piirkonnad oma atraktiivsust vaba aja veetjate ja ärireisijate jaoks suurendama näiteks kultuuriliste ja loovate tegevuste elavdamise abil. See ergutaks uute ideede vahetamist ning võib teha piirkonna atraktiivsemaks uute elanike ja tagasipöörduvate migrantide jaoks.

Üleminekupiirkonnad kahandavad vahet PKT-piirkondadega, kuid nende seis on paljude majandusnäitajate, sealhulgas tootlikkuse ja tööhõive puhul kehvem. Teadus- ja arendustegevust, patente ja inimkapitali käsitlevad innovatsiooniga seotud näitajad on ikka veel oluliselt halvemad. Raskuspunkti nihutamiseks kulutasuvuselt innovatsiooni abil toimivale majandusele[23] peavad need piirkonnad parandama oma ärikeskkonda ja investeerima rohkem teadus- ja arendustegevusse, haridusse ja koolitusse ning loomisvõimelise tuumiku võimete arendamisse.

PKT-piirkonnad peaksid pingutama, et saada maksimaalset kasu muus riigis sündinud elanike suurest osatähtsusest, tagades nende integreerimise tööturule ja teha ettevõtlusega alustamise nende jaoks lihtsamaks. Selleks, et jätkata konkureerimist globaalsel tasandil, peavad need piirkonnad suurendama oma investeeringuid loomisvõimesse ja innovatsiooni ning kiirendama uue idee saamist uueks tooteks, teenuseks või protsessiks.

Loomisvõime ja innovatsioon edendavad keskkonda, milles uusi ideid ja lähenemisviise omaks võetakse ja nende arendamist julgustatakse. Piirkond, milles inimesi diskrimineeritakse nende etnilise päritolu, usu, soo, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, kannatab nii õigluse puuduse kui ka väiksema konkurentsivõime tõttu. Seepärast peaksid kõik piirkonnad püüdma diskrimineerimist vähendada ning edendama kultuuridevahelist dialoogi ja avatust teistsuguse tausta või elustiiliga inimeste suhtes.

Territoriaalne ühtekuuluvus: mõttevahetuse praegune seis

Lissaboni lepingu artiklis 3 on territoriaalne ühtekuuluvus määratud tulevase ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks. Pealegi on praegune majanduskriis oma ebaühtlase territoriaalse mõjuga suurendanud ELis territoriaalse ühtekuuluvuse tähtsust ning seda kontsepti käsitlev mõttevahetus on saanud hoogu juurde.

2008. aasta oktoobris võttis Euroopa Komisjon vastu rohelise raamatu territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,[24] millega käivitatakse laiapõhjaline avalik arutelu territoriaalse ühtekuuluvuse ja selle poliitilise tähenduse teemal. Komisjonil oli heameel saada 391 vastust,[25] mille hulgas on kaastöid kõikidest liikmesriikidest, peaaegu 100 piirkondlikust asutusest, rohkem kui 150 piirkondlikust ja kohalikust ühendusest ning linnadest, majandus- ja sotsiaalpartneritelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, teadusasutustelt ja üksikisikutelt. Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kõik võtnud vastu oma arvamuse territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu kohta.

Käesolevas punktis tehakse lühike kokkuvõte kõnealuse konsultatsiooni peamiste tulemuste kohta.

Territoriaalse ühtekuuluvuse määratlus, kohaldamisala ja ulatus

Territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus ei esitatud määratlust, vaid paluti see esitada. Euroopa Parlament väljendas oma vastuses muret selle üle, et ilma ühiselt kokkulepitud, ühtviisi kasutatava ja mõistetava määratluseta oleks poliitilist tähendust raske arutada. Mõni vastaja jagas seda muret, kuid teised väitsid, et täpse määratluse nõudmisega lükataks arutlusi tarbetult edasi. Õnneks kerkis kõnealusest arutelust esile laiapõhjaline üksmeel territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ja põhielementide osas.

Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk on soodustada kõigi territooriumide harmoonilist ja jätkusuutlikku arengut, mis rajaneks nende territoriaalsetel omadustel ja ressurssidel.

Selle eesmärgi saavutamiseks toetati laialdaselt kolme soovitatud põhielementi:

- koondumine (kriitilise massi saavutamine, käsitledes samas negatiivseid välismõjusid),

- sidemed (tugevdades mahajäänud piirkondades tõhusate sidemete tähtsust kasvukeskustega infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavuse kaudu) ja

- koostöö (halduspiire ületav koostöö sünergiate saavutamiseks).

Vastustes rõhutati, et territoriaalne koostöö täiendab ja tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning rõhutati, et need kolm põhielementi on praeguses ühtekuuluvuspoliitikas põhimõtteliselt juba olemas. Mõne jaoks tähendab territoriaalne ühtekuuluvus sisuliselt sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, samas kui enamiku jaoks on see laiem horisontaalset laadi mõiste, mis on kõikide poliitikavaldkondade alusmüür kõikidel haldustasanditel.

Palju vastajaid toonitas territoriaalse ühtekuuluvuse solidaarsusmõõdet. Mõni käsitas seda Euroopa sotsiaalmudeli territoriaalse mõõtmena. See tähendab, et territooriumide põhjalikke majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi tuleb kõikidel tasanditel (alates ELi tasandist kuni piirkonna ja kohaliku tasandini) arvesse võtta. Paljudes vastustes leiti, et hea elukvaliteet, võrdsed võimalused ja juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele kõikidel territooriumidel on otsustava tähtsusega nii solidaarsuse kui ka konkurentsivõime puhul.

Väike osa vastajaid tegi ettepaneku ühendada territoriaalne ühtekuuluvus väikse arvu geograafiliste tunnustega, mis võivad arengut mõjutada. Nad soovitasid kohaldada kõnesolevate territooriumide suhtes spetsiaalset ELi poliitikat ja rahastamist või isegi laiaulatuslikku ELi strateegiat. Siiski väitis enamik vastajaist, sealhulgas liikmesriikide selge enamus, et need tunnused ei ole iseenesest määravad edu või läbikukkumise puhul ega võta arvesse liikmesriikide ja piirkondade võimalusi oma poliitikaga asjakohaselt reageerida ning seepärast ei ole erikohtlemine vajalik, kompensatsioonist rääkimata. Need vastused kinnitavad, et territooriumide sotsiaal-majanduslik olukord peaks olema poliitilise sekkumise ja poliitika kujundamise alus. Lisaks rõhutasid nad, et ühtekuuluvuspoliitika võimaldabki juba piisavat paindlikkust, et lahendada eri territooriumidel erinevaid probleeme.

Paljudes vastustes väideti, et eri teemade puhul (nt sotsiaalne tõrjutus või linnastumine, teenustele juurdepääs või üleujutuse oht) on vajalik poliitiliselt reageerida territooriumi eri tasanditel. See võib hõlmata piirkondi mahajäänud linnapiirkondadest suurlinna piirkondadeni, vesikondadest mägipiirkondadeni. Kui kaalutakse vajadust Euroopa toetuse ja soovitud paindlikkuse järele probleemide käsitlemisel nii, et see toimiks, tuleks arvestada subsidiaarsuse põhimõtet.

Parem koordineerimine ja uued territoriaalsed partnerlused

Enamikus kaastöödes seostatakse territoriaalset ühtekuuluvust integreeritud lähenemisviisi, mitmetasandilise juhtimiskorralduse ja partnerlusega, mis kõik kolm on ühtekuuluvuspoliitika raskuspunktid. Kiitvalt märgiti eelkõige selliseid ühenduse algatusi nagu URBAN ja maaelu arengu programm LEADER. Siiski väideti paljudes vastustes, et territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika tulemusel peaks ühenduse poliitika kujundamisel ja rakendamisel territoriaalne mõõde veelgi paranema. Näiteks paluti paljudes vastustes ELi vahendite ja toetuste paremat koordineerimist ja seostamist.

Esile tuli selge üksmeel, et riikliku poliitika eri tasanditel on vaja arvesse võtta selle territoriaalset mõju, et vältida vasturääkivat mõju. See kehtib eelkõige territoriaalse mõjuga Euroopa poliitika puhul, nagu ühtekuuluvus-, transpordi-, energia-, põllumajandus-, keskkonna-, tööhõive-, konkurentsi- ja teaduspoliitika. Mitmes kaastöös rõhutati, et on vaja arvestada ka Lissaboni ja Göteborgi strateegia territoriaalset mõõdet. Territoriaalse mõju arvessevõtmine poliitika kujundamise etapis parandaks sünergiaid ja tõhusust. Seepärast on vaja riikliku poliitika territoriaalse mõju puhul paremat arusaamist. Enamikus vastustes paluti ELil võtta endale selles kandev osa, näiteks uurides viise olemasolevate mõjuhinnangute territoriaalse mõõtme tugevdamiseks.

Kõikides vastustes oldi üksmeelel, et koordineerimist saab parandada ka mitmetasandilise juhtimiskorralduse laiema kasutamise kaudu. Valdava enamuse jaoks ei tähenda see pädevuse jaotamise muutumist, seda eriti ruumilise plaanimise puhul. Paljudes vastustes rõhutati piirkondlike ja kohalike asjaosaliste – sealhulgas linnade, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad – olulist rolli poliitika kujundamises, rakendamises ja hindamises. Kaastöödes kutsuti ELi üles lihtsustama piiriülest territoriaalset juhtimiskorraldust (nt linna ja maa partnerlus, linnapiirkonnad, linnade võrgustikud), et saavutada kriitiline mass avalike teenuste osutamiseks või välja töötada ühishuviprojekte. Mitmes kaastöös märgiti, et ELil on ühtekuuluvuspoliitika kaudu kanda oma osa institutsioonilise suutlikkuse toetamises erinevatel ruumilistel tasanditel, mis suurendab ka sellise poliitika tõhusust, mida ei rahasta EL.

Parem koostöö

Peaaegu üksmeelselt tunnistatakse territoriaalse koostöö kolme suuna otsustavat tähtsust territoriaalse ühtekuuluvuse puhul ja neid käsitatakse ELi lisaväärtuse selge näitena. On suur nõudmine territoriaalse koostöö tugevdamise järele selle strateegilisemaks, ent samas ka paindlikumaks ja lihtsamaks tegemise kaudu. Selles suhtes tervitatakse Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) tegevust ja tunnustatakse selle võimalusi.

Piirialasid käsitatakse Euroopa integratsiooni laboritena. Näiteks võiksid piirialade linnastute või looduslike piirkondade sidusrühmad katsetada integreeritud arengukavasid ja teenuste osutamist.

Enamikus kaastöödes rõhutatakse riiklike ja piirkondlike strateegiate, eeskirjade ja toetuste koordineerimise tähtsust kogu piiriala säästva arengu seisukohast, nagu tehti Läänemere strateegia puhul.

EL peaks hõlbustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist. Laialdaselt toetatakse piirkondade koostöö tugevdamist (eriti INTERREG C ja URBACT), eelkõige võrgustike kasutamist ja võrdlusuuringuid probleemide lahendamisel halduspiire arvestamata.

Lisaks kutsutakse kaastöödes üles ühtekuuluvus- ja välispoliitikat paremini kooskõlastama, Euroopa naabruspoliitikat tugevdama ja kasutama ETKRi ka välispiiridel.

Teadmiste suurendamine territoriaalse ühtekuuluvuse kohta

Kõik vastajad leidsid üksmeelselt, et territoriaalsete suundumuste mõistmiseks on vaja paremaid vahendeid territoriaalsete analüüside ja näitajate jaoks. NUTS3 tasandi analüüside parandamine, rännet ja kliimamuutust käsitlevate temaatiliste analüüside väljatöötamine, territoriaalse mõju hindamise vahendite parandamine – kõige selle abil saab poliitikat paremini kujundada. Selles suhtes käsitatakse ESPONi kava ja linnaauditit peamiste vahenditena.

Komisjoni kannustatakse analüüsimise eesmärgil täiendama elaniku kohta mõõdetavat SKPd muude elukvaliteedi näitajatega (nt inimareng, jätkusuutlikkus, haavatavus, teenustele juurdepääs).

[1] KOM (2008) 876

[2] SEK(2007) 1547

[3] KOM (2008) 371

[4] Regional Innovation Scoreboard 2006, MERIT

[5] OECD ministrite kohtumise kokkuvõte: Building Innovative Regions, märts 2009

[6] Economic Forecast, kevad 2009, Euroopa Komisjon

[7] On creativity, 2008, Ernesto Villalba, JRC.

[8] Üleminekupiirkondade alla on rühmitatud ka järkjärguliselt toetatavad piirkonnad ja piirkonnad, kus on ette nähtud toetus järk-järgult kaotada, kuna mõlemat tüüpi piirkonnad saavad üleminekutoetust.

[9] KOM (2007) 637

[10] Remittance flows to and from the EU. 2007. Eurostat

[11] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21

[12] KOM (2008) 394

[13] Jobs for Immigrants, 2008, OECD

[14] Creative class and regional growth. 2007 R.A. Boschma & M. Fritsch

[15] The Rise of the Creative Class. 2002 Richard Florida.

[16] Competitiveness of European Metropolitan Regions www.acre.socsci.uva.nl/

[17] European Innovation Scoreboard 2008, 2009, MERIT

[18] Doing Business 2009 Report, World Bank

[19] http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/support_measures/start-ups/startups2008.pdf

[20] Final Report, 2009, DYNREG http://www.esri.ie/research/research_areas/international_economics/dynreg

[21] Neglected Innovators, 2008, MERIT.

[22] Nt Innobarometer 2007, 2008, Flash EB213, ja R&D in Europe, 2009, K. Uppenberg, EIB.

[23] Global Competitiveness Report 2008-2009, 2008, World Economic Forum

[24] KOM (2008) 616

[25] http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/terco/consultation_en.htm