52009DC0250

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.5.2009

KOM(2009) 250 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

toidupõhise salmonella kontrolli olukorra kohta ELis

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

toidupõhise salmonella kontrolli olukorra kohta ELis

EESMÄRK

Käesoleva teatise eesmärk on teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu salmonella kontrollimiseks ette nähtud ühenduse sätete rakendamisest ning tulemustest, mis on saavutatud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta)[1] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta)[2] vastuvõtmist. Teatis hõlmab ka muid ühenduse õigusakte ja meetmeid salmonella kontrolli tagamiseks/parandamiseks kogu toiduahelas.

SISSEJUHATUS

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDT) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teatasid 151 995 inimeste salmonelloosijuhtumist 2007. aastal Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, mis on 31,1 juhtumit 100 000 elaniku kohta[3]. On siiski ilmne, et inimeste haigusjuhtude arv on tõsiselt alahinnatud ja nendest teatatakse liiga vähe[4].

Osa eespool mainitud inimeste haigusjuhtudest avastati 3 131 toidust põhjustatud haiguspuhangu raames,[5] mis moodustab 64,5 % kõigist toidust põhjustatud haiguspuhangutest, mille päritolu on teada. Salmonelloosipuhangud mõjutasid 22 705 inimest, kellest 14 % viibisid haiglaravil ja 23 surid. Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium põhjustasid 95 % tuntud serotüübiga haigusjuhtudest.

Inimesed võivad nakatuda salmonelloosi saastatud toidu (enamikul juhtudest) või joogivee kaudu. Peamised nakkusallikaks olevad toiduained on loomsed saadused, peamiselt munad ja liha (ning nendest valmistatud tooted), kuid salmonelloosipuhanguid on põhjustanud ka kondiitritooted, puuviljad, köögiviljad ja šokolaad.

Rahvatervise seisukohast on kujunenud probleemiks ka salmonelloosi ravimresistentsuse tekkimine inimestel seoses antimikroobikumide kasutamisega põllumajandusloomade puhul[6].

SALMONELLA SEIRE

Seire inimestel

Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuses 2000/96/EÜ nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ[7] on sätestatud salmonelloosi kohustuslik seire inimeste puhul. Andmeid kogub ECDC oma liikmesriikides asuvate võrgustike kaudu.

Toidu, sööda ja loomade seire

Direktiivi 2003/99/EÜ eesmärk on tagada, et zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja nende ravimresistentsuse suhtes toimuks nõuetekohane seire ning et toidust põhjustatud haiguspuhangutele järgneks nõuetekohane epidemioloogiline uuring. Liikmesriikides teostatud toidu, loomade ja sööda seire tulemused esitatakse elektrooniliselt EFSAle.

Toidust põhjustatud haiguspuhangute uurimine ja allikate kindlaksmääramiseks kasutatavad üksikud haigusjuhud võimaldavad määrata prioriteedid, mis osutavad toiduainetele ja loomapopulatsioonidele, mille suhtes salmonella kontrollimise meedet esmajärjekorras kohaldada, et vähendada võimalikult kiiresti ohtu inimeste tervisele ja tagada integreeritud lähenemisviis. Nii Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kui ka EFSA eraldavad märkimisväärseid ressursse, et töötada välja töövahendeid ja soovitusi niisuguste uuringute parandamiseks.

Andmed sööda, loomade, toidu ja inimeste kohta on kogutud EFSA iga-aastasesse ühenduse koondaruandesse zoonooside kohta. Lisaks analüüsib EFSA bioloogiliste ohtude komisjon aruannet ning teeb ettepanekuid seire parandamise ja meetmete kavandamise kohta.

Salmonella seiret on järk-järgult ühtlustatud elusloomade puhul alusuuringutes ja kontrolliprogrammides (vt punkt 5) sätestatud ühiste proovivõtuprotokollide ja analüüsimeetoditega ning toiduainete puhul ühiste mikrobioloogiliste kriteeriumidega (vt punkt 6.2). Selle tulemusena on võimalik võrrelda liikmesriikide andmeid levimuse kohta ning korraldada riski hindamisi ühenduse tasandil.

On määratud salmonellaga tegelev ühenduse tugilabor, mis koordineerib riiklike tugilaborite võrgustiku tööd, et parandada katsemeetodeid ja tagada kõigis liikmesriikides laboratoorsete analüüside kõrge tase.

Meede : Tuleb edendada uurimistööd ja parandada salmonella seiret inimeste puhul, et oleks võimalik paremini hinnata inimeste salmonelloosi levimust ja paremini võrrelda levimust liikmesriikide ja võimaluse korral ka kolmandate riikide vahel.

SALMONELLA KONTROLLIMINE SÖÖDAS

Töödeldud loomsed valgud peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad)[8] sätestatud salmonella kriteeriumile.

Salmonellat on leitud ka suures hulgas taimses söödamaterjalis, nagu sojajahu ja rapsiseemnejahu.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded)[9] sätestatud meetmed, sealhulgas ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) süsteem, on seega olulised seoses salmonella ohu ärahoidmise või piiramisega transportimise, ladustamise ja söödamaterjali töötlemise ajal.

2008. aasta juunis esitas EFSA bioloogiliste ohtude komisjon arvamuse mikrobioloogiliste riskide hindamise kohta toiduloomadele mõeldud söödas. Arvamuses soovitatakse kehtestada salmonella kriteerium (taimses) söödas, et ennetada nakkuse levimist loomade seas.

Meede: Salmonella kriteeriumi arvestamine sööda puhul. Liikmesriikide ja sidusrühmade vahel toimub seisukohtade vahetamine.

SALMONELLA KONTROLLIMINE LOOMAPOPULATSIOONIDES

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 kehtestatakse ühenduse eesmärgid salmonella levimuse vähendamiseks kodulindudel ja sigadel. Mõlema populatsiooni puhul kasutatakse ühesugust lähenemisviisi:

( Alusuuringuid salmonella levimuse kohta hakati tegema vastavalt direktiivile 2003/99/EÜ mõned kuud pärast 10 uue liikmesriigi ühinemist ELiga 2004. aastal. Sel viisil koguti 25 liikmesriigist võrreldavat teavet munakanade ja broilerite kohta. Kõigi 27 liikmesriigi kalkuneid ja tapasigu käsitlevate alusuuringute tulemused tehti kättesaadavaks 2008. aasta esimesel poolel. Aretussigadel esinevat salmonellat käsitlev alusuuring viidi läbi 2008. aastal.

( Kodulindude populatsioonis saadakse alusuuringutest võrdlusandmed, mille alusel püstitada salmonella vähendamise eesmärk vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003. Need võimaldavad ka riskitegurite analüüsimist, et arendada kontrolliprogramme. Lisaks on need pannud kõrge levimusega liikmesriike tõhustama meetmeid enne, kui ühendus nõuded kehtestab.

( Sigade populatsioonis annavad alusuuringud teavet tulude ja kulude analüüsi tegemiseks, enne nende kasutamist võrdlusandmetena vähendamise eesmärgi püstitamiseks. Lisaks on tulude ja kulude analüüsi tegemiseks vajalik EFSA kvantitatiivne riskianalüüs. Kodulindude populatsioonide puhul on nimetatud analüüside osas tehtud erand.

( Liikmesriigid ja kolmandad riigid esitavad riiklikud kontrolliprogrammid komisjonile heakskiitmiseks iga kord, kui on kokku lepitud vähendamise eesmärgi suhtes.

( Kontrolliprogramme, sealhulgas populatsiooni ühtlustatud seiret, rakendatakse pärast heakskiitmist ja igal juhul 18 kuu jooksul pärast vähendamise eesmärgi püstitamist. Elusloomade ja munade turuleviimist piiratakse, kui kontrolliprogramme pole esitatud või heaks kiidetud või kui on tuvastatud teatavate salmonella serotüüpide esinemine.

Liigi Gallus gallus aretuskarjad

Eesmärk vähendada salmonella levimust aretuseks ettenähtud kanakarjade puhul sätestati komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1003/2005, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003[10]. 2009. aasta lõpuks tohib maksimaalselt 1 % täiskasvanud aretuskarjadest olla nakatunud ühega viiest peamisest serotüübist.

Alates riiklike kontrolliprogrammide algusest 1. jaanuaril 2007 peavad liikmesriigid võtma kõigilt kanakarjadelt või haudejaamadest proove vastavalt ühtlustatud meetodile. Kui avastatakse Salmonella Enteritidis või Salmonella Typhimurium , ei tohi haudemune enam toota ning kanad praagitakse välja ja tapetakse ohutult. Aastal 2007 oli enamikus liikmesriikidest 1,2 % või vähem karjadest nakatunud ühega viiest peamisest serotüübist, seega oli eesmärk saavutatud või peaaegu saavutatud. Viies liikmesriigis oli nakatunud karjade protsent siiski vahemikus 4,2–15,4 %.

Alates komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsuse 2007/843/EÜ (millega kiidetakse heaks teatavate kolmandate riikide salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuskarjades)[11] vastuvõtmisest on aretuseks mõeldud haudemunade ja eluslindude importimine lubatud üksnes Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Horvaatiast, Tuneesiast ja Iisraelist, mis on ainsad riigid, kes on esitanud ELi sätetele vastava salmonella kontrolli programmi.

Munakanad

Alusuuring näitas suuri erinevusi seoses levimusega munakanade karjades, kuna salmonella-positiivseid karjasid oli vahemikus 0 kuni üle 50 % karjadest. Tulenevalt sellest erinevusest ja suurest levimusest hulgas liikmesriikides otsustas komisjon püstitada vähendamise eesmärgi sõltuvalt eelneva aasta tulemusest, kuni levimus langeb alla 2 % (määrus (EÜ) nr 1168/2006[12]).

Salmonella kontrolli programm munakanade karjade puhul, sealhulgas kõigi karjade ühtlustatud seire iga 15 nädala tagant, algas kõigis liikmesriikides hiljemalt 1. veebruaril 2008.

Lisaks võttis komisjon meetmeid (komisjoni määrus (EÜ) nr 1237/2007[13]) toidumunade turuleviimise piiramiseks:

- alates 1. novembrist 2007, juhul kui kari on inimeste salmonelloosipuhangu allikas;

- alates 1. jaanuarist 2009, juhul kui Salmonella Enteritidis ’e või Salmonella Typhimurium ’i puudumise kinnitamiseks ei ole korraldatud seiret.

Seoses vastavate kontrolliprogrammide esitamise ja heakskiitmisega võivad ainult Šveits ja Horvaatia eksportida toidumune ELi. Ainult need kaks riiki ja Ameerika Ühendriigid võivad eksportida munatootmiseks mõeldud eluslinde.

Broilerid

Broilerikarjasid käsitlev alusuuring viidi liikmesriikides läbi 2005. aasta oktoobri ja 2006. aasta septembri vahel. Ühenduse tasandil osutus salmonella - positiivseks 23,7 % karjadest.

Sellest tulenevalt kehtestati komisjoni 12. juuni määrusega (EÜ) nr 646/2007[14] eesmärk vähendada Salmonella Enteritidis ’ega või Salmonella Typhimurium ’iga nakatunud karjade esinemissagedust 1 %le või alla selle.

Broilerikarjade salmonella kontrolliprogramm algas kõigis liikmesriikides hiljemalt 1. jaanuaril 2009 ja see sisaldab kõigi karjade seiret enne broilerite tapmisele saatmist.

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt ei tohiks alates 2010. aasta lõpust salmonellat leiduda 25 grammis värskes linnulihas, kuid komisjon peab siiski sätestama üksikasjalikud eeskirjad.

Samaväärsed tagatised tapalindude eksportimiseks on esitanud ainult Šveits. Ühepäevaseid broilereid võib ELi eksportida ainult Šveitsist ja Ameerika Ühendriikidest.

Meede : Komisjon võtab enne aasta lõppu vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad salmonella kriteeriumit värske linnuliha kohta, sealhulgas minimaalsed proovivõtusagedused, ühtlustatud proovivõtuplaanid ja analüüsimeetodid. Niipea, kui on jõutud kokkuleppele ELis värske linnulihaga kauplemise üksikasjades, hinnatakse samaväärseid tagatisi nende kolmandate riikide puhul, kust on praegu lubatud värsket linnuliha eksportida.

Kalkunid

Kalkuneid käsitlev alusuuring viidi läbi vahemikus 2006. aasta oktoobrist 2007. aasta septembrini igas liikmesriigis, sealhulgas Bulgaarias ja Rumeenias. Ühenduses avastatud salmonella-positiivsete karjade levimus oli 13,6 % aretuskalkunite ja 30,7 % broilerkalkunite puhul.

Alusuuringu tulemuste põhjal kehtestati komisjoni 20. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 584/2008[15] eesmärk vähendada Salmonella Enteritidis ’ega või Salmonella Typhimurium ’iga nakatunud karjade esinemissagedust 1 %le või alla selle.

Komisjon hindab praegu liikmesriikide ja kolmandate riikide esitatud riiklikke kontrolliprogramme. Kontrolliprogramme kohaldatakse alates 2010. aasta algusest.

Värske linnuliha suhtes kehtestatud toiduohutuskriteeriumit kohaldatakse alates 2010. aasta lõpust lisaks broilerilihale ka kalkuniliha suhtes.

Meede: Liikmesriikide ja kolmandate riikide kontrolliprogrammide hindamine ja võimaluse korral nende heakskiitmine enne 2009. aasta lõppu.

Tapasead

Tapasigu käsitlev alusuuring viidi läbi vahemikus 2006. aasta oktoobrist kuni 2007. aasta septembrini igas liikmesriigis, sealhulgas Bulgaarias ja Rumeenias. Ühenduse tasandil osutus salmonella - positiivseks 10,3 % tapasigadest.

Komisjon teostab vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 enne ühenduse eesmärgi määratlemist kulude ja tulude analüüsi. Analüüs sisaldab riskitegurite ja tõrjevõimaluste kvantitatiivset hinnangut ning hinnangut kasulikkuse kohta inimeste tervisele. See tehakse tihedas koostöös EFSAga ja peaks valmima 2010. aasta keskpaigaks.

Meede: Vähendamise eesmärk määratletakse niipea, kui kulude ja tulude analüüs on valminud. Vaatamata viivitusele vähendamise eesmärgi määratlemisel seoses vajadusega koguda võrreldavaid andmeid levimuse kohta 27 liikmesriigis ning kulude ja tulude analüüsi nõudele, nähakse toiduohutuse kõrge tase ette juba praegu kehtiva õigusraamistikuga, eriti hügieenimäärustes (vt punkt 6.1) ja määruses toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (vt punkt 6.2).

Aretussead

Aretussigu käsitlev alusuuring viidi läbi 2008. aasta jaanuarist kuni detsembrini kõigis 27 liikmesriigis. Komisjon teostab enne ühenduse eesmärgi määratlemist samasuguse kulude ja tulude analüüsi nagu tapasigade puhul. Analüüs sisaldab riskitegurite ja tõrjevõimaluste kvantitatiivset hinnangut ning hinnangut salmonella esinemise vähendamisest saadava kasu kohta nuumsigadel. See tehakse tihedas koostöös EFSAga ja peaks valmima 2010. aasta lõpuks.

Meede: Salmonella vähendamise eesmärk aretussigadel kehtestatakse kohe pärast kulude ja tulude analüüsi valmimist, mis on hiljem määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatust.

SALMONELLA KONTROLLIMINE TOIDUAINETES

Hügieeni käsitlevad määrused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta[16] on sätestatud toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele. Määrusega tagatakse toiduohutus kogu toiduahelas, rakendades HACCP süsteemil ja heal hügieenitaval põhinevaid menetlusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad)[17] on täiendatud määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud eeskirju seoses loomset päritolu töötlemata ja töödeldud toodetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks,[18] on tagatud kõnealuse määruse nõuetekohane rakendamine.

Nimetatud määrused moodustavad toiduainetes salmonella esinemist piiravate hügieenitingimuste üldise raamistiku. Praegu valmistatakse ette aruannet, milles hinnatakse nimetatud määruste rakendamist.

Määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta

15. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2073/2005[19] on sätestatud mikrobioloogilised kriteeriumid teatavate mikroorganismide jaoks ning rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejad peavad täitma.

Määruses on sätestatud salmonellat käsitlevad toiduohutuskriteeriumid 18 toiduainerühmale, sealhulgas hakkliha, lihavalmistised, lihamass, munatooted, jäätis ja imikute kuivpiimasegud. Kõnealused kriteeriumid määratlevad turule viidavate toiduainete vastuvõetavuse.

Määruses on sätestatud ka protsessi hügieenikriteeriumid broileri-, kalkuni-, sea-, kariloomade, lamba-, kitse- ja hobuserümpades esineva salmonella suhtes. Nende kriteeriumidega kehtestatakse soovituslik väärtus, mille ületamisel nõutakse parandusmeedet, et säilitada töötlemise ajal hügieenitingimused.

RESISTENTSUSE KONTROLLIMINE SALMONELLA-VASTASTE ANTIBIOOTIKUMIDE SUHTES

Euroopa Liidu tasand

EFSA teatel on viimastel aastatel suurenenud antibiootikumide suhtes resistentsete salmonella isolaatide hulk inimestel[20].

Sigade ja kariloomade ning teataval määral broilerite ja seega nende liha salmonella isolaatide resistentsus sarnanes ulatuslikult inimestel esinevaga. See näitab selgelt antibiootikumide suhtes resistentsete salmonella isolaatide esinemist toiduloomadel ja loomsetes toiduainetes.

Alates 1. jaanuarist 2006 keelustati ELis söödalisanditena kasutatavad antibiootikumid, välja arvatud koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid. Lisaks sellele ei tohi antibiootikume kasutada erimeetodina salmonella tõrjeks kodulindudel, välja arvatud erandjuhtudel, mis on selgelt määratletud komisjoni 1. augusti 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1177/2006[21]. Kõnealust keeldu arvesse võttes võivad antibiootikumide suhtes resistentse salmonella vähendamisel osutuda kõige tõhusamaks vahendiks loomapopulatsioonides salmonella vähendamise kontrolliprogrammid.

Et saada igast liikmesriigist võrreldavat teavet, on komisjon võtnud vastu ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad salmonella isolaatide resistentsuse seiret[22].

Lisaks on asutatud ühenduse ravimresistentsuse tugilabor ja riiklike tugilaborite võrgustik,[23] et parandada katsemeetodeid ja tagada laboratoorsete analüüside kõrge tase kõigis liikmesriikides.

Komisjon on volitanud asjaomaseid teadusasutusi, milleks on SCENIHR[24], EFSA, EMEA[25] ja ECDC, hindama zoonootilise toimega mõjurite, sealhulgas salmonella, ravimresistentsusest tulenevat ohtu.

Meede: Komisjon hindab SCENIHR/EFSA/EMEA/ECDC teostatud riskianalüüsi, et kaaluda vajaduse korral asjakohaste meetmete võtmist.

Rahvusvaheline tasand

Alates 2007. aastast on Euroopa Ühendus asunud välja töötama juhtimisvõimalusi FAO/WHO Codex Alimentarius ’e ühiskomisjoni asutatud ajutises valitsustevahelises ravimresistentsuse erirühmas. Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni eeltööd järgitakse hoolega.

Meede: Komisjon toetab jätkuvalt Codex ’i ravimresistentsuse alaste suuniste vastuvõtmist aastaks 2011.

ERITAGATISED

Soome ja Rootsi ühinemisel ELiga anti neile seoses salmonellaga eritagatised. Teised liikmesriigid, kes soovivad saata liha või mune Soome või Rootsi, peavad ranget proovivõtuprotokolli järgides tõestama, et tooted ei sisalda salmonellat. Eritagatiste andmise põhjus oli Soome ja Rootsi soodne epidemioloogiline olukord ning ranged meetmed, mida kõnealustes riikides kontrolliprogrammi raames kohaldatakse.

Igale liikmesriigile või liikmesriigi piirkonnale, mille kontrolliprogramm on tunnistatud Soomes või Rootsis heaks kiidetud kontrolliprogrammile vastavaks, võib anda samad eritagatised.

Taani esitas 2007. aastal taotluse saada Soomele ja Rootsile antud tagatistega samaväärsed eritagatised broilerilihas ja munades esineva salmonella suhtes. Salmonella levimust Taanis ei peetud veel siiski piisavalt madalaks, et taotlus oleks saanud enamiku liikmesriikide toetuse.

Meede: Komisjon kaalub eritagatiste andmist Taanile, kui levimus on veelgi vähenenud, ning jätkab liikmesriikide eritagatiste taotluste hindamist.

ZOONOOSIDE TÕRJE ALANE KOOLITUS

2007. ning 2008. aastal korraldati programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames viis neli päeva kestvat kursust zoonooside seire ja tõrje kohta. Salmonella tõrje on sellise koolituse peateema. Kursuse eesmärk oli:

- anda ligikaudu 200 osalejale pädevatest asutustest asjakohaseid teadmisi, et kavandada või kohandada riiklikke zoonooside tõrje programme/kavasid kooskõlas ELi õigusaktidega;

- tagada, et zoonooside seire ja tõrje ning toiduainete suhtes mikrobioloogiliste kriteeriumide kohaldamise kohta tehtud otsused vastaksid ELi ootustele.

Koolitust korratakse 2009. ja 2010. aastal teiste osalejate jaoks.

Aastatel 2006, 2007 ja 2008 korraldati üldisem koolitus HACCP-süsteemi kohaldamise kohta, millest võttis osa ligikaudu 1100 osalejat liikmesriikidest ja 15 muust riigist.

SALMONELLA KONTROLLI TÖÖRÜHMA KOOSOLEK

Komisjon lõi loomahaiguste kontrolli ja likvideerimise töörühma, selleks et parandada liikmesriikide võetavate meetmete tõhusust ning ühenduse kaasrahastatavate kontrolliprogrammide, näiteks salmonella kontrolli programmide kulude ja tulude suhet.

Ajavahemikus 2007. aasta septembrist 2009. aasta märtsini korraldati neli piirkondlikku koosolekut salmonella kontrolli teemal. Komisjon ja osalenud liikmesriigid uurisid riiklikke kodulinnulihaga seotud salmonella kontrolli programme, jagasid kogemusi seoses programmide rakendamisega ja selgitasid välja valdkonnad, kus on vaja edasisi meetmeid.

Meede: Komisjon jätkab spetsiaalsete ad hoc koosolekute korraldamist liikmesriikide puhul, kelle kaasrahastatavad salmonella kontrolli programmid on heaks kiidetud.

ÜHENDUSE KAASRAHASTAMINE SALMONELLA KONTROLLI PROGRAMMIDE PUHUL

Vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas[26] võib ühendus kaasrahastada zoonootilise salmonella kontrolli programme.

2008. aastaks on 20 liikmesriiki esitanud salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus munakanade karjade jaoks, mis leiti olevat kaasrahastamiseks abikõlblikud, ning 19 liikmesriiki said ühenduse rahalist toetust aretuslindude karjade salmonella kontrolli programmide rakendamiseks. Ühenduse kaasrahastatud meetmed hõlmavad liikmesriigi asutuste kulusid seoses bakterioloogilise analüüsi, vaktsiinide ostmise ja karjade hävitamise eest makstava hüvitisega. 2008. aastaks mõeldud ühenduse kogutoetus salmonella kontrollimiseks on 29 935 000 eurot.

2009. aastaks on 20 liikmesriiki esitanud salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuslindude karjade jaoks, 22 taotlust on saabunud liigi Gallus gallus munakanade karjade kontrolli programmide kaasrahastamiseks ja 16 liikmesriiki on taotlenud rahalist toetust broilerite salmonella kontrolli programmide rakendamiseks.

2009. aastal käsitletakse esmakordselt abikõlblikena desinfitseerimisvahendite mõjususe kontrollimise analüüside kulutusi.

SIDUSRÜHMADE KAASATUS

Salmonella kontrolli käsitlevate ühenduse õigusaktide eesmärk on suurendada toiduohutust tarbijate jaoks. Samuti võivad need anda Euroopa toiduainetootjatele parema positsiooni rahvusvahelises kaubanduses, kuna mõned importivad riigid pööravad väga suurt tähelepanu salmonella esinemisele toiduainetes ja mitmel praegu eksportival riigil võib olla raskusi ELi rangete nõuete täitmisega.

Kontrolliprogrammi algusetapis, kui levimus on ikka veel suhteliselt kõrge, ei tuleks siiski alahinnata meetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Seega on kontrolliprogrammi nõuetekohaseks rakendamiseks ja õnnestumiseks oluline saavutada sidusrühmade koostöövalmidus.

Komisjon väljendab seetõttu heameelt, et sidusrühmad on asunud välja töötama ühenduse hügieeni hea tava juhiseid. Eelkõige:

- Euroopa Liidu professionaalsete põllumajandusorganisatsioonide komitee ja Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (COPA/COGECA) ning Euroopa munade, munatoodete, linnuliha ja ulukiliha hulgimüügi liit (EUWEP) nõustusid töötama välja hügieeni häid tavasid käsitlevad ühenduse suunised munakanade karjade jaoks;

- COPA/COGECA ning Euroopa Liidu linnuliha töötlejate ning linnuliha impordi ja ekspordi ühing nõustusid töötama välja hügieeni häid tavasid käsitlevad ühenduse suunised broilerikarjade ja tapamajade jaoks.

Suunistes keskendutakse salmonella kontrollile.

Meede: Komisjon julgustab jätkuvalt kaasatud sidusrühmi välja töötama hügieeni hea tava juhiseid eelkõige sealiha tootmise valdkonnas.

TEADUSTEGEVUS

6. ja 7. teadusuuringute raamprogrammi alusel on komisjon käivitanud ja toetanud arvukalt algatusi, mis on suunatud salmonella ja ravimresistentsuse vastu. Näiteks 6. raamprogrammi tippkeskuste võrgustik MEDVETNET, mis keskendub (peamiselt toidupõhiste) zoonooside ennetamisele ja tõrjele. Kasulik võiks olla Atlandi-ülene teaduslik koostöö parimate lähenemisviiside üle zoonoosidega võitlemisel.

JÄRELDUSED

Praegu on määrus (EÜ) nr 2160/2003 suunatud salmonella kontrollimisele kodulindudest ja sigadest valmistatud esmatoodetes. Komisjon on püstitanud edukalt salmonella vähendamise eesmärgid kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Üksnes sigade puhul on eesmärkide püstitamisel märkimisväärne viivitus, mis on tingitud vajadusest koguda kõigist 27 liikmesriigist võrreldavaid andmeid levimuse kohta ning nõudest teha kulude ja tulude analüüs. Enne vähendamise eesmärgi määratlemist sigade puhul peetakse vajalikuks põhjalikku kulude ja tulude analüüsi, sest praeguste teaduslike nõuannete ja mõne liikmesriigi kogemuste põhjal ei ole seda võimalik teha.

Komisjon ei piirdunud määruse (EÜ) nr 2160/2003 rakendussätete vastuvõtmisega, vaid võttis ka täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud lähenemisviisi eduvõimaluste suurendamiseks, näiteks

( pakkudes koolitusi pädevatele asutustele liikmesriikides ja kolmandates riikides;

( veendes Euroopa sidusrühmade organisatsioone aktiivselt osalema;

( toetades liikmesriike rahaliselt.

Salmonella kontroll on integreeritud ka laiemasse lähenemisviisi, et kontrollida haigusetekitajaid kogu toiduahelas kooskõlas komisjoni „talust toidulauale” lähenemisviisiga ning võttes arvesse võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, näiteks ravimresistentsuse suurenemine.

Komisjon on hoogustanud salmonella seiret, et kontrollida enda ja liikmesriikide jõupingutuste tulemusi, kogudes alusuuringute kaudu võrdlusandmeid, luues laboratooriumide võrke ja ühtlustades proovivõtuprotokolli.

Alates määruse (EÜ) nr 2160/2003 (zoonooside kontrolli kohta) vastuvõtmisest on pädevate asutuste ja sidusrühmade teadlikkus ja motivatsioon seoses salmonella tõrjega märkimisväärselt suurenenud, mille tulemusena hakatakse sageli tegutsema enne, kui ühenduse sätted muutuvad kohustuslikuks. Mõju rahva tervisele võib juba näha joonisel 1 esitatud inimeste salmonelloosi trendist aastatel 2004 kuni 2007. Lisaks võib märkimisväärset vähenemist oodata aastal 2009 (piirangud toidumunadele) ja aastal 2011 (toiduohutuse kriteerium linnuliha suhtes).

Joonis 1. Teatatud salmonelloosijuhtumite arv EL 25-s aastatel 2004–2007

[pic]

[1] ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

[2] ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

[3] The Community Summary Report on Trends and Sources of Zoonoses and Zoonotic Agents in the European Union in 2007 ( The EFSA Journal (2009) 223).

[4] Scientific Opinion of the Panel on Biological Hazards on a quantitative microbiological risk assessment on Salmonella in meat: Source attribution for human salmonellosis from meat. The EFSA Journal (2008) 625, 1-32 .

[5] Haiguspuhang tähendab kahte või enamat samast allikast põhjustatud inimeste haigusjuhtu; niisugused haiguspuhangud pälvivad meedia tähelepanu, mis üksikjuhtude puhul puudub.

[6] Vt: www.who.int/foodborne_disease/resistance

[7] EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.

[8] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

[9] ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

[10] ELT L 170, 1.7.2005, lk 12.

[11] ELT L 332, 18.12.2007, lk 81.

[12] ELT L 211, 1.8.2006, lk 4.

[13] ELT L 280, 24.10.2007, lk 5.

[14] ELT L 151, 13.6.2007, lk 21.

[15] ELT L 162, 21.6.2008, lk 3.

[16] ELT L 139, 30.4.2004, lk 1; parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

[17] ELT L 139, 30.4.2004, lk 55; parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

[18] ELT L 139, 30.4.2004, lk 206; parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

[19] ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.

[20] The Community Summary Report on Trends and Sources of Zoonoses, Zoonotic Agents, Antimicrobial Resistance and Foodborne Outbreaks in the EU in 2006 ( The EFSA Journal (2007) 130).

[21] ELT L 212, 2.8.2006, lk 3.

[22] Komisjoni otsus 2007/407/EÜ, 12. juuni 2007, kodulindudel ja sigadel esineva Salmonella -bakteri antimikroobse resistentsuse ühtlustatud seire kohta, ELT L 153, 14.6.2007, lk 26.

[23] Määrus (EÜ) nr 776/2006, 23. mai 2006, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa ühenduse referentlaborite suhtes, ELT L 136, 24.5.2006, lk 3.

[24] Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee.

[25] Euroopa Ravimiamet.

[26] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.