Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Asjade Internet – Euroopa tegevuskava””

KOM(2009) 278 lõplik

(2010/C 255/21)

Raportöör: Zenonas Rokus RUDZIKAS

18. juunil 2009 otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Asjade Internet – Euroopa tegevuskava””

KOM(2009) 278 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 12. novembril 2009. Raportöör oli Zenonas Rokus Rudzikas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 458. istungjärgul 16.–17. detsembril 2009 (17. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 60, erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengu eripärasid ning selle erilist tähtsust riigi ja selle kodanike elu arengu eri valdkondades, tervitab komitee Euroopa Komisjoni teatist „Asjade Internet – Euroopa tegevuskava” (1), mille eesmärk on luua uus üldine paradigma: üleminek inimesi ühendavalt Internetilt inimesi asjadega või asju omavahel ühendavale Internetile, lühidalt asjade Internetile (Internet of Things, IoT).

1.2   Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et asjade Internet loob uusi ja paremaid töökohti, pakub uusi ärivõimalusi ja soodustab kasvu, edendab Euroopa üldist konkurentsivõimet ning parandab inimeste elukvaliteeti.

Asjade Internet annab suure panuse ühiskondlike väljakutsetega toimetulekusse, näiteks tervisekontrolli, ökoloogia ja keskkonnakaitse, liikluse ja muudes inimtegevuse valdkondades. Asjade Interneti lahendusi kasutavad teabevahetusvõrgud avaldavad meie ühiskonnale sügavat mõju ja toovad järk-järgult kaasa tõelise paradigma nihke.

1.3   Kuigi komitee toetab komisjoni dokumenti ja nõustub üldiselt selles esitatud väidete ja soovitustega, tunneb komitee puudust konkreetsetest väidetest eriti seoses ajakava ja rakendamistähtaegadega.

1.4   Interneti globaalse olemuse tõttu ei piisa selle ülemaailmse struktuuriga toimetulekuks ainuüksi Euroopa Komisjoni algatustest, meetmetest ja õigusaktidest. Rohkem tuleks esile tuua rahvusvaheliste organisatsioonide rolli ning läbirääkimiste ja enamiku riikide poolt ratifitseeritavate lepingute tähtsust. Tungivalt on tarvis „küberneetilist Kyoto protokolli” või küberneetilist vastet loodetavale Kopenhaageni kliimakokkuleppele.

1.5   Komitee soovitab komisjonil Interneti tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud haldamise tasakaalu huvides väljenduda selgemalt asjade Interneti haldamise põhimõtete ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimuste pideva jälgimise kohta. Diskussiooni käivitamisest ei piisa, vaja on ka konkreetseid edasisi samme.

1.6   Komitee tunnistab, et selle küberneetilise „Paabeli torni” rajamisel omandab süsteemide ja meetodite standardimine erilise tähtsuse. Iga standardimine peaks siiski toimuma eri riikide keelte, kultuuride ja traditsioonide paljusust ja eripärasid arvestades.

1.7   Komitee tervitab komisjoni kavatsust jätkata seitsmenda raamprogrammi teadusprojektide rahastamist asjade Interneti valdkonnas. Sellest aga ei piisa. Lisaks tuleb rahastada neid asjade Interneti ülesehitamisega seotud uurimisasutusi, mille prioriteetne toetamine tasandaks teed kvaliteedi läbimurdele kõnealuses valdkonnas (nanotehnoloogiad, optoelektroonika, kvantarvutid, võre- ja pilvandmetöötlus, arvutipõhised suulise kommunikatsiooni tehnoloogiad jne). Neid tegevusi tuleb paremini kooskõlastada.

1.8   IKT kiire areng nõuab teadmiste pidevat uuendamist. Just selles valdkonnas kehtib elukestva õppimise põhimõte. Kõrgkoolide õppejõud ja üliõpilased, õpetajad ja õpilased ning kõik täiskasvanud peavad oma teadmisi pidevalt täiendama. Eriti tõhusad on selleks kaugõppe tehnoloogiad. Igal juhul on tarvis võtta meetmeid geograafilise digitaalse lõhe ületamiseks. Nende püüdluste elluviimisel on eriline tähtsus organiseeritud kodanikuühiskonnal.

1.9   Komitee tunnistab innovatsiooni tähtsust ning juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kaitsta paremini intellektuaalomandit ja soodustada rajatiste ja seadmete, menetluste ja meetodite patentimist. Esmajärjekorras tuleb toetada ettevõtmisi, mis on suunatud kultuuripärandi, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning eri rahvaste muu intellektuaalse rikkuse kaitsele.

1.10   Komitee juhib komisjoni tähelepanu vajadusele uurida süvendatumalt elektromagnetlainete mõju inimestele. Isegi kui asjade Interneti süsteemid kiirgavad nõrku impulsse, võib kiirgusallikate hulk hüppeliselt kasvada, kusjuures enamik neist eraldab kiirgust pidevalt, nii et kiirelt kasvav nn elektrooniline keskkonnareostus võib tulevikus põhjustada suuri probleeme. Kaasaegne teadus ei ole veel lõplikult välja selgitanud, kas on olemas ohutu ja ohtliku kiirguse võimsusvoo tihedust eristav piirväärtus ja milline on sellise kokkupuute kumulatiivne mõju. Kas me oleme võimelised pudelist välja lastud vaimuga toime tulema?

2.   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu eripärad

Asjade Internet põhineb nägemusel arukate rajatiste ja seadmete (mida nimetatakse „asjadeks”) ning kõige erinevamate andurite ja täiturite ülemaailmsest traadita integreeritud võrgust, milles objektid omavahel ja inimestega suhtlevad, kasutades seejuures standardprotokolle. Selline võrk ühendab omavahel miljardeid inimesi. Järgnevalt esitatakse IKT teatud eripärade loetelu.

2.1   IKT põhitunnuste hulka kuulub selle eriti kiire, plahvatuslik areng, mille ühes etapis sündis Internet. IKT jõudis praktiliselt üheainsa põlvkonna vältel teaduslaboritest avalikkuse ette. Sarnase ülima kiirusega kerkisid esile paralleel- ja hajusarvutus (võretehnoloogiad). Näiteks Leedus rakendatakse selliseid projekte nagu BalticGrid I ja II ning riiklikke projekte LitGrid ja GridTechno ELi toetusega.

2.2   IKTd iseloomustab ka see, et ta areneb peamiselt eri teadusharude koostoime ning meetodite ja tulemuste rakendamise ja sünteesi põhjal, millest tekib uus kvaliteet.

2.3   IKT on tänulik ja „tasub oma võla” teistele teadusvaldkondadele, andes nende kasutusse uurimismeetodeid, seadmeid ja muid töövahendeid ning tuues lisaks sellele kasu ka kodanikele nende igapäevaelus. Kui varem peeti teaduste kuningaks (või, nagu mõned ütleksid, teenriks) matemaatikat, siis praeguseks on informaatika ta sellest staatusest välja tõrjunud. Siinkohal võiks viidata prantsuse filosoofi François Rabelais 16. sajandil öeldud sõnadele ühe teise revolutsiooni – trükikunsti – eel: „teadmised ilma südametunnistuseta ainult hukutavad hinge” („Pantagruel”, VIII peatükk, 1532. a).

2.4   Veel üks tunnus on peamiselt rakendustel põhinev olemus, mis väljendub IKT-l põhinevate seadmete ja rajatiste kiires täiustamises. Piisab viitest mobiilsidesektori arengu dünaamikale, arvutite omaduste muutumise tendentsidele, algoritmiliste keelte arengule või Interneti ekspansioonile.

2.5   Asjade Internet viib oma olemuse tõttu vältimatult selleni, et meid ümbritsev tehnosfäär muutub üldiselt arukamaks. Objektid muutuvad „arukaks” ja on teatud ajal võimelised ära tundma omaenda ja ümbruse omadusi ja võimalusi, iseseisvalt otsustama ja aktiivselt tegutsema, selleks et saavutada etteantud eesmärke või täita neile määratud ülesandeid. On mõeldav, et arukad asjad muutuvad võimeliseks teostama kõige erinevamaid tegevusi ja täitma kõige mitmekesisemaid ülesandeid ning reageerima seejuures teatud ajal oma ümbrusele, s.t kohanema oma ümbrusega, muutma oma konfiguratsiooni, kõrvaldama ise oma defekte ja isegi otsustama, kellele nad on kättesaadavad, ning vahetama omanikku.

2.6   Arvestades tohutut ülemaailmset IKT-turgu ja selle juba mainitud eriti kiiret arengut, mis nõuab teaduslike teadmiste pidevat täiustamist ja uuendamist, on tegemist eriti atraktiivse nišivaldkonnaga teaduses kõrge haridustaseme ja arenenud töökultuuriga Euroopa riikide jaoks.

2.7   Ka IKT-l on kaks külge: ühest küljest aitab selle rakendamine kaasa inimeste elukvaliteedi parandamisele, teisest küljest võib sellel olla ka negatiivseid tagajärgi. Nimetagem siinkohal vaid ohtu eraelu puutumatusele, küberterrorismi ohtu ning pornograafiat, homofoobiat, rassismi jmt levitavaid Interneti-lehekülgi. Lisaks on eriti noortel oht sattuda Internetist sõltuvusse, mis viib selleni, et suur osa tegelikust elust asendatakse virtuaalmaailmaga.

2.8   Arvestades IKT ja selle võsu Interneti eripärasid ning nende tähtsust riikide majandusele ja nende kodanike elukvaliteedile, pühendab komitee juba mõnda aega sellele valdkonnale suurt tähelepanu. Olgu viidatud eelkõige arvamusele CESE 1514/2008 (TEN/342) teemal „Asjade Internet” (raportöör: Daniel Retureau) ning veel reale viimastel aastatel koostatud asjakohasele arvamusele (2) ja neis tsiteeritud dokumentidele.

3.   Üldised märkused

3.1   Arvestades IKT erilist tähtsust riigi ja selle kodanike elu arengu eri valdkondades, tervitab komitee Euroopa Komisjoni teatist „Asjade Internet – Euroopa tegevuskava”, mille eesmärk on luua uus üldine paradigma: üleminek inimesi ühendavalt Internetilt inimesi asjadega või asju omavahel ühendavale Internetile.

3.2   Komitee nõustub komisjoniga, et asjade Internet loob uusi ja paremaid töökohti, pakub uusi ärivõimalusi ja soodustab kasvu, edendab Euroopa üldist konkurentsivõimet ning parandab inimeste elukvaliteeti.

3.3   Komitee tervitab investeeringuid, mille Euroopa Komisjon on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi (FP5, FP6, FP7) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu juba kõnealustesse tehnoloogiatesse teinud. On tehtud juba mitu olulist edusammu: seadmed muutuvad märgatavalt väiksemaks ja varsti inimsilmale nähtamatuks, objektid on järjest sagedamini traadita ühendusega ja mobiilsed ning süsteeme iseloomustab kasvav heterogeensus ja komplekssus. Üha enam levivad uusimad tehnoloogiad, nagu raadiosagedustuvastus (RFID), lähikommunikatsioon (NFC), Interneti-protokolli kuues versioon (IPv6), ultralairibaühendused.

Selle valdkonna teedrajavaid edusamme tõendab ka see, et Nobeli füüsikapreemia anti 2009. aastal kolmele teadlasele optiliste kaablite tehnoloogia leiutamise eest ning nende panuse eest esimesse edukasse kujutise salvestamisse ja edastamisse digitaalsete optiliste sensorite abil. See läbimurre avas võimaluse moodsa Interneti tekkeks ja edasiseks arenguks tulevase asjade Interneti suunas.

3.4   Arvestades asjade Interneti laiendamisega kaasnevaid sügavaid ühiskondlikke muutusi, on hädavajalik seda protsessi juhtida, et see tooks mõjusalt kasu nii majanduskasvule kui ka üksikisiku heaolule, kahjustamata sealjuures eraelu puutumatust ja infoturvet.

Komitee tervitab kõiki komisjoni meetmeid, mis on suunatud takistuste kõrvaldamisele asjade Interneti kasutuselevõtult.

3.5.1   Esmajoones tuleb austada kaht ELi kodanike põhiõigust: eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset. Seepärast tuleb pidevalt jälgida eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset kui protsesse ning reageerida tuvastatud rikkumistele.

3.5.2   Usalduse, heakskiidu ja turvalisuse õhkkonna loomiseks on eriti oluline kavandada asjade Interneti koostisosad algusest peale eraelu puutumatust ja turvalisust silmas pidades ning kasutajate nõudmisi täielikult arvesse võttes. Ettevõtlusvaldkonnas seondub infoturve ettevõtlusandmete kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse ning kujunevate ohtude kaalumisega.

3.5.3   Kuna asjade Interneti ükskõik milline häire võib majandust ja ühiskonda üksikutes piirkondades või koguni terves maailmas märkimisväärselt mõjutada, on parim kaitse tagada asjade Interneti infoinfrastruktuurid.

3.5.4   Asjade Interneti muutumisel massifenomeniks on suur tähtsus standardimisel, mis lihtsustab asjade Interneti kasutust ning mille abil suudavad ettevõtted rahvusvahelisel tasandil paremini konkureerida. Eriti mõjus oleks standardimine seoses IPv6 kiire rakendamisega, kuna see võimaldaks luua Interneti kaudu ühenduse peaaegu piiramatu hulga objektidega, sealhulgas kõik Maa elanikud.

3.6   Eriti tervitatavad on komisjoni meetmed teadusuuringute ja tehnoloogia arengu toetuseks selles interdistsiplinaarses valdkonnas, kus paljude uurimissuundade tulemused ja tehnoloogiad vormitakse integreeritult ja sünteesitult uudse kvaliteediga tooteks, nimelt tuleviku Internetiks – asjade Internetiks. Kiiduväärt on komisjoni kavatsus soodustada selle põhimõttelise probleemi lahendamiseks avaliku ja erasektori partnerlusi.

Asjade Internet ei ava mitte ainult uusi võimalusi majanduses ja tootmises, vaid nõuab ka täiesti uusi ärimudeleid, eriti e-kaubanduse ja e-äri valdkonnas.

3.7   Asjade Internetti arendavad, haldavad ja kasutavad paljud eri ärimudeleid ja huve järgivad sidusrühmad. Seepärast tuleb luua eeldused majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks, olemasolevate süsteemide täiendamiseks uute elementidega ja uute süsteemide paindlikuks kohandamiseks juba olemasolevatega.

3.8   Asjade Interneti piiriülese mõju tõttu on tegemist tõeliselt globaalse tootega. Seega lasub selle arendamisel ja rakendamisel eriline tähtsus rahvusvahelisel dialoogil, parimate tavade vahetamisel ja praeguste ühiste meetmete kooskõlastamisel.

3.9   Komitee tervitab komisjoni meetmeid ja vahendeid, millega tagatakse sobivate spektriressursside õigeaegne kättesaadavus ning jälgitakse ja hinnatakse vajadust täiendava ühtlustatud spektri järele asjade Internetiga seotud eesmärkidel. Arvestades elektromagnetlaineid kiirgavate seadmete ja objektide rohkenemist, tuleb tagada, et kõik seadmed ja süsteemid järgivad tulevikus elanikkonna turvalisuse ja tervisekaitsevajadusi.

3.10   Komitee toetab komisjoni püüdlusi võtta Euroopa tasandil kasutusele paljusid sidusrühmi kaasav mehhanism, et jälgida asjade Interneti arengut ja hinnata, milliseid täiendavaid meetmeid peaksid võtma ametiasutused, et saavutada selle ambitsioonika projekti võimalikult kiire elluviimine. Selle hädavajalik eeltingimus on pidev dialoog ja teabevahetus parimate tavade kohta maailma teiste piirkondadega.

3.11   Komitee toetab eriti komisjoni püstitatud eesmärki hoolitseda ennetavat lähenemisviisi järgides selle eest, et Euroopa võtaks põhirolli asjade Interneti toimimise kujundamisel ja et asjade Internet muutuks inimeste asjade Internetiks. Komitee on valmis tegema koostööd nende ambitsioonikate, kuid realistlike eesmärkide saavutamisel. Organiseeritud kodanikuühiskonnal tuleb sellesse anda oluline panus ning selle esindajatega tuleb konsulteerida kõikides ühiskonna- ja eraelu mõjutavates aspektides, sh kodaniku- ja eraisikute vabaduste kaitse.

4.   Konkreetsed märkused

Komitee toetab komisjoni dokumenti ja nõustub üldiselt selles esitatud väidete ja soovitustega. Siiski ei saa komitee jätta selle kohta esitamata mõningaid märkusi, ettepanekuid ja soovitusi.

4.1   Tegevuskavas ja neljateistkümnes loetletud tegevussuunas jääb vajaka konkreetsetest väidetest eriti seoses ajakava ja rakendamistähtaegadega. Alles dokumendi lõpus (punkt 5: Järeldused) on osutatud, et „asjade Internet [ei ole] veel käegakatsutav tegelikkus, vaid pigem tulevikunägemus teatavatest tehnoloogiatest, mis ühendatult võivad lähima 5–15 aasta jooksul meie ühiskonna toimimist drastiliselt muuta.” Seega võib ilmselt eeldada, et see tegevuskava on kavandatud ligikaudu 15 aastaks. Seejuures rakendataks, kooskõlastataks või vähemalt jälgitaks enamikku väljapakutud tegevussuundadest kogu selle ajavahemiku jooksul. Mõne tegevussuuna puhul võiks siiski ära märkida või konkreetsemalt määratleda selle rakendamise tähtaja (nt tegevussuunad 1, 4, 8, 9 ja 14).

4.2   Interneti globaalse olemuse tõttu kaasatakse sellesse varem või hiljem kõik maailma riigid ja seepärast ei piisa selle ülemaailmse struktuuriga toimetulekuks ainuüksi Euroopa Komisjoni algatustest, meetmetest ja õigusaktidest. Rohkem tuleks esile tuua rahvusvaheliste organisatsioonide rolli ning läbirääkimiste ja enamiku riikide poolt ratifitseeritavate lepingute tähtsust. Tungivalt on tarvis „küberneetilist Kyoto protokolli” või küberneetilist vastet loodetavale Kopenhaageni kliimakokkuleppele.

4.3   Komitee soovitab Interneti tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud haldamise tasakaalu huvides väljenduda selgemalt asjade Interneti haldamise põhimõtete ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimuste pideva jälgimise kohta ning hoida sel moel eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud ohud ja terrorirünnakute ohu võimalikult väiksena.

4.4   Komitee rõhutab, et „raadiovaikuse õigus” (üksikisikute võimalus end võrgustunud keskkonnast välja lülitada) ei ole eraelu puutumatuse või objektide turvalisuse piisav tagatis. Nii ei kaitse nt mobiiltelefoni väljalülitamine selle eest, et teatud ringkonnad hangivad neile huvipakkuvat teavet selle omaniku kohta. Seetõttu ei piisa diskussiooni käivitamisest, vaja on ka konkreetseid edasisi samme.

4.5   Komitee tunnistab, et selle küberneetilise „Paabeli torni” rajamisel omandab süsteemide ja meetodite standardimine erilise tähtsuse, tagades, et nt külmkapp Hiinas „suhtleb” edukalt Danone jogurti topse täis supermarketi riiuliga Prantsusmaal. Standardimine peab siiski toimuma eri riikide keelte, kultuuride ja traditsioonide paljusust ja eripärasid arvestades.

4.6   Komitee tervitab rõhutatult komisjoni kavatsust jätkata seitsmenda raamprogrammi raames teadusprojektide ja tehnoloogiaarenduse rahastamist asjade Interneti valdkonnas. Ent see tegevussuund vajab prioriteetset rahastamist, kuna seal saavutatud edu mõjutab oluliselt Euroopa üldist konkurentsivõimet ning inimeste heaolu. Lisaks 7. tegevussuunas nimetatud uurimisvaldkondadele tuleb mainida ka nanotehnoloogiaid, võre- ja pilvandmetöötlust, optoelektroonikat, kvantarvuteid ja teisi füüsika ja informaatika valdkondi, mille prioriteetne toetamine annaks võimalusi kvalitatiivseks läbimurdeks selles valdkonnas. Neid tegevusi tuleb paremini kooskõlastada.

4.7   IKT kiire areng ja levik nõuab vastava väljaõppega spetsialiste. Kõrgkoolide õppejõud peavad õppesisu pidevalt ajakohastama, et üliõpilastel oleks ligipääs kõige uuemale teabele ja et nad oleksid võimelised osalema asjade Interneti kujundamisel ja seda kasutama. Ka kooliõpilased vajavad vastavat ettevalmistust. Hädavajalik on täiskasvanute täiendõppesüsteem. Elukestva õppe põhimõte ja kaugõppe tehnoloogiad sobivad eriti just sellesse valdkonda. Igal juhul on tarvis võtta meetmeid geograafilise digitaalse lõhe ületamiseks. Nende püüdluste elluviimisel on eriline tähtsus organiseeritud kodanikuühiskonnal ja selle struktuuridel.

4.8   Komitee tunnistab innovatsiooni ja katseprojektide tähtsust ning juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kaitsta paremini intellektuaalomandit ja soodustada rajatiste ja seadmete, menetluste ja meetodite patentimist. Soovitav oleks komisjoni otsustavam reaktsioon võrreldes lihtsa tõdemusega, et komisjon „kaalub” võimalusi. Esmajärjekorras tuleb toetada töid, mis on suunatud kultuuripärandi, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse (öeldakse, et arvuti toetuseta keel on määratud hukkumisele) ning eri rahvaste muu intellektuaalse rikkuse kaitsele.

4.9   Komitee juhib komisjoni tähelepanu vajadusele uurida süvendatumalt elektromagnetlainete mõju inimestele. Isegi kui asjade Interneti süsteemid kiirgavad nõrku impulsse, võib kiirgusallikate hulk hüppeliselt kasvada ja enamik neist eraldab pidevalt kiirgust, nii et kiirelt kasvav nn elektrooniline keskkonnareostus võib tulevikus põhjustada suuri probleeme. Kaasaegne teadus ei ole veel lõplikult välja selgitanud, kas on olemas ohutu ja ohtliku kiirguse võimsusvoo tihedust eristav piirväärtus ja milline on sellise kokkupuute kumulatiivne mõju. Piisab ju mõnikord vaid elektromagnetilisest impulsist kvanttasandil, selleks et käivitada raku kontrollimatu kantserogeenne vohamine. Kas me oleme võimelised pudelist välja lastud vaimuga toime tulema?

4.10   Toimiv asjade Internet põhineb keerukal ja struktureeritud teabel ning komplekssetel algoritmidel; see koosneb kaheldamatult tsentraliseeritud objektide moodulitest ja üksikutest arukatest objektidest. Selline korraldusstruktuur võib sarnaneda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) tööga, kus andmeid kogutakse, analüüsitakse, salvestatakse ja kasutatakse võretehnoloogia infrastruktuuri kaudu EGEE (3) ja teiste projektide toetusel. Asjade Interneti puhul on andmetöötlusprotsessid siiski veel märksa keerukamad, seepärast võib EGEE projekti vaadelda vaid vastavate asjade Interneti komponentide arendamise, projekteerimise ja kasutuselevõtu algetapina.

(1)  KOM(2009) 278 (lõplik).

(2)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 66–72; ELT C 224, 30.8.2008, lk 50–56; ELT C 175, 28.7.2009, lk 92–96; ELT C 128, 18.5.2010, lk 69. ja Vt komitee arvamus teemal: „Elutähtsa sideinfrastruktuuri kaitse” – Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 98.

(3)  Enabling Grids for E-sciencE, www.eu-egee.org.