Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele”

KOM(2009) 35 (lõplik) – 2009/0010 (COD)

(2009/C 277/18)

Pearaportöör: Daniel RETUREAU

10. veebruaril 2009. aastal otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 156 ja 175 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele”

KOM(2009) 35 lõplik – 2009/0010 (COD).

Komitee juhatus tegi 24. veebruaril 2009 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 453. istungjärgul 13.–14. mail 2009. aastal (14. mai istungil) pearaportööriks Daniel RETUREAU ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 129, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 3.

1.   Ettepanekud

1.1.   Majanduskriisi tagajärgede vähendamiseks tegi Euroopa Komisjon 2009. aasta jaanuari lõpus ettepaneku jaotada 2008. aasta eelarvest 5 miljardit eurot ümber, kasutades põllumajandusele suunatud kulutamata jäänud struktuurifonde. Ettepanekuga taheti võimaldada investeeringuid säästvasse energiasse ja lairibaühenduse parandamisse maapiirkondades.

1.2.   Nõukogus toimunud arutelud ja Euroopa Parlamendi teatud liikmete nõudmised viisid läbirääkimisteni liikmesriikide rahastavate projektide nimekirja üle. Parlament väljendas kahetsust, et puuduvad investeeringud energia kokkuhoiu valdkonnas.

1.3.   Näib, et aprilli keskel jõudsid komisjon ja kaks kaasseadusandjat mitteametliku kokkuleppeni, mille kohaselt lepiti kokku, et energeetika valdkonnale eraldatakse 3,98 miljardit eurot varasema 3,5 miljardi asemel, nagu määruse ettepanekus oli ette nähtud. Kokkuleppes nähakse ette, et kui energeetikaprojektidele (elektri- ja gaasivõrkude ühendused, avamere tuuleenergia, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine) eraldatud 3,98 miljardit eurot 2010. aasta lõpuks täielikult ei kulutata, võib seda raha kasutada teiste projektide jaoks, eelkõige energiatõhususe parandamiseks.

2.   Üldised märkused

2.1.   Komitee toetab ideed jaotada 2008. aasta kasutamata eelarvevahendid ümber projektidele, mis on suunatud Euroopa majanduse elavdamisele, kuna majandus on jõudnud stagnatsiooni maailmamajandust mõjutava süsteemikriisi ning finantsasutuste soovimatuse tõttu aidata rahastada ettevõtteid ning eelkõige VKEsid ja uute ettevõtete loomist madala intressiga laenude kaudu.

2.2.   Praeguses olukorras on äärmiselt oluline tegutseda võimalikult kiiresti, pidades prioriteetseks konkreetseid projekte, mis vastavad säästva arengu keskmise ja pika perspektiivi eesmärkidele, sh taastuvenergia ja lairibaühenduse kasutus piirkondades, kus puudub veel internetiühenduseks vajalik piisavalt tõhus tehnoloogia.

2.3.   Seega nõustub komitee määruse üldise lähenemisviisiga, ent mõistab, et liikmesriikide erinevad huvid ja kliimamuutuste vastase võitlusega seotud küsimused võivad viia selleni, et algsesse ettepanekusse tehakse teatud muutusi.

2.4.   Nüüd on oluline see, et kavandatud meetmed viiakse ellu võimalikult kiiresti, sest kriisi vastu võitlemisel on aeg ülitähtis. Kui puudub poliitiline tahe ja kui meetmed võetakse liiga hilja, ohustab see soovitud eesmärkide saavutamist.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Siiski väljendab komitee kahetsust, et komisjoni esitatud meetmed kriisi haldamiseks on üldiselt liiga tagasihoidlikud, arvestades kriisi kiireloomulisi ja ulatuslikke tagajärgi tööhõivele ja ettevõtetele ning seda, et möödunud kuudel ei ole komisjon esitanud ambitsioonikamaid ettepanekuid, mis oleksid andnud selgema sõnumi.

3.2.   Komitee esitab kindlasti arvamuse teiste ettepanekute kohta, näiteks kapitali piiriülese liikumise reguleerimise ja maksuparadiiside vastu võitlemise teemal. Komitee teeb seda sobival ajal, ent ootab ambitsioonikaid ja tõhusaid ettepanekuid, mis oleksid kriisi väljakutsete kõrgusel, arvestades, et kriisi tagajärjed on juba osutunud tõsisemaks kui ühegi varasema kriisi puhul.