LISA

1. OSA

CASi nr: 7440-43-9		Einecsi nr: 231-152-8
Einecsi nimetus:	Kaadmium
IUPACi nimetus:	Kaadmium
Referent:	Belgia
Liigitus (1):	Kantserogeenne, kategooria 2; R45 Mutageenne, kategooria 3; R68 Reproduktiivtoksiline, kategooria 3; R62-63 T; R48/23/25 T+; R26 N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud praegusel kasutusel, mida kirjeldatakse referentliikmesriigi poolt komisjonile esitatud ohuhindamisettekandes (2).

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse seda ainet peamiselt kaadmium-nikkel-patareide valmistamiseks, samuti lähtematerjalina paljude muude kaadmiumiühendite (peamiselt värvipigmentide ja stabilisaatorite) valmistamiseks. Lisaks kasutatakse seda pindade katmiseks ja töötlemiseks (metallide pindamine) ning legeeriva lisandina. Kaadmiumi võib esineda ka muudes metallides lisandina ning kõnealuse metalliga võib kokku puutuda mitmesuguste must- ja värvilise metallurgia protsesside puhul (näiteks metallide valamine ja (ümber-)sulatamine). Käitistes, kus kaadmiumi toodetakse või kasutatakse, võivad töötajad puutuda kokku, peamiselt sissehingamise teel, metalse kaadmiumi tolmuga või metalli kuumutamisel tekkiva kaadmiumoksiidi sisaldava suitsuga. Metalse kaadmiumi tolm võib sattuda nahale metallipulbri või -tolmu käitlemisel või hooldamistööde ajal.

Tavainimesed, kes ei tööta kaadmiumitööstuses, puutuvad kaadmiumiga kokku (üldises mõttes, mitte tingimata metalse kaadmiumiga) peamiselt kaadmiumiga saastatud toitu süües. Tubaka suitsetamine on oluline lisavõimalus kaadmiumiga kokkupuutumiseks sissehingamise kaudu.

Kaadmiumi sattumine keskkonda on arvutatud kõigi teadaolevate inimtekkeliste kaadmiumiheidete alusel; arvesse on võetud heiteid, mis tekivad kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi tootmisel ja töötlemisel, samuti selliseid kaadmiumiheite hajusallikaid nagu väetised, terasetootmine, nafta ja kivisöe põletamine, transport, jäätmete põletamine, prügilad jne. Kohaliku kokkupuute hindamisel võeti arvesse kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi tootjaid ja töötlejaid; arvutati ka ennustatavad keskkonna piirkondlikud kaadmiumisisaldused. Piirkondlikul ja kontinendi tasandil toimuva kaadmiumiga kokkupuute arvutamisel võeti arvesse kõiki inimtekkelisi kaadmiumiheiteid, sealhulgas hajusheiteid, ja saadud tulemus peegeldab sisaldust, mis on tekkinud hajusheidetest 60 aastaga. Tegelik keskkonna kaadmiumisisaldus sisaldab ka kaadmiumi looduslikku fooni (geoloogilised allikad või looduslikud protsessid) ning seda kaadmiumi, mis inimkond on varem heitnud keskkonda (varasem reostus).

OHU HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

Kõnealust ainet ei ole piisavalt uuritud võimaliku neurotoksilise mõju suhtes, eriti arenemisjärgus olevale ajule avaldatava mõju suhtes. Selle mõju täpsemaks iseloomustamiseks, kokkupuuteviisi kindlakstegemiseks ja neurotoksilisuse mehhanismi väljaselgitamiseks oleks vaja täiendavat epidemioloogilist ja katselist teavet. Kuid kuna kõnealune aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks, tuleb selle puhul tavaliselt kasutada ettevaatusmeetmeid, mis täiendavast teabest arenguhäireid põhjustava mürgisuse kohta ei sõltu.

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	kokkupuude sissehingamise kaudu kaadmiumi tootmisel, sulamite legeerimisel, kõva- või pehmejoodisega jootmisel ning keevitamisel võib põhjustada ägedat mürgitust;

—	metalse kaadmiumi tootmisel, patareide tootmisel ja ringlusse võtmisel, värvipigmentide tootmisel, sulamite legeerimisel ja joodistega jootmisel esinev kokkupuude kaadmiumiga sissehingamise teel võib kahjustada viljakust ja suguorganeid;

—	kõigi tööstuslike kasutusviiside puhul võib sissehingamisel avalduda kaadmiumi hingamisteid ärritav toime ning kordusdoosi mürgisus neerudele ja luudele, genotoksilisus ning kantserogeensus, kuna aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	kaadmiumi sisaldavate jootevarbade (mida esineb kodukasutajale ettenähtud meisterdamistoodete hulgas) kasutamisel võib sissehingamine põhjustada hingamisteede ägedat ärritust;

—	(import-)ehete kandmisel või kaadmiumi sisaldavate jootevarbade (mida esineb kodukasutajale ettenähtud meisterdamistoodete hulgas) kasutamisel võib kokkupuuteviisist sõltumatult avalduda aine genotoksilisus ja kantserogeensus, kuna ainet peetakse künniseta kantserogeeniks.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	mõne punktallika läheduses võib kokkupuutel (peamiselt sissehingamise kaudu) avalduda mürgisus hingamisteedele;

—	täiskasvanutel, kes suitsetavad, kelle kehas on puudulikud rauavarud ja/või kes elavad punktallikate läheduses, võib keskkonna kaudu toimuval kokkupuutel avalduda kordusdoosi mürgisus neerudele ja luudele;

—	keskkonna kaudu toimuval mis tahes kokkupuutel võib avalduda aine genotoksilisus ja kantserogeensus, kuna aine on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selline järeldus tehti, kuna praegust tootmises ja kasutamises rakendatavate kaitsemeetmete taset arvestades on füüsikalis-keemilistest omadustest tulenev oht on väike.

B.   Keskkond

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	muret tekitab kohaliku veekeskkonna seisund viies kaadmiumiga seotud tootmiskohas (metalne kaadmium — üks tootmiskoht) või töötlemiskohas (kaks värvipigmentide tootmise kohta, pindamine ja sulamid);

—	muret tekitab kohaliku veekeskkonna seisund ühes ringlussevõtu kohas;

—	muret tekitab üks prügila, millest leostub kaadmiumi otse pinnaveekogusse, kusjuures kaadmiumi sisaldus on 50 μg/l;

—	90 % jõgede ja järvede keskmise kaadmiumisisalduse alusel on olukord murettekitav Ühendkuningriigis ja Belgia Valloonia piirkonnas;

—	käitised, kus kaadmiumi kasutatakse pindamiseks ja legeerimiseks, võivad kahjustada setetes elavaid organisme;

—

muret tekitab setetes elavate organismide seisund nelja tootmiskoha juures (üks metalse kaadmiumi tootmise koht, kaks kaadmiumpigmentide tootmise kohta ja üks ringlussevõtu koht) ning nelja jäätmete kõrvaldamise koha juures (üks olmejäätmete põletamise koht ja kolm prügilat olmejäätmete ladustamiseks), kui võtta biokättesaadavuse paranduse leidmisel aluseks happeliste lenduvate sulfiidide andmebaasist ELi piirkondade kõige madalam 10. protsentiil (Saksamaa andmed kolme jõgikonna kohta).

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	muret tekitavad metallide pindamise ja sulamite tootmise kohad;

—	Euroopa muldades mõõdetud kaadmiumisisalduse 90. protsentiili andmete alusel tekitab muret üks piirkond (Ühendkuningriik).

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel

järeldust ei tehtud, kuna

välisõhu puhul ohtusid ei kirjeldatud.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus, et

ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	muret tekitab reoveepuhastite mikroorganismide seisund metallide pindamise ja legeerimise kohtade käitisesisestes ja -välistes reoveepuhastusjaamades;

—	muret teeb ühe kaadmium-nikkel-patareide ringlussevõtu käitise reoveepuhasti mikroorganismide seisund, kus reovesi juhitakse käitisest väljaspool asuvasse reoveepuhastusjaama.

TEISESE MÜRGITUSE

ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	Euroopa muldades mõõdetud kaadmiumisisalduse 90. protsentiili andmete alusel tekitab muret üks piirkond (Ühendkuningriik).

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Kohaldatakse ühenduses praegu kehtivaid töötajate kaitse alaseid õigusakte, eelkõige nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) (nn kantserogeenide ja mutageenide direktiiv), mis üldise arvamuse kohaselt loovad sobiva raamistiku kõnealusest ainest lähtuva ohu vajalikuks piiramiseks.

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduse tasandil kas direktiivi 98/24/EÜ (4) või 2004/37/EÜ alusel, vastavalt vajadusele, kaadmiumiühenditele piirnorm töökeskkonnas ning bioloogiline piirnorm.

TARBIJATE puhul

—	kaaluda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (5) (nn turustamise ja kasutamise piirangute direktiiv) alusel turustamise ja kasutamise piirangute kehtestamist ühenduse tasandil kaadmiumi sisaldavatele jootmisvarbadele ning ehetele, mis satuvad kokkupuutesse nahaga.

KESKKONNA KAUDU OHUSTATUD INIMESTE puhul

—	kaaluda määrusega (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) (6) toiduainete jaoks sätestatud kaadmiumi piirnormide läbivaatamist;

—	kaaluda nõukogu direktiiviga 2001/37/EÜ (7) (nn tubakatoodete direktiiv) kaadmiumi piirnormide kehtestamist tubakasegu ja -lehtede jaoks;

—	kaaluda ühenduse tasandil kaadmiumi maksimaalse sisalduse kehtestamist väetistes, arvestades erinevaid tingimusi ühenduse eri osades.

2. OSA

CASi nr: 1306-19-0		Einecsi nr: 215-146-2
Molekulivalem:	CdO
Einecsi nimetus:	Kaadmiumoksiid
IUPACi nimetus:	Kaadmiumoksiid
Referent:	Belgia
Liigitus (8):	Kantserogeenne, kategooria 2; R45 Kategooria 3; R68 Kategooria 3; R62-63 T; R48/23/25 T+; R26 T+; R26 N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud praegusel kasutamisel, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile esitatud ohuanalüüsis.

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse seda ainet peamiselt kaadmium-nikkel-patareide valmistamiseks, samuti lähtematerjalina paljude muude kaadmiumiühendite (peamiselt värvipigmentide ja stabilisaatorite) valmistamiseks. Kaadmiumoksiidi võib esineda ka muudes metallides lisandina ning kõnealuse ainega võib kokku puutuda mitmesuguste must- ja värvilise metallurgia protsesside puhul (näiteks metallide valamine ja (ümber-)sulatamine). Kaadmiumoksiidi tootmisel või kasutamisel võivad töötajad sattuda ainega kokkupuutesse peamiselt tolmu või suitsu sissehingamise kaudu. Kaadmiumoksiidi tolm võib sattuda nahale metallipulbri või -tolmu käitlemisel või hooldamistööde ajal. Tavainimesed, kes ei tööta kaadmiumitööstuses, puutuvad kaadmiumiga kokku (üldises mõttes, mitte tingimata kaadmiumoksiidiga) peamiselt kaadmiumiga saastatud toitu süües. Tubaka suitsetamine on oluline lisavõimalus kaadmiumiga (peamiselt kaadmiumoksiidiga) kokkupuutumiseks sissehingamise kaudu.

Kaadmiumi sattumine keskkonda on arvutatud kõigi teadaolevate inimtekkeliste kaadmiumiheidete alusel; arvesse on võetud kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi tootmist ja töötlemist, samuti kaadmiumiheidet sellistest hajusallikatest nagu väetised, terasetootmine, nafta ja kivisöe põletamine, liiklus, jäätmete põletamine, prügilad jne. Kohaliku kokkupuute hindamisel võeti arvesse kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi tootjaid ja töötlejaid; arvutati ka piirkondlikud keskkonna kaadmiumisisaldused. Piirkondlikul ja kontinendi tasandil toimuva kaadmiumiga kokkupuute arvutamisel võeti arvesse kõiki inimtekkelisi kaadmiumiheiteid, sealhulgas hajusheiteid, ja saadud tulemus peegeldab sisaldust, mis on tekkinud hajusheidetest 60 aastaga. Tegelik keskkonna kaadmiumisisaldus sisaldab ka kaadmiumi looduslikku fooni (geoloogilised allikad või looduslikud protsessid) ning seda kaadmiumi, mis inimkond on varem heitnud keskkonda (varasem reostus).

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

Kõnealust ainet ei ole piisavalt uuritud võimaliku neurotoksilise mõju suhtes, eriti arenemisjärgus olevale ajule avaldatava mõju suhtes. Selle mõju täpsemaks iseloomustamiseks, kokkupuuteviisi kindlakstegemiseks ja neurotoksilisuse mehhanismi väljaselgitamiseks on vaja täiendavat epidemioloogilist ja katselist teavet. Kuid kuna kõnealune aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks, tuleb selle puhul tavaliselt kasutada ettevaatusmeetmeid, mis täiendavast teabest arenguhäireid põhjustava mürgisuse kohta ei sõltu.

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	kokkupuude sissehingamise kaudu kaadmiumoksiidi tootmisel võib põhjustada ägedat mürgitust;

—	kaadmiumoksiidi tootmisel, patareide tootmisel ja ringlusse võtmisel ning värvipigmentide tootmisel esinev kokkupuude sissehingamise teel võib kahjustada viljakust ja suguorganeid;

—	kõigi tööstuslike kasutusviiside puhul võib sissehingamisel avalduda kaadmiumoksiidi hingamisteid ärritav toime ning kordusdoosi mürgisus neerudele ja luudele, genotoksilisus ning kantserogeensus, kuna aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—	ohuhindamisel vaadeldud kokkupuuteviiside hulgas on kaadmiumoksiidi kasutatud ainult kaadmium-nikkel-patareide valmistamisel ja sel puhul on tarbijate kaadmiumiga kokkupuute oht tühine või puudub.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	mõne punktallika läheduses võib kokkupuutel (peamiselt sissehingamise kaudu) avalduda mürgisus hingamisteedele;

—	täiskasvanutel, kes suitsetavad, kelle kehas on puudulikud rauavarud ja/või kes elavad punktallikate läheduses, võib keskkonna kaudu toimuval kokkupuutel avalduda kordusdoosi mürgisus neerudele ja luudele;

—	keskkonna kaudu toimuval mis tahes kokkupuutel võib avalduda aine genotoksilisus ja kantserogeensus, kuna aine on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele.

Selles järelduses arvestatakse, et

—	praegust tootmises ja kasutamises rakendatavate kaitsemeetmete taset arvestades on füüsikalis-keemilistest omadustest tulenev oht on väike.

B.   Keskkond

VEEÖKOSÜSTEEMI, SEALHULGAS SETTEID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	kohaliku veekeskkonna seisund viies kaadmiumiga seotud tootmiskohas (metalne kaadmium — üks tootmiskoht) või töötlemiskohas (kaks värvipigmentide tootmise kohta, pindamine ja sulamid) on murettekitav;

—	muret tekitab kohaliku veekeskkonna seisund ühes ringlussevõtu kohas;

—	muret tekitab üks prügila, millest leostub kaadmiumi otse pinnaveekogusse, kusjuures kaadmiumi sisaldus on 50 μg/l;

—	90 % jõgede ja järvede keskmise kaadmiumisisalduse alusel on olukord murettekitav Ühendkuningriigis ja Belgia Valloonia piirkonnas;

—	käitised, kus kaadmiumi kasutatakse metallide pindamiseks ja legeerimiseks, võivad kahjustada setetes elavaid organisme;

—

muret tekitab setetes elavate organismide seisund nelja tootmiskoha juures (üks metalse kaadmiumi tootmise koht, kaks kaadmiumpigmentide tootmise kohta ja üks ringlussevõtu koht) ning nelja jäätmete kõrvaldamise koha juures (üks olmejäätmete põletamise koht ja kolm prügilat olmejäätmete ladustamiseks), kui võtta biokättesaadavuse paranduse leidmisel aluseks happeliste lenduvate sulfiidide andmebaasist ELi piirkondade kõige madalam 10. protsentiil (Saksamaa andmed kolme jõgikonna kohta).

MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	muret tekitavad metallide kaadmiumiga pindamise ja sulamite tootmise kohad;

—	Euroopa muldades mõõdetud kaadmiumisisalduse 90. protsentiili andmete alusel tekitab muret üks piirkond (Ühendkuningriik).

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel

järeldust ei tehtud, kuna välisõhu puhul ohtusid ei kirjeldatud.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	muret teeb reoveepuhastite mikroorganismide seisund metallide pindamise ja legeerimise kohtade käitisesisestes ja -välistes reoveepuhastusjaamades;

—	muret teeb ühe kaadmium-nikkel-patareide ringlussevõtu käitise reoveepuhasti mikroorganismide seisund, kus reovesi juhitakse käitisest väljaspool asuvasse reoveepuhastusjaama.

TEISESE MÜRGITUSE

ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—	Euroopa muldades mõõdetud kaadmiumisisalduse 90. protsentiili andmete alusel tekitab muret üks piirkond (Ühendkuningriik).

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Kohaldatakse ühenduses praegu kehtivaid töötajate kaitse alaseid õigusakte, eelkõige direktiivi 2004/37/EÜ (3) (nn kantserogeenide ja mutageenide direktiiv), mis üldise arvamuse kohaselt loovad sobiva raamistiku kõnealusest ainest lähtuva ohu vajalikuks piiramiseks.

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduse tasandil kas direktiivi 98/24/EÜ (4) või 2004/37/EÜ alusel, vastavalt vajadusele, kaadmiumoksiidile piirnorm töökeskkonnas ning bioloogiline piirnorm.

KESKKONNA KAUDU OHUSTATUD INIMESTE puhul

—	kaaluda määrusega (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) (6) toiduainete jaoks sätestatud kaadmiumoksiidi piirnormide läbivaatamist;

—	kaaluda direktiiviga 2001/37/EÜ (7) (nn tubakatoodete direktiiv) kaadmiumi piirnormide kehtestamist tubakasegu ja -lehtede jaoks;

—	kaaluda ühenduse tasandil kaadmiumoksiidi maksimaalse sisalduse kehtestamist väetistes, arvestades erinevaid tingimusi ühenduse eri osades.

---

(1)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).

(2)  Põhjaliku ohuhindamisettekande võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt:

http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(3)  ELT L 158, 30.4.2004.

(4)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(5)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(6)  ELT L 394, 20.12.2006, lk 5.

(7)  EÜT L 194, 18.7.2001.

(8)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 3).