19.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 41/73

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ning artikleid 141 ja 157;

—

võttes arvesse 12. detsembril 2007. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (1), eriti selle artikleid 15, 23, 27, 28 ja 31;

—

võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2005. aasta teatist „Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale”(KOM(2005)0474);

—

võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu”(KOM(2007)0424);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet töösuhete kohta Euroopas aastal 2006;

—

võttes arvesse komisjoni 2006. aastal avaldatud aruannet Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi hiljutiste arengute kohta;

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja soovitusi soolise võrdõiguslikkuse kohta töökohal;

—

võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistikku, mille sotsiaalpartnerid allkirjastasid Euroopa tasandil;

—

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (2);

—

võttes arvesse oma 25. septembri 2002. aasta resolutsiooni naiste esindatuse kohta Euroopa Liidu sotsiaalpartnerite hulgas (3);

—

võttes arvesse oma 3. veebruari 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Naised ja teadus: naiste kaasamine Euroopa teadustegevuse rikastamisse” kohta (4);

—

võttes arvesse 5. juunil 2007. aastal naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni korraldatud avalikku kuulamist naiste rolli kohta tööstuses;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0519/2007),

A.

arvestades tööstuse strateegilist tähtsust erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides jõukuse ja töökohtade loomisel ning arvestades, et seda rolli tuleb säilitada;

B.

arvestades, et stereotüübid, mis endiselt esinevad naiste õppe- ja kutsealaste valikute puhul, aitavad kaasa naiste ebaühtlasele esindatusele tööstussektoris;

C.

arvestades, et naiste roll tööstuses peaks alati põhinema palga ja karjääri väljavaadete võrdsuse põhimõttel, et edendada naiste suuremat osalemist ka tööstusvaldkondades, mida nendega tüüpiliselt ei seostata;

D.

arvestades, et naiste roll tööstuses varieerub muutuva esindatuse tõttu erinevates valdkondades – mõnedes valdkondades on naised üleesindatud (tekstiili-, rõiva-, õmblus-, jalatsi-, korgi-, kaabli-, elektriseadmete, elektroonika- ning toiduainetööstus) ning tehnilistes tööstusharudes alaesindatud, mille tagajärjeks on ettetulnud probleemide mitmekesisus;

E.

arvestades, et soolised piirangud takistavad endiselt naiste tööalast arengut tööstuses, kuid on tänapäeval üha vähem hoomatavad;

F.

arvestades, et sektorites, kus enamik töötajatest on naised, on palgad madalamad, mis peegeldab diskrimineerivat kohtlemist naiste töö osas; arvestades, et üldiselt ei arvestata kollektiivlepingutes piisavalt soolise mõõtme ega naiste spetsiifiliste vajadustega, ning et olemasolevate õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleb teha rohkem jõupingutusi;

G.

arvestades, et ELis töötavatest naistest keskmiselt umbes 14 % töötab tööstuses, kuid et teatud riikides ületab see näitaja 25 %; arvestades, et enam kui 21 % nimetatud keskmise hulgast töötab osalise tööajaga, ning et 65 % tööstussektoris osalise tööajaga töötajatest moodustavad naised;

H.

arvestades, et ettevõtete põhiline kohustus, olenemata ettevõtte suurusest või tegevusalast, on austada töökeskkonnas võrdsuse põhimõtet;

I.

arvestades, et ebakindlatel töökohtadel, osalise tööajaga, ajutiste ja mittestandardsete lepingute alusel töötavaid naisi diskrimineeritakse rohkem, eriti kui nad saavad emaks, ning et nende võimalused saada põhiharidust ning osaleda elukestvas õppes ja kutseõppes on üldiselt väiksemad; arvestades, et ebakindlatel töökohtadel või osalise tööajaga töötavad naised ei suuda tihti teha järjekindlalt makseid pensionifondi ja seetõttu esineb nende puhul suurem oht, et neil puudub hilisemas eluetapis enda ülalpidamiseks piisav sissetulek;

J.

arvestades, et komisjoni esitatud integreeritud lähenemisviis tööstuspoliitikale eespool nimetatud 5. oktoobri 2005. aasta teatises hõlmab küll eesmärkide hulgas majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamist, kuid samas ei võeta piisavalt arvesse soolist mõõdet;

K.

arvestades, et töötlev tööstus, mis koondab 86 % naiste tööjõust tööstuses, koosneb 99 % ulatuses väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, mis annavad tööd umbes 58 %le kogu tööjõust kõnealuses sektoris;

L.

arvestades, et töö arengut tööstuses iseloomustab praegu – eriti naiste jaoks – pigem traditsiooniliste tööskeemide kadumine kui töötingimuste ja karjäärivõimaluste paranemine;

M.

arvestades, et lapsehoidmise struktuuride puudumise, osalise tööajaga töö mittevabatahtliku valimise ning koolitusvõimaluste ja uuesti tööle asumise toetuse puudumise vahel on otsene seos, mis ohustab jätta naised vähem kvalifitseeritud töökohtadele ja piisavate karjääriväljavaadeteta;

N.

arvestades soopõhiste statistiliste andmete puudumist tööjaotuse kohta erinevatel kutsealadel ja vastavate palgatasemete kohta tööstussektorites;

O.

arvestades, et tööl tervist ohustavad riskitegurid ja tööga seotud haiguste tüübid võivad naiste ja meeste puhul erineda, ning et olemasolevaid olukordi ja nende tagajärgi on vaja üksikasjalikumalt analüüsida, võttes samuti arvesse konkreetseid tagajärgi emadusele;

P.

arvestades, et täiend- ja kiirõpe tõstavad naiste tööviljakust ja nende panust majandusse;

Q.

arvestades, et vaid mittediskrimineeriv töökeskkond on suuteline tagama nii nais- kui ka meestöötajate tootmispotentsiaali, ning et oluline on luua õhkkond, milles hinnatakse iga üksikisikut ja tunnustatakse tema eesmärke,

1.

rõhutab naiste rolli tööstuses ja julgustab edendama naiste positsiooni seoses võrdse töötasu, töötingimuste, karjääriväljavaadete ja ametialase koolitusega, võttes emadust ja isadust arvesse kui sotsiaalseid põhiväärtusi;

2.

julgustab liikmesriike edendama naiste ettevõtlust tööstussektoris ning andma rahalist toetust naistele, kes asutavad ettevõtteid;

3.

rõhutab vajadust julgustada tööstuses töötavaid naisi omandama pidevalt oskusi, mis on nende karjääri edukuseks vajalikud;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et karjääri arengu igat etappi määratlevad mitmed põhjuseid, mis tekitavad naistele tööstuses ebasõbraliku õhkkonna, nagu töölevõtmise ja töötajate palkamise tavad, mis loovad naistele töölepääsemisel takistused, erinevad standardid naiste ja meeste jaoks, erinevused kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade jagunemises ning naiste ja meeste palgaerinevused; on seetõttu seisukohal, et iga sellise aluspõhjusega tuleb tegelda eriomase poliitika abil, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriigid;

5.

tunnistab vajadust tervikliku tööstuspoliitika järele, mis arvestab konkurentsivõimet kui asendamatut liikumapanevat jõudu ja tagab samas töötajate sotsiaalsed ja majanduslikud õigused;

6.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nõudma suurtelt ettevõtetelt kohustuslikus korras oma läbiräägitud võrdõiguslikkuse programmide väljatöötamist ja rakendamist ning julgustama ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid sama tegema;

7.

kinnitab, et inimväärse töö edendamine on Euroopa Liidu väärtuste lahutamatu osa, ning kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et järgida sotsiaalseid standardeid ja tagada erinevates tööstussektorites inimväärne töö, tagades seeläbi töötajatele, eelkõige naistele, korraliku sissetuleku, õiguse töötervishoiule ja -ohutusele, sotsiaalkaitsele ja ametiühinguvabadusele ning aitades seega oluliselt kaasa meeste ja naiste vahelise tööalase diskrimineerimise kõikide vormide kaotamisele;

8.

kutsub liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda tõhusalt naiste ärakasutamise vastu tööl, mis on väga tavaline teatud sektorites, nagu tekstiilitööstus, et tagada töötajate, eriti naiste põhiõiguste austamine ja hoida ära sotsiaalne dumping;

9.

arvab, et naiste rolli ükskõik millises tööstussektoris ei saa vaadelda eraldi Euroopa Liidu tööstuse üldisest olukorrast, ELi tööstuse ees seisvatest väljakutsetest ega asjakohaste lahenduste leidmise vajadusest;

10.

tunneb heameelt, et vastavalt viimasele avaldatud statistikale on eksport kolmandatesse riikidesse säilitanud paljudes sektorites oma osa üldkäibest, mis on märk ELi konkurentsivõimest nendes valdkondades; väljendab siiski muret seoses mitme liikmesriigi siseturu nõudluse seiskumise, kolmandatest riikidest pärineva impordi mahu suurenemise ning mõne sektori üha kasvava töökaotuse jätkumisega ELis, mis puudutab tihti naisi;

11.

nõuab tungivalt kiirete meetmete võtmist direktiivi 75/117/EMÜ (5) terviklikuks ja tõhusaks rakendamiseks, et võidelda töötasu puudutava diskrimineerimise vastu, eelkõige ametiühingute suurema osaluse kaudu ja töötades välja täpsete eesmärkidega valdkondlikud arengukavad, mis võimaldaksid lõpetada töötasu puudutava otsese ja kaudse diskrimineerimise;

12.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada kaitse seksuaalse ja soolise ahistamise vastu;

13.

peab vajalikuks süvendada metoodika väljatöötamist, mis võimaldaks analüüsida tööde sisu ja tagada naistele ja meestele õigus võrdsele tasule;

14.

peab vajalikuks rakendada algatuse EQUAL projekte, mis on suunatud tööle õiglase staatuse andmisele, et edendada võrdõiguslikkust, ning rõhutab vajadust toetada katseprojekte, mille eesmärk on täpselt analüüsida tööga seonduvat, et tagada naistele ja meestele õigus võrdsele tasule ning tunnustada õiglaselt üksikisikuid ja elukutseid;

15.

rõhutab vajadust julgustada algatusi, mis aitavad kaasa ettevõtetes soolist võrdõiguslikkust edendavate positiivsete meetmete ning inimressursside poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele, ning julgustada teavitamis- ja koolitusmeetmete kasutamist, mis võimaldaksid edendada organisatsioonides ja ettevõtetes edukaid tavasid, neid üle võtta ja ühendada;

16.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt, et nad võtaksid rohkem meetmeid, tõstaksid ühiskondlikku teadlikkust ja kontrolliksid ettevõtteid tegevusjuhendite ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse kriteeriumide järgimise suhtes nende igapäevases töös ning tagaksid paremad töötingimused, pöörates tähelepanu tööajale, emaduse ja isaduse õiguste järgimisele, tagades eelkõige pärast vanemapuhkust tööle naasemise võimaluse, töö- ja pereelu ühitamisele, ning nõuab, et kõnealused õigused oleksid sätestatud õigusaktis; rõhutab vajadust luua tingimused, mis hõlbustavad perekohustuste jagamist;

17.

soovitab, et töökohtades oleks rohkem valikuvõimalusi, mis annaks meestele ja naistele suuremad võimalused nii pereelu kui ka karjääri edendamiseks; usub, et töö peaks olema meestele ja naistele palju kergemini kättesaadav, et rahuldada nende muutuvaid vajadusi;

18.

kutsub liikmesriike üles kehtestama paremad, paindlikumad ja ülekantavad pensionid; tuletab meelde oma esimese lugemise seisukohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta (6);

19.

rõhutab vajadust usaldusväärse sotsiaalteenuste võrgustiku ning koolieelsete lasteasutuste ja algkoolide paindlikkuse järele, et toetada töötavaid naisi laste üleskasvatamise ajal;

20.

rõhutab asjaolu, et pikk tööaeg paneb töötajad suure pinge alla ning mõjub halvasti nende tervisele, heaolule ja eluga rahulolule;

21.

kutsub liikmesriike üles märkima ära ettevõtteid, kes võtavad soolist võrdõiguslikkust tagavaid meetmeid ja edendavad töö- ja pereelu ühitamist, et toetada heade tavade levikut kõnealuses valdkonnas;

22.

rõhutab vajadust tagada, et töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks võetud meetmed ei tooks kaasa meeste ja naiste rollide eraldamist ega sooliste stereotüüpide soodustamist ning oleks kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse juhiste (2006–2013) eesmärkidega, eriti mis puudutab naiste täielikku ja võrdväärset osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust, ning kutsub liikmesriike üles tagama taskukohaste sotsiaalteenuste, nagu sõimed, lasteaiad, laste vaba aja sisustamine ja eakate inimeste abistamine, mille osutamine kaldub olema naiste ülesanne, üldine kättesaadavus; nõuab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajatele tõhusat tehnilist ja võimaluse korral majanduslikku tuge või stiimuleid selle poliitika ja praktika rakendamiseks;

23.

rõhutab läbirääkimiste ja kollektiivläbirääkimiste tähtsust võitluses naistevastase diskrimineerimise kaotamiseks, eelkõige seoses tööhõive, töötasu, töötingimuste, karjääri ja ametialase koolitusega;

24.

kutsub komisjoni ja valdkondlikke sotsiaalpartnereid üles määrama kindlaks kõrged töötervisekaitse normid, mille puhul arvestatakse soolist mõõdet, eriti emaduse kaitset, nii teadusuuringute puhul kui ka järelevalve tasandil ja ennetusmeetmete rakendamisel; märgib, et naised on üleesindatud sektorites, kus korduvad liigutused põhjustavad kutsehaigusi, nagu näiteks skeleti-lihassüsteemi häired, ning et sellistele tingimustele tuleks erilist tähelepanu pöörata;

25.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama riiklikes uurimustes ja uuringutes rohkem tähelepanu soolisele mõõtmele;

26.

rõhutab asjaolu, et enamik töötavate vaeste kohta läbiviidud uuringuid näitavad, et üheainsa sissetulekuga kodumajapidamisi, iseäranis neid, kus kõnealuse sissetuleku teenib naine, mõjutab vaesus eriti; rõhutab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine peab jääma Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täpsustama ambitsioonikat eesmärki vähendada töötavate vaeste arvu Euroopas ning seda järgima;

27.

kutsub komisjoni üles edendama ametialase koolituse poliitikat ja programme, kaasa arvatud arvutioskuse arendamist, mis on mõeldud naistele, et suurendada nende osalust mitmetes tööstussektorites, arvestades olemasolevat kohalikul, riiklikul ja ühenduse tasemel kättesaadavat finantstuge ning tekitades suuremaid stiimuleid nende kasutuselevõtuks nii suurtes ettevõtetes kui ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

28.

nõuab, et komisjon suurendaks toetust naistele suunatud ametialaste koolitusprogrammide läbiviimisele väikestes ja keskmise suurusega tööstusettevõtetes ning toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile kooskõlas seitsmenda raamprogrammi ning Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Santa Maria da Feira kohtumise eesistujariigi järelduste III lisas heaks kiidetud Euroopa väikeettevõtjate harta sätetega;

29.

kutsub komisjoni üles toetama haridust, kõrgharidust ja kutseõpet; rõhutab, et haridus on peamine vahend, mis võimaldab naistel sooliselt killustatud tööturul hakkama saada;

30.

nõuab Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku tehnoloogiaplatvormi strateegiliste teadusuuringute programmi võimalikult laialdast levitamist ning nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad liiguksid uuenduslike tehnoloogiate ja ärimudelite suunas, kus nii naised kui mehed oleksid kõikidel tasemetel võrdselt esindatud;

31.

avaldab kahetsust naiste vähese osalemise pärast sotsiaalpartnerite organisatsioonides ning kutsub viimaseid üles intensiivistama kollektiivlepingute üle läbirääkijatele ja nende eest vastutavatele isikutele mõeldud koolitust soolise võrdõiguslikkuse alal ning suurendama naiste osalemist otsuseid tegevates organites;

32.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama sooliselt tasakaalustatud esindatust ettevõtete juhatustes, eriti liikmesriikide osalusega ettevõtetes;

33.

rõhutab vajadust julgustada naiste võrgustike loomist üksikutes ettevõtetes, sama tööstusvaldkonna ettevõtete ja eri tööstusvaldkondade vahel;

34.

avaldab kahetsust naiste väikese osakaalu pärast kõrgtehnoloogia sektoris ning rõhutab teadus- ja tehnoloogiaalaste harivate ja tööalaste koolitusprogrammide tähtsust, et tagada naiste jaoks koolituspakkumiste kvaliteet ja mitmekülgsus eri liikmesriikides ning teadus- ja tehnoloogiaalaste õpingute edendamine tüdrukute seas;

35.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles arendama ja rakendama strateegiaid, et tegelda erinevustega töökeskkonnas ning teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas töötavate naiste karjääriarengus;

36.

on seisukohal, et olemasolevaid häid tavasid naiste osalemise kohta tööstuslikes teadusuuringutes ja kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes tuleb levitada; rõhutab seoses sellega soolise mõõtme alase teadlikkuse tõstmise tähtsust selliste tööstusettevõtete juhtivtöötajate hulgas, mida iseloomustab naiste vähene osalus; selline teadlikkuse tõstmine peaks tooma kaasa arvuliste eesmärkide seadmise;

37.

julgustab liikmesriike ja komisjoni võtma kõikides seotud poliitikavaldkondades arvesse naiste spetsiifilist olukorda tööstuses, eriti sektorites, mida mõjutavad struktuurimuutused ja maailmakaubanduse valdkonnas võetud meetmed, kas seoses tööhõiveküsimuste, ametialase koolituse või seoses töötervishoiu ja -ohutusega;

38.

rõhutab vajadust koolitada uuesti naisi, kes on pidanud oma tööelus pausi tegema, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet; kutsub liikmesriike üles suurendama elukestva õppe võimalusi;

39.

tunnistab, et teatud piirkondi iseloomustab tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtete tugev kontsentreerumine, millest suurel määral sõltub naiste tööhõive, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates ELi piirkondades; nõuab erilise tähelepanu pööramist eelkõige kolmandatest riikidest pärinevate toodete impordile;

40.

rõhutab vajadust toetada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, struktuuriliselt ebasoodsate püsitingimustega piirkondade, äärealade, deindustrialiseerimisest ja tööstuse ümberkujundamisest mõjutatud piirkondade arengut, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning naiste sotsiaalset kaasatust nendes piirkondades;

41.

on seisukohal, et ümberpaigutamised puudutasid suurelt jaolt naistööjõuga tööstusharusid, nagu näiteks tekstiili-, rõiva-, õmblus-, jalatsi-, kaabli-, keraamika-, elektrimaterjalide ja elektroonikatööstust ning erinevaid toiduainetööstuse harusid, ning et kõnealune olukord mõjutab enim nõrgema majandusarenguga liikmesriike, luues töötust ning muutes küsitavaks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse;

42.

rõhutab vajadust teostada järelevalvet ettevõtete ümberpaigutamise üle ELi liikmesriikides ja muuta ühenduse vahendite eraldamise poliitika suunda, et tagada töökohad ja piirkondlik areng;

43.

nõuab, et ühenduse abi ei antaks ettevõtetele, kes pärast ühes liikmesriigis abi saamist viivad oma tootmise üle teise riiki, ilma et nad rakendaksid täielikult asjaomase liikmesriigiga sõlmitud lepinguid;

44.

soovitab komisjonil järgida tähelepanelikult tööstusettevõtete sulgemise ja ümberpaigutamise praeguseid protsesse ning nõuab ebakorrapärasuste korral eraldatud vahendite tagastamist;

45.

palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite eraldamisel arvesse soolist mõõdet, et tagada sellise abi jõudmine ka suure naistööjõu osakaaluga sektoritesse;

46.

rõhutab vajadust keskenduda kontrollitud struktuurimuutustele tekstiilitööstuses ning vajadusele suunata ja julgustada naisi tegelema tasemekoolitusega, et parandada oma tööalast konkurentsivõimet kasvavates tööstusharudes;

47.

rõhutab ühenduse programmide tähtsust, mis julgustavad kaubamärkide loomist, toote päritolutähise kaitset ja ühenduse tööstussektorite, kus enamik töötajatest on naised, toodete edendamist väljaspool liitu, eelkõige ametialastel ja rahvusvahelistel messidel, edendades naiste tööd ja tagades neile töökohad;

48.

on seisukohal, et komisjoni võetavate meetmete, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste raames, on vaja arvestada iga sektori spetsiifilise konteksti ja tunnusjoontega, iga sektori ees seisvate võimaluste ja väljakutsetega ning raskustega, millega liikmesriigid kokku puutuvad, eriti naiste töö ja naiste õiguste valdkonnas;

49.

nõuab tungivalt nais- ja meestöötajate õiguste kaitse tagamist tööstusettevõtete ümberstruktureerimise protsessis ning et neid esindavatele struktuuridele, eelkõige Euroopa töönõukogudele, tagatakse kogu protsessi käigus teabe täielik kättesaadavus ja võimalus otsustavalt sekkuda, kaasa arvatud vetoõigus, ning et määrataks kindlaks hüvitise saamise kriteeriumid nais- ja meestöötajatele, kui ettevõte ei austa oma lepingulisi kohustusi;

50.

leiab, et on oluline teha töötajate jaoks pärast tööelus tehtud pausi tööle naasmine lihtsamaks;

51.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.