52008DC0760

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.11.2008

KOM(2008) 760 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste (2006–2010) vahepealne arenguaruanne

1. SISSEJUHATUS

Viiskümmend aastat ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitikat on naiste olukorda parandanud. Siiski püsib ebavõrdsus paljudes valdkondades ning eelkõige üleilmastumise ja demograafiliste muutustega seotud arengud on loonud uusi väljakutseid, mis tuleb soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks lahendada.

Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad edendama võrdõiguslikkust kooskõlastatud tegevuse raames. 2006. aasta märtsis vastuvõetud juhistes[1] esitati komisjoni võetud kohustused soolise võrdõiguslikkuse toetuseks ajavahemikul 2006–2010. Samal ajal, st 2006. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis[2] liikmesriike üles võtma rohkem arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti ja toetama juhistes väljendatud eesmärke.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes tegi komisjon teatavaks meetmed, mida ta kavatseb võtta järgmises kuues valdkonnas: naiste ja meeste võrdne majanduslik iseseisvus, era- ja tööelu ühitamine, võrdne esindatus otsuste tegemisel, igasuguse soolise vägivalla kaotamine, sooliste stereotüüpide kaotamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine välis- ja arengupoliitikas. Samuti kohustus komisjon tagama juhiste järelevalve ja hindamise. Alates juhiste vastuvõtmisest on välja töötatud kaks töökava[3]. Käesolev vahearuanne kirjeldab, kuidas alates 2006. aasta märtsist võetud meetmed on kaasa aidanud juhistes püstitatud eesmärkide saavutamisele. Juhiste lõplik hindamine on kavas aastal 2010.

2. JUHISTES VÄLJENDATUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE

2.1. Naiste ja meeste majandusliku iseseisvuse saavutamine

Juhistes kinnitati taas, et naiste ja meeste majanduslikku võrdsust saab saavutada vaid naiste suurema osalemisega tööturul. Naiste tööhõive Euroopa Liidus jõuab eesmärgiks seatud 60 %-ni tõenäoliselt aastal 2010. Siiski jääb naiste ja meeste palgaerinevus kõrgeks (15 %). Teatises „ Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu ”[4] rõhutati komisjoni võetud kohustust see palgaerinevus kaotada ja pakuti välja erinevaid tegutsemisvõimalusi. Eelkõige lubas komisjon analüüsida praegust õigusraamistikku, et selgitada välja, kas seda on vaja tõhususe suurendamiseks läbi vaadata. Siiski ei piisa õigusaktidest, et kaotada see endiselt keerukas nähtus, mis väljendub eelkõige naiste suuremas osakaalus halvemini tasustatud tegevusvaldkondades ja ebakindlamatel töökohtadel. Samuti tuleb parandada naiste tööhõive kvaliteeti; seda valdkonda rõhutatakse aruandes „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2008”[5].

Paljud juhistes ettenähtud meetmed on juba võetud, et majanduskasvu ja tööhõive strateegia uuel etapil (2008–2010) rohkem soolise võrdõiguslikkuse teemaga arvestada. Võrdõiguslikkuse poliitika rakendamiseks Lissaboni strateegia kohaselt võetud riiklike meetmete analüüs näitas, et sellele poliitikale pööratakse liiga vähe tähelepanu. Selles kontekstis sai soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tööhõivepoliitikas käsitleva käsiraamatu[6] avaldamine liikmesriikides väga soodsa vastuvõtu.

Et suurendada tööhõivet, tuleb täielikult väärtustada naiste tööjõudu ja suurendada kõigi ettevõtjate kaasatust. Komisjon analüüsis probleeme, millega puutuvad kokku ettevõtte juhiks pürgivad naised, ja toetas eriti naisettevõtjate võrgustikku . Hiljuti võttis komisjon vastu määruse, mis põhimõtteliselt laiendab riigiabi lubamist eelkõige naisettevõtjate asutatud uutele äriühingutele[7]. Samuti toetati ettevõtjate sotsiaalse vastutuse raames tegevussuundi, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust.

Elanikkonna vananemine, mis mõjutab eelkõige sotsiaalkaitsesüsteemide elujõulisust, tingib ajakohastamise, mis võtab arvesse naiste ja meeste olukorda. Just seepärast analüüsis komisjon, kuidas järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet avatud koordinatsiooni meetodi riiklikes programmides sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas,[8] ning koostas käsiraamatu selleks, et tugevdada osalejate võimet edendada võrdõiguslikkust nendes poliitikavaldkondades[9].

Tervishoiusektori ja pikaajalise hoolduse avatud koordinatsiooni meetodi raames võeti arvesse naiste ja meeste vajadusi tervishoiu ja tervishoiuteenustele juurdepääsu valdkonnas. Ühisaruandes sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta[10] meenutati sugudevahelisi erinevusi tervishoiu üldise paranemise ja eri sotsiaalsete rühmade tervishoiule juurdepääsu kontekstis. Euroopa Liidu tervishoiustrateegias (2008–2013)[11] kutsuti komisjoni üles arvestama naiste ja meeste tervise eriliste aspektidega. Tervishoiu tegevusprogrammi[12] eesmärk on parandada teadmisi naiste ja meeste vajadustest rahvatervise valdkonnas ja toetada algatusi naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Naistel on suurem oht jääda vaeseks kui meestel. Seetõttu on naised valitud vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 sihtrühmaks. Naised kuuluvad ebasoodsas olukorras olevate rühmade hulka ja on sageli mitmesuguse diskrimineerimise ohvriks. Arutelu diskrimineerimisvastase võitluse poliitika tuleviku üle[13] tugines võrdsete võimaluste Euroopa aasta 2007 kogemustele, tuues esile vajaduse võidelda iga liiki diskrimineerimise vastu. Romide kogukonna toetuseks võetud meetmed näitavad samuti, et võrdõiguslikkuse küsimus tuleb kaasata kõigisse rakendatavatesse meetmetesse.

Ebavõrdsus puudutab eelkõige rahvusvähemustesse kuuluvaid ja sisserännanud naisi , kes moodustavad enamuse Euroopa Liidu sisserännanud elanikkonnast[14]. Sisserändepoliitika strateegia määratluses[15] võeti seda olukorda arvesse, eelkõige seoses naiste osalusega tööturul ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega. Komisjon jälgis tähelepanelikult naiste olukorda, kui ta teostas elamisloa väljaandmist kolmandate riikide kodanikele käsitleva direktiivi[16] ülevõtmise järelevalvet ning töötas välja raamdirektiivi[17] kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil Euroopa Liitu vastuvõetud võõrtööliste õiguste kohta.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb mobiliseerida kõik vahendid. Euroopa Liidu 2007.–2013. aasta fondid ühtekuuluvuspoliitika[18][19][20], maaelu arengu[21] ja kalanduse[22] valdkonnas on võrdõiguslikkuse poliitika olulised hoovad. Läbirääkimistel programmide üle kutsus komisjon liikmesriike üles kaasama võrdõiguslikkuse eesmärke, et lihtsustada juurdepääsu tööturule, haridusele ja koolitusele, edendada osalemist otsustusprotsessis ja tugevdada töö- ja eraelu ühitamist.

2.2. Töö, isikliku elu ja pereelu parem ühitamine

Hoolimata tasakaalustatumast tööturul osalemisest vastutavad naised endiselt suurema osa perekohustuste ja majapidamistööde eest. Tööhõivealaste eesmärkide täitmine toimub töö-, era- ja pereelu ühitamise poliitika kaudu, et väärtustada Euroopa Liidu tööjõu potentsiaali. Selleks et edendada avatumat, paindlikumat ja kõigile juurdepääsetavat tööturgu, on komisjon välja pakkunud „paindlikkuse ja turvalisuse” ühised põhimõtted[23], mis hõlmavad naiste ja meeste võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja pakuvad võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Arutades uute demograafiliste väljakutsete üle, käsitleti ka vajadust suurema võrdsuse järele naiste ja meeste vahel ning perepoliitikate ajakohastamise vajadust, et paremini edendada põlvkondadevahelist solidaarsust[24]. Samuti toetas komisjon Euroopa Perede Liidu algatatud teabevahetuse protsessi[25].

Lõpuks tutvustas komisjon veel uut poliitilist raamistikku, et „ kahekordistada pingutusi töö-, era- ja pereelu ühitamiseks ”[26] ning saavutada Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid.

Vastu võeti õigusakti ettepanekud[27], et ühelt poolt tugevdada naistöötajate õigusi rasedus- ja sünnituspuhkusele[28] ning teiselt poolt tagada füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade võrdne kohtlemine[29]. Komisjon tegi ülevaate liikmesriikide edusammudest lastehoiuasutuste kättesaadavuse parandamisel (eesmärk on tagada kohad 90 %-le lastele vanuses kolmest aastast kuni koolieani ja 33 %-le alla kolmeaastastele lastele)[30]. Komisjon sedastas oma aruandes[31], et ainult vähesed liikmesriigid on selle eesmärgi saavutanud. Välja pakuti meetmeid lastehoiuteenuste arendamiseks ja need lisati ka ühtekuuluvuspoliitikasse. Lisaks konsulteeriti tööturu osapooltega vajaduse üle parandada õigusakte seoses eri liiki puhkustega ja algatati läbirääkimised lapsehoolduspuhkuse üle.

2.3. Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste tegemisel

Kõigi kodanike osalemine poliitilises ja otsustusprotsessis on demokraatlik ja majanduslik vajadus ning Euroopa Liitu kuulumise üks peamisi kriteeriume. Naiste suurem osalemine demokraatlikes protsessides on üks prioriteete, mida on esile toodud programmis „Kodanike Euroopa”[32]. Mitmete algatustega[33] toetati arutelusid Euroopa küsimuste üle ning noorte ja naiste osalemist debattidel, et saada teada, millised on nende ootused Euroopa suhtes.

Kõige värskematele andmetele tuginev aruanne „naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemisel aastal 2007” näitas, et kuigi on tehtud vaieldamatuid edusamme, on nii enamikus liikmesriikides kui ka ELi institutsioonides naiste osakaal kõigil võimutasanditel endiselt väike. Komisjon toetas liikmesriikide tegevust selles valdkonnas: ta kogus, analüüsis ja levitas võrreldavaid andmeid ning julgustas võrgustike loomist sidusrühmade vahel. Nii loodi Euroopa võrgustik, et toetada naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele poliitikas ja majanduses. Võrgustik ühendab esimest korda Euroopa selle valdkonna võrgustike esindajad, et tegutseda ühiselt.

Euroopa Liit on püstitanud eesmärgi, et riiklikus teadustegevuses täidaksid naised juhtivaid ametikohti 25% ulatuses[34]. Selle eesmärgi saavutamiseks võeti rida meetmeid. Haridus- ja koolitusprogrammid [35] näevad ette meetmeid selleks, et vähendada ebavõrdsust hariduses ning teadusliku ja tehnikaalase karjääri võimalustes. Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis[36] arvestatakse soolise võrdõiguslikkusega. Analüüsiti naiste karjääriarenguid, et edendada naiste rolli avalik-õiguslikes teadusasutustes, toetudes eelkõige ekspertide tööle otsuste tegemise kohta teadusuuringute valdkonnas[37].

Esile toodi meeste valdav ülekaal uute info- ja sidetehnoloogiate valdkonna töötajate hulgas[38] ning pakuti välja strateegia, kuidas julgustada naisi asuma tööle uute info- ja sidetehnoloogiate valdkonnas. Komisjon tegi koostööd ka riikide sidusrühmadega kampaania raames, milles julgustatakse naisi valima teaduslik või insenerikarjäär.

2.4. Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine

Komisjonile valmistab väga suurt muret koduvägivalla ohvriks langenud naiste hulk, inimkaubanduse ja prostitutsiooni ulatuslik levik ning traditsioonide ja religiooni kattevarjus toimepandud kuritegude püsimine.

Jätkub meetmete võtmine igasuguse, eelkõige naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks programmi Daphne III[39] raames, mis toetab liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide pingutusi, mis on suunatud nii ohvritele kui ka õigusrikkujatele. Arvestades vägivallategude suurt hulka noorte hulgas, lisas komisjon naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise ka programmi „Aktiivsed noored”[40] projektide hulka.

Euroopa Liidu tegevuskava inimkaubanduse vastu võitlemiseks julgustab kasutama kõiki vahendeid. Välja töötati ühine raamistik inimkaubandust käsitlevate näitajate määratlemiseks ja andmete kogumiseks[41], et paremini tundma õppida selle nähtuse ulatust. Lisaks esitas komisjon soovitused inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks ning toetas peamisi osalisi ja meetmeid, näiteks inimkaubanduse vastane päev.

2.5. Sooliste stereotüüpide kaotamine

Juhistes määratleti võitlus sooliste stereotüüpide vastu prioriteetse valdkonnana ning meenutati, et meeste ja naiste stereotüüpsed käsitlused põhjustavad palju ebavõrdsust. Hiljuti kinnitas komisjon veel kord, et sooline võrdõiguslikkus tuleb kaasata noorsoopoliitikasse[42]. Koolidevahelise koostöö haridusprogrammi eesmärkide hulka lisati naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamine.

Soolised stereotüübid mõjutavad haridustee valikut ning, nagu rõhutas komisjon,[43] põhjustavad seda, et naised töötavad sageli halvemini tasustatud töökohtadel. Euroopa Ülemkogu püstitatud eesmärkide kohaselt tuleb suurendada 15 % võrra matemaatika-, loodusteadus- ja tehnoloogiaerialade lõpetanute koguarvu ning parandada samal ajal sugudevahelist tasakaalu[44]. Nende eesmärkide saavutamiseks ja sooliste stereotüüpide vähendamiseks üldiselt on sooline võrdõiguslikkus lisatud ühenduse haridus- ja koolitusprogrammide prioriteetide hulka[45].

Stereotüüpsed käsitlused – eelkõige need, mis puudutavad naiste võimet töötada ettevõttes teatud ametikohtadel – on sundinud komisjoni algatama ettevõtetes teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

2.6. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine väljaspool Euroopa Liitu

Juhistes kinnitati taas komisjoni võetud kohustust seoses soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega, mida on rahvusvaheliselt tunnustatud aastatuhande arengudeklaratsioonis ja Pekingi tegevusprogrammis .

Euroopa Liidu strateegia soolise võrdõiguslikkuse kohta arengupoliitikas, [46] millele peab järgnema tegevuskava, on tugevdanud soolise võrdõiguslikkuse arvestamist arengukoostöös ja ELi välissuhetes. Võrdõiguslikkuse edendamist 10. Euroopa Arengufondi [47] raames koostatavate riigipõhiste strateegiate puhul toetas programmitöö suuniste väljatöötamine ja võrdõiguslikkuse küsimuste jälgimine riiklikes kavades.

Soolist võrdõiguslikkust tõhustati ka Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluse raames ning Istanbuli tegevusraamistik tõi kaasa rea kohustusi ja vahendite mobiliseerimise naiste õiguste kaitseks ja nende täielikuks kaasamiseks tsiviil-, poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurisfääri.

Uus demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend [48] näeb ette naiste võrdse kohtlemise ja õiguste toetamise paljudes valdkondades, eelkõige naiste osalemine poliitikas ning võitlus koduvägivalla ja suguelundite moonutamise vastu.

„ Rahutagamise algatused ” ning EÜ ja ÜRO partnerlus arengu ja rahu tagamiseks on võimaldanud toetada mitmesuguseid meetmeid, mis on seotud naiste olukorra ja rolliga relvastatud konfliktides ja konfliktijärgses olukorras ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamisega. Eelkõige muutis poliitilise toetuse neis valdkondades konkreetsemaks komisjoni korraldatud rahvusvaheline konverents „Naiste roll ebakindla maailma stabiilsemaks muutmisel”.

Teemaprogrammi „ Investeerimine inimestesse ”[49] üks sambaid on pühendatud võrdõiguslikkusele, selle raames saab läbi viia näiteks projekte, mis käsitlevad naiste osalemist otsuste tegemisel või soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist. Koostööprogrammid kolmandate riikidega on samuti toetanud naiste rolli ühiskonnas ja noorte liikuvuse projekte[50].

EL kinnitas soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid põhimõtteid taas Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas[51] ning võttis oma tegevuskavas[52] kohustuse edendada naiste osalemist ning kaitset seksuaalse ja soolise vägivalla vastu erakorralise abi puhul.

Sooline võrdõiguslikkus ELi kaubanduspoliitikas on osa laiemast säästva arengu raamistikust ja julgustab põhiliste tööstandardite rakendamist kaubandusläbirääkimistes ja ILOga koostöö tegemist inimväärse töö küsimuses arengumaades.

Laienemispoliitika tulemusel on kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid pidanud viima oma õigussüsteemi vastavusse ühenduse õigustiku ja võrdõiguslikkust käsitlevate Euroopa normidega ning looma asjakohased institutsioonilised ja haldusstruktuurid.

3. VALITSEMISTAVADE PARANDAMINE

Võrdõiguslikkuse eesmärke ei saa saavutada ilma kõigi sidusrühmade kaasamiseta . Komisjon on teinud koostööd liikmesriikidega võrdõiguslikkuse küsimuste kõrgetasemelise esindajate töörühma raames, nõukogu tööde kontekstis (eelkõige eesistujakolmikud), eesistujariigi konverentside korraldamisel ning nõuandekomitee raames. Euroopa tasandi tööturu osapooled on esitanud aruande soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistiku elluviimise kohta[53]. Rahaliselt on toetatud kodanikuühiskonna esindusorganisatsioone, et pidada dialoogi ja toetada nende tegevust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Võrdõiguslikkust toetavate instrumentide tugevdamiseks on võetud palju meetmeid. Loodud on soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate asutuste võrgustik[54], et tagada Euroopa õiguse ühtne kohaldamine selles valdkonnas. Õigusala eksperdid on igal aastal analüüsinud ühenduse õiguse edusamme ja õigusaktide tõhusust, eelkõige võrdse kohtlemise valdkonnas[55]. Lisaks on kodanikele antud teavet ja nõuandeid nende õiguste kohta võrdõiguslikkuse küsimuses.

Komisjon on teinud edusamme soolise võrdõiguslikkuse kaasamisel kõigisse Euroopa Liidu poliitikatesse ja programmidesse, võttes arvesse mõju naistele ja meestele ning kaaludes võimalusi lisada sooline võrdõiguslikkus eelarvemenetlusse .

Samuti on komisjon oma neljanda soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi raames[56] taganud soolise võrdõiguslikkuse edendamise oma töötajate hulgas.

Üldiselt on näitajatega seotud töö vastanud liikmesriikide võetud rahvusvahelistele kohustustele. Komisjon on teinud liikmesriikidega koostööd Pekingi tegevusprogrammiga seonduvate näitajate arendamiseks.

Selleks et parandada Euroopa tasandil ühtlustatud andmete kättesaadavust ja täiendada olemasolevaid näitajaid,[57] keskenduti eelkõige ajakasutusele, palgaerinevusele ja Euroopa võrdõiguslikkuse indeksi väljatöötamisele.

Paljusid juhistes esitatud meetmeid rahastati programmist PROGRESS [58], eelkõige kooskõlastusmeetmeid ja meetmeid võrdõiguslikkuse eesmärkide transversaalseks rakendamiseks, sealhulgas võrdõiguslikkuse poliitikast teavitamise parandamiseks.

Samuti loodi Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut [59].

4. JÄRELDUSED

Juhised on ambitsioonikas poliitiline raamistik soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja tegevustes. See on võimaldanud tagada komisjoni meetmete sidusust ja nähtavust ning seda on samuti saanud kasutada viitematerjalina liikmesriigid oma tegevuses seoses ühiste eesmärkidega, mis on määratletud juhistes, võrdõiguslikkuse paktis ja Pekingi tegevusprogrammi rahvusvahelistes kohustustes.

Tehtud on olulisi edusamme ja võrdõiguslikkuse eesmärke on võetud palju konkreetsemalt arvesse kõigis juhistes loetletud poliitikavaldkondades. Kõige märkimisväärsemad edusammud tunduvad olevat seotud Euroopa Liidu poliitiliste kohustustega, mille puhul ühenduse tegevust juhivad ühised kvantitatiivsed eesmärgid.

Juhiste järelevalve näitab, et peaaegu kõigi juhistes sisalduvate meetmete puhul on saavutatud edu. Siiski on edusammud ebavõrdsed ja juhivad tähelepanu vajadusele jätkata tegevust kuni aastani 2010. Üks peamisi takistusi võrdõiguslikkuse poliitika rakendamisel on see, et sellega seotud väljakutseid on raske arusaadavaks teha. Tõhustada tuleb teadlikkuse tõstmist ja võrdõiguslikkuse eesmärkide sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsete esiletõstmist, selleks on aga vaja tugevat poliitilist tahet.

Näiteks tuleb toetada soolise võrdõiguslikkuse ja eelkõige ühitamispoliitika kaasamist Lissaboni strateegia ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna avatud koordinatsiooni meetodi 2008.–2010. aasta etappi ning hinnata, kas ühtekuuluvuspoliitika ning haridus- ja teadusprogrammides järgitakse võrdõiguslikkusega seotud kohustusi. Olulisi võrdõiguslikkuse alaseid edusamme välispoliitikas tuleb jätkata. Toetada tuleb naiste tasakaalustatud osalemist kõigis majanduslikke ja poliitilisi otsuseid tegevates asutustes Euroopa Liidu tasandil ning komisjoni hallatavates struktuurides. Samuti tuleb suurendada tähelepanelikkust sooliste stereotüüpide suhtes, eelkõige meedia ja kodanikega peetava dialoogi kaudu. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks hakkama tegutsema niipea kui võimalik. Täiendavad pingutused teavitamise valdkonnas peaksid muutma paremini arusaadavaks soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljakutsed. Enne Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aasta juunis on teavitustegevus suunatud eelkõige naistele.

Komisjon soovis anda Euroopa Liidu sotsiaalsele mõõtmele uut hoogu muudetud sotsiaalmeetmete kavaga[60], mille lahutamatuks osaks on soolise võrdõiguslikkuse poliitika. Muudetud sotsiaalmeetmete kava näeb eelkõige ette, et komisjon tugevdab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist oma poliitilistes strateegiates ja tegevustes.

Kodanikke, majandust ja ühiskonda käsitlevad tegevusstrateegiad mõjutavad alati naisi ja mehi. Sellest hoolimata võetakse seda mõju teatavates ühenduse poliitikavaldkondades sageli liiga vähe arvesse. Eriti suurt tähelepanu ja osaliste teadlikkuse tõstmist nõuavad valdkonnad, kus soolise võrdõiguslikkuse küsimustele pööratakse traditsiooniliselt vähem tähelepanu. Poliitiliste ja eelarveotsuste tegemisel tuleb arvesse võtta naiste ja meeste vajadusi, arvestades süstemaatilisemalt nende mõju üksikisikutele.

Komisjon hindab saavutatud tulemusi aastal 2010 ja valmistab ette juhiste järelmeetmete strateegia. 2009. aasta kevadel korraldatakse konverents, et teha kokkuvõte juhiste rakendamisest, mobiliseerida poliitikuid ja tõsta osalejate teadlikkust soolise võrdõiguslikkusega seotud väljakutsetest.

[1] KOM(2006) 92 (lõplik).

[2] 23.-24. märtsil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine.

[3] SEK(2007) 537, SEK(2008) 338.

[4] KOM(2007) 424 (lõplik).

[5] KOM(2008) 10 (lõplik).

[6] Manual for gender mainstreaming of employment policies (käsiraamat soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest tööhõivepoliitikas), 2007.

[7] Määrus (EÜ) nr 800/2008.

[8] KOM(2005) 706 (lõplik).

[9] Manual for gender mainstreaming of social inclusion and social protection policies (sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitsepoliitika soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise käsiraamat), 2008.

[10] KOM(2008) 42 (lõplik).

[11] KOM(2007) 630 (lõplik).

[12] Otsus 1786/2002/EÜ.

[13] KOM(2008) 420 (lõplik).

[14] Regioonide Komitee 15. detsembri 2007. aasta arvamus teemal „Naissoost sisserändajate olukord Euroopa Liidus”.

[15] KOM(2008) 359 (lõplik).

[16] Direktiiv 2004/81/EÜ.

[17] KOM(2007) 637 (lõplik).

[18] Määrus (EÜ) nr 1083/2006, struktuurifondid (ERF ja ESF) ning Ühtekuuluvusfond.

[19] Määrus (EÜ) nr 1081/2006, Euroopa Sotsiaalfond.

[20] Määrus (EÜ) nr 1080/2006, Euroopa Regionaalarengu Fond.

[21] Määrus (EÜ) nr 1698/2005.

[22] Määrus (EÜ) nr 1198/2006.

[23] KOM(2007) 359 (lõplik).

[24] KOM(2007) 244 (lõplik).

[25] 8.-9. märtsil 2007 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine.

[26] KOM(2008) 635 (lõplik).

[27] KOM(2008) 636 ja 637.

[28] Direktiiv 92/85/EÜ.

[29] Direktiiv 86/613/EÜ.

[30] 15.-16. märtsil 2002 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine.

[31] KOM(2008) 638 (lõplik).

[32] Otsus nr 1904/2006/EÜ.

[33] KOM(2005) 494 ja KOM(2008) 158.

[34] 18. aprillil 2005 toimunud Euroopa Ülemkogu.

[35] Otsus nr 1720/2006/EÜ.

[36] Otsus nr 1982/2006/EÜ.

[37] Mapping the maze: getting more women to the top in research, 2008.

[38] Women in ICT, status and the way ahead, 2008.

[39] Otsus nr 779/2007/EÜ.

[40] Otsus nr 1719/2006/EÜ.

[41] KOM(2006) 437 (lõplik).

[42] Investeerimine noortesse: vastutuse suurendamise strateegia, 2007.

[43] KOM(2007) 498 (lõplik).

[44] 5.-6. mail 2003 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine.

[45] Otsus nr 1720/2006/EÜ.

[46] KOM(2007) 100 (lõplik).

[47] Määrus(EÜ) nr 1905/2006.

[48] Määrus(EÜ) nr 1889/2006.

[49] KOM(2006) 18 (lõplik).

[50] Otsus nr 1719/2006/EÜ.

[51] ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

[52] SEK(2008) 1991.

[53] Framework of actions on gender equality second follow-up report 2007.

[54] Direktiiv 2002/73/EÜ.

[55] Direktiiv 2004/113/EÜ.

[56] SEK(2007) 1506/2.

[57] KOM(2006) 92.

[58] Otsus nr 1672/2006/EÜ.

[59] Määrus(EÜ) nr 1922/2006.

[60] KOM(2008) 412 (lõplik).