52008DC0705

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.11.2008

KOM(2008) 705 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2010−2012

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA)MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2010−2012

Sissejuhatus

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) mitmeaastase suunava finantsraamistiku eesmärk on anda vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva määruse (EÜ) 1085/2006 artiklile 5 teavet ühinemiseelse abi jaoks eraldatavate vahendite komisjoni ettepaneku kohase suunava jaotuse kohta. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. Mitmeaastases suunavas finantsraamistikus välja pakutud suunavat jaotust arvestatakse iga abisaajariigi jaoks ja mitut abisaajat hõlmava programmi jaoks koostatud mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides, mille kaudu ühinemiseelset abi antakse.

Mitmeaastase suunava finantsraamistiku aluseks on kolmeaastane libisev programmitsükkel. Üldjuhul esitatakse aastate N, N+1 ja N+2 mitmeaastane suunav finantsraamistik aasta N-2 viimases kvartalis osana laienemispaketist ning see kujutab endast ettepanekut paketis seatud poliitiliste prioriteetide finantstõlgenduseks, võttes arvesse finantsraamistikku. Käesolev mitmeaastane suunav finantsraamistik käsitleb ajavahemikku 2010−2012. See peegeldab ühinemiseelse abi jaotust kõnealustel aastatel riikide ja rahastamisvahendite lõikes ning samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ning toetuskuludeks eraldatud vahendeid.

Ühinemiseelse perioodi üldised poliitilised prioriteedid on sätestatud ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, iga-aastastes eduaruannetes ning laienemispaketti kuuluvates, igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavates laienemisstrateegiates.

Strateegiline rahastamisprogramm

1. Vahendite jaotamine riikide lõikes

2007. aasta assigneeringute lähtepunktiks oli komisjoni kohustus tagada, et ükski abisaajariik ei saaks 2007. aastal vähem toetust kui 2006. aastal ning et Bosniale ja Hertsegoviinale ja Albaaniale eraldatakse vähemalt sama palju vahendeid kui kumbki neist aastatel 2004−2006 keskmiselt aastas sai. See peegeldab asjaolu, et kõnealuste riikide puhul oli rahastamine koondunud 2004. aastasse. 2007. aastal oli kulukohustuste assigneeringute (sealhulgas 2008. eelarveaastasse ülekantud assigneeringud, mis seoti kulukohustustega täies ulatuses) täitmise määr ligi 100 %.

2008. ja sellele järgnevate aastate näitajate arvutamisel on aluseks võetud assigneeringud ühe elaniku kohta, mida on varem esitatud vajaduste ja mõju kaudse näitajana. Vastavalt kõnealusele meetmele peaks Lääne-Balkani riikide saadavad summad praeguse finantsraamistiku jooksul suurenema, ületades 2004.−2006. aasta CARDSi programmi raames keskmiselt elaniku kohta saadud summa, milleks oli 23 eurot (2004. aasta hindades). 2008.–2010. aasta mitmeaastase suunava finantsraamistiku kohaselt peaks kõik Lääne-Balkani riigid saavutama selle eesmärgi hiljemalt 2010. aastaks. 2011. ja 2012. aastal jäävad näitajad samale tasemele kõigis Lääne-Balkani riikides. Montenegro puhul on rahastamise tase elaniku kohta teiste potentsiaalsete kandidaatriikide omast kõrgem, mis tuleneb asjaolust, et olenemata riigi suurusest on nõuetekohase haldamise jaoks on vaja minimaalsel tasemel rahastamist. Järgitud on vahendite üldist riikidevahelist jaotust, välja arvatud Kosovo puhul, kes sai uusi vahendeid, mis suurendasid IPAst rahastamist. 2008. aastal eraldasid eelarvepädevad institutsioonid 60 miljonit eurot Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. 2009. aasta esialgset eelarveprojekti käsitlevas muutmisettepanekus nr 1 on 2008. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsi järelmeetmena taotletud 2009. aastaks veel täiendavaid vahendeid (40 miljonit eurot).

Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kui kandidaatriikide puhul kavandatakse 2008. aasta rahastamistasemeks üle 30 euro elaniku kohta (2004. aasta hindades). Horvaatia puhul säilitatakse kõnealune tase ajavahemikul 2009−2012. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul suureneb rahastamine ühe elaniku kohta jätkuvalt, tagades minimaalse rahastamistaseme, mis on vajalik nõuetekohaseks haldamiseks, sõltumata riigi suurusest.

Türgi puhul, võttes arvesse riigi suurust ja suutlikkust abi vastu võtta, suurendatakse ajavahemikus 2007−2012 ühe elaniku kohta antavat abi järk-järgult.

2. Jaotamine rahastamisvahendite lõikes

Ühinemiseelset abi antakse järgmise viie rahastamisvahendi kaudu: I − üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahend; II – piiriülese koostöö rahastamisvahend; III − regionaalarengu rahastamisvahend; IV − inimressursside arendamise rahastamisvahend; ja V − maaelu arendamise rahastamisvahend.

I rahastamisvahendist (üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine) rahastatakse institutsioonide väljaarendamise meetmeid ja ühenduse õigustikuga vastavusseviimiseks tehtavaid investeeringuid; see aitab abi saavatel riikidel arendada oma haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkust ning käsitleda vastavalt seatud prioriteetidele koostöömeetmeid, mis ei ole selgesõnaliselt hõlmatud teiste rahastamisvahenditega.

II rahastamisvahendist (piiriülene koostöö) toetatakse abi saavate riikide vahelist ning abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelist piiriülest tegevust; see hõlmab vajaduse korral ka IPAst abi saajate osalemist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) riigiülestes ja piirkondadevahelistes programmides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides.

III rahastamisvahendist (regionaalareng) antakse abi kandidaatriikidele ning see on võimalikult sarnane Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondiga, võimaldades seega abi saavatel riikidel maksimaalselt läheneda välisabi eeskirjade kohasele struktuurifondide rakendamisele.

IV rahastamisvahendist (inimressursside arendamine) antakse abi kandidaatriikidele ning see on suunatud nende ettevalmistamisele Euroopa Sotsiaalfondi abi kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks Euroopa tööhõivestrateegia raames.

V rahastamisvahendi (maaelu arendamine) kaudu aidatakse kandidaatriikidel valmistuda ette ELi rahastatavates ühinemisjärgsetes maaelu arengu programmides osalemiseks, kasutades ühinemiseelset abi süsteemide kaudu, mis on võimalikult sarnased ühinemisjärgselt nõutavate süsteemidega.

Eraldiste kindlaksmääramisel rahastamisvahendite lõikes on võetud nõuetekohaselt arvesse praeguste kandidaatriikide valmidust kasutada III, IV ja V rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikku detsentraliseeritud haldussüsteemi ja II vahendist rahastamise vajadust, kuna see on seotud liikmesriikide piiriülese koostööga, et viia see vastavusse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rubriigist 1b.

3. Muud assigneeringud

Toetuskulud

Kõnealused vahendid hõlmavad halduskulusid, mis on otseselt seotud IPA rakendamisega. 2007. ja 2008. aastal hõlmab kõnealune vahend ka varasemate ühinemiseelsete vahendite järk-järgulise kaotamisega seotud halduskulusid, sealhulgas Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

Mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ettenähtud assigneeringud

Mitut abisaajat hõlmavad programmid on ette nähtud riiklike programmide täiendamiseks ning mitmepoolsete suhete tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Strateegias keskendutakse valdkondadele, mida peetakse Euroopaga integreerumise ja piirkonna stabiilsuse seisukohast esmatähtsateks. Kõnealustest vahenditest rahastatakse programme, millel on piirkondlik mõju ja/või mille horisontaalse rakendamise korral mitmes abi saavas riigis korraga saab saavutada mastaabi- või mitmekülgsussäästu.

Kõnealustest vahenditest rahastatavate programmidega toetatakse muu hulgas piirkondlikku avaliku halduse kooli, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut (CEFTA), piirkondlikku koostöönõukogu (RCC) ja uut kodanikuühiskonna rahastamisvahendit. Institutsioonide väljaarendamist toetatakse TAIEXi rahastamisvahendist ning vahendeid eraldatakse piirkondlike ja riiklike programmide audititeks ja hindamiseks, samuti teabe- ja teabevahetuse meetmeteks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) investeeringuvajaduste, energiatõhususe ja infrastruktuuride arendamise rahastamisel tehakse tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ning kõnealuste meetmete toetamiseks kulub jätkuvalt oluline osa piirkondlikest ja horisontaalsetest assigneeringutest. Kõnealune toetus viiakse vastavusse aruteludega, mida peetakse infrastruktuuri algatuse üle uue Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku kontekstis, mille eesmärk on tõhustada koordineerimist ja koostööd selliste erinevate algatuste vahel, mida sponsoreerivad Lääne-Balkani riikides aktiivselt tegutsevad rahastajad ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Üks prioriteete on ka haridus, mille puhul suurendatakse stipendiumideks eraldavaid assigneeringuid.

Andmete esitamine

Alltoodud tabelis on andmed esitatud jooksevhindades ja eurodes . Tabelis on näidatud assigneeringud riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ja toetuskuludeks eraldatud vahendid. Selguse huvides on esitatud ka 2007. aasta lõplikud andmed ning 2008. ja 2009. aasta ajakohastatud andmed.

Mitmeaastane suunav finantsraamistik: Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite jaotus ajavahemikus 2010−2012 riikide ja rahastamisvahendite lõikes

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

HORVAATIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 49 611 775 | 45 374 274 | 45 601 430 | 39 483 458 | 39 959 128 | 40 872 310 |

Piiriülene koostöö | 9 688 225 | 14 725 726 | 15 898 570 | 16 216 542 | 16 540 872 | 16 871 690 |

Regionaalareng | 45 050 000 | 47 600 000 | 49 700 000 | 56 800 000 | 58 200 000 | 59 348 000 |

Inimressursside arendamine | 11 377 000 | 12 700 000 | 14 200 000 | 15 700 000 | 16 000 000 | 16 040 000 |

Maaelu arendamine | 25 500 000 | 25 600 000 | 25 800 000 | 26 000 000 | 26 500 000 | 27 268 000 |

KOKKU | 141 227 000 | 146 000 000 | 151 200 000 | 154 200 000 | 157 200 000 | 160 400 000 |

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 41 641 613 | 41 122 001 | 38 128 499 | 36 317 068 | 34 503 410 | 32 979 479 |

Piiriülene koostöö | 4 158 387 | 4 077 999 | 5 571 501 | 5 682 932 | 5 796 590 | 5 912 521 |

Regionaalareng | 7 400 000 | 12 300 000 | 20 800 000 | 29 400 000 | 35 000 000 | 39 400 000 |

Inimressursside arendamine | 3 200 000 | 6 000 000 | 7 100 000 | 8 400 000 | 9 400 000 | 10 580 000 |

Maaelu arendamine | 2 100 000 | 6 700 000 | 10 200 000 | 12 500 000 | 14 000 000 | 16 928 000 |

KOKKU | 58 500 000 | 70 200 000 | 81 800 000 | 92 300 000 | 98 700 000 | 105 800 000 |

TÜRGI |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 256 702 720 | 256 125 297 | 233 200 653 | 211 312 664 | 230 620 919 | 250 900 336 |

Piiriülene koostöö | 2 097 280 | 2 874 703 | 9 399 347 | 9 587 336 | 9 779 081 | 9 974 664 |

Regionaalareng | 167 500 000 | 173 800 000 | 182 700 000 | 238 100 000 | 291 400 000 | 350 805 000 |

Inimressursside arendamine | 50 200 000 | 52 900 000 | 55 600 000 | 63 400 000 | 77 600 000 | 89 930 000 |

Maaelu arendamine | 20 700 000 | 53 000 000 | 85 500 000 | 131 300 000 | 172 500 000 | 197 890 000 |

KOKKU | 497 200 000 | 538 700 000 | 566 400 000 | 653 700 000 | 781 900 000 | 899 500 000 |

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

ALBAANIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 54 318 790 | 62 117 756 | 70 917 079 | 82 711 421 | 84 301 650 | 85 987 683 |

Piiriülene koostöö | 6 681 210 | 8 582 244 | 10 282 921 | 10 488 579 | 10 698 350 | 10 912 317 |

KOKKU | 61 000 000 | 70 700 000 | 81 200 000 | 93 200 000 | 95 000 000 | 96 900 000 |

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 58 136 394 | 69 854 783 | 83 892 254 | 100 688 099 | 102 681 861 | 104 700 000 |

Piiriülene koostöö | 3 963 606 | 4 945 217 | 5 207 746 | 5 311 901 | 5 418 139 | 5 526 501 |

KOKKU | 62 100 000 | 74 800 000 | 89 100 000 | 106 000 000 | 108 100 000 | 110 200 000 |

MONTENEGRO |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 27 490 504 | 28 112 552 | 28 632 179 | 29 238 823 | 29 843 599 | 30 446 471 |

Piiriülene koostöö | 3 909 496 | 4 487 448 | 4 667 821 | 4 761 177 | 4 856 401 | 4 953 529 |

KOKKU | 31 400 000 | 32 600 000 | 33 300 000 | 34 000 000 | 34 700 000 | 35 400 000 |

SERBIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 181 496 352 | 179 441 314 | 182 551 643 | 186 206 679 | 189 956 810 | 193 801 948 |

Piiriülene koostöö | 8 203 648 | 11 458 686 | 12 248 357 | 12 493 321 | 12 743 190 | 12 998 052 |

KOKKU | 189 700 000 | 190 900 000 | 194 800 000 | 198 700 000 | 202 700 000 | 206 800 000 |

KOSOVO[1] |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine[2] | 68 300 000 | 184 700 000 | 103 339 798 | 64 484 594 | 65 828 286 | 67 070 852 |

Piiriülene koostöö | 0 | 0 | 2 760 202 | 2 815 406 | 2 871 714 | 2 929 148 |

KOKKU | 68 300 000 | 184 700 000 | 106 100 000 | 67 300 000 | 68 700 000 | 70 000 000 |

RIIKIDE PROGRAMMID KOKKU |

1 109 427 000 | 1 308 600 000 | 1 303 900 000 | 1 399 400 000 | 1 547 000 000 | 1 685 000 000 |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

RIIKIDE PROGRAMMID KOKKU |

1 109 427 000 | 1 308 600 000 | 1 303 900 000 | 1 399 400 000 | 1 547 000 000 | 1 685 000 000 |

PIIRKONDLIKUD JA HORISONTAALPROGRAMMID |

108 980 000 | 135 700 000 | 160 000 000 | 157 700 000 | 160 800 000 | 164 200 000 |

TOETUSKULUD |

44 793 000 | 54 000 000 | 56 500 000 | 64 600 000 | 75 000 000 | 80 500 000 |

KÕIK KOKKU |

1 263 200 000 | 1 498 300 000 | 1 520 400 000 | 1 621 700 000 | 1 782 800 000 | 1 929 700 000 |

Andmed on esitatud eurodes, jooksevhindades.

[1] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 kohaselt.

[2] 2009. aasta esialgset eelarveprojekti käsitlevas muutmisettepanekus nr 1 on komisjon teinud ettepaneku suurendada Kosovo IPAst rahastamist 2009. aastal 40 miljoni euro võrra Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. Lisaks sellele on komisjonil kavas paigutada eelarve 1. peatüki alt ümber 60 miljonit eurot, mis algselt oli mõeldud Kosovole makromajandusliku finantsabi andmiseks, 22. peatüki alla, et seda rakendada IPA raames. Käesolevas tabelis on mõlemad summad ajutiselt näidatud Kosovo jaoks eraldatud asjaomaste I rahastamisvahendi assigneeringutena.