52008DC0490

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.7.2008

KOM(2008) 490 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA EUROOPA KONTROLLIKOJALE

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2007. AASTA MAJANDUSAASTA LÕPPARUANNE

SISUKORD

1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 3

1.1. EUROOPA ARENGUFOND 3

1.2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 6

1.3. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 19

1.4. BILANSIVÄLISED KIRJED 37

2. RAKENDAMISE ARUANNE 38

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2007 SEISUGA 45

2.2. KONSOLIDEERITUD ARUANNE 54

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES 61

2.4. MUU HALDUSTEAVE 63

3. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE 71

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE 72

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS 73

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE 74

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 75

3.5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 76

4. Liide: Olukord riikide ja vahendite lõikes 97

1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

1.1. EUROOPA ARENGUFOND

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ühenduse abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

Kuigi ühenduse eelarves on pärast Euroopa Parlamendi sellekohast taotlust juba alates 1993. aastast EAFile ette nähtud eraldi rubriik, ei rahastata EAFi ka praegu veel ühenduse üldeelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid, selle suhtes kohaldatakse EAFi enda finantseeskirju ja seda haldab eraldi komitee. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist.

Iga EAF moodustatakse viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Praegune üheksas EAF lõpetab oma tegevuse kümnenda EAFi käivitudes 2008. aastal. Nõukogu 26. novembri 2007. aasta otsusega 2007/792/EÜ[1] on ette nähtud üleminekuaeg üheksanda EAFi tegevuse pikendamiseks alates 1. jaanuarist 2008 kuni kümnenda EAFi tegevuse alguseni. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse eri finantsmäärust, millega on ette nähtud vastava Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse Euroopa Komisjoni hallatava osa puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka konsolideeritud kujul, mis annab üldise ülevaate nende vahendite majanduslikust olukorrast, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Arvestades üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse[2] artiklis 1 sätestatud selget ülesannete jaotust, ei ole komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (üksused, kellele on usaldatud Euroopa Arengufondi vahendite haldamine) raamatupidamise aastaaruandeid konsolideeritud.

1.1.1. Kuuenda EAFi sulgemine

Kuuenda EAFi arengut silmas pidades on eelarvevahendite käsutaja otsustanud selle fondi alates 31. juulist 2006 sulgeda. Kuna EAFide sulgemiseks puudub õiguslik alus, kanti lõppsaldo üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse 3. osas sätestatu kohaselt üle üheksandasse EAFi.

1.1.2. Majandusaasta aruande ülesehitus

2007. aasta majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

- raamatupidamise aastaaruanne;

- rakendamise aruanne;

- Euroopa Investeerimispanga (EIP) esitatud raamatupidamisaruanne ja teave.

1.2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi 2007. aasta BILANSS (miljonites eurodes) |

Lisad | 31.12.2007 | 31.12.2006 |

KÄIBEVARA |

Nõuded | 1 | 8,50 | 216,83 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 955,52 | 2 808,88 |

Muu käibevara | 3 | -2,65 | 0,95 |

Raha ja raha ekvivalendid | 388,22 | 291,50 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 99,61 | 191,60 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 3,36 | 3,42 |

Raha pangakontodel | 7 | 285,24 | 96,48 |

AKTIVA KOKKU | 1 349,58 | 3 318,17 |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |

Kreditoorne võlgnevus | 8 | 703,98 | 2 095,86 |

PASSIVA KOKKU | 703,98 | 2 095,86 |

NETOVARA | 645,60 | 1 222,31 |

VAHENDID ja RESERVID |

Sissenõutud vahendid | 9 | 25 019,17 | 29 900,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | -22 410,59 | -26 787,49 |

Majandusaasta tulem | -3 255,88 | -2 924,04 |

Reservid | 10 | 1 292,89 | 1 033,84 |

NETOVARA | 645,60 | 1 222,31 |

Seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Lisad | 2007. aasta kassapõhised kulud | Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 2007. aasta tekkepõhised kulud | 2006. aasta tekkepõhised kulud |

Põhitegevusest saadud intressid | 1.1 | 0,02 | 0,02 | 0,06 |

PÕHITEGEVUSTULUD (1) | 0,02 | 0,02 | 0,06 |

Programmikohane abi | 495,57 | 141,96 | 637,53 | 749,57 |

Makromajanduslik toetus | 421,36 | 5,23 | 426,59 | 407,82 |

Valdkondlik poliitika | 1 211,70 | -62,84 | 1 148,85 | 911,24 |

AKV riikide sisesed projektid | 277,97 | 103,69 | 381,66 | 339,36 |

Intressitoetused | 0,95 | 0,95 | 1,20 |

Hädaabi | 153,00 | 1,80 | 154,81 | 130,12 |

Pagulastele ettenähtud abi | 1,31 | -6,89 | -5,58 | 6,68 |

Riskikapital | 57,81 | 57,81 | 63,11 |

STABEX | 98,37 | 98,37 | 189,52 |

Sysmin | 23,36 | 8,22 | 31,58 | 29,80 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 6,18 | -1,36 | 4,82 | 15,16 |

Struktuuriline kohandus | 0,02 | -6,31 | -6,30 | 0,89 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | -12,62 | 192,49 | 179,87 | 17,42 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus | 42,40 | -11,99 | 30,41 | 32,34 |

Eksporditulude kompensatsioon | 57,63 | 26,28 | 83,91 | 52,82 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond | 0,19 | 17,06 | 17,25 | -13,39 |

Põhitegevuskulud | 2 835,19 | 407,33 | 3 242,52 | 2 933,67 |

Haldus- ja finantskulud | 11 | 38,78 | -7,10 | 31,68 | 23,79 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 12 | 2 873,97 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 13 | 399,89 | -0,34 | -0,14 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 14 | 3 273,86 | 3 273,86 | 2 957,31 |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1) | 3 273,83 | 3 273,83 | 2 957,26 |

Finantstulud | 15 | 18,65 | 18,65 | 31,61 |

Finantskulud | 16 | -0,34 | -0,34 | -0,14 |

Nõuete väärtuse langus | 1.6 | -0,35 | -0,35 | 1,75 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | 17,96 | 17,96 | 33,22 |

FONDI TULEM (1–2+3) | -3 255,88 | -3 255,88 | -2 924,04[3] |

Seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Lisad | 31.12.2007 | 31.12.2006 |

Fondi tulem | -3 255,88 | -2 924,04 |

Nõuete väärtuse langus | 1.6 | 0,35 | -1,75 |

Finantstulude korrigeerimine | 15 | -0,11 | 0,07 |

Põhitegevustulude korrigeerimine | 1.1 | 2,88 | 0,04 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 13 | 399,89 | 195,39 |

Finantskulud | 16 | 0,34 | 0,14 |

Hüvitamisele kuuluvad panga teenustasud | 1 | 0,02 | -0,04 |

Õppestipendiumide ettemaksete ja muude käibevarade vähenemine | 3 & 2.2 | 3,81 | 2,73 |

Rahavood põhitegevusest | -2 848,69 | -2 727,46 |

Liikmesriikide osamaksud | 2 886,76 | 2 525,82 |

Rahavood finantseerimistegevusest | 2 886,76 | 2 525,82 |

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/vähenemine (neto) | 38,07 | -201,64 |

Hoiukontode saldo perioodi alguse seisuga | 7 | 96,48 | 270,55 |

Stabexi tagatiskontod perioodi alguse seisuga | 5 | 191,60 | 371,88 |

Kongo konto | 6 | 3,42 | 19,67 |

SWIFT konto | 8.2 | 49,73 | -119,23 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguse seisuga | 341,23 | 542,87 |

Hoiukontode saldo perioodi lõpu seisuga | 7 | 285,24 | 96,48 |

Stabexi tagatiskontod perioodi lõpu seisuga | 5 | 99,61 | 191,60 |

Kongo konto | 6 | 3,36 | 3,42 |

SWIFT konto | 8.2 | -8,92 | 49,73 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpu seisuga | 379,30 | 341,23 |

Seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Fondi kapital | Sissenõudmata vahendid | Sissenõutud vahendid | Kumulatiivsed reservid | Reservid | Netovara kokku |

(a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 9 | 9 | 9 | 10 |

2005. aasta lõppsaldo | 42 877,15 | 15 487,15 | 27 390,00 | -26 787,49 | 1 033,84 | 1 636,35 |

Osamaksud | -2 510,00 | 2 510,00 | 2 510,00 |

Kapitali suurenemine | 122,00 | 122,00 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest |

Fondi tulem | -2 924,04 | -2 924,04 |

2006. aasta lõppsaldo | 42 999,15 | 13 099,15 | 29 900,00 | -29 711,53 | 1 033,84 | 1 222,31 |

Osamaksud | -2 640,00 | 2 640,00 | 2 640,00 |

Kapitali suurenemine | 40,17 | 1,00 | 39,17 | 39,17 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest |

Fondi tulem | -3 255,88 | -3 255,88 |

Kuuenda EAFi sulgemine | -7 560,00 | -7 560,00 | 7 300,94 | 259,06 | 0,00 |

2007. aasta lõppsaldo | 35 479,32 | 10 460,15 | 25 019,17 | -25 666,46 | 1 292,89 | 645,60 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS (miljonites eurodes) |

Lisad | 31.12.2007 | 31.12.2006 |

KÄIBEVARA |

Nõuded | 1 | 2,12 | 17,06 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 75,36 | 203,75 |

Muu käibevara | 3 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 2 279,31 | 2 279,31 |

Raha ja raha ekvivalendid |

STABEXi tagatiskontod | 5 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 |

Raha pangakontodel | 7 |

AKTIVA KOKKU | 2 356,78 | 2 500,12 |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |

Kreditoorne võlgnevus | 8 | 19,59 | 92,62 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 2 037,08 | 1 868,50 |

PASSIVA KOKKU | 2 056,67 | 1 961,12 |

NETOVARA | 300,11 | 539,00 |

VAHENDID ja RESERVID |

Sissenõutud vahendid | 9 | 10 940,00 | 10 940,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | -9 715,19 | -9 527,36 |

Majandusaasta tulem | -166,97 | -187,83 |

Reservid | 10 | -757,73 | -685,81 |

NETOVARA | 300,11 | 539,00 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Lisad | 2007. aasta kassapõhised kulud | Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 2007. aasta tekkepõhised kulud | 2006. aasta tekkepõhised kulud |

Põhitegevusest saadud intressid | 1.1 |

PÕHITEGEVUSTULUD (1) |

Programmikohane abi | 63,04 | 61,52 | 124,56 | 105,55 |

Makromajanduslik toetus |

Valdkondlik poliitika |

AKV riikide sisesed projektid | 8,67 |

Intressitoetused | -0,49 | -0,49 | -0,01 |

Hädaabi | 0,00 | 0,28 | 0,28 | -0,21 |

Pagulastele ettenähtud abi | 0,28 | 0,28 | -0,66 |

Riskikapital | 5,28 | 5,28 | 5,46 |

Stabex | 8,23 | 8,23 | 51,71 |

Sysmin | 20,21 | 6,80 | 27,01 | 16,59 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 0,39 | 3,17 | 3,56 | 0,46 |

Struktuuriline kohandus | -6,62 | -6,62 | 0,03 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | 4,96 | 4,96 | 0,06 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus |

Eksporditulude kompensatsioon |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond |

Põhitegevuskulud | 96,66 | 70,39 | 167,05 | 187,66 |

Haldus- ja finantskulud | 11 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 12 | 96,66 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 13 | 70,39 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 14 | 167,05 | 167,05 | 187,66 |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1) | 167,05 | 167,05 | 187,66 |

Finantstulud | 15 |

Finantskulud | 16 |

Nõuete väärtuse langus | 1.6 | 0,08 | 0,08 | -0,18 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | 0,08 | 0,08 | -0,18 |

FONDI TULEM (1–2+3) | -166,97 | -166,97 | -187,83 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Fondi kapital | Sissenõudmata vahendid | Sissenõutud vahendid | Kumulatiivsed reservid | Reservid | Netovara kokku |

(a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 9 | 9 | 9 | 10 |

2005. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9 527,36 | -559,14 | 853,50 |

Osamaksud |

Kapitali suurenemine |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | -126,67 | -126,67 |

Fondi tulem | -187,83 | -187,83 |

2006. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9 715,19 | -685,81 | 539,00 |

Osamaksud |

Kapitali suurenemine |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | -71,91 | -71,91 |

Fondi tulem | -166,97 | -166,97 |

2007. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9882,16 | -757,73 | 300,11 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS (miljonites eurodes) |

Lisad | 31.12.2007 | 31.12.2006 |

KÄIBEVARA |

Nõuded | 1 | 2,64 | 70,61 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 126,98 | 888,93 |

Muu käibevara | 3 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 3 301,13 | 2 450,58 |

Raha ja raha ekvivalendid |

STABEXi tagatiskontod | 5 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 |

Raha pangakontodel | 7 |

AKTIVA KOKKU | 3 430,74 | 3 410,12 |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |

Kreditoorne võlgnevus | 8 | 124,35 | 651,73 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 2 065,45 | 2 065,45 |

PASSIVA KOKKU | 2 189,80 | 2 717,19 |

NETOVARA | 1 240,94 | 692,93 |

VAHENDID ja RESERVID |

Sissenõutud vahendid | 9 | 12 840,00 | 11 295,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | -8 724,21 | -7 851,95 |

Majandusaasta tulem | -779,79 | -872,26 |

Reservid | 10 | -2 095,06 | -1 877,85 |

NETOVARA | 1 240,94 | 692,93 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Lisad | 2007. aasta kassapõhised kulud | Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 2007. aasta tekkepõhised kulud | 2006. aasta tekkepõhised kulud |

Põhitegevusest saadud intressid | 1.1 |

PÕHITEGEVUSTULUD (1) |

Programmikohane abi | 298,39 | 95,13 | 393,52 | 575,43 |

Makromajanduslik toetus | 1,73 | 1,06 | 2,79 | 13,07 |

Valdkondlik poliitika | 18,83 | 2,12 | 20,95 | 23,21 |

AKV riikide sisesed projektid |

Intressitoetused | 1,45 | 1,45 | 1,21 |

Hädaabi | -0,15 | -0,15 | 0,98 |

Pagulastele ettenähtud abi | 1,31 | -7,17 | -5,86 | 7,29 |

Riskikapital | 52,52 | 52,52 | 57,65 |

STABEX | 90,14 | 90,14 | 137,80 |

Sysmin | 3,15 | 1,42 | 4,57 | 13,17 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest |

Struktuuriline kohandus | 0,02 | 0,31 | 0,32 | 0,86 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | -14,22 | 187,53 | 173,31 | 15,36 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus |

Eksporditulude kompensatsioon | 29,51 | 19,98 | 49,49 | 30,80 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond |

Põhitegevuskulud | 482,67 | 300,37 | 783,04 | 876,83 |

Haldus- ja finantskulud | 11 | 0,75 | 1,20 | 1,95 | 4,64 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 12 | 483,42 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 13 | 301,57 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 14 | 784,99 | 784,99 | 881,47 |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1) | 784,99 | 784,99 | 881,47 |

Finantstulud | 15 | 6,18 | 6,18 | 9,13 |

Finantskulud | 16 |

Nõuete väärtuse langus | 1.6 | -0,97 | -0,97 | 0,08 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | 5,20 | 5,20 | 9,20 |

FONDI TULEM (1–2+3) | -779,79 | -779,79 | -872,26 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Fondi kapital | Sissenõudmata vahendid | Sissenõutud vahendid | Kumulatiivsed reservid | Reservid | Netovara kokku |

(a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 9 | 9 | 9 | 10 |

2005. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 4 055,00 | 8 785,00 | -7 851,95 | -1 603,43 | -670,38 |

Osamaksud | -2 510,00 | 2 510,00 | 2 510,00 |

Kapitali suurenemine |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | -274,42 | -274,42 |

Fondi tulem | -872,26 | -872,26 |

2006. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 1 545,00 | 11 295,00 | -8 724,21 | -1 877,85 | 692,93 |

Osamaksud | -1 545,00 | 1 545,00 | 1 545,00 |

Kapitali suurenemine |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | -217,21 | -217,21 |

Fondi tulem | -779,79 | -779,79 |

2007. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 0,00 | 12 840,00 | -9 504,00 | -2 095,06 | 1 240,94 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS (miljonites eurodes) |

Lisad | 31.12.2007 | 31.12.2006 |

KÄIBEVARA |

Nõuded | 1 | 3,75 | 129,17 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 753,18 | 1 716,20 |

Muu käibevara | 3 | -2,65 | 0,95 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 2 037,08 | 1 868,50 |

Raha ja raha ekvivalendid | 388,22 | 291,50 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 99,61 | 191,60 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 3,36 | 3,42 |

Raha pangakontodel | 7 | 285,24 | 96,48 |

AKTIVA KOKKU | 3 179,57 | 4 006,32 |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |

Kreditoorne võlgnevus | 8 | 560,05 | 1 351,51 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 3 514,98 | 2 664,43 |

PASSIVA KOKKU | 4 075,03 | 4 015,94 |

NETOVARA | -895,45 | -9,62 |

VAHENDID ja RESERVID |

Sissenõutud vahendid | 9 | 1 239,17 | 105,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | -3 971,18 | -2 117,60 |

Majandusaasta tulem | -2 309,12 | -1 853,59 |

Reservid | 10 | 4 145,68 | 3 856,56 |

NETOVARA | -895,45 | -9,62 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Lisad | 2007. aasta kassapõhised kulud | Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 2007. aasta tekkepõhised kulud | 2006. aasta tekkepõhised kulud |

Põhitegevusest saadud intressid | 1.1 | 0,02 | 0,02 | 0,06 |

PÕHITEGEVUSTULUD (1) | 0,02 | 0,02 | 0,06 |

Programmikohane abi | 134,14 | -14,69 | 119,44 | 56,78 |

Makromajanduslik toetus | 419,63 | 4,17 | 423,80 | 394,75 |

Valdkondlik poliitika | 1 192,87 | -64,96 | 1 127,91 | 888,03 |

AKV riikide sisesed projektid | 277,97 | 103,69 | 381,66 | 328,96 |

Intressitoetused |

Hädaabi | 153,16 | 1,52 | 154,68 | 129,35 |

Pagulastele ettenähtud abi |

Riskikapital |

Stabex |

Sysmin |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 5,79 | -4,53 | 1,26 | 14,49 |

Struktuuriline kohandus |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | 1,60 | 1,60 | 2,00 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus | 42,40 | -11,99 | 30,41 | 32,34 |

Eksporditulude kompensatsioon | 28,12 | 6,30 | 34,42 | 22,02 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond | 0,19 | 17,06 | 17,25 | -13,39 |

Põhitegevuskulud | 2 255,86 | 36,58 | 2 292,43 | 1 855,34 |

Haldus- ja finantskulud | 11 | 38,03 | -8,30 | 29,73 | 19,15 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 12 | 2 293,89 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 13 | 27,93 | -0,34 | -0,14 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 14 | 2 321,82 | 2 321,82 | 1 874,34 |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1) | 2 321,80 | 2 321,80 | 1 874,29 |

Finantstulud | 15 | 12,47 | 12,47 | 22,49 |

Finantskulud | 16 | -0,34 | -0,34 | -0,14 |

Nõuete väärtuse langus | 1.6 | 0,54 | 0,54 | -1,65 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | 12,67 | 12,67 | 20,70 |

FONDI TULEM (1–2+3) | -2 309,12 | -2 309,12 | -1 853,59 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Fondi kapital | Sissenõudmata vahendid | Sissenõutud vahendid | Kumulatiivsed reservid | Reservid | Netovara kokku |

(a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 9 | 9 | 9 | 10 |

2005. aasta lõppsaldo | 11 537,15 | 11 432,15 | 105,00 | -2 117,60 | 3 379,41 | 1 366,81 |

Osamaksud |

Kapitali suurenemine | 122,00 | 122,00 |

Ümberpaigutused teistest EAFidest | 477,15 | 477,15 |

Fondi tulem | -1 853,59 | -1 853,59 |

2006. aasta lõppsaldo | 11 659,15 | 11 554,15 | 105,00 | -3 971,18 | 3 856,56 | -9,62 |

Osamaksud | -1 095,00 | 1 095,00 | 1 095,00 |

Kapitali suurenemine | 40,17 | 1,00 | 39,17 | 39,17 |

Ümberpaigutused teistest EAFidest | 289,12 | 289,12 |

Fondi tulem | -2 309,12 | -2 309,12 |

2007. aasta lõppsaldo | 11 699,32 | 10 460,15 | 1 239,17 | -6 280,30 | 4 145,68 | -895,45 |

1.3. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.3.1. Arvestuspõhimõtted

1.3.1.1. Õigusaktid ja finantsmäärus

Raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas üheksanda Euroopa Arengufondi (EAFi) suhtes kohaldatava finantsmäärusega[4].

Asjakohased dokumendid peab esitama kontrollikojale vastavalt seitsmenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse[5] artiklitele 69–71, kaheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse[6] artiklitele 66–68 ning üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 102 ja 103. Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 102 on kehtestatud, et komisjon saadab esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale järgmise aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud raamatupidamise aastaaruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 103). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku raamatupidamise aastaaruande 31. juuliks ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse raamatupidamise aastaaruanne Euroopa Liidu Teatajas 31. oktoobriks koos kontrollikoja antud kinnitava avaldusega selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 99 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis töötati välja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). Euroopa Arengufondi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

1.3.1.2. Raamatupidamispõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Tõese ja erapooletu ülevaate andmiseks peavad raamatupidamisaruanded mitte ainult andma asjakohast üksuse tegevuse iseloomu ja ulatust kirjeldavat teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Euroopa Arengufondi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja finantsraamatupidamisarvestusest. Mõlemat raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis. Finantsraamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate Euroopa Arengufondi vahendite kasutamisest. See rajaneb kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttele.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 98 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

- tegevuse jätkuvuse põhimõte;

- konservatiivsuse põhimõte;

- raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

- teabe võrreldavuse põhimõte;

- olulisuse põhimõte;

- brutopõhimõte;

- sisu ülimuslikkuse põhimõte ja

- tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

1.3.1.3. Valuuta ja ümberarvestamise alused

Raamatupidamise aastaaruanded on koostatud miljonites eurodes, mis on Euroopa ühenduste arveldus- ja aruandlusvaluuta. Kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber aluseks oleva tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskurss |

31.12.2007 | 31.12.2006 |

GBP 0,7148 | GBP 0,6743 |

1.3.2. Bilanss

1.3.2.1. Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Arengufondil ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Allahindluse summa kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Samuti kajastatakse 20 % väärtuse üldine aastane allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud.

1.3.2.2. Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna piisavalt abikõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmaksed kas täielikult või osaliselt Euroopa Arengufondile tagasi maksta. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades abisaajale makstud esialgse(te)st summa(de)st mis tahes tagasi makstud summad, tasaarvestatud abikõlblikud summad ja aasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad abikõlblikud summad (vt lisa 2.3).

Eelmakse summade tagamiseks hoitavaid tagatisi kajastatakse tingimusliku varana (vt lisa 1.4) ja seetõttu ei ole neid raamatupidamise aastaaruandes arvesse võetud (IPSAS 19).

1.3.2.3. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid hõlmavad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumite (ÜMT) finantsasutustes ning liikmesriikide finantsasutustes hoitavaid arveid.

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid ELi üldeelarves kajastatud arveldusarvet, mis on kajastatud bilansis kreditoorse võlgnevuse all.

1.3.2.4. Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi kreditoorsest võlgnevusest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses kulutaotluse/maksenõude saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende abikõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja abikõlblik summa.

Euroopa Arengufondi lühiajaliste kohustuste hulka kuuluvad summad, mis juba kuuluvad abisaajale tasumisele, kuid mille eest ei ole aruandepäevaks veel arveid laekunud. Kajastamiskriteeriumidega on ette nähtud, et Euroopa Arengufond kajastab kuluna perioodi eest võlgnetavat prognoositavat makset, see tähendab kantud abikõlblike kulude seda osa, mis ta aruandepäeva seisuga abisaajatele võlgneb. Olulisi summasid kajastatakse eelarvevahendite käsutaja esitatud prognooside (nt lepingute täitmise määr) alusel kumuleerunud kuludena.

1.3.3. Tulude ja kulude aruanne

1.3.3.1. Tulud

Fondide ainsaks tuluallikaks on intressid, mis on kogunenud kommertspankades hoitavatelt erinevatelt sularahasaldodelt (vt raamatupidamise aastaaruande lisad), ja EAFi nõuetelt kogunenud viivised.

1.3.3.2. Kulud

Kulusid tuleks Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruandes kajastada selle perioodi kuluna, mil makse aluseks olevad asjaolud aset leidsid, kui täidetud on järgmised tingimused:

- sõlmitud on leping, mille alusel makse tehakse;

- abikõlblikkuse kriteeriumide olemasolul on abisaaja need täitnud ja

- tasumisele kuuluva summa kohta saab teha mõistliku prognoosi (näiteks abisaaja saadetud arvete, lepingute täitmise määra vms alusel).

Kuna komisjoni delegatsioonide kulud kirjendatakse lõplikult EAFi raamatupidamisarvestusse alles pärast seda, kui nii eelarvevahendite käsutaja kui ka peaarvepidaja on need kinnitatud, on majandusaasta lõpu seisuga kinnitamata kulud näidatud bilansis rubriigi "kinnitamata kulud" all (vt tabel 3).

Kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohased kulud hõlmavad kõiki maksekorraldusi, mille pangad täitsid kuni 31. detsembrini 2006.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavaid kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaseid kulusid on tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttega vastavusse viimiseks kohandatud lisateabe alusel, mille eelarvevahendite käsutaja on eelmaksete ja kumuleerunud kulude kohta andnud.

1.3.4. Tingimuslikud varad ja kohustused

1.3.4.1. Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa ühenduste kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamisaruandes, mil muutus aset leidis.

1.3.4.2. Tagatised

Tagatised on võimalikud varad või kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi loetakse seega tingimuslikeks varadeks või kohustusteks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.3.5. Tehingute kirjendamine

Raamatupidamisarvestuses tuleb kirjendada liikmesriikide võlgnetavad summad (peamiselt veel sissenõudmata osamaksud ja sissenõutud vahenditelt tasumisele kuuluvad viivised). Need read on esitatud mitme EAFi bilansis.

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

1.3.6. Prognooside kasutamine

Vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas tulevasteks kuludeks eraldatud vahendid, nõuetega seonduv finantsrisk, viitlaekumised ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.3.7. Bilansi lisad

1. Nõuded

Tabel 1 | miljonites eurodes |

Nõuded | Lisad | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Kokku 31.12.2007 | Kokku 31.12.2006 |

Saadaolevad osamaksud | 0,00 | 0,00 |

Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised | 1.1 | 0,00 | 2,09 |

Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised (STABEX) | 1.1 | 0,00 | 0,79 |

Saadaolevad intressid (Euroopa pangad) | 1.2 | 1,19 | 1,19 | 0,88 |

Saadaolevad intressid (Stabexi tagatiskontod) | 1.3 | 0,41 | 0,41 | 0,61 |

Hüvitamisele kuuluvad panga teenustasud | 0,00 | 0,02 |

Väljastamata sissenõudekorraldused (2006) | 1.4 | 0,00 | 196,58 |

Avatud sissenõudekorraldused | 1.5 | 4,90 | 3,72 | 3,25 | 11,88 | 20,48 |

- Nõuete väärtuse langus | 1.6 | -2,79 | -1,09 | -1,10 | -4,98 | -4,63 |

KOKKU | 2,12 | 2,64 | 3,75 | 8,50 | 216,83 |

Cotonou lepingu sätete kohaselt on intressitulu kajastatud üheksanda EAFi all. Selliseid vahendeid võib kasutada kooskõlas üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sissekokkuleppe artikli 1 lõikega 3 ja artiklitega 4 ja 9 (vt lisa 11). Ainsaks erandiks on STABEXi tagatiskontodelt saadud intressid, mis on kajastatud kaheksanda EAFi all, sest üheksandas EAFis seda abimeedet ei esine (vt lisad 5 ja 15).

(1.1) Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 40 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid sissenõutud osamaksude hilinemise eest tasuma viivist. Nimetatud viivised suurendavad fondi assigneeringute kogusummat ja on fondi ainus põhitegevustulu allikas (vt tulude ja kulude aruanne).

Tabel 1.1 | miljonites eurodes |

Viivised EAFi hilinenud osamaksudelt | Saldo 31.12.2006 | Viivisetulu 2007. aastal | 2007. aastal laekunud viivised | Saldo 31.12.2007 |

Prantsusmaa | 1,00 | -1,00 | 0,00 |

Madalmaad | 0,02 | -0,02 | 0,00 |

Hispaania | 0,06 | 0,00 | -0,06 | 0,00 |

Ühendkuningriik | 1,02 | -1,02 | 0,00 |

KOKKU | 2,09 | 0,02 | -2,11 | 0,00 |

(1.2) Euroopa pankadest saadaolevad intressid

See summa kujutab endast Euroopa pankade pangakontodelt ja STABEXi arvelduskontolt 2007. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2008. aastal.

(1.3) STABEXi tagatiskontodelt saadaolevad intressid

See summa kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt 2007. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2008. aastal. Kõnealused intressid kuuluvad asjaomastele abisaajariikidele.

(1.4) Väljastamata sissenõudekorraldused

Läbipaistvuse suurendamiseks ei kajastata tasutud eelmaksete vastu esitatavaid sissenõudekorraldusi alates 2007. aastast enam nõuetena vaid liigitatakse need eelmakseteks. Järgnevas tabelis on esitatud eelarvevahendite käsutaja arvutatud hinnangud (vaata ka lisa 2), mis võimaldavad võrdlemist varasemate aastatega:

Tabel 1.4 | miljonites eurodes |

Väljastamata sissenõudekorraldused | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Kokku 31.12.2007 | 9,90 | 24,95 | 144,97 | 179,82 |

Kokku 31.12.2006 | 14,54 | 62,38 | 119,67 | 196,58 |

Suurenemine (vähenemine) | -4,64 | -37,42 | 25,30 | -16,76 |

(1.5) Avatud sissenõudekorraldused

Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid tasumata sissenõudekorralduste väärtust aasta lõpu seisuga.

(1.6) Nõuete väärtuse langus

IPSAS 19 kohaselt on peaarvepidaja eraldanud vahendid ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks kahe muutuja alusel:

- võlgnevuse vanus, eraldades võlgnevuse katteks igal selle tasumata jätmise aastal vahendid, mille summa vastab 20 %-le võlgnevuse väärtusest eurodes;

- mitte sissenõutavuse riski hindamine (koostöös eelarvevahendite käsutajaga).

Võimalikku kahjumit vahetuskursi muutustest (mis tuleneb sissenõudekorraldustest, mis ei ole väljastatud eurodes) ei võeta kõnealuses arvutuses arvesse, sest seda ei peeta märkimisväärseks.

Tabel 1.6 | miljonites eurodes |

Nõuete väärtuse langus | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Saldo 31.12.2007 | 2,79 | 1,09 | 1,10 | 4,98 |

Saldo 31.12.2006 | 2,87 | 0,11 | 1,65 | 4,63 |

Suurenemine (vähenemine) | -0,08 | 0,97 | -0,54 | 0,35 |

2. Eelmaksed (neto)

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt on EAFi tehtud ettemaksed liigitatud varadeks. Tasaarvestamata eelmaksete summad on esitanud eelarvevahendite käsutaja (vt tabel 2.1). Eelmaksetest on maha arvatud ettemaksetega seonduvad täitmata sissenõudekorraldused ja prognooside kohaselt aasta lõpu seisuga tasaarvestamata summad.

Läbipaistvuse suurendamiseks ei ole alates 2007. aastast eelmaksete kajastamisel neist maha arvestatud väljastatavaid sissenõudekorraldusi. Selline ümberliigitamine ei mõjuta fondide netovarasid.

Tabel 2 | miljonites eurodes |

Eelmaksed (neto) | Lisad | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU 31.12.2007 | KOKKU 31.12.2006 |

Eelmaksed (bruto) | 2.1 | 152,34 | 383,89 | 2 230,29 | 2 766,52 | 3 024,37 |

Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed | 2.2 | 1,38 | 1,38 | 1,58 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | -72,08 | -253,19 | -1 475,24 | -1 800,51 |

- Täitmata sissenõudekorraldused | 1.5 | -4,90 | -3,72 | -3,25 | -11,88 | -20,48 |

- Väljastamata sissenõudekorraldused (2006) | 1.4 | 0,00 | -196,58 |

KOKKU | 75,36 | 126,98 | 753,18 | 955,52 | 2 808,88 |

(2.1) Eelmaksed (bruto)

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud osamaksete tegemine arenguaruannete põhjal. Ettemaksete üle, mida üldjuhul makstakse selle riigi või territooriumi vääringus, kus projekt ellu viiakse, peetakse eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust, et võimaldada nende tasaarvestamist.

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte tasaarvestamata ettemaksetest (välja arvatud struktuurilise kohandamise programmid ja otsese eelarvetoetuse programmid), mis on aasta lõpu seisuga kirjendatud eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses. Summad on eurodesse ümber arvestatud 31. detsembril kehtinud ametliku vahetuskursi alusel (vt lisa 1.3.1.3).

Tabel 2.1 | miljonites eurodes |

Eelmaksed (bruto) | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Kokku 31.12.2007 | 152,34 | 383,89 | 2 230,29 | 2 766,52 |

Kokku 31.12.2006 | 223,67 | 959,66 | 1 841,04 | 3 024,37 |

Suurenemine (vähenemine) | -71,34 | -575,76 | 389,26 | -257,84 |

(2.2) Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed

See summa vastab ettemaksetele, mis on makstud kolmandatele asutustele õppestipendiumide haldamise eest.

(2.3) Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed

See summa kujutab endast eelarvevahendite käsutaja arvutatud kumuleerunud kulusid, mis vastavad selliste abikõlblike kulude summale, mille tasaarvestamata eelmakseid saanud abisaajad on aasta lõpu seisuga kandnud, kuid mille kohta nad ei ole veel aruannet esitatud. Selliseid summasid on käsitletud tulude ja kulude aruandes kuluna ja alates 2007. aastast on need liigitatud ümber kreditoorsest võlgnevusest eelmakseteks. Selline ümberliigitamine ei mõjuta konsolideeritud netovarasid ja seepärast ei ole algsaldot ümber arvutatud.

Teabe huvides on allpool üksikasjalikumalt näidatud ümberliigitamise mõju 2006. aasta konsolideeritud käibevaradele ja kohustustele.

Lisad | 2006. aasta majandusaasta lõpparuandes esitatud summad | Ümber-liigitamine | Korrigeeritud saldo 31.12.2006 seisuga |

KÄIBEVARA |

Nõuded | 1 | 216,83 | 216,83 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 2 808,88 | -1 789,36 | 1 019,53 |

Muu käibevara | 3 | 0,95 | 0,95 |

Raha ja raha ekvivalendid | 291,50 | 291,50 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 191,60 | 191,60 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 3,42 | 3,42 |

Raha pangakontodel | 7 | 96,48 | 96,48 |

AKTIVA KOKKU | 3 318,17 | -1 789,36 | 1 528,81 |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |

Kreditoorne võlgnevus | 8 | 2 095,86 | -1 789,36 | 306,50 |

PASSIVA KOKKU | 2 095,86 | -1 789,36 | 306,50 |

NETOVARA | 1 222,31 | 0,00 | 1 222,31 |

3. Muu käibevara

See summa hõlmab kõiki makseid / saadud summasid, mis ei ole veel lõplikult seotud asjakohase projekti ning sellele vastava tulude ja kulude aruande reaga.

Tabel 3 | miljonites eurodes |

Muu käibevara | Üheksas EAF | Kokku 31.12.2007 | Kokku 31.12.2006 |

Kinnitamata kulud | 1,19 | 1,19 | 2,65 |

Devalveerimine | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Kinnitamata tulud | -4,55 | -4,55 | -2,12 |

Osalised tasaarvestused | 0,70 | 0,70 | 0,42 |

KOKKU | -2,65 | -2,65 | 0,95 |

4. Tasaarvelduskontod

Tõhususe huvides on kõigi rakendatavate EAFide jaoks ühine hoiukonto; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

Tabel 4 | miljonites eurodes |

Tasaarvelduskontod | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Kokku 31.12.2007 | Kokku 31.12.2006 |

Kuuendast EAFist / kuuendasse EAFi | 2 279,31 | -2 065,45 | -213,85 | 0,00 |

Seitsmendast EAFist/ seitsmendasse EAFi | 2 037,08 | 2 037,08 | -410,80 |

Kaheksandast EAFist/ kaheksandasse EAFi | -3 301,13 | -3 301,13 | -385,12 |

Üheksandast EAFist/ üheksandasse EAFi | -2 037,08 | 3 301,13 | 1 264,05 | 795,93 |

242,23 | 1 235,68 | -1 477,91 | 0,00 | 0,00 |

Tabel 4.1 | miljonites eurodes |

Tasaarvelduskontod | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

2007 |

varad | 2 279,31 | 3 301,13 | 2 037,08 | 7 617,51 |

kohustused | 2 037,08 | 2 065,45 | 3 514,98 | 7 617,51 |

2007. aasta kokku | 242,23 | 1 235,68 | -1 477,91 | 0,00 |

2006 |

varad | 2 279,31 | 2 450,58 | 1 868,50 | 6 598,39 |

kohustused | 1 868,50 | 2 065,45 | 2 664,43 | 6 598,39 |

2006. aasta kokku | 410,80 | 385,12 | -795,93 | 0,00 |

5. STABEXi tagatiskontod

STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Komisjoni hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju.

STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune kogusumma on seotud kaheksanda EAFiga, välja arvatud Sudaanile eraldatud 2,51 miljonit eurot, mis jäid seitsmendasse EAFi.

Tabel 5 | miljonites eurodes |

STABEXi tagatiskontod | EAF | Saldo 31.12.2006 | Intressid | Maksed | Saldo 31.12.2007 |

BENIN | Kaheksas EAF | 0,05 | 0,00 | 0,05 |

BURKINA FASO | Kaheksas EAF | 0,78 | 0,01 | 0,78 | 0,01 |

BURUNDI | Seitsmes/ kaheksas EAF | 26,62 | 1,05 | 26,99 | 0,68 |

KAMERUN | Kaheksas EAF | 5,52 | 0,04 | 5,54 | 0,02 |

KOMOORID | Kaheksas EAF | 0,06 | 0,00 | 0,06 |

DOMINICA | Kaheksas EAF | 0,26 | 0,01 | 0,19 | 0,08 |

ETIOOPIA | Kaheksas EAF | 0,93 | 0,04 | 0,96 |

GAMBIA | Kaheksas EAF | 1,03 | 0,04 | 1,07 |

GRENADA | Kaheksas EAF | 0,34 | 0,01 | 0,35 |

Guinea-Bissau | Kaheksas EAF | 0,34 | 0,01 | 0,35 |

Côte d'Ivoire | Kaheksas EAF | 15,85 | 0,44 | 14,73 | 1,57 |

JAMAICA | Kaheksas EAF | 0,60 | 0,02 | 0,62 |

MADAGASKAR | Kaheksas EAF | 0,65 | 0,03 | 0,68 |

MALAWI | Kaheksas EAF | 0,94 | 0,04 | 0,97 |

MAURITAANIA | Kaheksas EAF | 18,22 | 0,72 | 18,56 | 0,38 |

PAAPUA UUS-GUINEA | Kaheksas EAF | 0,68 | 0,03 | 0,70 |

RWANDA | Kaheksas EAF | 5,89 | 0,23 | 6,12 |

SENEGAL | Kaheksas EAF | 10,33 | 0,41 | 10,74 |

SIERRA LEONE | Kaheksas EAF | 3,13 | 0,12 | 3,19 | 0,07 |

SAINT LUCIA | Kaheksas EAF | 14,05 | 0,56 | 14,60 |

SAALOMONI SAARED | Kaheksas EAF | 0,08 | 0,00 | 0,08 | 0,00 |

SUDAAN | Seitsmes/ kaheksas EAF | 54,52 | 1,94 | 7,83 | 48,62 |

SAINT VINCENT JA GRENADIINID | Kaheksas EAF | 4,05 | 0,16 | 4,21 |

TANSAANIA | Kaheksas EAF | 14,00 | 0,26 | 10,70 | 3,56 |

TONGA | Kaheksas EAF | 0,09 | 0,00 | 0,09 |

UGANDA | Kaheksas EAF | 9,72 | 0,07 | 9,78 | 0,00 |

ZIMBABWE | Kaheksas EAF | 2,90 | 0,11 | 3,01 |

STABEX KOKKU | 191,60 | 6,38 | 98,37 | 99,61 |

Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi vahendeid ka abisaavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbi vaadatud) Lomé 4. lepingu[7] artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimele avatud intressi koguvale, kahte (komisjoni ametniku ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Komisjoni ametnik jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et väljamaksete tegemine toimuks kavakohaselt.

Kuna need vahendid kuuluvad AKV riigile, ei kajastata neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ja ülekandeid neile kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena. Täpsemad andmed kõnealuste kontode kohta on esitatud EAFi iga-aastases finantsjuhtimise aruandes.[8]

6. Kongo Demokraatliku Vabariigi erikonto

See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks saadaolevaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ[9].

7. Raha pangakontodel

Vastavalt üheksanda EAFi finantsmääruse artiklile 129 on hoiukontod kajastatud üheksanda EAFi bilansis.

Tabel 7 | miljonites eurodes |

Raha ja raha ekvivalendid | Lisad | Saldo 31.12.2007 | Saldo 31.12.2006 |

Hoiukontod | 7.1 | 208,09 | 3,55 |

Kohalikud makseasutused | 7.2 | 54,67 | 59,37 |

Euroopa Liidu makseasutused | 7.3 | 13,06 | 21,29 |

STABEXi arvelduskonto | 7.4 | 8,47 | 12,17 |

Ülekandmisel olev raha | 7.5 | 0,95 | 0,10 |

KOKKU | 285,24 | 96,48 |

(7.1) Hoiukontod

Need on liikmesriikide keskpankades hoitavad kontod, millele makstakse EAFi osamaksud. Peaarvepidaja teeb neilt kontodelt ülekandeid Euroopa makseasutustele.

(7.2) Kohalikud makseasutused

Need on summad, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel pangakontodel maksete tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Kontodel hoitakse vahendeid tavaliselt eurodes, kuid neid võib hoida ka mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi vääringus.

(7.3) Euroopa Liidu makseasutused

Neid kontosid hoitakse liikmesriikides (EL 15) paiknevates kommertspankades ja EIPs. Kontodel hoitakse vahendeid eurodes ja neid kasutatakse maksete tegemiseks Euroopa Liidus ja mujal asuvatele abisaajatele. Makseid tehakse tavaliselt eurodes, kuid neid võib teha ka muudes vääringutes. Neid vahendeid kantakse ka AKV riikide makseasutuste kontodele ja ELi üldeelarve tasaarvelduskontole.

(7.4) STABEXi arvelduskonto

See summa kujutab endast STABEXi põhikontole jäänud sularaha saldot, mis eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamise järel tehakse tagatiskontole tehtava ümberpaigutuse teel kättesaadavaks Togole. Vahendite vähenemine 3,70 miljoni euro võrra võrreldes 2006. aastaga on tingitud ülekandest, mis tehti EAFi põhikontole (assigneering pikaajalise arengu üldreservi) 2007. aastal eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamise järel.

Kõnealuselt kontolt kogunenud intressid paigutatakse regulaarselt ümber EAFi põhikontole, et neid saaks kasutada vastavalt üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 3 ning artiklile 9.

(7.5) Ülekandmisel olev raha

Saaja pank registreeris mõnede aasta lõpus üle kantud vahendite saabumise alles 2008. aastal.

8. Kreditoorne võlgnevus

Tabel 8 | miljonites eurodes |

Kreditoorne võlgnevus | Lisad | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Kokku 31.12.2007 | Kokku 31.12.2006 |

Ettemakstud tulud | 8.1 | 211,08 | 211,08 | 3,49 |

ELi üldeelarve tasaarvelduskonto | 8.2 | 8,92 | 8,92 | -49,73 |

Kumuleerunud kulud | 19,59 | 124,35 | 340,04 | 483,98 | 2 142,10 |

Lõpetamata maksed | 8.3 | 4,22 | 15,85 | 62,04 | 82,11 | 110,29 |

Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 8.4 | 3,76 | 30,00 | 81,19 | 114,96 | 107,19 |

Saamata arved | 8.5 | 83,69 | 331,69 | 1 672,04 | 2 087,42 | 1 924,62 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | -72,08 | -253,19 | -1 475,24 | -1 800,51 | 0,00 |

KOKKU | 19,59 | 124,35 | 560,05 | 703,98 | 2 095,86 |

(8.1) Ettemakstud tulud

Tabel 8.1 | miljonites eurodes |

Osamaksude ettemaksed | Saldo 31.12.2007 | Saldo 31.12.2006 |

Iirimaa | 1,00 | 3,49 |

Ühendkuningriik | 208,09 |

Soome | 2,00 |

KOKKU | 211,08 | 3,49 |

(8.2) ELi üldeelarve tasaarvelduskonto

Alates 2005. majandusaasta algusest teostatakse Euroopa Liidus paiknevatele abisaajatele makseid Euroopa Liidu üldeelarvest SWIFTi kaudu. Sel eesmärgil on avatud arvelduskonto. Nimetatud konto on rahavoogude aruandes esitatud raha ekvivalendina.

Kumuleerunud kulud

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Seejuures on eelarvevahendite käsutajalt saadud lisateavet. See punkt hõlmab lõpetamata makseid, kulusid, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist, ja arved, mille laekumist prognoositakse projektide rakendusetapi alusel.

2007. aastal täpsustati kumuleerunud kulude kindlaksmääramise metoodikat, et võtta analüüsis arvesse ka lepingu liiki.

Selliste abikõlblike kulude summa, mille tasaarvestamata eelmaksesummasid saanud abisaajad on aasta lõpu seisuga kandnud, kuid mille kohta nad ei ole veel aruannet esitatud, on nüüd liigitatud eelmaksete alla (vt lisa 2.3).

(8.3) Lõpetamata maksed

Need on enne 31. detsembrit 2007 heakskiidetud maksed, mille pank teostas 2008. aastal. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 8.3.

Tabel 8.3 | miljonites eurodes |

Lõpetamata maksed | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Kokku 31.12.2007 | 4,22 | 15,85 | 62,04 | 82,11 |

Kokku 31.12.2006 | 4,02 | 26,58 | 79,69 | 110,29 |

Suurenemine (vähenemine) | 0,19 | -10,72 | -17,65 | -28,18 |

(8.4) Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist

Need on enne 2007. majandusaasta lõppu saabunud arved, mida ei olnud aasta lõpu seisuga veel analüüsitud. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 8.4.

Tabel 8.4 | miljonites eurodes |

Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Kokku 31.12.2007 | 3,76 | 30,00 | 81,19 | 114,96 |

Kokku 31.12.2006 | 9,31 | 42,99 | 54,89 | 107,19 |

Suurenemine (vähenemine) | -5,55 | -12,99 | 26,30 | 7,77 |

(8.5) Saamata arved

Need summad kajastavad kantud kulusid, mille kohta ei ole veel arveid esitatud (nt investeerimisprojektidega seotud pooleliolev töö). Eelarvevahendite käsutaja prognoositud summad on näidatud tabelis 8.5.

Tabel 8.5 | miljonites eurodes |

Saamata arved | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Kokku 31.12.2007 | 83,69 | 331,69 | 1 672,04 | 2 087,42 |

Kokku 31.12.2006 | 79,29 | 582,17 | 1 263,17 | 1 924,62 |

Suurenemine (vähenemine) | 4,40 | -250,48 | 408,87 | 162,80 |

Vahendid ja reservid

9. Sissenõutud vahendid

Tabel 9 | miljonites eurodes |

Kapital 2007. aastal | Kuues EAF | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | EAFid kokku |

Fondi kapital (a) | 10 940,00 | 12 840,00 | 11 699,32 | 35 479,32 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 0,00 | 0,00 | 10 460,15 | 10 460,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 10 940,00 | 12 840,00 | 1 239,17 | 25 019,17 |

Kapital 2006. aastal |

Fondi kapital (a) | 7 560,00 | 10 940,00 | 12 840,00 | 11 659,15 | 42 999,15 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 0,00 | 0,00 | 1 545,00 | 11 554,15 | 13 099,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 7 560,00 | 10 940,00 | 11 295,00 | 105,00 | 29 900,00 |

Fondi kapital kujutab endast kogusummat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale liikmesriikide ning abi saavate AKV riikide ja ÜMTde vahelisele sisekokkuleppele[10] asjakohasesse EAFi.

(Praeguse) üheksanda EAFi algset assigneeringut, mille summaks oli kokku 10 555 miljonit eurot, on hiljem (2004. aastal) suurendatud 105 miljoni euro võrra, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) vabastas nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohaselt. See täiendav assigneering suunatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis võetavatesse meetmetesse.

Üheksanda EAFi sisekokkuleppe artikli 2 lõike 2 kohaselt moodustati 1 miljardi euro suurune reserv. Alates 2004. aastast on mitme nõukogu otsusega[11] vabastatud 999 miljonit eurot. Ülejäänud 1 miljoni euro suurune summa vabastati 2007. aastal.

AKV riikide ja EÜ ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsuse[12] järel otsustas komisjon esitada kutse täiendavate vabatahtlike osamaksude kogumiseks Aafrika rahutagamisvahendi toetuseks AKV riikide vahelise koostöö raames. Täpsemad summad riikide lõikes on näidatud tabelis 9.1.

2007. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat EAFi. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes on kuuenda EAFi sulgemist kajastatud 2007. aastal toimunud sündmusena. Kuuenda EAFi sulgemist ei kajastatud 2006. aastal, mil see tegelikult aset leidis. Kuna kuuenda EAFi netovarade summa oli 2006. aasta lõpu seisuga null, ei oleks kuuenda EAFi aruandest välja jätmisel olnud konsolideeritud netovaradele mingit mõju. Teabe huvides on allpool üksikasjalikumalt näidatud kuuenda EAFi sulgemise mõju 2006. aasta konsolideeritud vahenditele ja reservidele.

2006. aasta majandusaasta lõpparuandes esitatud summad | Kuuenda EAFi välja jätmiseks tehtud korrigeerimine | Korrigeeritud saldo 31.12.2006 seisuga |

VAHENDID ja RESERVID |

Sissenõutud vahendid | 29 900,00 | -7 560,00 | 22 340,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | -26 787,49 | 7 300,94 | -19 486,54 |

Majandusaasta tulem | -2 924,04 | 0,00 | -2 924,04 |

Reservid | 1 033,84 | 259,06 | 1 292,89 |

NETOVARA | 1 222,31 | 0,00 | 1 222,31 |

Sissenõudmata vahendid kujutavad endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud vahendid kujutavad endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele vastavalt finantsmääruse artiklis 8 kirjeldatud menetlusele, mille kohaselt komisjon peab igal aastal koostama aruande järgmisel aastal tasumisele kuuluvate summade kohta ja maksenõuete saatmise ajakava ning edastama need nõukogule. Komisjon peab põhjendama nõutavat summat oma võimega anda ettepaneku kohases ulatuses vahendeid edasi abisaajatele.

Täpsemad andmed 2007. aastal sissenõutud ja laekunud osamaksude kohta on esitatud tabelis 9.1. 2007. aastal ammendusid kaheksanda EAFi raames tasumisele kuulunud osamaksud täielikult ja eelarvevahendite käsutaja alustas üheksandasse EAFi tehtavate osamaksude sissenõudmist, millele lisandusid vabatahtlikud osamaksud.

Tabel 9.1 | miljonites eurodes |

Osamaksud | % | 2006. aastal sisse nõutud | 2006. aastal laekunud | 2007. aastal sisse nõutud (kaheksas EAF) | 2007. aastal sisse nõutud (üheksas EAF) | Vaba-tahtlikud osamaksud 2007. aastal | 2007. aastal laekunud | Kokku sisse nõutud (kaheksas EAF) | Sisse nõudmata (üheksas EAF) |

Austria | 2,65 | 66,52 | 66,52 | 40,68 | 29,28 | 69,96 | 289,12 | 276,93 |

Belgia | 3,92 | 98,39 | 98,39 | 60,24 | 43,25 | 1,25 | 104,74 | 427,74 | 409,71 |

Taani | 2,14 | 53,71 | 53,71 | 33,29 | 23,21 | 56,50 | 233,91 | 224,07 |

Soome | 1,48 | 37,15 | 37,15 | 22,83 | 16,24 | 39,07 | 161,58 | 154,78 |

Prantsusmaa | 24,30 | 609,93 | 623,65 | 375,32 | 266,21 | 10,00 | 651,52 | 2 653,44 | 2 541,70 |

Saksamaa | 23,36 | 586,34 | 586,34 | 361,49 | 255,22 | 25,00 | 641,70 | 2 551,49 | 2 444,07 |

Kreeka | 1,25 | 31,38 | 31,38 | 18,81 | 14,19 | 0,50 | 33,50 | 136,00 | 130,25 |

Iirimaa | 0,62 | 15,56 | 15,56 | 9,97 | 6,40 | 2,00 | 18,37 | 68,10 | 65,24 |

Itaalia | 12,54 | 314,75 | 314,75 | 193,61 | 137,45 | 331,06 | 1 369,23 | 1 311,57 |

Luksemburg | 0,29 | 7,28 | 7,28 | 4,24 | 3,41 | 0,20 | 7,86 | 31,43 | 30,10 |

Madalmaad | 5,22 | 131,02 | 131,02 | 80,40 | 57,41 | 137,81 | 569,78 | 545,77 |

Portugal | 0,97 | 24,35 | 24,35 | 15,44 | 10,17 | 25,61 | 106,38 | 101,92 |

Hispaania | 5,84 | 146,58 | 146,58 | 90,37 | 63,80 | 154,18 | 637,87 | 611,02 |

Rootsi | 2,73 | 68,52 | 68,52 | 41,65 | 30,43 | 72,07 | 297,58 | 285,03 |

Ühendkuningriik | 12,69 | 318,52 | 318,52 | 196,66 | 138,35 | 335,02 | 1 386,35 | 1 328,00 |

Eesti | – | 0,03 | 0,03 | – | – |

Tšehhi | – | 0,18 | 0,18 | – | – |

EIP osamaks kaheksandasse EAFi | 120,00 | – |

STABEX | 1 800,00 | – |

KOKKU | 100,00 | 2 510,00 | 2 523,72 | 1 545,00 | 1 095,00 | 39,17 | 2 679,17 | 12 840,00 | 10 460,15 |

10. Reservid

Alates Cotonou lepingu jõustumisest kantakse kõik varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast kulukohustuste tühistamist üle üheksandasse EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saaja fondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti.

Tabel 10 | miljonites eurodes |

EAFide vahelised ümberpaigutused | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Konsolideeritud | Kokku 31.12.2007 |

Viiendast EAFist/ viiendasse EAFi | 526,78 | 526,78 |

Kuuendast EAFist / kuuendasse EAFi | 181,76 | 94,00 | 490,36 | 766,12 |

Seitsmendast EAFist/ seitsmendasse EAFi | 532,82 | 933,45 | 1 466,26 | 1 466,26 |

Kaheksandast EAFist/ kaheksandasse EAFi | -532,82 | 2 721,88 | 2 189,06 | 2 189,06 |

Üheksandast EAFist/ üheksandasse EAFi | -933,45 | -2 721,88 | -3 655,33 | -3 655,33 |

KOKKU | -757,73 | -2 095,06 | 4 145,68 | 0,00 | 1 292,89 |

1.3.8. Tulude ja kulude aruande lisad

11. Haldus- ja finantskulud

See rubriik hõlmab üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ning artiklite 4 ja 9 kohaseid detsentraliseerimisprotsessiga seotud haldus- ja finantskulusid, mida finantseeritakse intressidest.

Lisaks sellele on nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsuse nr 599 järel täiendav 90 miljoni euro suurune summa paigutatud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute alt ümber, et rahastada detsentraliseerimist. Sellesse rubriiki kuuluvad personali- ja infrastruktuurikulud moodustasid 2006. aastal 63 miljonit eurot ja 2007. aastal 26 miljonit eurot.

12. Kulud kokku (kassapõhiselt)

Need summad kujutavad endast 2007. majandusaastal asjaomasest fondist tehtud maksete kogusummat kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt ning hõlmavad ettemakseid ja sissenõudekorraldusi. Kumulatiivsed summad on näidatud eelarvevahendite käsutaja koostatud rakendamisaruandes.

13. Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised

Kogukulud on rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IPSAS 3 täitmiseks ümber arvutatud. EAFi raamatupidamisarvestuse süsteemi esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Tabel 13 | miljonites eurodes |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimiste aastane suurenemine 2007. aastal | Lisad | Seitsmes EAF | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Suurenemine 2007. aastal |

- Eelmaksed | 2 | -143,41 | -828,96 | -1 085,98 | -2 058,35 |

- Finantskulud | 16 | 0,34 | 0,34 |

Kumuleerunud kulud | -73,03 | -527,38 | -1 057,71 | -1 658,12 |

Lõpetamata maksed | 8.3 | 0,19 | -10,72 | -17,65 | -28,18 |

Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 8.4 | -5,55 | -12,99 | 26,30 | 7,77 |

Saamata arved | 8.5 | 4,40 | -250,48 | 408,87 | 162,80 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | -72,08 | -253,19 | -1 475,24 | -1 800,51 |

Korrigeerimised kokku | 70,39 | 301,57 | 27,93 | 399,89 |

14. Kogukulud tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt

EAFide lõikes esitatud projektikulud on asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ümber arvutatud. Iga abimeetme kulud kajastatakse täielikult tekkepõhiselt alates 2009. majandusaastast, kui raamatupidamisarvestus on üle viidud uuele tekkepõhisele IT-süsteemile.

15. Finantstulud

Intressitulu on kajastatud üheksandas EAFis. Erandiks on vaid STABEXi tagatiskonto intressid, mis on kajastatud kaheksandas EAFis, sest üheksandas EAFis see abimeede puudub.

Tabel 15 | miljonites eurodes |

2007. aastal kogunenud intressid | Lisad | Kaheksas EAF | Üheksas EAF | Kokku 31.12.2007 | Kokku 31.12.2006 |

EIP | 15.1 | 2,49 | 2,49 | 10,56 |

Euroopa pangad | 15.1 | 9,80 | 9,80 | 11,44 |

Sissenõudekorraldused | 15.2 | 0,04 | 0,04 | 0,00 |

STABEXi tagatiskontod | 15.3 | 6,18 | 6,18 | 9,13 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus | 15.3 | 0,14 | 0,14 | 0,49 |

INTRESSID KOKKU | 6,18 | 12,47 | 18,65 | 31,61 |

(15.1) EIP ja Euroopa pankade intressitulu

Euroopa Liidu makseasutuste kontodelt (sh STABEXi põhikontolt) teenitud intresse saab kasutada projektide rahastamiseks üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ja artikli 9 kohaselt. Nimetatud intressid suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(15.2) Sisenõudekorralduste hilinenud tasumisest tulenev viivisetulu

See hõlmab võlgnike poolt hilinenult tasutud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide rahastamiseks üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ja artikli 9 kohaselt. Nimetatud viivised suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(15.3) Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatlikus Vabariigi erikontolt

See kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatliku Vabariigi erikontolt saadud tulu. Kuigi selline tulu näib suurendavat fondi kogumahtu, peaks silmas pidama, et kogu neist kontodest lähtuv tulu on sihtotstarbeline ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks (vt lisa 5).

16. Finantskulud

Praeguses elektroonilises raamatupidamisarvestuse süsteemis (OLAS) on see kululiik kajastatud halduskulude all. Selguse huvides on need kulud nüüd kajastatud eraldi rubriigis. 2007. aastal moodustasid finantskulud 0,34 miljonit eurot.

1.4. BILANSIVÄLISED KIRJED

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt ja vastavalt IPSAS 19-le ei ole tingimuslikke varasid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud. Selguse huvides on need avaldatud siin lisas. Seda liiki tagatiste puhul tuleb avaldada kaks väärtust – nominaalväärtus ja jooksev väärtus. Nominaalväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Nominaalväärtus kajastatakse tingimusliku varana. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused.

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli eelmaksetega seoses komisjonile antud tagatiste nominaalväärtus 576,79 miljonit eurot (vt allpool esitatud tabel), jooksev väärtus aga 310,61 miljonit eurot.

Tagatised | Eelmaksetele | Tagatiste kinnipidamisele | Täitmisele | KOKKU 31.12.2007 | KOKKU 31.12.2006 |

Seitsmes EAF | 56,52 | 17,19 | 32,09 | 105,80 | 111,70 |

Kaheksas EAF | 145,58 | 38,35 | 75,42 | 259,36 | 308,71 |

Üheksas EAF | 374,68 | 104,75 | 159,60 | 639,04 | 302,62 |

KOKKU | 576,79 | 160,30 | 267,11 | 1 004,20 | 723,02 |

2. RAKENDAMISE ARUANNE

Sissejuhatav märkus

Varasemad EAFid

AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsuses nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada vastavalt Cotonou lepingu sellekohastele sätetele, mida üleminekumeetmete kohaselt kohaldatakse ennetavalt.

Komisjoni 16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, mille eesmärk on määrata kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1 200 miljoni euro ulatuses rakenduseesmärkidel.

Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

Komisjoni 11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud vahendeid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

Samuti on AKV-EÜ nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

2007. aasta kohta esitatud raamatupidamisaruannete selguse tagamiseks on allpool esitatud erinevates tabelites iga EAFi (seitsmenda ja kaheksanda EAFi) raames selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa puhul tehti asjaomaseid riike käsitlevad kirjed ja esitati raamatupidamisaruanded vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid kulusid nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused[13]. Piirkondi käsitlevad raamatupidamisaruanded esitati AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondliku programmitöö alusel (piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

Kõik Cotonou lepingu jõustumise kuupäevale eelnenud EAFide vahendite saldod ning nende EAFide raames pooleli olnud projektide summad, mis vabastati pärast kõnealust kuupäeva, on vastavalt komisjoni 16. juuni 2003. aasta otsusele K(2003)1904, nagu seda on muudetud 24. augusti 2006. aasta otsusega K(2006)3862 ja 24. mai 2007. aasta otsusega K(2007)2149, paigutatakse ümber üheksandasse EAFi . Kõik sel viisil üheksandasse EAFi ümber paigutatud vahendid, mis olid eelnevalt eraldatud mõne AKV riigi või piirkonna sihtprogrammi jaoks, jäävad sellele riigile või piirkonnale. Seevastu mittesihtotstarbelised assigneeringud on kantud reservi, mille jaoks üheksanda EAFi raames on töötatud välja uued programmid. Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda EAFi rakendamise kohta, kuna see suleti 2006. aastal. Ümberpaigutatud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

Üheksas EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001.

Cotonou leping on sõlmitud kahekümneks aastaks ning sisaldab klauslit selle läbivaatamise kohta iga viie aasta järel ja eraldi finantsprotokolli iga viie aasta kohta. Tegelikult hõlmab esimene finantsprotokoll (rahastatakse üheksanda EAFi assigneeringutest), mis võtab arvesse ka varasemate EAFide ülejääke,[14] ajavahemikku kuni 2007. aasta lõpuni[15]. Teine finantsprotokoll (rahastatakse kümnenda EAFi assigneeringutest), mida saab kohandada, hõlmab 6aastast perioodi[16].

Üheksanda EAFi kogusummaks on kinnitatud 13 800 miljonit eurot, millest 13 500 miljonit eurot eraldatakse Cotonou lepingus sisalduva esimese finantsprotokolli kohaselt AKV riikidele, 175 miljonit eurot ülemeremaadele ja -territooriumidele (sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta) ja 125 miljonit eurot jäetakse Euroopa Komisjonile üheksanda EAFi vahendite rakendamisega seotud kulude katteks (sätestatud üheksanda EAFi sisekokkuleppes).

AKV riikidele pikaajaliseks arenguks eraldatavad assigneeringud jaotuvad kaheks:

A-assigneeringud , mis on nähtud ette makromajanduslikuks toetuseks, valdkondlikuks poliitikaks ning ühenduse abi programmideks ja projektideks, vastavad riiklike sihtprogrammide ja varasemate EAFide struktuuriliste kohanduste assigneeringule.

B-assigneeringud , mis on nähtud ette selliste ettenägematute kulude katmiseks nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused, vastavad üldjoontes varasemate EAFide puhul Stabexi, Sysmini ja hädaabi assigneeringutele.

Üheksandast EAFist AKV riikidele mõeldud kogusummast vabastati 2004.–2005. aastal 1 miljard eurot pärast seda, kui Euroopa Komisjoni vastav ettepanek oli Euroopa Liidu Nõukogus läbi vaadatud:

- nõukogu otsuse (2004/289/EÜ, 22. märts 2004) alusel vabastati 250 miljonit eurot , mis eraldati AKV riikide sisesteks vahenditeks (loodusvarad), et rahastada veemajanduse rahastuga seotud meedet;

- nõukogu otsuse (10752/05, 19. juuli 2005) alusel vabastati 18 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks, et rahastada 2006.–2007. aastal Ida-Timori sihtprogrammi;

- ministrite nõukogu otsuse (6/2005, 22. november 2006) alusel vabastati 482 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks (352 miljonit eurot), koostöö ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks (48 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (82 miljonit eurot). Kõnealustest vabastatud assigneeringutest rahastati Euroopa Liidu algatust energeetika valdkonnas (220 miljonit eurot), sissemakseid toorainetega soetud riskide ohjamiseks moodustatud rahvusvahelisse rahastamisvahendisse (25 miljonit eurot), vastavusseviimist looma- ja inimtoidu valdkonnas kehtestatud ühenduse uute sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadega (30 miljonit eurot), Aafrika Liidu tugevdamist (50 miljonit eurot), toetust kiiralgatusele „Haridus kõigile” (63 miljonit eurot), võitlust AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga (62 miljonit eurot) ning CDE/CTA tegevuskulusid (32 miljonit eurot);

- ministrite nõukogu otsuse (7/2005, 22. november 2005, parandus 1. veebruar 2006) alusel vabastati 250 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks (185 miljonit eurot), koostöö ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks (24 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (41 miljonit eurot). Kõnealustest vabastatud assigneeringutest rahastati ka veerahastuga seotud meedet.

Võttes arvesse tingimusliku ühe miljardi euro vabastamist ja otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, võib üheksanda EAFi assigneeringud AKV riikidele seega võtta kokku järgmiselt:

(miljonites eurodes) |

Üheksanda EAFi assigneeringud | Kasutuselevõtmata (EIP hallatavad) assigneeringud | Kasutuselevõetud (EÜ hallatavad) assigneeringud (OLAS) |

Pikaajalise arengu assigneeringud | 10 000,00 | (186,85)[17] | 9 813,15 |

Piirkondlikud assigneeringud | 1 300,00 | 1 300,00 |

Investeerimisrahastu | 2 200,00 | (2 037,00) | 163,00 |

Kokku | 13 500,00 | (2 223,85) | 11 276,15 |

Võttes arvesse otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, kasutati üheksandast EAFist ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT) mõeldud assigneeringuid järgmisel viisil:

(miljonites eurodes) |

Üheksanda EAFi assigneeringud | Vähendamine / tingimuslik miljard eurot | Kasutusele-võtmata (EIP hallatavad) assigneeringud | Kasutusele-võetud (EÜ hallatavad) assigneeringud (OLAS) |

Pikaajalise arengu assigneeringud | 127,10 | 127,10 | 127,10 |

C-reserv | 17,90 | (1,00)[18] | 16,90 | 17,90 |

Piirkondlikud assigneeringud | 8,00 | 8,00 | 8,00 |

Õppestipendiumide ja tehnilise abi assigneeringud | 2,00 | 2,00 | 2,00 |

Investeerimisrahastu | 20,00 | (20,00) | 0,00 | 20,00 |

Kokku | 175,00 | (21,00) | 154,00 | 175,00 |

ÜMTde mittesihtotstarbeline C-reserv on loodud humanitaar- ja hädaabi, põgenikele ettenähtud abi ning eksporditulude kõikumisest tingitud kahjuliku mõju katmiseks ja vastab AKV riikide B-assigneeringutele.

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsus 2005/599/EÜ mõjutab 90 miljoni ulatuses AKV riikide siseseid vahendeid, millest rahastatakse detsentraliseerimisprotsessi.

Kõik Cotonou lepingu jõustumise kuupäevale eelnenud EAFide vahendite saldod ning nende EAFide raames pooleli olnud projektide summad, mis vabastati pärast kõnealust kuupäeva, on vastavalt komisjoni 16. juuni 2003. aasta otsusele E/982/2003 paigutatud ümber üheksandasse EAFi . Kõik sel viisil üheksandasse EAFi ümber paigutatud vahendid, mis olid eelnevalt eraldatud mõne AKV riigi või piirkonna sihtprogrammi jaoks, jäävad sellele riigile või piirkonnale. Seevastu mittesihtotstarbelised assigneeringud on kantud reservi, mille jaoks üheksanda EAFi raames on töötatud välja uued programmid. Alates üheksanda EAFi jõustumisest on kokku ümber paigutatud 4,1 miljardit eurot.

Vastavalt AKV-EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta otsusele 2/2007, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist, et aidata kaasa Aafrika rahutagamisvahendi eesmärke toetavale AKV riikide vahelisele koostööle, suurendati üheksanda EAFi assigneeringuid 39,17 miljoni euro võrra, mida kajastatakse eraldi rahastamisvahendi all.

Kuna üheksanda EAFi vahendeid, sealhulgas prognooside kohaselt kulukohustustest vabastatavaid vahendeid, ei saa pärast 31. detsembrit 2007 enam kulukohustustega siduda,[19] tuli luua mehhanism olemasolevate saldode tõhusal viisil kulukohustustega sidumiseks enne nimetatud kuupäeva, et toetada AKV-EÜ partnerluslepingu üldisi eesmärke. Selleks sätestati AKV-EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta otsuses 1/2007, et osa üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajalise arengu assigneeringute reservist suunatakse üheksanda Euroopa Arengufondi piirkondliku koostöö ja integratsiooni assigneeringute alla kuuluvate AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute alla. Riiklike sihtprogrammide lõpliku läbivaatamise järelduste alusel pikaajalise arenguabi reservi ümber paigutatud vahendid ja AKV riikide vaheliseks koostööks kasutada olevad summad võeti otsuse 1/2007 kohaselt kasutusele järgmiselt:

17. kõikidele AKV riikidele avatud 26,7 miljoni euro suurune AKV riikide vahelise koostöö ühine hädaabi reserv vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 72 lõike 3 punktidele a ja b;

18. viis piirkondlikku B-assigneeringute summat, mille suurus on Lõuna-Aafrika puhul 17,5 miljonit eurot, Ida- ja Lõuna-Aafrika ja India ookeani puhul 48,9 miljonit eurot, Lääne-Aafrika puhul 31,9 miljonit eurot, Kesk-Aafrika puhul 16,1 miljonit eurot ja Kariibi mere piirkonna puhul 35,4 miljonit eurot ning mis on võetud kasutusele rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusalgatuste ning humanitaar- ja hädaabioperatsioonide toetamiseks vastavalt eespool nimetatud lepingu artiklitele 72 ja 73, lähtudes piirkondliku solidaarsuse põhimõttest;

19. AKV riikide vahelise koostöö FLEX-programm 2006. aastaks mahus 50 miljonit eurot (rakendusaasta 2005) ja 2007. aastaks mahus 50 miljonit eurot (rakendusaasta 2006), et tagada minimaalne abi neile riikidele, kes kannatavad eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju all;

20. Aafrika rahutagamisvahendi tugevdamine 100 miljoni euroga mitmesuguste rahutagamise, koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimiseks;

21. 1 miljoni euro suurune institutsiooniline toetus AKV sekretariaadile, et katta kuni kümnenda EAFi jõustumiseni kestva üleminekuperioodi vajadused ja aidata kaasa AKV sekretariaadi tegevuskulude katmisele 2008. aastal;

22. AKV riikide vahelise tehnilise koostöö vahendi tugevdamine 2,5 miljoni euroga;

23. 4 miljonit eurot, et tagada üleaafrikalise episootia tõrje programmi jätkumine Aafrikas (PACE);

24. 10 miljoni euro suurune täiendav toetus Kariibi mere piirkonna teabe- ja õppevõrgustikule (CKLN);

25. uute ettenägematute vajaduste katmine summas 14,87 eurot, mida ei saa rahastada B-assigneeringutest (CTA täiendav toetus summas 3 miljonit eurot ja eriprojektide „ African Outlook ” (1,3 miljonit), väikerahastamine (2,8 miljonit), pestitsiidide programm (5 miljonit) ja investeeringute järelevalvekeskus (2,8 miljonit) rahastamine);

26. 38 miljonit eurot täiendava toetusena ülemaailmsesse HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM);

27. 48,7 miljonit eurot ELi-AKV riikide infrastruktuuri sihtfondi täiendamiseks kümnenda EAFi raames ettenähtud assigneeringute ettemaksena.

Lisatud tabelites otsuste, lepingute ja väljamaksete kohta on tegu netosummadega . Üksnes tabelis 2.7 on võetud kohustuste ja vabanenud vahendite summad ning makstud ja saadud summad esitatud muul viisil.

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2007 SEISUGA

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

TABEL 1.8

[pic]

2.2. KONSOLIDEERITUD ARUANNE

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

Asjakohased tabelid on esitatud 2. lisas.

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

- Tabelites näitab arv „0,0”, et vastav summa jääb -4 999 euro ja 4 999 euro vahele.Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

- Rubriik „Kõik AKV riigid” osutab projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

- Rubriik „Finants- ja halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse finantsmeetmesse (toetused, struktuurilise kohanduse vahendid) ümberpaigutatud EAFi intressidest.

2.3.1. Seitsmes EAF

Tabelite 3.2.1 ja 3.2.2 esimeses veerus koosneb assigneering „Piirkondlik koostöö” (1 081,31 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1 125,00 |

Eesmärgi ületamine | (5,92) |

Ümberpaigutused mittesihtotstarbelistest vahenditest AKV riikide WTOsse integreerumist toetava programmi rahastamiseks | 67,90 |

2000. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | 10,00 |

2001. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (8,50) |

2002. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (2,20) |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (0,70) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (49,10) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (8,26) |

2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (34,41) |

2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (12,44) |

Kokku 31.12.2007 seisuga | 1 081,31 |

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.2. Kaheksas EAF

Tabelite 1 ja 2 teises veerus koosneb assigneering „Piirkondlik koostöö” (1 374,31 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1 300,00 |

Nõukogu otsus 3/2000 mitmete üheksanda EAFi jõustumist ootavate meetmete jätkumise tagamiseks | 306,00 |

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus 10/2001 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 180,70 |

Üleminekumeetmete kohaselt | (68,00) |

Nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsus 3/2002 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 54,20 |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (317,33) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (5,01) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (31,62) |

2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (20,83) |

2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa | (23,81) |

Kokku 31.12.2007 seisuga | 1 374.31 |

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.3. Üheksas EAF

Andmete esitamisel on kõigis tabelites võetud arvesse kasutatud rahalisi vahendeid (A-assigneeringud, B-assigneeringud ja rakenduskulud) ja projekti iseloomu (makromajanduslik toetus, valdkondlik poliitika, hädaabi jne).

2.4. MUU HALDUSTEAVE

[pic]

TABEL 4.1.2

AVATUNA HOITAVATE SEISVATE PROJEKTIDE LIIGITUS

1. Komisjoni projektid (miljonit eurot)

EAF | Riik | Projekt | Täitmata kulukohus-tused |

7 | Angola | TOETUS FILMI „COMBOIO DA CANHOCA” TOOTMISEKS | 0,07 |

São Tomé | KULTUURILISTE ALGATUSTE TOETUSPROGRAMM | 0,00 |

8 | Eritrea | TEABEPROGRAMM PAGULASTE JA RIIGISISESELT ÜMBERASUSTATUD ISIKUTE TOETAMISEKS | 0,73 |

Eritrea | TEABEPROGRAMM VABATAHTLIKU KODUMAALE TAGASIPÖÖRDUMISE JA TAASINTEGREERUMISE TOETAMISEKS | 0,47 |

Burkina Faso | DETSENTRALISEERITUD KULTUURILISTE ALGATUSTE TOETUS – 2. ETAPP | 0,00 |

9 | Benin | LÄÄNE-COTONOU ÜLEUJUTATAVATE LINNAOSADE KANALISATSIOON | 20,00 |

Burkina Faso | KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSIOONIDE SUUTLIKKUSE TÕSTMINE | 15,00 |

Togo | 4. ÜLDINE RAHVA- JA ELUASEMELOENDUS | 1,98 |

Kesk-Aafrika Vabariik | DEMOKRAATIALE ÜLEMINEKU TOETAMINE | 0,30 |

Bahama | TEHNILISE KOOSTÖÖ VAHEND | 0,07 |

Malawi | PROJEKTI „8 AKV MAI 14“ PIIRMÄÄRA TÕSTMINE VASTAVALT 24. DETSEMBRI 2003. AASTA TEATISELE NR 28571 | 0,04 |

Kokku | 38,67 |

2. EIP projektid (miljonit eurot)

EAF | Riik | Projekt | Täitmata kulukohus-tused |

7 | Tuvalu | TUVALU KESKPANGA ARENDAMISE ÜLDINE LAEN (DBT II) (8 TV 3) (22440, 22441) | 0,20 |

8 | Mauritius | Plaines Wilhems'i kanalisatsiooniprojekt (21396) | 7,46 |

Svaasimaa | SEB III maguga (22105) | 7,00 |

Dominikaani Vabariik | Finantssektori üldine laen II A (21889) | 4,51 |

Dominikaani Vabariik | Finantssektori üldine laen II B (21993) | 3,44 |

Saint Lucia | Üldine laen Saint Lucia keskpangale (21432) | 3,00 |

Svaasimaa | Motraco II | 1,75 |

Saint Lucia | Üldine laen Saint Lucia keskpangale (21435) | 0,84 |

Mosambiik | MONTRACO II | 0,58 |

Tšaad | Finantssektori üldine laen (22120) | 0,50 |

Etioopia | ETIOOPIA KESKPANGA ARENDAMISE ÜLDINE LAEN (DBE II) (22424) | 25,00 |

Tuvalu | TUVALU KESKPANGA ARENDAMISE ÜLDINE LAEN (DBT II) | 0,15 |

Kokku | 54,43 |

[pic]

[pic]

Tabel 4.2.3

Itaalia kaasrahastamine

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste reguleeriv eelarveraamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et komisjon viib kõnealuse kaasrahastamise läbi vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud sätetele ning et EAFi raames volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks rakendamise sobiv lõpptähtaeg.

Vastavalt 1985. aasta juulis Euroopa Komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatule, mida kinnitab otsuse E/1588/2004 artikli 3 lõige 3, esitas Itaalia valitsus oma 15. detsembri 2006. aasta kirjaga taotluse, et komisjon maksaks talle tagasi suletud projektide kontode saldod. Kõnealuste saldode kogusumma on 4 708 867,66 eurot (tähistatud allpool tabelis tärniga *). Nimetatud summa maksti vahekontole ja tagastatakse Itaalia valitsusele 2008. aasta jooksul. Kontodelt teenitud intressi suurus oli 6 153,92 eurot ja see kanti üle intressikontole.

Itaalia vahendite olukord, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, oli 2007. aasta lõpus järgmine (eurodes):

Projekti nr | Riik | Projekt | Saldo | Osamaks | Saldo sulgemise | Maksed | Saldo |

31.12.2006 | seisuga (*) | 31.12.2007 |

ITA COF | 9 | SAMBIA | Sismin II | 438 254,02 | -438 254,02 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 11 | ZAIRE | Virunga rahvuspark | 155 561,80 | -155 561,80 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 12 | GUINEA-BISSAU | Farimi sild | 3 034,20 | -3 034,20 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 15 | ZAIRE | Tehniline abi (Kivu) | 202 332,84 | -202 332,84 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 20 | BURKINA FASO | DIAPER II | 35 326,10 | -35 326,10 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 22 | BOTSWANA | K. lennujaam | 160 586,01 | -160 586,01 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 23 | SOMAALIA | Somaalia - veiseliha | 1 694 318,41 | -1 694 318,41 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 24 | GUINEA-BISSAU | Nafta import | 194 860,96 | -194 860,96 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 25 | MALI | Nioro | 169 812,57 | -169 812,57 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 26 | ANGOLA | Boavida haigla | 161 422,54 | -161 422,54 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 27 | TANSAANIA | P. haigla | 9 592,49 | -9 592,49 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 28 | DJIBOUTI | IGADDi toiduprojekt | 3 031,61 | -3 031,61 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 29 | SEIŠELLID | Tehniline abi | 51 073,21 | -51 073,21 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 31 | BURUNDI | Rutana Kankuzo | 154 846,04 | -154 846,04 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 33 | GUINEA | Fouta Djalon | 305 162,33 | -305 162,33 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 36 | BURKINA FASO | Tehniline abi | 89 763,43 | -89 763,43 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 37 | Kaasrahastamise intress | 9 707 352,99 | 987 770,10 | 0,00 | 154 639,00 | 10.540.484,09 |

ITA COF | 39 | ANGOLA | Lubango maantee | 200 500,00 | -200 500,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 40 | (**) | Halduskulud | 484 551,70 | 4 832 181,80 | 0,00 | 0,00 | 5.316.733,50 |

ITA COF | 41 | MOSAMBIIK | Tehniline abi | 78 963,69 | -78 963,69 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 42 | MOSAMBIIK | Maputo | 14 387,00 | -14 387,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 44 | MADAGASKAR | Manambery sild | 65 250,91 | -65 250,91 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 45 | MOSAMBIIK | Lasteabi | 11 295,81 | -11 295,81 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 46 | ANGOLA | MINARSi abi | 497,94 | -497,94 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 47 | AKV | Lomé IV järgne AKV konverents | 2 708,00 | -2 708,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 48 | ANGOLA | VKEd | 27 750,00 | -27 750,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 50 | SOMAALIA | Taastustööd | 17 271 593,98 | 154 639,00 | 0,00 | 5 936 100,18 | 11.490.132,80 |

ITA COF | 51 | TANSAANIA | Bogamoyo maantee | 1 386 304,54 | 0,00 | 0,00 | 1.386.304,54 |

ITA COF | 52 | SOMAALIA | PACE | 478 535,75 | -478 535,75 | 0,00 | 0,00 |

KOKKU | 33.558.670,87 | 5 974 590,90 | -4 708 867,66 | 5 120 587,18 | 28 733 654,93 |

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allkirjastamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest ainult üks (Somaalia taastustööde 4. programm) ei ole veel lõppenud.

(**) Suletud kontode saldod, millele on lisatud halduskulude konto iga-aastased intressid.

3. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE

31.12.2007 | 31.12.2006 |

Lisad | lõppenud majandus-aasta | lõppenud majandus-aasta |

Intressid ja samalaadsed tulud | 5 | 46 580 | 23 816 |

Intressid ja samalaadsed kulud | 5 | (1 218) | (2 493) |

Intressid ja samalaadsed tulud (neto) | 45 362 | 21 323 |

Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) | 6 | 1 396 | 4 366 |

Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) | 1 396 | 4 366 |

Tulu finantstehingutest (neto) | 7 | (8 005) | (283) |

Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine | 11 | (2 770) | (1 693) |

Liikmesriikide osamaks üldhalduskulude katteks | 8 | 32 756 | 33 913 |

Üldhalduskulud | 8 | (32 756) | (33 913) |

Majandusaasta kasum | 35 983 | 23 713 |

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS

Lisad | 2007 | 2006 |

AKTIVA |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | 184 772 | 190 780 |

Tuletisinstrumendid | 10 | 25 279 | 8 592 |

Laenud ja nõuded | 11 | 572 530 | 338 997 |

sh kogunenud intressid | 10 779 | 3 784 |

(Likviidsed) finantsinvesteeringud | 12 |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | 109 363 | 66 449 |

Nõuded rahastajate vastu | 13 | 181 183 | 103 913 |

Muu vara | 14 | 4 291 | 1 813 |

Aktiva kokku | 1 077 418 | 710 544 |

PASSIVA |

KOHUSTUSED |

Tuletisinstrumendid | 10 | 841 | 119 |

Ettemakstud tulud | 15 | 18 030 | 7 908 |

Võlad kolmandatele isikutele | 16 | 131 152 | 134 425 |

Muud kohustused | 17 | 916 | 1 911 |

Kohustused kokku | 150 939 | 144 363 |

OMAKAPITAL |

Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks | 18 | 830 000 | 515 000 |

Jaotamata kasum | 77 167 | 41 184 |

Õiglase väärtuse reserv | 19 312 | 9 997 |

Omakapital kokku | 926 479 | 566 181 |

Passiva kokku | 1 077 418 | 710 544 |

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE

2007 | 2006 |

PÕHITEGEVUS |

Majandusaasta kasum | 35 983 | 23 713 |

Korrigeerimised |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute väärtuse langus | 366 | 130 |

Laenude väärtuse langus | 2 770 | 1 693 |

Kapitaliseeritud intressid | (6 747) | (4 303) |

Viitvõlgade ja ettemakstud tulude suurenemine | 4 150 | 8 038 |

Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutusi | 36 522 | 29 271 |

Laenude netoväljamaksed | (286 028) | (157 004) |

Tagasimaksed | 34 214 | 3 585 |

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine | (15 965) | (14 057) |

Laenude ettemaksude ja viitlaekumiste suurenemine | - | (1 062) |

Likviidsete omakapitaliinvesteeringute suurenemine | (43 143) | (31 965) |

Tulu likviidsetest omakapitaliinvesteeringutest | 8 248 | 25 |

Muude varade suurenemine | (2 456) | (1 014) |

Muude kohustuste suurenemine | (518) | 1 463 |

Rahavood põhitegevusest (neto) | (269 126) | (170 758) |

Finantseerimistegevus |

Rahastu liikmesriikide sissemaksed | 315 000 | 145 000 |

Nõuete suurenemine/(vähenemine) rahastajate vastu | (77 271) | (11 458) |

Intressitoetustelt tasutava summa suurenemine (neto) | (3 273) | 17 312 |

Kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate summade suurenemine | (538) | 1 458 |

Rahavood finantseerimistegevusest (neto) | 233 918 | 152 312 |

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) | (35 208) | (18 446) |

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses | 190 780 | 194 916 |

Vahetuskursi muutuste mõju laenudele ja omakapitaliinvesteeringutele | 29 200 | 14 310 |

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpus | 184 772 | 190 780 |

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31. detsembril 2007 lõppenud majandusaasta kohta | Rahastu liikmesriikide osamaks | Jaotamata kasum | Likviidsete investeeringute õiglase väärtuse reserv | Omakapital kokku |

1. jaanuari 2007. aasta seisuga | 515 000 | 41 184 | 9 997 | 566 181 |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto) | - | - | 9 315 | 9 315 |

Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks | 315 000 | - | - | 315 000 |

Majandusaasta kasum | - | 35 983 | - | 35 983 |

Rahastu vahendite muutused | 315 000 | 35 983 | 9 315 | 360 298 |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | 830 000 | 77 167 | 19 312 | 926 479 |

1. jaanuari 2006. aasta seisuga | 370 000 | 17 471 | 6 443 | 393 914 |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto) | - | - | 3 554 | 3 554 |

Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks | 145 000 | - | - | 145 000 |

Majandusaasta kasum | - | 23 713 | - | 23 713 |

Rahastu vahendite muutused | 145 000 | 23 713 | 3 554 | 172 267 |

31. detsembri 2006. aasta seisuga | 515 000 | 41 184 | 9 997 | 566 181 |

3.5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

28. Üldine teave

Investeerimisrahastu on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi "AKV riigid") ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi "leping") raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ja vaadati läbi 25. juunil 2005.

Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank (edaspidi "EIP" või "pank"). Lepingu kohaselt võib investeerimisrahastu rahastamiseks (nagu on lepitud kokku nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) eraldada kuni 2200 miljonit eurot AKV riikide jaoks ja 20 miljonit eurot ÜMTde jaoks. Lepingu raames haldab EIP ka enda vahenditest antud laene. Kõiki teisi lepingu kohaseid finantsvahendeid ja meetmeid haldab Euroopa Komisjon.

29. Tähtsamad arvestuspõhimõtted

Koostamise alus

Kooskõlas investeerimisrahastu halduslepinguga juhindutakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande koostamisel vastavalt vajadusele kas rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisstandarditest või rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest. Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgmiste oluliste raamatupidamispõhimõte alusel:

Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel nõutakse teatavate oluliste raamatupidamislike hinnangute kasutamist. Samal ajal peab juhtkond investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kui bilansis kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu korrelatsioon ja volatiilsus pikemaajaliste tuletisinstrumentide puhul.

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum

Investeerimisrahastu vaatab oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas kasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramise juures on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite suhtes tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud. Kõnealune ühisreserv põhineb laenu või investeeringu sisereitingu väärtuse mis tahes langusel pärast selle andmist või omandamist. Nimetatud sisereitingute puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu riigi laenuriski mis tahes halvenemine, tööstuse langus ja tehnoloogia vananemine ning kindlaksmääratud struktuurilisi nõrkusi või rahavoogude vähenemist.

Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

- hiljutised ametlikud turutehingud;

- põhimõtteliselt samasuguse teise instrumendi jooksev õiglane väärtus;

- oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade juures, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul või

- muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langus

Investeerimisrahastu loeb likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. See, kas teatavat langust peetakse oluliseks või pikaajaliseks, sõltub rahastu hinnangust.

Arvestuspõhimõtete muutmine

Vastuvõetud arvestuspõhimõtted on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega.

Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest

Bilansis on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

30. Välisvaluuta ümberarvestamine

Investeerimisrahastu raamatupidamisaruanded esitatakse eurodes, mis on ühtlasi tema arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvaluutatehingud arvestatakse IAS 21 kohaselt eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumiaruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumiaruandes.

Kasumiaruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

31. Raha ja raha ekvivalendid

Investeerimisrahastu loeb raha ekvivalentideks arvelduskontosid või lühikese tähtajaga hoiuseid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

32. Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

- Laenud

Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud vahendid, mis võivad olla eraldatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks.

- Likviidsed finantsinvesteeringud

Likviidsed finantsinvesteeringud on investeeringud, mis on kas sellisena määratletud või mis ei täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses kasumiaruandes, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid, investeeringud riskikapitali fondidesse ja muud võlainstrumendid.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse likviidseid finantsinvesteeringuid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju:

a) Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamisstandarditele. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

Juhul kui õiglase väärtuse hindamiseks ei kasutata rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, lähtutakse hindamisel alusportfellist.

b) Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et likviidse investeeringu väärtus on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum kasumiaruandesse.

Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodit. Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

- Tagatised

Finantstagatised võetakse arvele õiglases väärtuses ja neid kajastatakse bilansi real "Finantstagatised". Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid investeerimisrahastu kohustusi kas amortiseeritud hinnalisa alusel või parima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, olenevalt sellest, kumb neist summadest on suurem.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist kajastatakse kasumiaruande real "Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine". Saadud hinnalisa kajastatakse kasumiaruande real "Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)", arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt tagatise kogu kehtivusaja jooksul.

33. Finantsvara väärtuse langus

Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto kohandamise teel.

Kuna rahastu koostab iga laenu puhul eraldi krediidiriski hinnangu, ei ole väärtuse languse korvamiseks vaja luua ühist reservi.

Likviidsete finantsinvesteeringute puhul hindab investeerimisrahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on märkimisväärselt või pikaajaliselt langenud allapoole oma soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem kasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) omakapitali hulgast ja kajastatakse see kasumiaruandes. Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse omakapitali all.

Tähtajani hoitavate investeeringute puhul hindab investeerimisrahastu iga kord eraldi, kas konkreetse investeeringu väärtuse languse kohta on objektiivseid tõendeid. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilist väärtust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse võimaliku varem mahaarvatud summa võrra rida “Tulu finantstehingutest (neto)”.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

34. Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud ning valuuta ja intressimäära vahetuslepingud.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

31. detsembri 2007. aasta seisuga ei olnud investeerimisrahastu siiski teinud ühtegi riskimaandamistehingut. Seepärast mõõdetakse kõiki tuletisinstrumente nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused lisatakse reale "Tulu finantstehingutest (neto)".

35. Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse bilansis nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma.

36. Intressitulu laenudelt

Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja bilansis („Laenud ja nõuded“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes.

37. Intressitoetused

Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele.

38. Intressitulu hoiukontodelt

Investeerimisrahastu tingimuste alusel ja üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt kirjendatakse vahendid, mille EIP on investeerimisrahastu nimel saanud, komisjoni nimel avatud kontole. Neilt hoiustelt saadavaid intresse, mille investeerimisrahastu paigutab EIPsse, investeerimisrahastus ei kirjendata, sest need tasutakse otse Euroopa Komisjonile.

Tagasimakseid (laenu põhiosa tagasimaksed, intressid või finantstehingutega seotud vahendustasud) ja tagasimaksetelt arvestatud intressi kirjendatakse investeerimisrahastus.

39. Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Likviidsete omakapitaliinvesteeringutega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

40. Maksustamine

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

41. Varasemate aastate andmete ümberliigitamine

Vajadusel on varasemate aastate andmed ümber liigitatud, et need vastaksid käesoleva aasta liigitusele ja oleksid võrreldavad.

42. Riskijuhtimine

Krediidirisk

Käesolevas osas esitatud finantsteave käsitleb rahastu investeeringuid.

43. Riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes.

2007 | 2006 |

Pangad/finantsinstitutsioonid | 190 218 | 88 951 |

Projektide finantseerimine / struktuurimeetmed | 320 670 | 227 231 |

Riigid | 58 852 | 23 235 |

Riskikapitali fondid | 65 583 | 34 551 |

Ettevõtted | 35 791 | 27 694 |

Kokku | 671 114 | 401 662 |

44. Riski jaotumine instrumentide liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine investeerimiseks kasutatud instrumentide liikide lõikes.

2007 | 2006 |

Väljamakstud eelislaenude risk | 409 765 | 226 392 |

sh üldised laenud | 144 265 | 96 841 |

Allutatud laenud ja kvaasikapital | 151 986 | 108 821 |

Omakapital | 109 363 | 66 449 |

Kokku | 671 114 | 401 662 |

45. Krediidiriski jaotumine valdkondade lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine eri valdkondade lõikes.

2007 | 2006 |

Üldised laenud | 104 418 | 61 663 |

Energeetika | 107 096 | 38 291 |

Tööstus | 235 274 | 184 475 |

Teenused | 165 683 | 72 699 |

Transport | 9 199 | - |

Vesi, kanalisatsioon | 2 000 | - |

Põllumajandus, kalandus, metsandus | 7 590 | 9 349 |

Delegeerimislepingud | 39 854 | 35 185 |

Kokku | 671 114 | 401 662 |

Likviidsusrisk ja rahastamise haldamine

46. Finantskohustuste jaotumine lepingulise tähtajani jäänud aja põhjal(tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste jaotus, mis põhineb nende lepingulise tähtajani jäänud ajal.

Finantskohustused | Kuni 3 kuud | 3–12 kuud | 1–5 aastat | Üle 5 aasta | Kokku |

AKTIVA |

Raha ja raha ekvivalendid | 184 772 | - | - | - | 184 772 |

Tuletisinstrumendid | - | 433 | 11 803 | 13 043 | 25 279 |

Laenud ja nõuded | 7 735 | 3 082 | 85 010 | 476 703 | 572 530 |

(Likviidsed) finantsinvesteeringud |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | - | - | - | 109 363 | 109 363 |

Nõuded rahastajate vastu | 181 183 | - | - | - | 181 183 |

Muu vara | 3 783 | - | - | 508 | 4 291 |

Aktiva kokku | 377 473 | 3 515 | 96 813 | 599 617 | 1 077 418 |

KOHUSTUSED |

Tuletisinstrumendid | 532 | 5 | 140 | 164 | 841 |

Ettemakstud tulud | - | - | - | 18 030 | 18 030 |

Võlad kolmandatele isikutele | 131 152 | - | - | - | 131 152 |

Muud kohustused | 408 | - | - | 508 | 916 |

Kohustused kokku | 132 092 | 5 | 1 400 | 18 702 | 150 939 |

Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga (neto) | 245 476 | 3 510 | 96 673 | 580 914 | 926 479 |

Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga (neto) | 162 115 | 1 518 | 17 272 | 385 276 | 566 181 |

Tururisk

Iga tururiski liigi kohta koostatav tundlikkuse analüüs:

47. Intressimäära risk (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on võetud kokku investeerimisrahastu investeeringutest tulenev intressimäära risk.

2007 | 2006 |

Fikseeritud intressimääraga investeeringud | 291 468 | 170 790 |

Ujuva intressimääraga investeeringud | 270 283 | 164 423 |

Kokku | 561 751 | 335 213 |

49. Valuutarisk (ehk vahetuskursi risk) (tuhandetes eurodes)

EUR | USD | CAD | AKV riikide / ÜMTde valuutad | Kokku |

AKTIVA |

Raha ja raha ekvivalendid | 178 097 | 6 675 | - | - | 184 772 |

Tuletisinstrumendid | 24 609 | 670 | - | - | 25 279 |

Laenud ja nõuded | 277 084 | 264 765 | - | 30 681 | 572 530 |

(Likviidsed) finantsinvesteeringud | - |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | 31 697 | 63 906 | 3 397 | 10 363 | 109 363 |

Nõuded rahastajate vastu | 181 183 | 181 183 |

Muu vara | 711 | 2 722 | - | 858 | 4 291 |

Aktiva kokku | 693 381 | 338 738 | 3 397 | 41 902 | 1 077 418 |

KOHUSTUSED |

Tuletisinstrumendid | 841 | - | - | - | 841 |

Ettemakstud tulud | 18 030 | - | - | - | 18 030 |

Võlad kolmandatele isikutele | 131152 | - | - | - | 131 152 |

Muud kohustused | 408 | - | - | 508 | 916 |

Kohustused kokku | 150 431 | - | - | 508 | 150 939 |

Omakapital |

Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks | 830 000 | - | - | - | 830 000 |

Jaotamata kasum | 77 167 | - | - | - | 77 167 |

Õiglase väärtuse reserv | 7 094 | 5 570 | 6 857 | (209) | 19 312 |

Omakapital kokku | 914 261 | 5 570 | 6 857 | (209) | 926 479 |

Valuutapositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga | (371 311) | 333 168 | (3 460) | 41 603 | - |

Valuutapositsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga | (244 924) | 206 935 | 3 797 | 34 192 | - |

KULUKOHUSTUSED |

Väljamaksmata laenud ja omakapitaliinvesteeringud | 573 913 | 183 408 | - | - | 757 321 |

Väljavõetud tagatised | 10 116 | - | - | - | 10 116 |

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED |

Väljavõtmata tagatised | 113 875 | - | - | - | 113 875 |

50. Segmendiinformatsioon

Vastavalt standardile IAS 14 on investeerimisrahastu esmane segment ärisegment ja lisanduv segment geograafiline segment.

Ärisegmentide järgi (tuhandetes eurodes):

Investeerimisrahastu tegevus jaguneb üleilmselt kaheks peamiseks ärisegmendiks:

- Pangandustegevus – see hõlmab projektidesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on toetada eraettevõtete ja äriõiguse alusel tegutsevate riigi osalusega üksuste investeeringuid. Peamised investeerimistooted on laenud, likviidsed omakapitaliinstrumendid ja finantstagatised.

- Hoiukontodega seotud tegevus – see hõlmab ülejäävate likviidsete vahendite investeerimist ja investeerimisrahastu vahetuskursiriski maandamist.

31. detsembri 2007. aasta seisuga | Hoiukontod | Pangandus | Kokku |

Segmentide tulu | 5 365 | 43 638 | 49 003 |

Segmentide kulud | (9 442) | (3 578) | (13 020) |

Majandusaasta kasum | 35 983 |

Segmentide varad | 213 436 | 682 798 | 896 234 |

Segmentide vahel jaotamata varad | 181 184 |

Varad kokku | 1 077 418 |

Segmentide kohustused | 1 241 | 18 546 | 19 787 |

Segmentide vahel jaotamata kohustused | 131 152 |

Kohustused kokku | 150 939 |

Muu segmendiinformatsioon |

Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused | - | 881 312 | 881 312 |

31. detsembri 2006. aasta seisuga | Hoiukontod | Pangandus | Kokku |

Segmentide tulu | 2 098 | 26 084 | 28 182 |

Segmentide kulud | (2 646) | (1 823) | (4 469) |

Majandusaasta kasum | 23 713 |

Segmentide varad | 200 186 | 406 445 | 606 631 |

Segmentide vahel jaotamata varad | 103 913 |

Varad kokku | 710 544 |

Segmentide kohustused | 1 247 | 8 691 | 9 938 |

Segmentide vahel jaotamata kohustused | 134 425 |

Kohustused kokku | 144 363 |

Muu segmendiinformatsioon |

Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused | - | 939 594 | 939 594 |

Geograafiliste segmentide järgi (tuhandetes eurodes):

Investeerimisrahastu tegevus on halduseesmärgil jagatud viie piirkonna vahel.

31. detsembri 2007. aasta seisuga | Tulud (*) | Varad kokku | Kohustused kokku | Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused |

Kariibi meri ja Vaikne ookean | 4 881 | 63 089 | - | 102 658 |

Kesk- ja Ida-Aafrika | 4 560 | 114 401 | 15 837 | 414 592 |

Aafrika ja AKV riikide piirkonnad | 4 253 | 77 923 | - | 163 377 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 16 787 | 216 175 | 707 | 82 803 |

Lääne-Aafrika ja Sahel | 9 631 | 187 602 | 2 003 | 117 882 |

Muud (**) | - | 418 228 | 132 392 | - |

Kokku | 40 112 | 1 077 418 | 150 939 | 881 312 |

31. detsembri 2006. aasta seisuga | Tulud (*) | Varad kokku | Kohustused kokku | Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused |

Kariibi meri ja Vaikne ookean | 4 217 | 42 558 | - | 69 801 |

Kesk- ja Ida-Aafrika | 2 216 | 57 161 | 8 155 | 296 819 |

Aafrika ja AKV riikide piirkonnad | 2 536 | 54 944 | - | 192 882 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 12 990 | 161 006 | 51 | 124 241 |

Lääne-Aafrika ja Sahel | 2 502 | 75 509 | 150 | 255 851 |

Muud (**) | - | 319 366 | 136 007 | - |

Kokku | 24 461 | 710 544 | 144 363 | 939 594 |

(*) Tulude all peetakse silmas investeerimisrahastu põhitegevusest saadud netokasumit (s.t intressid ja samalaadsed tulud, intressitoetused, tulu teenus- ja vahendustasudest (neto), krediidikahjust tulenevad kulud ja finantsinvesteeringute väärtuse langusest tingitud kahjum).

(**) Geograafilise segmendi real „Muud“ kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning investeerimisrahastu raha ja raha ekvivalente.

51. Intressitulu (neto) (tuhandetes eurodes)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

2007 | 2006 |

Raha ja lühiajalised vahendid | 5 755 | 2 098 |

Laenud ja nõuded | 40 192 | 21 556 |

Intressitoetused | 633 | 162 |

Intressid ja samalaadsed tulud kokku | 46 580 | 23 816 |

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

2007 | 2006 |

Pankadele võlgnetavad summad | (441) | - |

Tuletisinstrumendid | (738) | (2 483) |

EÜ-le makstud tasud | (39) | - |

Muud | - | (10) |

Intressid ja samalaadsed kulud kokku | (1 218) | (2 493) |

53. Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) (tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

2007 | 2006 |

Laenud ja nõuded | 1 136 | 4 168 |

Finantstagatised | 260 | 198 |

Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) kokku | 1 396 | 4 366 |

54. Tulu finantstehingutest (neto) (tuhandetes eurodes)

Finantstehingutest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

2007 | 2006 |

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine | 15 965 | 14 057 |

Välisvaluuta | (24 631) | (14 210) |

Dividenditulu finantsinvesteeringutest |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud |

- noteeritud | - | - |

- noteerimata | 24 | - |

Finantsinvesteeringute tulud, millest on maha arvatud nende kulud |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | 637 | (130) |

Tulu finantstehingutest (neto) | (8 005) | (283) |

55. Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida Euroopa Investeerimispank (EIP) investeerimisrahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

2007 | 2006 |

EIP kantud tegelikud kulud | (34 260) | (35 413) |

Tulu rahastu klientidelt võetavatest hindamistasudest | 1 504 | 1 500 |

Üldhalduskulud (neto) | (32 756) | (33 913) |

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsuse kohaselt leppisid liikmesriigid kokku, et nad katavad üheksanda Euroopa Arengufondi esimese viie tegevusaasta jooksul täielikult kõik kulud, mille EIP on investeerimisrahastu haldamisel kandnud.

56. Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes)

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid järgmisi saldosid, mille tähtaeg omandamiskuupäevast alates on alla kolme kuu.

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahenditeks.

2007 | 2006 |

Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud | 23 566 | 69 720 |

Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid | 161 206 | 121 060 |

Raha ja raha ekvivalendid | 184 772 | 190 780 |

57. Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes)

31. detsembri 2007. aasta seisuga | Varad | Kohustused | Nimiväärtus |

Eri valuutade vahetuslepingud | 16 433 | (729) | 114 124 |

Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud | 8 176 | (112) | 137 261 |

Ostutähed | 670 | - | 1 350 |

Kokku | 25 279 | (841) |

31. detsembri 2006. aasta seisuga | Varad | Kohustused | Nimiväärtus |

Eri valuutade vahetuslepingud | 6 165 | (119) | 114 597 |

Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud | 2 427 | - | 86 963 |

Kokku | 8 592 | (119) |

58. Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes)

Üldised laenud | Eelis-laenud | Allutatud laenud | Kokku |

1. jaanuari 2007. aasta seisuga | 96 840 | 129 550 | 108 823 | 335 213 |

Väärtuse langus | - | (2 770) | - | (2 770) |

Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus | (378) | (580) | (64) | (1 022) |

Väljamaksed | 155 013 | 111 242 | 19 773 | 286 028 |

Kapitaliseeritud intressid | 446 | 33 | 6 268 | 6 747 |

Tagasimaksed | (13 310) | (15 405) | (5 499) | (34 214) |

Vahetuskursimuutused | (15 325) | (10 693) | (2 213) | (28 231) |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | 223 286 | 211 377 | 127 088 | 561 751 |

Kogunenud intressitulu | 10 779 |

Laenud ja nõuded 31. detsembri 2007. aasta seisuga | 572 530 |

1. jaanuari 2006. aasta seisuga | 50 314 | 61 279 | 82 416 | 194 009 |

Väärtuse langus | - | (1 693) | - | (1 693) |

Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus | - | (350) | 34 | (316) |

Väljamaksed | 55 467 | 79 375 | 22 162 | 157 004 |

Kapitaliseeritud intressid | - | - | 4 303 | 4 303 |

Tagasimaksed | (3 585) | - | - | (3 585) |

Vahetuskursimuutused | (5 356) | (9 061) | (92) | (14 509) |

31. detsembri 2006. aasta seisuga | 96 840 | 129 550 | 108 823 | 335 213 |

Kogunenud intressitulu | 3 784 |

Laenud ja nõuded 31. detsembri 2006. aasta seisuga | 338 997 |

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli kahe tehingu väärtus langenud kokku 4,4 miljoni euro võrra, millest 1,7 miljonit eurot oli raamatupidamises kirjendatud juba 31. detsembri 2006. aasta seisuga sel kuupäeval kehtinud vahetuskursside alusel.

59. Finantsinvesteeringud

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud (tuhandetes eurodes)

Likviidsed omakapitaliinvesteeringud koosnevad põhiliselt järgnevast:

Likviidsed omakapitaliinvesteeringud | 2007 | 2006 |

1. jaanuari seisuga | 66 449 | 30 886 |

Õiglase väärtuse muutused | 9 315 | 3 554 |

Väärtuse langus | (366) | (130) |

Väljamaksed | 43 143 | 31 965 |

Tulu | (8 248) | (25) |

Vahetuskursimuutused | (930) | 199 |

31. detsembri seisuga | 109 363 | 66 449 |

60. Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu on järgmised:

2007 | 2006 |

Sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud | 148 427 | 70 000 |

Osamaks üldhalduskulude katteks | 32 756 | 33 913 |

Nõuded rahastajate vastu kokku | 181 183 | 103 913 |

61. Muud varad (tuhandetes eurodes)

Põhilised muud varad on järgmised:

2007 | 2006 |

Veel laekumata laenuintressid | 397 | 551 |

Nõuded EIP vastu | 3 386 | 814 |

Finantstagatised | 508 | 448 |

Muud varad kokku | 4 291 | 1 813 |

62. Ettemakstud tulud (tuhandetes eurodes)

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

2007 | 2006 |

Ettemakstud intressitoetused | 17 947 | 7 687 |

Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud | 83 | 221 |

Ettemakstud tulud kokku | 18 030 | 7 908 |

63. Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele on järgmised:

2007 | 2006 |

EIP-le võlgnetavad üldhalduskulud (neto) | 32 756 | 33 913 |

Veel väljamaksmata intressitoetused | 98 396 | 100 512 |

Võlad kolmandatele isikutele kokku | 131 152 | 134 425 |

64. Muud kohustused (tuhandetes eurodes)

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:

2007 | 2006 |

Seoses osamaksude kontoga komisjonile tagasimakstav tasu | 27 | 538 |

EIP-le tagasimakstavad summad | - | 925 |

Finantstagatised | 508 | 448 |

Muud | 381 | - |

Muud kohustused kokku | 916 | 1 911 |

65. Investeerimisrahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriik | Osamaks rahastusse | Intressitoetusteks ettenähtud osamaks | Osamaks kokku | Sissenõutud, kuid veel tasumata (*) |

Austria | 21 995 | 3 180 | 25 175 | 4 505 |

Belgia | 32 536 | 4 704 | 37 240 | 6 664 |

Taani | 17 762 | 2 568 | 20 330 | 3 638 |

Soome | 12 284 | 1 776 | 14 060 | 2 516 |

Prantsusmaa | 201 690 | 29 160 | 230 850 | 41 310 |

Saksamaa | 193 888 | 28 032 | 221 920 | 39 712 |

Kreeka | 10 375 | 1 500 | 11 875 | 2 125 |

Iirimaa | 5 146 | 744 | 5 890 | 1 054 |

Itaalia | 104 082 | 15 048 | 119 130 | 21 318 |

Luksemburg | 2 407 | 348 | 2 755 | 493 |

Madalmaad | 43 326 | 6 264 | 49 590 | 8 874 |

Portugal | 8 051 | 1 164 | 9 215 | 1 649 |

Hispaania | 48 472 | 7 008 | 55 480 | 9 928 |

Rootsi | 22 659 | 3 276 | 25 935 | 4 641 |

Ühendkuningriik | 105 327 | 15 228 | 120 555 | - |

Kokku | 830 000 | 120 000 | 950 000 | 148 427 |

(*) 20. detsembril 2007 määras nõukogu kindlaks, kui suure osamaksu iga liikmesriik peab 21. jaanuariks 2008 tasuma.

66. Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused (tuhandetes eurodes)

2007 | 2006 |

Kulukohustused |

Väljamaksmata laenud | 669 117 | 779 241 |

Väljamaksmata omakapitaliinvesteeringutega seotud kulukohustused | 88 204 | 88 552 |

Väljavõetud tagatised | 10 116 | 7 925 |

Tingimuslikud kohustused |

Väljavõtmata tagatised | 113 875 | 63 876 |

Kokku | 881 312 | 939 594 |

67. Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2007. aasta raamatupidamisaruande korrigeerimist.

Korralduskomitee ettepanekul vaatas direktorite nõukogu käesoleva raamatupidamise aastaaruande 11. märtsil 2008 läbi ja otsustas esitada selle juhatajate nõukogule, et viimane aruande 3. juuni 2008. aasta istungil heaks kiidaks.

4. LIIDE: OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]

[1] EÜT L 320, 6.12.2007 lk 31-32.

[2] EÜT L 83, 1.4.2003 lk 1-31.

[3] Sh suletud kuuenda EAFi 2006. majandusaasta tulem (10 miljonit eurot).

[4] EÜT L 83, 1.4.2003 lk 1-31.

[5] EÜT L 266, 21.9.1991, lk 1.

[6] EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53–70.

[7] EÜT L 156, 29.5.1998 lk 3–106.

[8] KOM(2008)224

[9] ELT L 198, 6.8.2003 lk 8.

[10] Seitsmenda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EMÜ konventsiooni kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 229, 17.8.1991), kaheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 156, 29.5.1998) ning üheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe Cotonou lepingu kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 317, 15.12.2000).

[11] Nõukogu otsus 2004/289/EÜ ning AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsused 6/2005 ja 7/2005.

[12] Ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsus nr 2/2007 AKV-EÜ ministrite nõukogus vastu võetava ühenduse seisukoha kohta, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist Aafrika rahutagamisvahendi eesmärkide toetamiseks.

[13] Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega 3/2000 kinnitatud 410,926 miljonit eurot. Komisjoni otsusega PE/410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli alusel kavandatavate siseriiklike sihtprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.

[14] Cotonou lepingu I lisa lõige 5.

[15] Nõukogu otsus 2005/446/EÜ, 30.5.2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 19).

[16] Cotonou lepingu lisa 1a lõige 1 ja lisa 1b (2. finantsprotokoll (nüüd mitmeaastane finantsraamistik)).

[17] Intressitoetused

[18] Intressitoetused

[19] Nõukogu otsus 2005/446/EÜ, 30. mai 2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 19-20). Vt punkt 1.1.