52008DC0433

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.7.2008

KOM(2008) 433 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Keskkonnahoidlik transport {SEK(2008) 2206}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Keskkonnahoidlik transport(EMPs kohaldatav tekst)

1. Sissejuhatus

Liikuvus on meie elukvaliteedi ja ELi konkurentsivõime jaoks määrava tähtsusega. See on majanduse alus, mis seob tootmisahela eri etappe, võimaldab teenindussektoril klientideni jõuda ning on ka ise märkimisväärne tööandja. Seega on liikuvusel ELi Lissaboni arengu ja tööhõive strateegia eesmärkide saavutamisel põhiroll. Liikuvuse tähtsust lisab veelgi sektori kiire kasv: aastatel 1995–2005 kasvas kauba- ja reisijatevedu ELis vastavalt 31,3 % ja 17,7 % ning hinnangute kohaselt see kasv jätkub.

Kuid oma mõjude tõttu tekitab liikuvus ühiskonnale ka kulusid . Transpordist tulenev heide ohustab meie tervist, halvendab meie kohaliku keskkonna kvaliteeti ning põhjustab olulisel ja üha kasvaval määral kliimamuutusi. Maanteetranspordist tulenevad süsinikdioksiidi heitkogused on 30 % suuremad kui 1990. aastal ja transport on ainus majandussektor, mille puhul ennustatakse tulevikus heitkoguste kasvu. Müra ja liiklusummikud on paljude kodanike igapäevased häirivad kaaslased ning liiklusõnnetustes hukkub igal aastal palju inimesi.

„Säästev liikuvus”, mis tähendab liikuvuse lahutamist selle kahjulikest mõjudest, on olnud aastaid ELi transpordipoliitika keskmes. Komisjon osutas oma 2006. aasta kokkuvõttes[1] 2001. aasta valge raamatu kohta vajadusele kasutada säästva liikuvuse saavutamiseks mitmesuguseid poliitilisi vahendeid, alates majandushoobadest ja reguleerivatest meetmetest kuni infrastruktuuri investeeringute ja uute tehnoloogiateni.

Õigete hindade kehtestamine on määrava tähtsusega. Transpordikasutajad maksavad juba märkimisväärse summa, kuid nende poolt makstaval hinnal ei ole sageli erilist seost tegelike kuludega, mida nende valikud ühiskonnale tekitavad. Seega ei ole neil motivatsiooni odavama toimimisviisi omaksvõtmiseks. Maksusüsteemi arukamaks muutmise teel[2] võivad majandushoovad (maksud, tasud või heitkogustega kauplemise süsteemid) innustada transpordikasutajaid kasutama keskkonnahoidlikumaid sõidukeid või transpordiliike (sealhulgas jalgsi käimine ja jalgrattasõit), kasutama vähem ülekoormatud infrastruktuuri või reisima eri aegadel. Kõnealused vahendid on tõhus viis liikuvuse säästvaks muutmisel.

Hinnasignaalid on veelgi tõhusamad, kui turg pakub reaalseid alternatiive, keskkonnahoidlikumaid sõidukeid mõistliku hinnaga või asjakohast teenindustaset muu transpordiliigi puhul. Selliseid alternatiive ei ole alati olemas, eelkõige juhul, kui infrastruktuuri ning uurimis- ja arendustegevusse ei ole turuprobleemide tõttu piisavalt investeeritud. Seetõttu on vaja ka muid, täiendavaid poliitilisi meetmeid, sealhulgas õigusnorme. Need meetmed ei peaks keskenduma ainult ühele spetsiifilisele tehnoloogilisele lähenemisviisile või lahendusele ega ka sellist lähenemisviisi või lahendust soosima.

Komisjon esitab seetõttu kahte eri liiki algatusi, et kahekordistada oma jõupingutusi transpordi keskkonnahoidlikumaks ja säästvamaks muutmisel. Esimest liiki algatus on õigete hindade kehtestamine, mida tehakse transpordi väliskulude sisestamise kaudu. Komisjoni strateegia on toimida igale mõjule ja transpordiliigile vastaval viisil, arvestades et EL on selles valdkonnas juba tööd alustanud. Energia maksustamist käsitlevad ELi eeskirjad ja komisjoni ettepanekud lisada lennundussektor ELi heitkogustega kauplemise süsteemi on selle strateegia olulised esimesed sammud. Teist liiki algatus on täiendavate meetmete kogum, mis hõlmab reguleerivaid vahendeid, infrastruktuurimeetmeid ning uurimis- ja arendustegevuse meetmeid. Ka selles valdkonnas on võetud hulgaliselt ELi meetmeid, millele jõupingutused võivad tugineda.

Käesolev teatis algab säästva transpordi valdkonnas võetud ja kavandatud ELi meetmete kokkuvõttega. Need meetmed täiendavad nii praegu kui ka tulevikus liikmesriikide tegevust, mis on oluline element säästva liikuvuse saavutamisel. Seejärel kirjeldatakse teatises kahte asjakohast algatust, mis käsitlevad transpordi väliskulude sisestamist – üldstrateegia ja ettepanek vaadata läbi direktiiv raskete kaubaveokite suhtes kohaldatava infrastruktuuri kasutusmaksu kohta. Lõpetuseks esitatakse teatises teine asjakohane teatis raudteemüra vähendamise kohta ning täiendavad algatused, mille komisjon kavatseb käivitada lähikuudel.

Kõik need algatused on praeguses poliitilises kontekstis eriti olulised. Nii Euroopa Parlament[3] kui ka Euroopa Ülemkogu[4] on hiljuti rõhutanud säästva transpordipoliitika tähtsust eelkõige võitluses kliimamuutustega. Transport peab selgelt kaasa aitama Euroopa Ülemkogu 2007. aastal seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele. Eesmärgid on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20 % (rahvusvahelise kokkuleppe raames 30 %), taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamine 20 %-ni ja energiatarbimise vähendamine 20 % ning seda kõike 2020. aastaks.

2. Tuginedes juba võetud meetmetele

Lisatud keskkonnahoidliku transpordi ülevaade osutab, et EL on juba võtnud mitmeid meetmeid kõikide transpordiliikidega seoses ning paljudes eri poliitikavaldkondades teadus- ja arendustegevusest energiapoliitikani ning transpordist keskkonnapoliitikani. Meetmete tõhusus sõltub täielikult nende rakendamisest. Meetmed on rühmitatud vastavalt nende peamisele negatiivsele mõjule, nagu kliimamuutused, kohalik saaste, mürasaaste, liiklusummikud ja õnnetused. Iga mõju käsitleva algatuse kokkuvõte on esitatud allpool.

2.1. Kliimamuutused

Kliimamuutused on praegu prioriteetne keskkonnaprobleem ning komisjon on teinud hiljaaegu ettepaneku seda käsitlevate eriti oluliste ELi meetmete kohta, mis ootavad nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiitu. Ettepanek hõlmab meetmeid uute autode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, lennunduse lisamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, diferentseeritud aastaste liiklus- ja autoregistreerimismaksude kohaldamiseks vastavalt autode süsinikdioksiidi heitkogustele ning selle tagamiseks, et kõik ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata transpordivahendid aitavad saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklikku eesmärki.

Liikmesriigid peaksid saavutama eesmärgid, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurenemist maanteetranspordis, ning komisjon tegi hiljaaegu ettepaneku muuta 10 %-lise suurendamise eesmärk siduvaks. Komisjon on teinud ka ettepaneku, et kütusetarnijad peaksid vähendama kütuse olelusringi jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 10 %. Mootorikütuste jaoks kehtestatakse ELi eeskirjadega maksu alammäär, millest enamik lennundus- ja merendusalastest kasutusviisidest on siiski vabastatud, kuigi liikmesriigid võivad kõnealuste vabastuste puhul piirduda ka üksnes rahvusvahelise transpordiga.

Lisaks on kehtestatud ELi erinõuded mõnedele maanteesõidukitele seoses varustusega, nagu kliimaseadmed. Komisjon töötab välja käiguvahetuse näidikuid käsitlevaid algatusi ning tegi hiljaaegu ettepaneku rehvirõhu seiret hõlmava raamistiku kohta.

2.2. Kohalik saaste

EL on kohaliku saaste probleemiga tegelemisel juba nii mõndagi saavutanud, kuid teha on siiski veel palju. Ühtse turu raames on välja töötatud õhusaaste piiramise meetmed, mis varieeruvad transpordiliigiti märkimisväärselt, kuid mis keskenduvad uutelt sõidukitelt, laevadelt või lõbusõidulaevadelt pärineva heite piiramisele (euronormid). Ühtlasi on kehtestatud teatavate saasteainete maksimummäärad kütustes, nagu väävlisisaldus laevakütuses ja tinasisaldus bensiinis, ning eeskirjad heite vähendamiseks kütuse ladustamisel ja turustamisel.

Veetranspordi puhul on kehtestatud nõuded veereostuse piiramiseks. Kõiki transpordiliike hõlmavad üldised õigusaktid, millega nähakse ette, kus ja kuidas võib jäätmeid kõrvaldada, ning teatavate maanteesõidukite ja nende osade (nt rehvid, akud) jaoks on kehtestatud erinõuded.

Sõidukihangetega seoses on komisjon teinud hiljaaegu ettepaneku,[5] et sõiduautode, kaubikute, busside ja veoautode riigihangete puhul tuleks kasutada metoodikat, milles võetakse arvesse energiatarbimise ning süsinikdioksiidi ja saasteainete heitkogustega seotud kulusid sõiduki kasutusea jooksul. Enamiku uute transpordiinfrastruktuurialaste hangete suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamise eeskirju ja mõnel juhul ka looduskaitsealaseid eeskirju.

2.3. Mürasaaste

ELi mürasaaste piiramise meetmed on keskendunud müra hindamise üldise raamistiku loomisele ning kõikidelt uutelt motoriseeritud maismaatranspordiliikidelt tuleneva müra vähendamisele ühtse turu raames[6]. Ka õhusõidukite müra on piiratud ning teatavatel ELi lennuväljadel võidakse kehtestada veelgi rangemad piirangud. Samuti tuleb lennuväljade, suurte linnade (sealhulgas nende sadamate), tiheda liiklusega raudteede ja maanteede müra kaardistada ning võtta vajaduse korral meetmeid selle vähendamiseks. Rehvimüra suhtes on samuti kehtestatud piirangud, mida hakatakse 2009. aastal varurehvide suhtes kohaldama.

2.4. Liiklusummikud

ELi meetmed on aidanud rahastada infrastruktuuri läbilaskevõime suurenemist ja mitmekesistumist ning ELi poliitika eesmärgiks on kasutada transpordiks vähem ülekoormatud transpordiliike ning töötada samal ajal välja ühine maksustamiskava. Kehtivate meetmetega nähakse rasketele kaubaveokitele ette infrastruktuuri kasutusmaks ning kehtestatakse erinõuded raudteeinfrastruktuuri jaoks. Lisaks tegi komisjon hiljaaegu lennujaamamakse käsitleva ettepaneku. Raudtee-, sisevee- ja meretransport saavad suurema osa üleeuroopaliste võrkude ja Marco Polo programmi raames jagatavatest, infrastruktuuri pakkumiseks vajalikest rahalistest vahenditest, mille peamine eesmärk on edendada üleminekut maanteetranspordilt muudele transpordiliikidele. Lennundus- ja raudteesektoris on võetud meetmed, mille eesmärk on suurendada infrastruktuuri tõhusust ning maanteesektoris jätkub töö tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas. Kõik sektorid saavad kasu Galileo programmi pakutavatest võimalustest laevastiku haldamiseks, transpordiliinide optimeerimiseks ummikute vältimise eesmärgil ja õnnetuste ennetamiseks.

2.5. Õnnetused

Ohutus on olnud algusest peale ELi transpordipoliitika üks põhiküsimusi. Uute maanteesõidukite jaoks on kehtestatud hulgaliselt mitmesuguseid ELi ohutusnõudeid, lisaks on sätestatud nõuded juhiloa saamiseks, busside kiiruse piiramiseks ning sõidukite ja infrastruktuuri tehnoseisundi tagamiseks. Ka raudtee- ja siseveesektoris on võetud eri ohutusmeetmeid, mis hõlmavad nii veeremit kui ka laevu. Raudteesektoris on võetud ka infrastruktuuri ja organisatsioone käsitlevaid meetmeid. Meretranspordisektoris on võetud arvukalt meetmeid ohutuse suurendamiseks, laevade, reisijate ja meeskonnaliikmetega seotud õnnetuste vältimiseks ning õnnetuste keskkonnamõju vähendamiseks. Kõnealuseid eesmärke toetavad kontrollid. Lennundussektoris hõlmavad ohutusmeetmed õhusõiduki konstruktsiooni, hooldust ja kasutust ning personalile litsentside andmist. Lennundus-, raudtee- ja meretranspordisektoris on kehtestatud nõuded õnnetuste uurimise ning asjakohase aruandluse kohta.

3. Hinnad tuleb õigeks saada…

Olemasolevate poliitiliste vahendite kasutamine on äärmiselt oluline, et muuta transport säästvamaks ning käsitleda transpordi viit negatiivset mõju. Nagu eespool osutatud, on õigete hindade kehtestamine üks olulisi viise kõnealuse eesmärgi saavutamisel ning see on komisjoni lähenemisviisi keskne osa. Komisjon esitab eesmärgi saavutamiseks koos käesoleva teatisega kaks algatust: teatis transpordi väliskulude sisestamise kohta ja ettepanek vaadata läbi olemasolev direktiiv, milles käsitletakse rasketele kaubaveokitele infrastruktuuri kasutusmaksu kehtestamist.

3.1. Transpordi väliskulude sisestamine

Käesoleva teatis ja selle lisad sisaldavad kaht elementi. Esimene on transpordi väliskulude hindamise ühine raamistik. See põhineb komisjoni rahastatud töö tulemustel, mille eesmärk oli vaadata läbi parimad tavad, soovitada metoodikat ja koostada käsiraamat, milles sisalduvaid kontrollväärtusi võib kasutada väliskulude arvutamiseks. Teatises antakse suunised nende kontrollväärtuste kasutamiseks väliskulude arvutamisel.

Teatise teine element on strateegia, millega nähakse ette, kuidas saab väliskulusid kõikide transpordiliikide puhul sisestada. Sel viisil vastab strateegia raskete kaubaveokite maksustamist käsitleva direktiivi[7] nõuetele. Strateegias võetakse arvesse, et teatavate mõjude, nagu müra ja ummikud, puhul erinevad transpordikasutajate poolt ühiskonnale tekitatud kulud vastavalt kohale, ajale ja asjaomasele transpordiliigile, samal ajal kui muude mõjude, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, puhul see nii ei ole. Seepärast on strateegia nii transpordiliigi- kui ka mõjupõhine.

Komisjon on aastaid rõhutanud majandushoobade tähtsust oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel. Jõupingutused transpordi väliskulude sisestamiseks moodustasid peamise osa 2001. aasta transpordipoliitika valgest raamatust ja selle 2006. aasta vahekokkuvõttest. EL on juba alustanud nende väliskulude sisestamist, kehtestades eespool osutatud eeskirjad mootorikütuse maksustamise kohta. Sama eesmärki teenivad ka komisjoni ettepanekud lisada lennundussektor ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning arvestada autode süsinikdioksiidi heitkoguseid aastaste liiklus- ja autoregistreerimismaksude määramisel. Kõnealune strateegia põhineb osutatud algatustel.

Maanteesektoris võetakse strateegia raames vahetud meetmed, mis võimaldavad tõhusamat sisestamist, ettepanekuga rasketele kaubaveokitele infrastruktuuri kasutusmaksu kehtestamise kohta (vt punkt 3.2). Subsidiaarsuse põhimõtte tõttu ei hõlma meetmed eratransporti, kuid komisjon julgustab liikmesriike rakendama maksustamissüsteemi kõikjal maanteetranspordis ja mitte ainult raskete kaubaveokite suhtes, kuna see oleks stiimul kõikidele maanteekasutajatele, et nad muudaksid oma käitumismalle ning suurendaksid sellega märkimisväärset positiivset mõju.

Raudteesektoris tooks ettepanek raskete kaubaveokite väliskulude sisestamise kohta samuti kaasa positiivse mõju, pakkudes sektoris edasisi võimalusi väliskulude sisestamiseks, eeldusel, et seda tehakse ka teiste transpordiliikide puhul.

Strateegias visandatakse ka edasised sammud teiste transpordiliikide puhul. Siseveeteede puhul nähakse ette sektori kõigi väliskulude sisestamine ning meretranspordi puhul, kus kulude sisestamisega ei ole veel alustatud, tehakse komisjonile ülesandeks võtta meetmed 2009. aastal, juhul kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ei ole saavutanud selleks ajaks kokkulepet konkreetsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mille suunas EL aktiivselt pürgib. Komisjoni tegevus võib hõlmata ka sektori lisamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Meretranspordi valdkonnas töötatakse strateegia välja kooskõlas uue Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikaga[8].

Samas esitatakse strateegias valdkondadevaheline kulude sisestamise meede, mis viiakse ellu 2008. aasta lõpus: energia maksustamise direktiivi läbivaatamine. Sellega tagatakse, et energia maksustamine täiendab tõhusamalt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning peegeldab paremini ELi eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste, energia ja õhu kvaliteediga.

Strateegiat hinnatakse 2013. aastal.

3.2. Teede maksustamine

Maanteetransport tekitab suurema osa transpordi väliskuludest ja seega on õigete hindade kehtestamine selles valdkonnas eriti pakiline. Raskete kaubaveokite maksustamist käsitleva direktiivi läbivaatamine eesmärgiga innustada liikmesriike rakendama diferentseeritud maksustamissüsteeme parandab autokaubavedude tõhusust ja keskkonnategevuse tulemuslikkust, mis eriti oluline, arvestades selle transpordiliigi märkimisväärset osakaalu liikluses ja heite tekitamises.

Praegu takistab direktiiv liikmesriikidel tõhusalt kasutada oma teemaksude süsteeme või väljatöötatavaid süsteeme. Käesoleval hetkel ei saa makse väliskulude põhjal arvutada ega varieerida. See tähendab, et liikmesriigid ei saa pakkuda käitlejatele piisavalt stiimuleid oma autopargi uuendamiseks keskkonnasõbralikumate sõidukite abil ega marsruudi kavandamise ja logistika kohandamiseks, et muuta neid säästvamaks.

Ettepanekuga antaks liikmesriikidele raamistik maksude paremaks varieerimiseks[9] vastavalt kohalikule saastele (õhk ja müra)[10] ning ummikutele, mida asjaomane sõiduk oma kasutusea jooksul põhjustab. Ummikute vähendamine aitab samuti oluliselt kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele.

Selleks et tagada, et teemaksud oleksid vastavuses tegeliku tekitatud keskkonnakahju ja ummikutega ning et siseturg töötaks tõrgeteta, teeb komisjon ettepaneku kasutada väliskulude arvutamisel ühist ja läbipaistvat meetodit. Direktiiviga tagataks ühtlasi, et süsteemi võimalikud tulud suunatakse transpordi ja ummikute keskkonnamõjude vähendamisse[11] ning et pärast üleminekuperioodi nõutakse maksud sisse elektrooniliste süsteemide abil.

4. Täiendavate meetmete võtmine

Nagu eespool osutatud, vajatakse transpordi negatiivsete mõjude käsitlemiseks nii õigete hindade kehtestamist kui ka täiendavaid meetmeid. See on vajalik, kuna väliskulude sisestamist käsitleva teatise strateegiaosa kohaselt ei pruugi mõne toote ja teenuse, nagu transpordi hinnad viia käitumismallide muutumiseni (st nõudlus on suhteliselt jäik). Seepärast on täiendavate meetmete võtmine hädavajalik. Komisjon esitab seetõttu käesoleva teatisega samal ajal ka teatise olemasolevatest vagunitest tuleneva raudteemüra vähendamise kohta ning võtab järgmise 18 kuu jooksul lisameetmeid, mis on suunatud eri transpordiliikidele ja mõjudele. Meetmeid kirjeldatakse allpool.

4.1. Raudteemüra vähendamine

Hinnangute kohaselt puutub 10 % ELi elanikkonnast kokku kõrge raudteemüratasemega, mis on üks peamisi sektori edasist kasvu piiravatest teguritest. Müra vähendamisel ei ole positiivne mõju ainult iseenesest, vaid see aitab ühtlasi teha raudteetranspordi ja -infrastruktuuri arengut avalikkusele vastuvõetavamaks. Kui selle tulemusena saab raudteeinfrastruktuuri lihtsamalt laiendada ja paindlikumalt kasutada, peaks see omakorda aitama suunata reisijaid ja kaubavedu maanteedelt raudteele, vähendades seega transpordisektori ühiskondlikku üldmõju.

Kuna ELi eeskirjad piiravad juba uue veeremi mürataset, keskendutakse käesolevas teatises olemasolevatele vagunitele ja esitatakse meetmed kõnealuste vagunite varustamiseks vähe müra tekitavate piduritega. Strateegia hõlmab mürataseme ülemmäärasid, vabatahtlike kohustuste võtmist ja majanduslikke stiimuleid pakkuvaid õigusakte.

Komisjon teeb ettepaneku õigusaktide kohta 2008. aastal, et tagada rööbasteedele juurdepääsu tasusid käsitlevate eeskirjade kohandamise kaudu maksusüsteemide ühtlustamine kogu Euroopas. Vaiksemate vagunite maks on väiksem kui mürarikkamatel, et võimaldada vajalike investeeringute tagasimaksmist. Vähe müra tekitavate pidurite paigaldamine peaks olema lõpetatud 2015. aastal. Pärast moderniseerimist tuleks järelejäänud mürarikastele vagunitele kehtestada kõrgemad maksud ning liikmesriigid sätestaksid soovi korral mürataseme ülemmäärad, et piirata üldist mürataset teataval raudteelõigul. Sel viisil stimuleeritakse vähem müra tekitavate vagunite kasutamist.

Rakendamise kiirendamiseks õhutab komisjon võtma vabatahtlikke kohustusi, et anda vaguniomanikele hinnasignaale enne seadusega ettenähtud tähtaegu.

4.2. Järgmise 18 kuu jooksul võetavad meetmed

4.2.1. Kliimamuutused

Kuna kliimamuutused on tõenäoliselt ELi ja transpordi jaoks esmatähtis probleem, teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, mis lähevad kaugemale eespool osutatud väliskulude sisestamisega seotud meetmetest. Lennundussektoris tehakse ettepanek lennundusest tulenevate lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguseid käsitleva õigusakti kohta ning maanteesektoris teeb komisjon 2008. aasta lõpuks ettepaneku uutest kaubikutest tulenevate süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise, rehvide märgistamise süsteemi ja kehtiva autode märgistamise direktiivi läbivaatamise kohta.

4.2.2. Kohalik saaste

Kohaliku ja piirkondliku saastega võitlemiseks on võetud juba mitmed ELi meetmed, nii et uued algatused keskenduvad nende tugevdamisele ja täiendamisele.

Kuna lenduvad orgaanilised ühendid aitavad märkimisväärselt kaasa sudu tekkele, on oluline piirata nende eraldumist sõiduautode tankimisel bensiinijaamades. Komisjon teeb selle saavutamiseks ettepaneku asjakohase õigusakti kohta. Eespool osutatud ettepanek lennundusest tulenevate lämmastikoksiidide heitkoguste kohta peaks samuti kaasa aitama kohaliku õhusaaste vähendamisele.

Vedelkütuste väävlisisalduse jätkuvat vähendamist peetakse kulutasuvaks viisiks õhusaasteainete heitkoguste piiramisel. Selle saavutamiseks teeb komisjon 2009. aastal ettepaneku, milles võetakse arvesse Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis hiljaaegu tehtud edusamme kõnealuses küsimuses ja mis hõlmab meretranspordis kasutatavaid kütuseid.

4.2.3. Müra

Kuna müra tekitab üha rohkem probleeme, mõjutab tervist[12] ning takistab transpordiinfrastruktuuri täiustamist, leiab komisjon, et on väga oluline jätkata jõupingutusi transpordist tuleneva müra vähendamiseks. Lisaks raudteemüra käsitlevale ettepanekule (vt punkt 4.1) võib komisjon võtta täiendavaid meetmeid müra piiramiseks ELi lennuväljadel, vaadates läbi kehtiva õhusõidukite müra käsitleva direktiivi. 2009. aastal teeb komisjon ettepaneku ka keskkonnamüra käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta.

4.2.4. Liiklusummikud

Kuna liiklusummikute kulud moodustavad hinnangute kohaselt ligikaudu 1,1 % ELi SKTst aastas, peab komisjon nende ohjeldamist oma prioriteediks. Väliskulude sisestamine maanteede arukate maksustamissüsteemide abil on põhiviis probleemi käsitlemiseks ning ettepanek vaadata läbi direktiiv rasketele kaubaveokitele infrastruktuuri kasutusmaksu kehtestamise kohta on maanteesektoris ELi peamine töövahend. Lisaks sellele annab komisjon üleeuroopaliste võrkude programmi raames rahalisi vahendeid elektrooniliste teemaksusüsteemidega seotud tegevusteks, juhul kui teemaksusüsteemi on ühiselt rakendanud vähemalt kaks liikmesriiki. Komisjon selgitab ühtlasi, millises ulatuses ja millistel tingimustel võib kasutada sõidukitesse paigaldatud koostalitlusvõimelisi teemaksuseadmeid.

Lennundussektoris on ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide paketi eesmärk suurendada Euroopa õhuruumi läbilaskevõimet kolm korda, vähendades samal ajal õhusaasteainete heitkoguseid lennu kohta kuni 10 %.

4.2.5. Valdkondadevahelised meetmed

Komisjon kavandab ka meetmeid, mis mõjutavad positiivselt mitmeid negatiivseid mõjusid, eelkõige raudtee- ja siseveesektoris, mis pakuvad alternatiivi maanteetranspordile. Raudteesektoris esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud raudtee-kaubaveo kohta ja infrastruktuuri maksustamist käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta (mis hõlmab punktis 4.1 osutatud muudatusi).

Linnalist liikumiskeskkonda käsitlevas tegevuskavas käsitletakse kõiki viit negatiivset mõju ning tehakse ettepanek selge ELi tasandi lisandväärtusega meetmete kohta, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet. Selles eristatakse meetmeid, mida saab võtta lühikese aja jooksul, ning neid, mida saab võtta keskmise või pika ajavahemiku jooksul.

Rohelises raamatus üleeuroopaliste transpordivõrkude kohta vaadeldakse praegusi poliitikasuundi, tuuakse välja nendega seonduvad õppetunnid ning kaalutakse, kuidas kõnealust poliitikat tulevastel aastatel kõige paremini edasi arendada. Ühtlasi tuleb tugevdada võrgustike säästva arengu mõõdet ning kaaluda, kuidas need saaksid kliimamuutustega võitlemisele kõige paremini kaasa aidata.

Maanteeliikluse arukaid transpordisüsteeme käsitlevas tegevuskavas, millega kaasneb seadusandlik algatus, sätestatakse ühine lähenemisviis olemasolevate tehnoloogiate turuleviimiseks ja kasutamiseks. Selle abil määratletakse peamised Euroopa-ülesed arukate transpordisüsteemide rakendused, töötatakse välja nende ärimudel, korraldatakse vajalikku uurimis- ja valideerimistegevust ning hallatakse nende rakendamist maanteede haldajate, tööstuse, teenuseosutajate ja teekasutajate poolt kogu Euroopas. Kõnealused tehnoloogiad aitavad vähendada liiklusummikuid ning suurendavad samas ohutust ja kütuse säästlikkust, võimaldades lastisaatjatel ja reisijatel oma reise liiklusummikute vältimiseks kavandada ning andes ametiasutustele võimaluse suunata liiklust eemale piirkondadest, kus see tekitaks märkimisväärselt kohalikku õhusaastet. Lisaks tähendab olemasoleva infrastruktuuri tõhusam kasutamine seda, et vajatakse vähem uut infrastruktuuri ning välditakse seega elupaikade killustumist ja pinnase katmist. Kavasse kuulub ka tulevaste Galileo rakenduste kasutamine.

5. Järeldused

Säästva liikuvuse saavutamine nõuab lisaks komisjonile ka kõikide sidusrühmade jõupingutusi. Käesoleva teatisega kaasnevad kolm uut algatust (teatised transpordi väliskulude sisestamise, raudteemüra vähendamise ja rasketele kaubaveokitele infrastruktuuri kasutusmaksu kehtestamist käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta) ning muud selles esitatud meetmed on uus panus, millega komisjon püüab probleemi lahendada, kuid meetmete tõhususe suurendamiseks on vajalik kõikide sidusrühmade kooskõlastatud tegevus.

Käesoleva teatisega kaasnevad kolm uut meedet põhinevad paljudel olemasolevatel algatustel, mis on kirjeldatud lisatud ülevaates, ning nende abil püütakse teha edusamme lühikese ja keskpika ajavahemiku jooksul. Komisjonil on siiski ka plaane pikemaks ajaks. 2009. aastal esitab komisjon aruande transpordipoliitika arengu pikaajaliste tulevikustsenaariumide kohta järgneval 20–40 aastal ning alustab komisjonisisest mõttevahetust 2010. aastal kehtivuse kaotava transpordipoliitika valge raamatu järelmeetmete kohta. On selge, et kui töötatakse välja tulevikupoliitikat, tuleb üksikasjalikult kaaluda mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas reageerida Kyoto protokolli võimalikele järelmeetmetele pärast 2012. aastat ja kasutada ära Galileo pakutavaid arvukaid võimalusi.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles esitatud lähenemisviisi toetama.

[1] KOM(2006) 314.

[2] Näiteks nii, et ummikumaksud vastaksid teatavale kohale ja kellaajale.

[3] Resolutsioon, 11.3.2008, Euroopa säästva transpordipoliitika kohta, võttes arvesse Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat – referent: hr Albertini.

[4] 2008. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu.

[5] KOM(2007) 817.

[6] Sealhulgas näiteks raudteevõrgustiku koostalitlusvõime tehnilised kirjeldused.

[7] Direktiiv 2006/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest.

[8] KOM(2007) 575. Kõnealune poliitika hõlmab mitmeid ettepanekuid, milles käsitletakse meretranspordi säästvuse (keskkonnahoidlikkuse) parandamist. Täpsema ülevaate saamiseks vaata komisjoni talituste töödokumendi SEK(2008) 2206 osa 4. Dokumendis antakse ülevaade keskkonnahoidliku transpordi kohta.

[9] Kehtiva direktiiviga on lubatud teemaksude piiratud diferentseerimine, kui maksuga kaetakse üksnes infrastruktuurikulud ja kui täidetakse teatavaid tingimusi, näiteks seda, et maksudest ei teki lisatulu.

[10] Süsinikdioksiidi heitkogustest tulenevaid kulusid käsitletakse kütusemaksude abil osana energia maksustamise direktiivi läbivaatamisest.

[11] Näiteks alternatiivne infrastruktuur, liikluskorraldus ja uurimistegevus.

[12] Vt näiteks lennuväljamüra kohta KOM(2008) 66.