19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/56

—

kutsub üles mitte käsitlema kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi partnerluse kontekstis samas kategoorias kodanikuühiskonna ning majandus- ja sotsiaalpartneritega;

—

juhib tähelepanu sellele, et puudub üldine Euroopa metoodika selliste partnerluste algatamiseks, mis puudutavad ruumilise planeerimise valdkonna programm- ja kavandamisdokumentide ettevalmistamist, rakendamist, seiret ja hindamist. Sellest lähtuvalt on võimatu faktiliselt hinnata, kas partnerluse põhimõtet on järgitud tõeliselt, mitte vaid vormi täiteks, ning hinnata selle tegelikku mõju;

—

soovitab, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon hindaksid võimalusi kasutada liikmesriikide valitsuste ja/või piirkondlike omavalitsuste suutlikkust jälgida tegevuskavade rakendamist ning struktuurifondi ja ühtekuuluvusfondi kasutamist kulutuste ja saavutatud tulemuste kontrollimiseks. See aitaks nii lihtsustada menetlusi kui ka vähendada kulusid;

—

on veendumusel, et komiteele tuleks anda suurem roll ELi poliitika ettevalmistamisel, elluviimisel ja seirel, aktiivselt kaasates komitee liikmed kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvide esindajad kohaliku ja piirkondliku tasandi dialoogi avalike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

—

võtab endale kohustuse kavandada ja ellu viia algatusi, tutvustamaks häid tavasid partnerluse kasutamisel kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riigiülese poliitika prioriteetide seadmisel liikmesriikides.

Raportöör

:

Vladimir KISSIOV (BG/EPP), Sofia linnavolikogu liige

1.

toetab täiel määral algatust uurida ja analüüsida partnerlust seoses riikliku, piirkondliku, kohaliku tasandi valitsemisega ja projektide kavandamisega regionaalpoliitika valdkonnas territoriaalse arengu programm- ja kavandamisdokumentide ettevalmistamisel ja rakendamisel;

2.

tervitab liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jõupingutusi luua ja järjekindlalt kasutusele võtta riigi-, piirkondlike ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna esindajate partnerlust, samuti sotsiaalpartnerite ja äriringkondade partnerlust piirkonnaplaneerimise ja piirkondliku arengu poliitika programmdokumentide ettevalmistamisel ja rakendamisel;

3.

tervitab eriti seda, et liikmesriikide valitsused teevad jõupingutusi dialoogi edendamiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega territoriaalse arengu eesmärkide, prioriteetide ja vahendite ning nende rakendamise määratlemisel Euroopa ja liikmesriikide poliitika kontekstis;

4.

rõhutab linnade ja piirkondade juhtivat rolli strateegiadokumentide ettevalmistamisel, programmi rakendamisel ja seires ning ELi poliitika rakendamisel;

5.

kutsub jätkuvalt üles mitte käsitlema kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi partnerluse kontekstis samas kategoorias kodanikuühiskonna ning majandus- ja sotsiaalpartneritega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valitud organid, kes vastutavad otseselt ELi kodanike ees. Ka partnerlus liikmesriikide ametiasutuste, Euroopa institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel on kvaliteedi poolest teisel tasandil kui muude vormide partnerlused. Kodanike poolt valitud ja riiklikke ülesandeid täitma volitatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll peaks seega olema selgelt väljendatud määrustes ja ülddokumentides;

6.

on veendunud, et hea valitsemistava põhimõtteid saab ellu rakendada kohalikus ja piirkondlikus poliitikas kodanikuühiskonna ja tööandjate majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate suurema kaasamisega;

7.

toetab ühtset lähenemist struktuuripoliitika valitsemistavade küsimusse Euroopa Liidu mitmetasandilises süsteemis;

8.

leiab, et regionaalpoliitika heade valitsemistavade jaoks on määrava tähtsusega integreeritud lähenemine poliitikavahenditele, kõigi asjaomaste osalejate aktiivne osalemine, selge suundumus poliitikate rakendamise tulemuslikkusele ja tõhususele, mis põhineb erinevate vahendite horisontaalsel ja vertikaalsel integreerimisel ning annab selged ja mõõdetavad tulemused;

9.

tunnustab Euroopa struktuuripoliitika rolli halduse detsentraliseerimise protsessi tõhusa toetusmeetmena eri liikmesriikide piirkondlike planeerimis- ja näitajapõhiste juhtimisprotsesside juures, mis on etendanud tähtsat rolli kohalikult ja piirkondlikult tasandilt lähtuvate avalike sekkumiste parandamisel;

10.

näeb struktuuripoliitika praeguses mudelis head alust struktuuripoliitika edasiseks suunitlemiseks;

11.

juhib tähelepanu sellele, et puudub üldine Euroopa metoodika selliste partnerluste algatamiseks, mis puudutavad ruumilise planeerimise valdkonna programm- ja kavandamisdokumentide ettevalmistamist, rakendamist, seiret ja hindamist. Sellest lähtuvalt on võimatu faktiliselt hinnata, kas partnerluse põhimõtet on järgitud tõeliselt, mitte vaid vormil täiteks, ning hinnata selle tegelikku mõju;

12.

peab õnnestunuks samme laiendada partnerlust eesmärgiga viia ellu jätkusuutlikumat poliitikat, et integreerida valitsemistava ja partnerlus lähemalt ja tugevamalt, nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

13.

peab demokraatlikeks saavutusteks uute liikmesriikide valitsuste püüdeid võtta hea valitsemistava põhimõtted kasutusse programmidokumentide koostamisel ja ellurakendamisel;

14.

leiab, et riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ja valitsusorganid peavad välja töötama ja vastu võtma metoodika partnerluse loomiseks regionaalpoliitika valdkonnas seoses programm- ja kavandamisdokumentidega, millega määratletakse selgelt partnerluse toimimine ja minimaalne kohaldamisala selle kõigis etappides (ettevalmistamine, rakendamine, seire ja hindamine). Seejuures tuleb arvestada partnerluse kahte eri kvaliteediga taset:

Osalevad partnerid erinevad sekkumisvaldkonna, eriala, pädevuse ja tegeliku panuse poolest. Lisaks tuleks arvestada, et detsentraliseerumine toimub ELi liikmesriikides eri tasanditel. Uurida tuleks, kas teatavate tegevusprogrammide juhtimine kuulub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. Uurida tuleks, kas teatavate tegevusprogrammide juhtimine kuulub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse;

15.

leiab, et ELi vanad, eelkõige äärmiselt detsentraliseeritud liikmesriigid on heade valitsemistavadega aidanud oluliselt kaasa partnerlussüsteemi parandamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning projektide kavandamisel regionaalpoliitika valdkonnas ning nad võivad jagada teistele riikidele heade tavade kogemusi;

16.

väidab, et partnerite võrgustike kaasamine piirkondliku arengu poliitika kavandamisse ja ellurakendamisse pakub eri asjaosalistele ja protsessis osalejatele märkimisväärseid võimalusi väljendada oma huve ning suurendab inimeste usaldust valitsuse suhtes. Siiski tuleb jälgida, et asjaomastel partneritel, kellel on sekkumiseks vajalikud volitused, pädevus ja nõutud võimekus ning kelle osalemine annaks tõelise panuse, oleksid piisavad rahalised vahendid, et arutelus täielikul määral osaleda. Need rahalised ressursid võiksid moodustada osa tehnilisest abist ning peaksid sisaldama tõeliselt õigustatud uuringute ja teadusuuringute kulusid, mis on teostatud Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles julgustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, nende riiklikke ja riigiüleseid liitusid ja teisi asjaomaseid partnereid kasutama käesoleva kavandamisperioodi raames tehnilise abi jaoks eraldatud vahendeid (kuna paljud tegevusprogrammid neid ei hõlma) ning andma selleks luba; nimetatud osalejad võiksid seega korraldada kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil uuringuid ja analüüse, mis võimaldavad määratleda uue ühtekuuluvuspoliitika vajadused ja prioriteedid;

18.

on veendunud, et on üha olulisem tugevdada valitsemistava ja projektide kavandamisega seotud partnerlust ELi kohaliku ja piirkondliku arengu poliitika kujundamise kõigis etappides: ettevalmistamisel, rakendamisel ja seirel ning hindamisel;

19.

leiab, et ELi territoriaalse arengu poliitika ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamisega seotud valitsemisele ja partnerlusele tuleb anda üha olulisem koht ELi teabevahetusstrateegias;

20.

kutsub Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles ELi poliitika väljatöötamisel laiaulatuslikumalt kasutama partnerlust, valitsemistavasid ja avatud kooskõlastamismeetodit ning kaasama võimalikult arvukalt sidusrühmi, eelkõige kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sest tähelepanuväärne osa liidu poliitikast viiakse ellu just nendel tasanditel. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles edendama nende kohalike või piirkondlike omavalitsuste määramist rakenduskavasid korraldavateks asutusteks, kes seda soovivad ja kellel on Euroopa piirkondliku arengu programmide juhtimiseks vajalikud pädevused;

21.

rõhutab, et lisaks riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegia- ja programmdokumentide ettevalmistamisega seotud riikliku ja piirkondliku tasandi valitsemist ja partnerlust käsitlevatele küsimustele tuleb välja töötada ja käivitada algatusi, mis aitavad näiteks vastata sellistele väljakutsetele nagu kliimamuutused, linnatransport, bioteaduste ja biotehnoloogia edendamine, teadus- ja uurimistegevus ning innovatsioon ELis ja teistes piirkondades;

22.

leiab, et uue majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ettevalmistamise valguses, pidades silmas eelkõige piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, on eriliselt oluline tagada, et eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, aga ka majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond kaasataks riiklike seisukohtade ja prioriteetide ning dokumentide väljatöötamisse võimalikult varakult ja et nende arvamust võetaks kohaselt arvesse;

23.

leiab, et on asjakohane jätkata liikmesriikide tavade ja kogemuste põhjalikku uurimist partnerluse kasutamisel prioriteetide seadmiseks kohaliku, piirkondliku, riikliku ja piiriülese arengu jaoks. Niisugused hindamised toetavad lihtsamate ja tõhusamate teabevahetuse vormide rakendamist partnerite vahel kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

24.

leiab, et seoses liikmesriikide valitsemistavade erineva detsentraliseerituse astmega esineb erinevusi ka konsultatsiooniprotsessides ja projektide kavandamise juhtimisel;

25.

tunnistab liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil valitsemises ja partnerluses osalejate vajadust olla ELi järgmisel kavandamisperioodil valmis tegevuses osalema partnerite ja kodanikuühiskonna osapoolte konsulteerimises järeleproovitud ja tõhusaks osutunud meetodite kaudu. Nimetatud meetodid on näiteks heade tavade käsiraamatud, avaliku ja erasektori partnerlus ning koostöö kodanikuühiskonna osapooltega tulevase kohaliku ja piirkondliku arengu konsultatsioonide puhul;

26.

soovitab kooskõlas Lissaboni strateegias seatud teadmistepõhise majanduse arendamise eesmärgiga võtta kasutusele sihipäraseid meetmeid ülikoolide, erinevate uurimis- ning teadusasutuste ja tehnoloogiakeskuste kaasamiseks liikmesriikide seisukohtade ja uue kavandamisperioodi dokumentide ettevalmistamisse mitte üksnes riiklikul, vaid ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

27.

leiab, et haldussuutlikkuse suurendamiseks tehtavate jõupingutuste raames on hädavajalik võtta sihipäraseid meetmeid noorte kaasamiseks territoriaalse arengu poliitika ettevalmistamise, arutamise ja kavandamise võimalikult varases etapis; sellel oleks sügav ja kauakestev mõju ELi poliitika rakendamisele, samuti julgustaks see noori kodanikuühiskonnas aktiivselt osalema;

28.

tunnistab vajadust jätkata aktiivset partnerlust (kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide initsiatiivil) valitsemisprotsessis. Komitee on arvamusel, et liikmesriigid peavad võtma konkreetsete riiklike asjaoludega kohandatud meetmeid ja julgustama oma partnereid organiseeruma, et suurendada kodanikuühiskonna sidusrühmade kaasatust, vastutust ja huvi;

29.

soovitab, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon hindaksid võimalusi kasutada liikmesriikide valitsuste ja/või piirkondlike omavalitsuste suutlikkust jälgida tegevuskavade rakendamist ning struktuurifondi ja ühtekuuluvusfondi kasutamist kulutuste ja saavutatud tulemuste kontrollimiseks. See aitaks nii lihtsustada menetlusi kui ka vähendada kulusid;

30.

leiab, et horisontaalse ja vertikaalse lähenemise rakendamise hõlbustamiseks on vaja arendada institutsioonilisi vahendeid. Nimetatud vahendid võivad olla näiteks platvormid, poliitika juhtimine piirkondlikul tasandil ja ümarlauad, mis hõlbustavad teabevahetust sektoripõhistes võrgustikes poliitilisel ja haldustasandil;

31.

leiab, et tuleb arvestada ja edendada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste rolli regionaalpoliitika juhtimise valdkonnas. Need uued rühmitused ei ole ainult ühenduse vahendite haldamise mehhanism, vaid eelkõige mehhanism, millega edendada naaberpiirkondade kodanikuühiskonna osalemist ühises valdkonnaüleses tegevuses;

32.

on seisukohal, et valitsemise ja partnerluse hindamisel ja projektide koostamisel tuleb järjest enam rõhku panna pigem kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele näitajatele. Seetõttu on tähtis, et keskvalitsuse ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste partnereid ei hinnataks valitsemisprotsessis ühel ja samal alusel, vaid et nad liigitataks nende suutlikkuse ja võimaliku panuse järgi;

33.

leiab, et kuna piirkondlike poliitikameetmete mõju avalikkusele on keerukas tagada, on äärmiselt oluline, et eri tasanditel, kus poliitika puutub kokku eri sektoritega, arendataks välja vajalikud liidesed;

34.

üks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning keskvalitsuste ülesandeid peab olema haldussuutlikkuse suurendamine ja pidev parandamine. Seetõttu ei saa iga-aastane haldussuutlikkuse hindamine jääda pelgalt formaalsuseks, vaid peab analüüsima saavutusi, mis tuleks seejärel avaldada ja võtta lähtekohaks suutlikkuse arendamisele tulevikus;

35.

Regioonide Komitee on veendumusel, et komiteele tuleks anda suurem roll ELi poliitika ettevalmistamisel, elluviimisel ja seirel, aktiivselt kaasates komitee liikmed kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvide esindajad kohaliku ja piirkondliku tasandi dialoogi avalike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. See on territoriaalse arengu eduka planeerimise ning kohaliku ja piirkondliku tasandi haldus- ja teabevahetussuutlikkuse arendamise ja laiendamise eeltingimus. Nii on võimalik välja tulla vähesest haldussuutlikkusest, mida ELi dokumentides sageli arengut takistava tegurina esile tuuakse;

36.

koostab kohaliku ja piirkondliku tasandi partnerluse tõhustamiseks iga-aastaseid soovitusi, mis lisatakse automaatselt iga-aastastesse kõrgetasemelistesse aruteludesse;

37.

toetab liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni algatusi partnerluse arendamiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega mitte üksnes poliitika rakendamise seire etapis, vaid eelkõige selle kavandamisel;

38.

leiab, et partnerlusi valitsusväliste organisatsioonide ja tööandjatega juhtimise madalamatel tasanditel tuleb toetada, edendada ja arendada erinevate algatuste abil, eelkõige kavandamise etapis ja erimeetmete rakendamise ajal;

39.

võtab endale kohustuse kavandada ja ellu viia algatusi, tutvustamaks häid tavasid partnerluse kasutamisel kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riigiülese poliitika prioriteetide seadmisel liikmesriikides. Kohalikud omavalitsused tuleb kaasata teabevahetusse, sest neil on parim positsioon selgitamaks Euroopa Liidu tähendust inimeste igapäevaelus;

40.

võtab kõik vajalikud meetmed, et võimalikult hästi ära kasutada Euroopa Liidu, liikmesriikide ja piirkondliku poliitika kooskõlastamis- ja rakendamismehhanisme Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (European Grouping of Territorial Cooperation, EGTC) vahendusel, mis võimaldab rahvusvahelise detsentraliseeritud koostöö vahendina valitsemisse kaasata ka eri partnerite rühmad.