19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/70

—

palub nõukogul ja Euroopa Parlamendil arendada edasi ELi meediapädevuse poliitikat (koos strateegiliste eesmärkide ja edusammude jälgimisega) ja võtta vastu meediapädevust käsitlev soovitus, arvestades sealjuures Regioonide Komitee käesolevat arvamust ja subsidiaarsuse põhimõtet. Järgmisse MEDIA programmi tuleks lisada eraldi meediapädevuse osa. Samal ajal või alternatiivina tuleks käivitada Euroopa Liidu rahastatavaid pilootprojekte;

—

rõhutab, et aruannetes, nagu nähakse ette uue audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 26, ning komisjoni ja liikmesriikide asjaomases tegevuses tuleb arvestada meediapädevuse osas piirkondlikul tasandil täheldatavate erinevuste ja saavutatud edusammudega ning edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning asjaomaste sidusrühmade häid tavasid;

—

ärgitab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi toetama meediapädevust ja soodustama eelkõige kodanikuühiskonna panust. Komitee soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel arendada meediapädevuse soosimiseks koostööd nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse ja koolituse valdkonnas. Need tegevused on suunatud kodanikele, eelkõige lastele ja noortele, puuetega inimestele ja sotsiaalse tõrjutuse riskirühmadele;

—

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles etendama otsustavat osa oma kultuurilise ja keelelise pärandi haldamisel, edendama uusi ettevõtlusmudeleid kohaliku tasandi loovtööstuses ja kohalikus meedias, julgustama loomingulist tegevust, mida kaasrahastavad meediainstituudid ja -organisatsioonid, ning rakendama e-haldust, pakkudes teenuseid erinevate kanalite kaudu;

—

suhtub kriitiliselt komisjoni hooletusse mitte arvestada selle esilekerkiva sektori, mida esindab Interneti-põhine loominguline infosisu, kultuurilisi ja sotsiaalseid tagajärgi: pakutud soovituse ja Interneti-põhise infosisu platvormi rakendusala peavad suurendama kultuurilist mitmekesisust.

Raportöör

:

Evangelia SCHOINARAKI-ILIAKI (EL/PES), Heraklioni linna prefekt

1.

arvestades oma ülesannet edendada piirkondlikul tasandil sotsiaalset ühtekuuluvust, mis toimub suuresti digitaalse ühtlustamise kaudu, tervitab komisjoni teatist meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas ja eriti dokumendis antavat meediapädevuse mõiste terviklikku määratlust, mis hõlmab oskust ja võimalust meediat kasutada, aga ka oskust selle toimimist mõista ning meediasisu kriitiliselt hinnata;

2.

toetab teatises seatud Euroopa Komisjoni prioriteete ja eesmärke ning märgib, et komitee silmis tähendab meediapädevus järgmist:

3.

soovib juhtida tähelepanu nõukogu 21. mai 2008. aasta järeldustele (2) ning nendega seoses:

4.

meenutab, et komitee palus juba 2004. aastal (3) komisjonil pöörata erilist tähelepanu meediapädevuse edendamisele kõikides liikmesriikides ja tagada neile kõigile minimaalne infohulk. Seda arvestades tervitab komitee komisjoni otsust algatada kõnealuse teatisega ühenduse poliitika meediapädevuse valdkonnas;

5.

innustab komisjoni arendama edasi oma meediapädevuse poliitikat (strateegilisi eesmärke sisaldavad programmid ja edusammude jälgimine) koostöös kõigi Euroopa Liidu institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning tõhustama kõnealuses valdkonnas koostööd UNESCO ja Euroopa Nõukoguga;

6.

palub nõukogul ja Euroopa Parlamendil võtta vastu meediapädevust käsitlev soovitus, nagu on märgitud ka teatises, ning arvestada sealjuures ka käesolevat arvamust, subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa Liidu kohalikul ja piirkondlikul tasandil meediapädevuse osas kehtestatud volitusi;

7.

väljendab rahulolu komisjonile pandud kohustusega esitada aruandeid, nagu nähakse ette uue audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 26; märgib siiski, et nii kõnealustes aruannetes kui ka komisjoni ja liikmesriikide asjaomases tegevuses tuleb arvestada meediapädevuse osas piirkondlikul tasandil veel täheldatavate erinevuste ja saavutatud edusammudega ning edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning asjaomaste sidusrühmade häid tavasid;

8.

tervitab asjaolu, et komisjon võtab rohkem meetmeid kasutamaks ära oskusteavet, mis on omandatud kogu Euroopa meediapädevuse valdkonna kohalike ja piirkondlike programmide käigus ning dialoogiplatvormide, esitluste ja heade tavade võrgustike edendamise käigus;

9.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles lisama järgmisse MEDIA programmi eraldi meediapädevuse osa, kuna programmi praeguse versiooni panus sellesse valdkonda on väga väike; palub, et komisjon algataks samal ajal või alternatiivina meediapädevust toetavaid Euroopa Liidu rahastatavaid pilootprojekte;

10.

rõhutab, et olemasolevatel Euroopa Liidu programmidel ja algatustel, mis soodustavad näiteks turvalisemat Internetti, on meediapädevuse valdkonna heade tavade väljatöötamisel ja vastastikusel tutvustamisel väga piiratud mõju; palub komisjonil kõnealuseid programme läbi vaadates neid ühtlustada ja lisada neisse meediapädevuse küsimused;

11.

ärgitab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi toetama meediapädevusega seotud algatusi, projekte ja programme, mille peamised eesmärgid on järgmised:

12.

ärgitab ametivõime soodustama eelkõige kodanikuühiskonna panust, sest praegu osalevad meediapädevuse teemalisel arutelul vaid üksikud kodanikuühiskonna organisatsioonid; pooldab samal ajal liikmesriikide ja piirkondade reguleerivate asutuste aktiivsemat osalemist;

13.

väljendab rahulolu, et komisjon viitab selgesõnaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsale rollile algatuste toetamisel mitteformaalse hariduse valdkonnas, kuid lisab, et paljudel juhtudel lasub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ka vastutus kaasata meediapädevus formaalse hariduse kõikidesse tasanditesse;

14.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi lisama meediapädevuse küsimused ka õpetajate ja koolitajate ettevalmistusprogrammidesse, koolide õppekavadesse ja elukestvasse õppesse ning edendama harivat ajakirjandust, samuti õpilaste ja tudengite oskusi kasutada ja luua multimeediasisu;

15.

kutsub kohalikke ja piirkondlike omavalitsusi üles arendama meediapädevuse soosimiseks pikaajalist koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse ja koolituse valdkonnas (nt ajakirjanduse abil harimist edendavad kohalike ja piirkondlike ajalehtede väljaandjad, koolide elektroonilised väljaanded, meediapädevusega seotud tegevust sisaldavad filmifestivalid, samuti riiklike meediakanalite ning riist- ja tarkvaraettevõtete korraldatud meediapädevuse kampaaniad);

16.

kutsub liikmesriike üles meediapädevust veelgi edendama, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega (5);

17.

on jätkuvalt seisukohal, mida on väljendanud ka eelmises arvamuses uue audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohta (6), milles komitee palus kaaluda võimalust keelata laste- ja uudistesaadete ajal reklaamipausid, kuid seda ei võetud kahjuks arvesse; väljendab lisaks rahulolematust komisjoni lähenemisviisiga, milles peetakse meediapädevuse edendamist hoopis paremaks meetmeks kui reklaamide keelamist (7); kahtlemata tuleb parandada kodanike, eelkõige laste ja noorte harimist ning töötada välja mõistlik ja kriitiline ajakirjandusele lähenemise viis, kuid komitee väljendab siiski murelikult kahtlust, kas lapsed ikka suudavad saateid reklaamidest eristada või kommertsteateid õigesti hinnata; pooldab seega liikmesriikide õigussätete reguleerimist ja tõhustamist;

18.

jagab komisjoni seisukohta, et kõnealuses valdkonnas on vaja töötada välja head tavad, mida tuleks vastastikku tutvustada; see puudutab tegevusjuhiste koostamist ning teatud juhtudel ka ise- ja kaasreguleerimise raamistikke. Lisaks on vaja kaitsta tarbijate õigusi infosisu teenuste osas, et need oleksid usaldusväärsuse ja paikapidavuse seisukohast kvaliteetsed;

19.

innustab looma meediapädevusprogramme kõikidel valitsustasanditel nii avaliku kui ka erasektori poolsel rahastamisel, tingimusel, et programmid on läbipaistvad, nii et kõikide osalejate (eelkõige erasektori) huvid oleksid selgesti eristatavad;

20.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles edendama liikmesriikide ja Euroopa Liidu toel komisjoni teatises seatud prioriteetidel põhinevaid tegevusi; need kodanikele, eelkõige lastele ja noortele, puuetega inimestele ja sotsiaalse tõrjutuse riskirühmadele suunatud tegevused on järgmised:

21.

rõhutab vajadust lisada Euroopa audiovisuaalne pärand liikmesriikide, piirkondade ja linnade haridus- ja kultuuripoliitikasse ning toetada ja soosida noori autoreid, kes on tegelikult Euroopa audiovisuaalse sektori tulevik; kõnealuses kontekstis on komitee oma soovitustes (9) juba väljendanud seisukohta, et tuleks suurendada kohalikele ja piirkondlikele audiovisuaalsetele festivalidele pakutavat rahalist abi ja toetust, et paremini edendada noorte Euroopa autorite töid ning täiendada audiovisuaalsektori spetsialistide väljaõpet madala tootlikkusega ja/või väikese pindala ja keelealaga riikides ja piirkondades;

22.

tervitab komisjoni teatist Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul ning jagab komisjoni seisukohta, et loomingulise infosisu teenuste üleviimine võrgukeskkonda on näide ulatuslikust süsteemsest muutusest, kuna digitaaltehnoloogia lihtsustab audiovisuaalsete tööde loomist ning võimaldab loomingulise infosisu levitamist piirideta audiovisuaalturul, lihtsustades juurdepääsu loomingulisele infosisule seadmete, võrgustike ja teenuste abil. Kõnealune infosisu hõlmab Interneti-põhist audiovisuaalmeediat, sealhulgas filmid, televisioon, muusika, raadio, Interneti-mängud, võrguväljaanded, hariduslik infosisu ning kasutajate loodud infosisu;

23.

rõhutab, et tuleks rakendada rohkem meetmeid Euroopa loomingulise infosisu potentsiaali täielikuks kasutamiseks, et tugevdada niimoodi Euroopa uuenduslike ja kvaliteetsete tööde levikut, kättesaadavust ja loomist, tõhustada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet;

24.

rõhutab, et väljakutsetega ei pea tegelema mitte üksnes Euroopa Liit, liikmesriigid, infosisu loomise ja levitamisega tegelevad ettevõtted, võrguteenuste pakkujad, õiguste valdajad, tarbijad ja sõltumatud reguleerivad asutused, vaid ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

25.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles etendama otsustavat osa oma kultuurilise ja keelelise pärandi haldamisel, edendama uusi ettevõtlusmudeleid kohaliku tasandi loovtööstuses ja kohalikus meedias, julgustama loomingulist tegevust, mida kaasrahastavad meediainstituudid ja -organisatsioonid, ning rakendama e-haldust, pakkudes teenuseid erinevate kanalite kaudu;

26.

toetab kahte komisjoni teatises esitletud põhilist algatust: Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse ettepanek Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ning sidusrühmade arutelu- ja koostööplatvormi „Interneti-põhise infosisu platvorm” loomine kõnealuses küsimuses dialoogi tõhustamiseks; nõuab, et kohalik ja piirkondlik tasand oleks esindatud;

27.

suhtub kriitiliselt komisjoni hooletusse mitte arvestada selle esilekerkiva sektori, mida esindab Interneti-põhine loominguline infosisu, kultuurilisi ja sotsiaalseid tagajärgi ning sellesse, et komisjon ei ole esitanud meetmeid, mis tõhustaksid kultuurilist mitmekesisust ja tagaksid kõigi jaoks juurdepääsu info- ja sidetehnoloogia eelistele. Nagu juba märgitud i2020 (11) käsitlevas arvamuses, on komitee seisukohal, et poliitikameetmed, mis seonduvad uute teenuste ja digitaalmeediaga ning loomingulise infosisuga, ei tohiks olla välja töötatud üksnes majanduslike kriteeriumide põhjal, vaid nendes tuleks arvestada ka kultuurilisi ja sotsiaalseid kriteeriume. Seega peab loominguline infosisu toetama sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust, eelkõige teatavate tõrjutuse riskirühmade puhul (naised, noored, puuetega inimesed);

28.

väidab, et Interneti-põhise loomingulise infosisuga seonduva poliitika ja õigusaktide valdkonnas tuleks saavutada tasakaal infosisu kultuuriväärtuse ja majandusliku väärtuse vahel. Kultuurisektori, audiovisuaalsete vahendite ning info- ja sidetehnoloogia omavahelise sõltuvuse suurenemine nõuab ühtse poliitika väljatöötamist tööstuse, loomeettevõtete ja Interneti-põhise loomingulise infosisu valdkonnas;

29.

nõuab, et komisjon kaasaks Interneti-põhise loomingulise infosisu küsimusse kultuurilise mitmekesisuse kaitse ning analüüsiks sel eesmärgil järgmist:

30.

seab endale eesmärgiks tagada kultuuriline mitmekesisus ja identiteet Euroopa pluralistlikus ühiskonnas ja tulevases digitaalkeskkonnas ning meenutab seda, mida komitee juba varem (13) on taotlenud:

31.

jagab komisjoni muret omanikuta teoste üle ja selle üle, et paljud loomeinimesed suhtuvad jätkuvalt kahtlevalt tööde levitamisse Interneti kaudu, kuna nad kardavad kaotada kontrolli ebaseaduslike koopiate tõttu. See takistab uute turgude loomist Euroopa loometööde jaoks ja vähendab kultuurilist mitmekesisust digitaalkeskkonnas. Komitee esitab seetõttu liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele üleskutse lihtsustada asjaomaste osapoolte dialoogi, et leida asjakohaseid lahendusi kokkulepete jaoks õiguste valdajate ja Internetis kauplejate vahel ning tugevdada nende kohustusi Euroopa Interneti-põhiste filmide harta 2006 rakendamisel;

32.

möönab vastuolu Interneti-põhise loomingulise infosisu teenuste pakkujate võimaluse vahel mõjutada publikut kogu maailmas ning asjaolu vahel, et intellektuaalomandi õigused on tavapäraselt geograafiliselt määratletud; tunnistab samuti, et esineb lõhe poliitilis-kultuurilise eesmärgi, mis seisneb Euroopa Interneti-põhise loomingulise infosisu levitamises ja vahetamises, ning asjaolu vahel, et paljud õiguste valdajad soovivad saada luba tegutseda piiratud arvus liikmesriikides, kus tegutsemisluba tähendab nende jaoks majanduslikku kasu;

33.

väljendab rahulolu komisjoni kavatsuse üle selgitada paremini oma valikuid, mis seonduvad olemasolevate mehhanismide parandamisega, sealhulgas mitut piirkonda hõlmavad litsentsid, enne kui asutakse selle keerulise teema analüüsimisele, mida käsitletakse kavandatud soovituse ettepanekus;

34.

juhib, nagu oma varasemas arvamuseski (14), tähelepanu komisjoni panusele digitaalsete õiguste haldamise (Digital Rights Management) raamistiku väljatöötamisse ning asjaomastele osapooltele esitatud kutsele osaleda ühistel aruteludel, mille käigus digitaalsete õiguste valdajaid julgustatakse kokku leppima koostalitlusvõime taseme küsimuses;

35.

on seisukohal, et isegi kui suuremale osale Euroopa vanemast kultuuripärandist autoriõiguse piirangud ei kehti ja see kultuuripärand on Internetis kättesaadav, on õigusalane reform selle intellektuaalomandi õiguse valdkonnas, mis seondub kõige uuema kultuuripärandiga, eriti oluline (15);

36.

toetab komisjoni kavatsust algatada koostöömenetlused (tegevusjuhendid) teenuste/juurdepääsu pakkujate, loomingulise infosisu loojate, õiguste valdajate ja eelkõige tarbijate vahel, et tagada tarbijate jaoks tõhusad meetmed ja intellektuaalteostele asjakohane kaitse, autoriõiguste austamine ning võitlus piraatluse ja ebaseaduslike koopiate vastu;

37.

palub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel toetada ametlikku ja mitteametlikku teabealast ja teavitustegevust, mis puudutab autoriõiguste olulisust võrgusisu kättesaadavuse tagamisel;

38.

teeb ELi institutsioonidele ettepaneku kavandada loovuse ja innovatsiooni Euroopa aasta (2009) raames kohalikul ja piirkondlikul tasandil meetmeid, mis seonduvad nende teemade tundmise ja mõistmisega, mis puudutavad juurdepääsu Interneti-põhisele loomingulisele infosisule, intellektuaalomandi õiguste austamist ja võitlust piraatluse vastu;

39.

leiab, et ELi meetmete võtmine Interneti-põhise loomingulise infosisu levitamise ja tootmise tõhustamiseks ja edendamiseks peab olema kooskõlas meediapädevuse toetamise algatustega.