Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus)”

KOM(2008) 345 lõplik – 2008/0110 (COD)

2009/C 100/22

7. juulil 2008. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 152 punkti 4 lõikele b konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus)”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 8. oktoobril 2008. Raportöör oli Leif Erland Nielsen.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 448. istungjärgul 21.–23. oktoobril 2008 (22. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 82, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldus

1.1.   Loomsete kõrvalsaaduste kasutamisel on oluline säilitada inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge tase. Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mis põhineb põhjalikul eeltööl ja kogemustel. Nagu ettepanekus märgitakse, tohib klassifikatsioonis muudatusi teha ainult pärast konkreetset riskianalüüsi asjaomaste teadusasutuste poolt. Samuti tuleb selgitada, milline on ettepaneku seos teiste, sh jäätmeid ja keskkonda käsitlevate õigusaktidega.

1.2.   Määruses kasutatud määratlused ning loomsete kõrvalsaaduste töötlemise heakskiitmist ja kasutamist biogaasitehastes puudutavad sätted vajavad täpsustamist. Samuti on vaja täpsustada eritingimusi ning kaaluda, kas teatud tingimustel on asjakohane kasutada sea ja kodulindude kõrvalsaadustest saadud valku kalasöödaks, ilma et sellega kaasneks oht inimeste ja loomade tervisele.

2.   Taust

2.1.   Komisjon soovib loomsete kõrvalsaaduste määruses (1) näha riskipõhisemat lähenemist liigitamisel ja kontrollimisel ning selgemat eristust sätetes, mis käsitlevad toiduaineid, sööta, jäätmeid, kosmeetikatooteid, farmaatsias kasutatavaid seadmeid ja meditsiiniseadmeid. Komisjoni sõnul vähendataks ettepanekuga ka teatud ettevõtete halduskoormust ning suurendataks käitiste vastutust, eelkõige juhul, kui nad kasutavad kõrvalsaadusi mujal kui inimeste ja loomade toiduahelas.

2.2.   Tooted liigitatakse jätkuvalt kolme kategooriasse. Materjale, mille puhul on oht, et nad kannavad edasi transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat (TSE), ei tohi ka edaspidi enam söödaks kasutada, kuid materjale, mille puhul oht olenevalt materjali liigist kas puudub või on väike, võib kasutada vastavalt Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Ravimiameti või tarbekaupade teaduskomitee tehtud riskianalüüsile. Osad 2. kategooriasse kuuluvad tooted liigitatakse ümber 3. kategooriasse ning neid võib seega kasutada teatud liiki söödas. Seega võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi eeldusel, et toorained, tootmisprotsessid ja lõppeesmärgid on ohutud. Lubatud on ka matmine ja põletamine haiguspuhangute korral ning olukordades, kus surnud loomade kogumisoperatsioonid muutuvad praktikas väga raskeks.

2.3.   Loomsete kõrvalsaaduste põletamise eeskirjad on sätestatud direktiivis 2000/76/EÜ. (2) Määruse ettepaneku kohaselt võiks kütusena kasutamist lubada tingimustes, millega tagatakse nii inimeste ja loomade tervise kaitse kui ka asjakohaste keskkonnakaitsealaste normide järgimine. Ettepanekuga tagatakse ka kooskõla jäätmete ekspordikeeluga, (3) sealhulgas keeld neid kasutada OECDsse mittekuuluvate kolmandate riikide biogaasi- ja kompostimisettevõtetes.

3.   Üldised märkused

3.1.   Loomsete kõrvalsaaduste kasutamise eeskirjad on ulatuslikud ja keerukad, kuid on otsustava tähtsusega, et eeskirjad oleksid optimaalselt rakendatavad ja asjaomased asutused toimiksid täiuslikult. Samuti on oluline, et EL säilitaks kõnealuses valdkonnas inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme. Seega võivad TSEde ja nakkuslike loomahaiguste levikul olla märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Komitee nõustub põhimõtteliselt riskipõhise lähenemisviisiga, mille puhul lähtutakse kategoriseerimispõhimõtetesse muudatuste sisseviimisel asjaomaste teadusasutuste koostatud konkreetsetest riskianalüüsidest, samuti nõustub komitee HACCP (4) kasutamise vajadusega, vähendamaks erinevusi rakendamisel ja kasutamisel liikmesriikides.

3.2.   Vajadus kalade söödaks mõeldud valgu järele suureneb üha. Seetõttu tuleks nn TSE-määruse (5) läbivaatamisel kaaluda, kas teatud tingimustel on asjakohane kasutada sea ja kodulindude kõrvalsaadustest saadud valku kalasöödaks, ilma et sellega kaasneks oht inimeste ja loomade tervisele.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Ettepaneku kohaselt võib loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaldada põletamise teel või kasutada kütusena. Loomsete kõrvalsaaduste kasutamist kütusena ei vaadelda ettepanekus jäätmekõrvaldustoiminguna, seetõttu peab kasutamine toimuma tingimustes, millega tagatakse inimeste ja loomade tervise kaitse ning asjakohaste keskkonnakaitsealaste normide järgimine. Sealjuures tuleks teha selgemalt vahet loomsete kõrvalsaaduste määruse ning jäätmete ja keskkonnaalaste õigusaktide vahel, samuti tuleks nii määruse artiklis 3 kui ka jäätmete direktiivis sisalduvaid mõisteid täpsustada ja üksikasjalikumalt määratleda, et vältida raskusi tõlgendamisel.

4.2.   Biogaasiettevõtetele, milles töödeldakse loomseid kõrvasaadusi ja nendest saadud tooteid vastavalt tööparameetritele, kehtivad registreerimise ja järgitavuse eeskirjad. Vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile c on nad samas vabastatud tunnustuse taotlemise nõudest. Rakenduseeskirjade koostamisel tuleks enesekontrolli, puhastesse ja saastunud tsoonidesse jagamise jms nõuded ning toorainete vastuvõtmise, töötlemise ja edastamise dokumenteerimise nõue kehtestada vaid hädavajalikus ulatuses.

4.3.   Samuti tuleks tagada võimalus tunnustada alternatiivseid temperatuure/töötlemisaegu lisaks olemasolevale võimalusele 3. kategooria materjali hügieeniliseks tegemiseks 70 kraadi juures ühe tunni jooksul, samuti võimalus dokumenteerida nõuete täitmist varasemast paindlikumalt.

4.4.   Komitee toetab kindlalt võimalust kasutada biodiisli valmistamisel tekkivat glütseroolset fragmenti biogaasi tootmiseks, sõltumata kategooriast. Teaduslikult on tõestatud, et nii biodiisli kui ka selle kõrvalsaaduste tootmine on sõltumata kategooriast ohutu, kui tootmine toimub kooskõlas kehtivate eeskirjadega. (6)

4.5.   Artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei nõuta teatud tegevuste tunnustamist, kui tegemist on tehase või ettevõttega, mida on tunnustatud mõne teise õigusaktiga. Aga näiteks eksportivate ettevõtete puhul oleks veterinaarkontrolli tagamiseks siiski vajalik, et neid oleks tunnustatud kõrvalsaaduste määruses.

4.6.   Ressursse silmas pidades tuleks inimtoiduks kasutamiseks heakskiidu saanud loomad paigutada 3. kategooriasse (nt põrandale kukkunud tooted, krooniliste muutustega tooted jms) eeldusel, et tooted ei ole olnud kokkupuutes 2. kategooria materjaliga.

4.7.   Vaja on leida lahendus, kuidas artikli 25 lõike 1 punkti c rakendamisel välistada veretooted, et võimaldada nende kasutamist väetisena.

4.8.   Artikli 28 lõike 1 punkti d kohaselt võib väiksemad kogused loomseid kõrvalsaadusi vabastada kõrvaldamise nõuete täitmisest. Komitee leiab, et puuduliku jälgitavuse tõttu tuleks kõnealust õigust rakendada võimalikult ettevaatlikult.

4.9.   Artiklis 12 määratletakse loomasõnnikut 2. kategooria materjalina, mistõttu tuleb seda kõrvaldada ja kasutada vastavalt artiklis 20 sätestatud eeskirjadele. Siinkohal tuleks täpsustada, et loomasõnnikut, mida kasutatakse energia saamiseks muul viisil kui biogaasitehastes, ei tohi käsitada jäätmetena, seega tuleb see põletada tunnustatud või registreeritud põletusrajatises.

(1)  Määrus nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad.

(2)  Direktiiv 2000/76/EÜ, 4. detsember 2000, jäätmete põletamise kohta.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta.

(4)  Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteem (Hazard Analysis and Critical Control Points).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad.

(6)  Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. aprilli 2004. aasta arvamus ning komisjoni 19. jaanuari 2005. aasta määrus nr 92/2005, mida muudeti 16. detsembri 2005. aasta määrusega nr 2067/2005.