52007DC0726

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.11.2007

KOM(2007) 726 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Muutuv sotsiaalne tegelikkus 4

3. Euroopa uus sotsiaalne visioon: „Paremad võimalused elus: kodanike heaolu edendamine võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse kaudu” 6

4. Olulisemad tegevusvaldkonnad 7

5. Euroopa Liidu roll 10

6. Edasised sammud 12

1. SISSEJUHATUS

Kuidas saaks Euroopa kodanike heaolu, elukvaliteeti ja ühiseid väärtusi tänapäeva maailmas kõige paremini edendada? See küsimus on komisjoni kodanikekeskse tegevuskava[1] ja Euroopa peamiste instrumentide (ühisturg, majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia, säästva arengu strateegia) keskmes. Kõik nimetatud instrumendid peavad rajanema Euroopa sotsiaalse tegelikkuse mõistmisel ja peavad selle arenguga sammu pidama.

Missugune on kõnealune tegelikkus?

- Euroopa ühiskond muutub väga kiiresti: eurooplaste eluiga on pikem, nende peremudelis on toimunud enneolematud muutused ja nad teevad edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas ning kohanevad liikuvuse ja mitmekesisuse uute mudelitega.

- Meie töö- ja eluviisi mõjutavad üleilmastumine ning tehnoloogia ja majanduse areng, mis toovad kaasa uusi töövõimalusi ja nõudluse uut laadi oskuste järele ning mis kiirendavad muutuste tempot. Muutustega kaasnevad ohud ja hüved ei ole jagunenud võrdselt. Osal rahvastikust on muutustega kohanemisel raskusi ning neil on oht jääda töötuks ja olla tõrjutud.

- Ka EL ise on muutunud: tema elanikkond on kasvanud 500 miljoni kodanikuni ja ta on muutunud mitmekesisemaks; uute liikmesriikide ühinemine on laiendanud rahu, vabaduse ja heaolu eeliseid kogu ELis ja ka naaberriikidesse.

Kõnealused muutused pakuvad enneolematuid võimalusi, sealhulgas valikuvabadust, pikemat ja tervemalt elatud elu, paremaid elutingimusi ning uuendusmeelsemat ja avatumat ühiskonda. Ent sellega kaasnevad ka uued sotsiaalsed ohud, mis võivad inimeste võimalusi elus ahendada ja tekitada neis ebakindluse, eraldatuse, ebaõigluse ja ebavõrdsuse tunde. Euroopalt oodatakse üleilmastumise kontekstis suuremat panust kodanike heaolu süvendamisse. Ta peaks aitama kodanikel muutusi ette näha ja nendega kaasas käia ning edendama Euroopa väärtusi maailma tasandil.

Selleks et kirjeldatud muredele ja ootustele paremini reageerida, pani komisjon alguse ELis toimuvaid sotsiaalseid muutusi käsitlevale laiapõhjalisele konsultatsioonile. Võttes aluseks Euroopa poliitika nõustajate büroo aruteludokumendi ja Eurobaromeetri avaliku arvamuse küsitluse tulemused,[2] õhutas komisjon arutelu sidusrühmade, liikmesriikide ja teiste ELi institutsioonide[3] vahel ning algatas Euroopa sotsiaalse tegelikkuse põhielementide kohta arvamuste saamiseks konsultatsiooni Internetis. Käesoleva teatise eesmärk on rikastada Euroopa sotsiaalset tegelikkust käsitlevat käimasolevat konsultatsiooni ning laiendada arutelu kulgu analüüsist vastusteni. Käesolevale visioonile saadavaid vastuseid ja ettepanekuid võetakse arvesse uue sotsiaalmeetmete kava koostamisel. Komisjon kavatseb uue sotsiaalmeetmete kava esitada 2008. aasta keskel.

2. MUUTUV SOTSIAALNE TEGELIKKUS

Kogu maailma kontekstis on Euroopa ühiskond jõukas ja küsitluste põhjal on eurooplased õnnelikud ja eluga rahul. Kui neilt küsitakse aga tuleviku kohta, kajastub nende vastustes ebakindlus ja mure, ja seda eelkõige uue põlvkonna käekäigu üle.

Miks? Arvamused erinevad üksteisest loomulikult nii üksikisikute kui ka riikide ja piirkondade lõikes. Üks tunnusjoon on siiski läbiv: kõikides liikmesriikides on toimumas kiired ja põhjalikud muutused[4].

- Muutused ühiskonnas

- Euroopa ühiskonnas on oodatav eluiga oluliselt pikenenud: 1900. aastal oli meeste keskmine eluiga Euroopas 43,5 aastat, 2000. aastal aga juba 75,5 aastat ning 2050. aastaks pikeneb see eeldatavasti 82 aastani; naiste keskmine eluiga pikenes 2000. aastaks 1900. aasta 46,0 eluaastalt 81,4 eluaastani ja pikeneb 2050. aastaks eeldatavasti 87,4 eluaastani. Tänu 60 rahuaastale, meditsiini valdkonna edusammudele ning parematele elu- ja töötingimustele on aina suurema hulga eurooplaste pensioniiga pikem ja aktiivsem. Kahjuks avaldab see kaugeleulatuvat mõju sotsiaalhoolekandesüsteemile, mille kulutused suurenevad 2030. aastaks eeldatavasti 2,5 %-ni SKTst ja 2050. aastaks 4,3 %-ni SKTst. Samas erineb juurdepääs tervishoiuteenustele ja oodatavalt tervena elatud aastate hulk siiski veel oluliselt sõltuvalt isiku sissetulekust ja tema elupiirkonnast.

- Sündimus väheneb, aga tõendite põhjal võib järeldada, et soov lapsi saada jääb sageli täitmata. Põhjuseks võib olla keeruline kombinatsioon erinevatest teguritest, mille hulka kuuluvad vanemliku vastutuse ebavõrdne jagunemine, ebapiisavad lastehoiuteenused, eluasemeprobleemid ja perekonnaga mittearvestav töökorraldus.

- Kõnealuste demograafiliste suundumuste tulemusena võivad tekkida sellised sotsiaalsed ohud nagu ülalpeetavate eakate suur osakaal rahvastikus ja sotsiaalne eraldatus. Praegu elab 28 % üle 70-aastastest inimestest üksi. Kuni kahte kolmandikku üle 75-aastastest inimestest hooldab mitteametlikult perekond, eelkõige naissoost sugulased. Üks kuuest eakast inimesest elab vaesuses. See kehtib eelkõige eakate naiste kohta, kelle madal pension tuleneb tööaastate vähesusest.

- Vana ja uue põlvkonna vahelist eraldatust suurendavad uued ohud, mis on seotud palga, kindla töökoha ja eluasemega ning samuti elanikkonna vananemise rahaliste tagajärgede jagamisega. Uue põlvkonna püüdlusi takistab piiratud võimaluste oht, mis võib luua põlvkondadevahelise lõhe.

- Muutuvad peremudelid, sealhulgas abielulahutused, üksikvanemaks olemine ja laienenud perekonna omavaheliste sidemete nõrgenemine, tõstavad päevakorrale uued küsimused seoses töö ja eraelu vahelise tasakaalu ja hoolduskohustusega. Üksikvanemaga majapidamist ähvardab suurem töötuse oht.

- Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehakse edusamme, aga tegelik olukord jääb 27 liikmesriigis ideaalist kaugele. Naiste esindatus tööturul ning majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemisel on endiselt väike ning soost tingitud palgaerinevus on ikka veel keskmiselt 15 %. Soolised stereotüübid pole kuhugi kadunud.

- Eri piirkondades, maal ja linnas ning eri liikmesriikides on sissetulek ja pakutavad võimalused erinevad. Üle 100 miljoni inimese sissetulek on maksimaalselt 22 eurot päevas. Mitmes liikmesriigis on päevakorral laste vaesuse küsimus. Vaesuses elavaid lapsi saadab ka edasises elus suurem tõrjutuse ja vaesuse oht.

- Liikmesriikide integratsioonistrateegiate tõhususele on suureks väljakutseks ränne, mis mõjutab eelkõige suuremaid Euroopa linnu ja piiriäärseid alasid.

- Muutused majanduses

- Ehkki tööhõive Euroopas suureneb ja 2006. aastal loodi 3,5 miljonit uut töökohta, on töötus paljudes Euroopa piirkondades endiselt suur probleem.

- Demograafilised muutused suurendavad kitsaskohtade tekkimise ohtu oskuste ja töökohtade puhul. Keskmine tööturult lahkumise iga tõuseb, aga 55- kuni 64-aastaste hulgas on tööturult kõrvale jäänud 47 % meestest ja 65 % naistest.

- Tehnoloogia arengu, majanduse muutunud nõuete ja teenuste sektori kasvu ühendatud mõju on tööelu põhjalikult ümber kujundanud. Töötajad peavad toime tulema kiiremate muutustega – omandama uusi oskusi, kohanema uute ärimudelite või tarbijate muutunud eelistustega. Samal ajal on töökorraldus tänu infotehnoloogia vahendite kasutuselevõtule ning paindliku tööajaga töötamise ja kaugtöö osatähtsuse kasvule muutunud paindlikumaks.

- Töökorraldus ja töötingimused muutuvad üha mitmekesisemaks ja ebareeglipärasemaks ning seetõttu on kadumas senine karjäärimudel „üks töökoht kogu eluks”. Selle asemele on tulnud uued lepingutüübid, levinud on osalise tööajaga töötamine, suurenenud on geograafiline liikuvus ning töötaja elu jooksul toimub rohkem muudatusi nii töökohtade kui ka ametiseisundi osas. Suureneb tööturu polariseerumise oht, see tähendab, et palgalõhe suureneb ja väheste oskustega inimesed suunatakse tegema kvalifitseerimata tööd, millel puudub arenguperspektiiv.

- Inimkapital, haridus ja oskused on teadmispõhises ühiskonnas töökohtade loomise soodustamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise protsessis väga olulisel kohal. Kahjuks ei omanda üks viiendik kõigist koolilastest kirja- ja arvutusoskuse põhialuseid ning kuus miljonit noort lahkub koolist lõputunnistust saamata. See tekitab küsimuse Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe suhtes. Noortel, eelkõige kooli poolelijätnud noortel on raske tööturule siseneda. Neile pakutakse vähe ja kvalifitseerimata tööd ning nende juurdepääs elukestvale õppele on äärmiselt ebaühtlane.

- Muutused elustiilis ja väärtustes

- Traditsioonilised perekonnasidemed, klassikuuluvus ja religioossed sidemed on nõrgenemas. Nende asemel võib täheldada suundumust, mille puhul igaüks loob oma väärtused ise ja mille puhul kultuur killustub – ühiskonna kui terviku asemel nihkub keskmesse üksikisik ja tarbija ning sellega seoses kerkivad esile sallivuse ja teiste inimeste austamise uued aspektid. Samal ajal hakkavad tekkima uued solidaarsuse vormid, mis kujunevad muu hulgas välja ka uute vabaaja- ja kultuuriürituste pinnalt.

- Poliitilise aktiivsuse traditsiooniliste vormide tähtsus on vähenemas ja usaldus avali-õiguslike asutuste suhtes sageli väike. Kodanike osalemiseks ühiskonnaelus otsitakse uusi ja paindlikumaid vorme ning täheldada võib tuleviku kujundamise soovi.

- Üleilmastumine on suurendanud kokkupuudet mitmekesisusega, õhutanud uudishimu ja rikastanud meie ühiskonda. Aga see on samuti tekitanud kõhklusi seoses kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogiga ning pannud meid muret tundma selle üle, kas Euroopa suudab oma ühiseid väärtusi maksma panna.

- Tärkamas on uued sotsiaalsed probleemid, mille hulka kuuluvad stress ja depressioon, ülekaalulisus, keskkonnasaastest tingitud haigused ja vähene liikumine. Kõnealused probleemid lisanduvad juba levinud probleemidele, milleks on sotsiaalne eraldatus, vaimuhaigused, uimastite ja alkoholi kuritarvitamine, kuritegevus ja turvatunde puudumine.

- Infotehnoloogia kiire arenguga ja uute teabevahenditega kaasnevad uued dialoogivormid ja uued võimalused kodanike osaluseks ühiskonnaelus. Samas on oht, et suhtlus eri kogukondade ja eri põlvkondade vahel, kes ei ole või enam ei ole omavahel seotud, võib muutuda lünklikuks. Samuti on tõendeid selle kohta, et on tekkinud nn digitaalne lõhe, mis tähendab seda, et madala haridustasemega, vanematele ja majanduslikult mitteaktiivsetele kodanikele valmistab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt raskusi.

- Paljude Euroopa piirkondades levinud tootmis- ja tarbimismudelid avaldavad mõju kliimale ja loodusvaradele. Praeguste elustiilide negatiivse mõju vähendamiseks tuleks käitumist kohandada ja sellel oleks märkimisväärne sotsiaalne mõju.

- Tehnoloogia areng on toonud kaasa mitmesuguseid eetilisi küsimusi, mis seonduvad näiteks ravi, geeniteraapia, tüvirakkude ja muude valdkondadega.

Praegused heaoluriigid ei ole hoolimata paljudest käimasolevatest reformidest hästi valmis kõnealuste uute ja enneolematute väljakutsetega kohanema.

3. EUROOPA UUS SOTSIAALNE VISIOON: „PAREMAD VÕIMALUSED ELUS: KODANIKE HEAOLU EDENDAMINE VÕIMALUSTE, JUURDEPÄÄSU JA SOLIDAARSUSE KAUDU”

ELis on esile kerkimas uus sotsiaalne visioon sellest, kuidas eesseisvate ülesannete taustal kõige paremini edendada kodanike heaolu. Kõnealuse uue lähenemisviisi keskmes on võimaluste loomine, juurdepääsu võimaldamine ja solidaarsuse suurendamine:

- Võimaluste loomine hõlmab soodsat stardipositsiooni elu alustamiseks, võimalust oma potentsiaali realiseerida ning uuendusmeelse, avatud ja ajaga kaasas käiva Euroopa pakutavate võimaluste parimat ärakasutamist.

- Juurdepääsu võimaldamisega mõeldakse uute ja tõhusamate võimaluste loomist hariduse omandamiseks, karjääri tegemiseks, kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja sotsiaalkaitse saamiseks ning kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks.

- Solidaarsuse suurendamisega peetakse silmas sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse suurendamist ning selle tagamist, et kedagi ei jäetaks hooletusse.

Uus sotsiaalne visioon kajastab üha enam levinud arvamust, et kui ühiskond ei suuda oma kodanikele tagada ühesugust edu, peab ta püüdma järjekindlamalt edendada võrdseid võimalusi.

Kogu Euroopa jaoks sobivat ühtset lähenemisviisi ei ole olemas, küll aga on olemas ühised väljakutsed ja tegutsemisvajadus. Peamine eesmärk on paremate võimaluste laiem levik – igale ELis elavale inimesele püütakse tagada juurdepääs ressurssidele, teenustele, tingimustele ja suutlikkusele, eesmärgiga muuta teoreetilised võrdsed võimalused ja kodanikuaktiivsus tegelikkuseks.

Kõnealune visioon on seotud sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimusega. Lõhe majanduslike ja tehnoloogiliste muutuste käigus tekkinud nn võitjate ja kaotajate vahel võib kaasa tuua uued ebavõrdsuse vormid koos püsiva vaesusriski ja uute tõrjutuse vormidega. Moodsas ja ühtekuuluvuse põhimõttest lähtuvas ühiskonnas peaks iga selle liige olema võimeline ühiskonna toimimisele täiel määral kaasa aitama ja omama eri eluetappidel juurdepääsu uutele võimalustele.

Visioon on tugevalt seotud ka majanduse arenguga. Majanduskasvu, tööturul osalemise määra ja elustandardi säilitamiseks ning sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on oluline kujundada hästi toimiv, enesekindel ja paindlik ühiskond, kus investeeritakse inimkapitali ja luuakse kodanikele võimalusi elukestvaks arenguks. See oleks ka rahalises mõttes usaldusväärne investeering – sotsiaalsete probleemidega tegelemine nende algusjärgus vähendab ohtu, et hoolekandesüsteem peab hiljem katma kõnealuste probleemide tagajärgedest ja majanduslike võimaluste vähesusest tulenevad kulud.

Visioon on seotud ka poliitilise arenguga. Enesekindluse ja usalduse suurendamine aitab märkimisväärselt kaasa edu saavutamisele, toetab moderniseerimise protsessi ja edendab avatud suhtumist muutustesse.

4. OLULISEMAD TEGEVUSVALDKONNAD

Võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse kava eeldab investeeringuid, mis aitaksid uuesti pühenduda Euroopa inimpotentsiaali täielikule rakendamisele ja avardada kõigi inimeste võimalusi:

- Investeerimine noortesse . Uued sotsiaalsed muutused avaldavad noortele tugevat mõju. Kogemused näitavad, et laste võimalused elus on välja kujunenud juba nende koolimineku ajaks ning nende kujundamisel mängivad peamist rolli perekondlik taust ja elukeskkond. Lapseeas omandatakse olulised kognitiivsed oskused ning arvutamis- ja lugemisoskus. Ka oskus õppida, kõrghariduse omandamise soov, suhtumine kodanike osalusse ühiskonnaelus, soov tervislikult toituda ning üldine eluviis kujunevad välja nooruses. Selleks et suurendada noorte heaolu ja nende võimet oma elu edukalt alustada, on tarvis uuenduslikke lähenemisviise. Suuremaid jõupingutusi tuleks teha lasteaedade ja eelkoolide tegevuse edendamiseks, õppekavade kohandamiseks, kooli poolelijätmise juhtumite vähendamiseks ja selleks, et leevendada noorte raskusi tööturule sisenemisel ning eluaseme leidmisel ja rahastamisel. Võimaluste avardamiseks on äärmiselt oluline investeerida just lapse- ja noorusea võimalustesse. Sellise investeeringu mõju kestab kogu elu – see on investeering tulevikku.

- Investeerimine karjäärikujundusse . Nii praeguses kui ka tulevases tööelus seisab igaühel ees mitmesuguseid muutusi ja üleminekuid: koolist tööle, ühelt töölt teisele, ametiseisundi vahetumine, tööotsimise ja koolituse perioodid, tööstaaži katkestused, lapse- vm hooldusperioodid ning pensionile minek. Sellega seoses võib tekkida tööjõu polariseerumise oht – ühel pool on need, kes tulevad kõnealuste muudatuste ja üleminekutega toime ja teisel pool need (eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajad), kellel on toimetulekuga raskusi. Elutsüklipõhise lähenemisviisi kohaselt tuleb muuta tööturg paindlikumaks ning suurendada töötajate ja ettevõtjate motivatsiooni ja pakkuda neile vajalikke tagatisi, mis aitaksid neil muutustega edukalt toime tulla ja tunda mitmekesisest tööelust rõõmu. Turvalisus ja paindlikkus võivad üksteist vastastikku täiendada ja nende põhjal kujuneb välja nn kaitstud paindlikkus ( flexicurity ), mille abil saaks suurendada inimeste suutlikkust tööturule sisenemisel, karjääri edendamisel ja tööelu pikendamisel, muutes üleminekud ja muutused nende tööelu jooksul hõlpsamaks. Toimumas on radikaalne poliitiline ja kultuuriline nihe varast pensionilejäämist hõlmavalt karjäärimudelilt „üks töökoht kogu eluks” karjäärimudeli „töötamine kogu elu jooksul” ja aktiivse vananemise strateegiate suunas, mille keskmes on tõhusam ja paremini kättesaadav elukestev õpe, paindlik töökorraldus, turvalised ja innovatiivsed töötingimused ning ajakohased ja tõhusad sotsiaalkaitse mehhanismid. Sel viisil püütakse rohkemates inimestes töötamise vastu huvi tekitada ja neid tööturul säilitada, et nad saaksid viia ellu oma püüdlusi ja teha oma tööd tõhusamalt.

- Investeerimine pikemasse ja tervemalt elatud ellu . Ühiskonna vananemise tagajärjed kajastuvad sotsiaalkaitse süsteemidele kaugeleulatuvat mõju avaldavate uute terviseriskide ja sotsiaalsete ohtude ilmnemises. Ent demograafiline muutus avab ka uusi võimalusi innovatiivsete teenuste (näiteks eakate hooldus), kaupade ja tehnoloogiate levikuks ning aitab seega edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Elutsükli seisukohast nõuavad ühiskonna vananemise sotsiaalsed ja finantsmõjud põlvkondade vastutuse uut hindamist ning kaaluda tuleks vananemisega seotud kulude uut põlvkondadevahelist jaotust. Euroopa peaks kasutama täiel määral ära praegust soodsat majanduslikku olukorda ja teostama jätkusuutlikke reforme.

- Investeerimine soolisse võrdõiguslikkusse . Naiste osalust töö- ja ühiskonnaelus takistab endiselt hulk asjaolusid ning lisaks sellele on oht, et vananemisega seotud uued hooldusülesanded jäävad ebaproportsionaalses ulatuses naiste kanda. Euroopale on oluline jätkata oma sotsiaal- ja maksupoliitikas üleminekut meessoost leivateenija mudelilt uuele mudelile, mis toetab üksikisikute õigusi ja kahe leivateenijaga perekonda, kus mõlemad partnerid käivad tööl ning kooskõlastavad üksteisega töö-, era- ja perekonnaelu aspekte. Sellega seoses tuleb esmajoones tegeleda palgaerinevuste kõrvaldamisega, vaadata töölkäimise motivatsiooni suurendamise seisukohast uuesti läbi maksusüsteemid, luua taskukohased ja kättesaadavad lastehoiu ja eakate hoolduse võimalused, edendada perekonnasõbralikku töökorraldust ja pakkuda paindlikumaid tingimusi puhkuse võtmiseks kogu tööelu jooksul. Kõnealused meetmed aitaksid kaasa ka sellele, et rohkem inimesi säilitaks oma töökoha, ning seega vähendaksid need vaesuse riski.

- Investeerimine aktiivse kaasamise ja mittediskrimineerimise edendamisse . Tänapäeva ühiskonnas ei ole elu poolt pakutavad võimalused jagunenud võrdselt. Võrdne ja tõhus juurdepääs tööturule, elukestvale õppele ning sotsiaal- ja tervishoiuteenustele on ELi eri piirkondades väga erinev ning märkimisväärne osa ELi elanikkonnast elab vaesuses, talub sotsiaalset tõrjutust ning puutub töökoha leidmisel ja rahuldava elustandardi saavutamisel kokku mitmesuguste raskustega. Iga olukord on erinev ning selle lahendamiseks on tarvis sobivat meetmepaketti, mis hõlmaks sissetulekutoetust sellisel tasemel, mis on piisav, et inimesed saaksid elada inimväärset elu, ning ühendust tööturuga töövõimaluste või kutseõppe pakkumise kaudu ja paremat juurdepääsu sotsiaalteenustele. Ligikaudu 44,6 miljonil inimesel vanuses 16–64 aastat ehk 16 %-l ELi tööealisest elanikkonnast on pikaajaline terviseprobleem või puue. Paljud neist sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kui neile loodaks töötamiseks vajalikud tingimused. Diskrimineerimine puude, vanuse, usutunnistuse, rassi, etnilise päritolu või seksuaalse sättumuse alusel on keelatud, aga mõjutab endiselt paljude inimeste võimalusi. Elanikkonna vananemine ja kuni viie põlvkonna võimalik samaaegne kooseksisteerimine, eelistuste individualiseerimine ning rändevoogude mitmekesistumine muudavad meie ühiskonna avatumaks, mitmekesisemaks ja komplekssemaks. Mitmekesisuse austamine, ebasoodsaimas olukorras olevate inimeste aktiivne kaasamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise kaotamine on eurooplaste prioriteedid üksikisiku vabaduse ja aktiivse osaluse saavutamisel.

- Investeerimine liikuvusse ja edukasse integratsiooni . Eurooplaste liikuvus suureneb – Euroopa noorte liikuvus on praegu suurem kui see oli eelmiste põlvkondade puhul ning õigus kogu ELi ulatuses vabalt liikuda on ELi kodanike üks põhiõigusi, millel on positiivne mõju ka majanduslikule integratsioonile. Lisaks sellele on Euroopas vajadus pideva sisserände järele, et tulla paremini toime vananemisest ja tööealise elanikkonna kahanemisest tingitud olukorraga tööturul. Rändevood on tulevikus tõenäolisemalt varasemast mitmekesisemad ning suureneb nende inimeste arv, kes lahkuvad kodust, aga kes pöörduvad hiljem oma päritoluriiki tagasi. Sellised protsessid muudavad Euroopa ühiskonna avatumaks, mitmekesisemaks ja komplekssemaks. Rändajate edukamaks integreerimiseks ja vastastikuse austuse edendamiseks nii õiguste kasutamisel kui ka kohustuste täitmisel on tarvis uusi, tulevikku suunatud lähenemisviise.

- Investeerimine kodanike osalusse, kultuuri ja dialoogi . Aktiivne osalus kollektiivses tegevuses, näiteks kultuuri ja spordi valdkonnas, ning kodaniku- ja poliitiline aktiivsus aitab suurendada Euroopa ühiskonna ühtsust ja solidaarsust ning vähendada killustatuse ja eraldatuse ohtu. Vabatahtlik tegevus ja osalemine ühiskonnaelus aitavad oluliselt suurendada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Tänapäeva Euroopas on kultuurivahetus varasemaga võrreldes väga elav ja tihe. Kuna inimestel on rohkem vaba aega, on nõudlus uute kultuurielamuste järele muutunud enneolematult suureks. Euroopa kultuuriline mitmekesisus rikastab inimeste maailmavaadet ja inspireerib inimesi kogu maailmas. Sellel on ka majanduslik eelis, kuna uuendusmeelsus ja loomingulisus on teadmispõhises maailmas eduka majandustegevuse ja töökohtade loomise alus.

Nimetatud investeeringud tehakse liikmesriikide inim- ja sotsiaalsesse kapitali. Need eeldavad nii üksikisiku, perekonna, kohalike omavalitsuste, sotsiaal- ja majandusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide kui ka valitsuse eri tasandite jõupingutusi. Mõningatel juhtudel võib see tähendada sotsiaalkulutuste ümbersuunamist või ümberjagamist. Neid kulutusi ei tehta mitte sotsiaalsete probleemide tagajärgede heastamiseks, vaid need kujutavad endast sotsiaalsektorisse tehtavaid investeeringuid, mida tuleb õigustada sotsiaalset ja majanduslikku kasu käsitlevate parimate olemasolevate prognoosidega säästva arengu kontekstis. Näiteks toovad investeeringud esimeste eluaastate arengu toetamisse, haridusse ja koolitusse või ennetavasse tervishoidu väga suurt kasu ja nende positiivne mõju avaldub hilisemas elus või tulevase põlvkonna arenedes ning nende tulemusel ei parane mitte ainult tööhõive ja tootlikkus, vaid need vähendavad ka võimalikke suuri kulusid, mida tekitaks ühiskonnale selle sotsiaalne kokkuvarisemine. Niimoodi ühendatakse omavahel võrdsed võimalused ja tõhusus.

5. EUROOPA LIIDU ROLL

Liikmesriigid kannavad peamist vastutust kirjeldatud visiooni tegelikkuses rakendamiseks vajalike poliitiliste muutuste eest. EL sekkub kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ainult siis, kui tema sekkumisel on selge lisaväärtus. Selline käitumine vastab kodanike ootustele ja on harilikult kõige tõhusam. See ei välista siiski ELi tasandi aktiivsemat osalust muutuste õhutamisel ning vajalike reformide suunamisel, toetamisel ja jälgimisel.

ELi roll toetub tugevale alusele, milleks on ühenduse õigustik ning reformilepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas selgelt väljendatud ühised õigused ja väärtused: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste õiguste austamine. Need on ühised väärtused liikmesriikides, kellest moodustub Euroopa ühiskond, kus valitseb pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

ELi tugevus peitub asjaolus, et tegemist ei ole mitte ainult väärtusi koondava ühendusega, vaid ühendusega, mis tegutseb ja mille raames liikmesriigid liidavad oma jõu ja saavutavad eesmärgid ühiselt. Reformileping sisaldab sotsiaalvaldkonda reguleerivat horisontaalset sätet, millega rõhutatakse tähelepanu, mida EL pöörab tööhõivele ja sotsiaalkaitsele, ning tugevdatakse piirkondade ja sotsiaalpartnerite rolli liidu poliitilises, majandus- ja sotsiaalelus. Eespool kirjeldatud uute eesmärkide saavutamine nõuab kollektiivse energia suunamist innovatiivsete lahenduste leidmisele majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Enamik lahendusi leitakse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. EL võib siiski pakkuda oma abi vähemalt viies punktis:

- Tegevusele poliitilise raamistiku andmine . Paljudes sotsiaalpoliitika valdkondades takistavad ühtlustamist erinevused liikmesriikide tegevuspõhimõtete ja tavade ning nende ametiasutuste vahel. Sellegipoolest võib täheldada tugevat vajadust ja soovi töötada ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Seetõttu on EL kehtestanud edusammude jälgimiseks ja parimate tavade võrdlemiseks paljudes valdkondades, sealhulgas tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalkaitse, hariduse, noorte, kultuuri, tervise ja sisserändajate integratsiooni valdkonnas ühised eesmärgid, millel on konkreetne ajakava, aruandluskord ja näitajad. Kümne aasta eest käivitatud ja nüüd Lissaboni strateegia üheks oluliseks sambaks saanud Euroopa tööhõivestrateegia kaudu saadud kogemus näitab, et kõnealused mehhanismid võivad avaldada mõju, heites uut valgust sellistele prioriteetidele, millele varem ELi tasandil erilist tähtsust ei omistatud – kaitstud paindlikkus ( flexicurity ), töö kvaliteet ja tootlikkus, lastehoiuteenused, sisseränne, mitteametlik töötamine ja vähemusküsimused – ning tuua esile innovatiivseid võimalusi nimetatud küsimustega tegelemiseks. Kõnealuseid protsesse rakendatakse nüüd juba mitu aastat. Need on olnud edukad ning võimaldanud liikmesriikidel ja komisjonil määrata kindlaks ühised eesmärgid. Vähem on need aidanud stimuleerida ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikke ambitsioone ja poliitilisi jõupingutusi. Nagu Lissaboni strateegia läbivaatamisel, peaks EL ka siin kaaluma, kuidas muuta vabatahtlikke protsesse dünaamilisemaks ja pöörata suuremat tähelepanu rakendamisele, võttes samal ajal arvesse institutsioonide ja traditsioonide mitmekesisust. Kaitstud paindlikkuse puhul kasutatavat ühiste põhimõtete lähenemisviisi võiks näiteks kohaldada tööturust kõige kaugemale jäävate inimeste aktiivse kaasamise edendamiseks, võttes täielikult arvesse riiklikku konteksti ja liikmesriikide pädevust. Lisaks sellele tuleks tähelepanu pöörata mitmesuguste kooskõlastusprotsesside (nt Lissaboni ja säästva arengu strateegia, struktuurifondide programmitöö) ühtsuse tagamisele ja nende koostoime suurendamisele maksimumini.

- Euroopa väärtuste alalhoidmine ja võrdsete tingimuste tagamine . ELil on tugev õiguslik raamistik soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, töötajate vaba liikumise ning töö- ja tööhõivetingimuste valdkonna jaoks. Euroopa sotsiaalpartnerid on pidanud aktiivselt läbirääkimisi lepingute üle ja määranud kindlaks ühised tegevuspõhimõtted sellistes olulistes küsimustes nagu lapsehoolduspuhkus, tööstress, elukestev õpe ja ümberkorralduste juhtimine. Muutuva sotsiaalse tegelikkuse, ELi suurenenud mitmekesisuse ja uue reformilepingu taustal tuleb õiguslik raamistik läbi vaadata ja seda tuleb vajaduse korral kohandada nii, et see aitaks kokkulepitud eesmärke tõhusalt saavutada. ELi õigusaktidel on ka edaspidi oluline roll asutamislepingus sätestatud kodanike õiguste tagamisel, sealhulgas riiklike eeskirjade parema ühilduvuse tagamise kaudu. EL on teinud teatavaks ka oma nägemuse sellest, kuidas saab Euroopa olla edukas üleilmastumise ajajärgul. Selleks pidas EL vajalikuks kujundada välja üleilmsed eeskirjad ning selgitada välja parimad võimalused standardite üleilmse lähendamise edendamiseks.

- Kogemuste ja heade tavade vahetamine . Hoolimata ELi mitmekesisusest, puutuvad liikmesriigid sageli kokku ühiste sotsiaalsete suundumuste ja praktiliste raskustega, mille puhul neil oleks üksteiselt palju õppida. ELi ühiste eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme tuleb jälgida, hinnata ja võrrelda. Testida tuleb uuendusi sotsiaalvaldkonnas ja hinnata on tarvis erinevatest investeerimise vormidest tulenevat sotsiaalset kasu. Välja tuleb arendada parimad tavad ning uut hoogu tuleb anda ELi mehhanismide kasutamisele kogemuste vahetamisel, ühishindamisel ja vastastikuste eksperdihinnangute puhul ning tagada neile kindel koht riiklikus ja Euroopa tasandi poliitilises mõttevahetuses. Seejuures on oluline laialdasemalt kaasata riiklikud ja piirkondlikud parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid.

- Kohaliku, piirkonna ja riigi tasandi meetmete toetamine . EL on oma ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide kaudu aidanud kogu Euroopas vähendada heaolu ja elustandardite erinevust. Struktuurifondide vahenditega on rahastatud ja rahastatakse jätkuvalt vähemarenenud piirkondade ja liikmesriikide jõupingutusi jõuda teistele järele, samuti püütakse nende vahendite abil elavdada liikmesriikide suhteid ja kogemuste vahetust. Viimastel aastatel on kõnelused vahendid tihedamalt seotud ka ELi majanduskasvu ja tööhõive poliitika prioriteetidega. Ajavahemikus 2007–2013 investeerib Euroopa Sotsiaalfond 75 miljardit eurot töötajate koolitusse, eesmärgiga õpetada neile uusi oskusi, ja ettevõtete töökorralduse innovatiivsesse ümberkorraldamisse. Lisaks sellele on komisjoni algatusel loodud Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mille eesmärk on aidata uuesti tööellu integreeruda nendel töötajatel, kes jäid tööturult kõrvale maailma kaubanduse struktuuriliste muutuste tagajärjel. Fond on oluline märk solidaarsusest nende inimestega, keda üleilmastumise tagajärjed on otseselt mõjutanud, ning peaks pakkuma tõhusaid ennetavaid ja aktiivseid meetmeid, mis aitaksid kõnealustel inimestel kohaneda ja oma eluga edasi minna. Komisjon on algatanud arutelu Euroopa eelarve üle pärast 2013. aastat. Kõnealuses arutelus tuleks arvesse võtta käesoleva sotsiaalse tegelikkuse alase konsultatsiooni tulemusi.

- Teadlikkuse suurendamine ja tugeva teadmistebaasi loomine . ELil on oluline roll – ta tõstab esile olulisi teemasid, stimuleerib arutelu ja annab poliitilise tõuke ühiste ülesannete lahendamisele Euroopas. Arutelu hõlbustavad sellised algatused nagu Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007), kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta (2008) ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010). Teadlikkuse suurendamist sotsiaalsetes küsimustes ja sotsiaalsete küsimuste analüüsi on sageli takistanud kogu ELi hõlmavate täielike ja ajakohaste statistiliste andmete ja näitajate puudumine. Võrreldavate andmete kogumine on oluline, aga keeruline ülesanne. Poliitiliste otsuste tegijatel on kõnealuseid andmeid tarvis üldsuse paremaks teavitamiseks ja mitmesuguste algatuste sotsiaalse mõju hindamiseks. Hulk fonde ja ameteid – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, hiljuti loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – annab üha suurema panuse otsuste tegemise protsessi ja aitab kaasa teadlikkuse suurendamisele. Tõendite baasi suurendamisele ja Euroopa poliitilise mõttevahetuse sisukamaks muutmisele peaks kaasa aitama ka korrapärasem konsulteerimine ja sõltumatute eksperdirühmade (ka kolmandate riikide eksperdirühmade) kaasamine.

6. EDASISED SAMMUD

Sotsiaalset tegelikkust käsitleva kokkuvõtte tegemise eesmärk on analüüsida meie ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete muutuste keerulist dünaamikat, et olla selle põhjal võimeline hindama praeguse poliitika sobivust ja asjakohasust ning luua tuleviku tarbeks tugev alus.

Käesolevas teatises kirjeldatakse üldjoontes uut, parematele võimalustele keskenduvat sotsiaalset visiooni 21. sajandi Euroopast, mis põhineb ühiskonnas toimuvate muutuste laadi, sotsiaalvaldkonna uute ülesannete ja nende lahendamiseks vajaliku liikmesriikide ja ELi koostöö esialgsel analüüsil. Teatis rikastab käimasolevat konsultatsiooni, kuna selles on visandatud võimalikud tegevusvaldkonnad ja ELi roll. Sidusrühmi kutsutakse käimasoleva konsultatsiooni raames edastama oma arvamusi. Vastuste saatmise tähtaega pikendati osaluse hõlbustamiseks 15. veebruarini 2008[5].

Kõnealuse konsultatsiooni põhjal valmistab komisjon 2008. aasta keskpaigaks ette uue sotsiaalmeetmete kava. Uue kava väljatöötamisel vaatab komisjon läbi eri valdkondade õigusaktide laadi, kohaldamisala ja nende kombinatsiooni. Ta võtab vajalikul määral arvesse ka reformilepinguga ette nähtud uut institutsioonilist raamistikku. Koos ühtse turu läbivaatamisega aitab uus sotsiaalmeetmete kava saavutada edasisi konkreetseid tulemusi Euroopa kodanike jaoks.

[1] KOM(2006) 211, 10. mai 2006.

[2] Vt dokumente järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/citizens_agenda/social_reality_stocktaking/more index_en.htm

[3] Vt nt Euroopa Parlamendi 17. novembri 2007. aasta aruanne (A6–400/07), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2007. aasta arvamus (2007/C 93/11) ning Euroopa Komisjoni Dublini, Pariisi ja Budapesti esinduste panused.

[4] Euroopa poliitika nõustajate büroo koostatud dokumendis on antud üksikasjalik ülevaade praegustest sotsiaalsetest suundumustest. Lisateave ja arvandmed on esitatud komisjoni 2007. aasta sotsiaalse olukorra aruandes.

[5] Vastused ja lisamärkused palume saata järgmisel e-posti aadressil: SG-Social-Reality@ec.europa.eu