Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007DC0164

    Komisjoni aastaaruanne Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele - Kuidas Euroopa täidab lubadusi rahastada arengut {KOM(2007) 158 (lõplik)} {KOM(2007) 163 (lõplik)} {SEK(2007) 415}

    /* KOM/2007/0164 lõplik */

    52007DC0164




    [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

    Brüssel 4.4.2007

    KOM(2007) 164 lõplik

    KOMISJONI AASTAARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

    Kuidas Euroopa täidab lubadusi rahastada arengut

    {KOM(2007) 158 (lõplik)}{KOM(2007) 163 (lõplik)}{SEK(2007) 415}

    SISUKORD

    1. Sissejuhatus 3

    2. Aastail 2006–2010 võib EL anda enneolematult suurt abi 4

    2.1. EL tervikuna ületas võetud eesmärgid, kuid mõned liikmesriigid peavad abi andma senisest rohkem 4

    2.2. Väljavaated täita 2010. aastaks järgmised tähtsad eesmärgid on head 6

    2.3. Teel ÜRO vähimarenenud riikide suhtes võetud 2010. aasta eesmärkide täitmise suunas 7

    2.4. Tähelepanu keskmes on Aafrika 7

    2.5. Kuid siiski tuleb ületada olulisi takistusi 8

    3. Uuenduslikke rahastamisallikaid rakendatakse küll aeglaselt, kuid järjekindlalt 9

    4. Tuleb olla valvas, et säiliks arengumaade võlgade tasumise võime 10

    5. ELi kaubandusabi strateegias rõhutatakse kaubanduse ja arengu suhtes võetud kohustusi 10

    6. EL kasutab olemasolevaid vahendeid abi tulemuslikkuse suurendamiseks 10

    7. Tuleb kiirendada paremini prognoositavate abimehhanismide kasutuselevõtmist 11

    8. Liikmesriigid peaksid tugevamini toetama väljatöötamisel olevaid kontseptsioone välistegurite mõju leevendamise kohta 12

    9. Abi lahtisidumine: EL liigub kiiremini kui muu maailm 12

    10. Euroopa Ühenduse mõjukuse suurendamine rahvusvahelistes rahandusinstitutsioonides 13

    11. EL kinnitab oma toetust rahvusvahelistele avalikele hüvistele, kuid ei seo oma tegevust rahvusvahelise töörühma soovitustega 14

    12. Kokkuvõte 15

    1. SISSEJUHATUS

    Euroopa Liit on maailma suurim abiandja ja ta annab üha suurema osa maailma ametlikust arenguabist. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel võtab EL pikaajalisi ambitsioonikaid kohustusi arengu rahastamiseks ja abi õigeaegseks andmiseks:

    - EL seadis 2002. aastal eesmärgiks suurendada ametlikku arenguabi 0,39%ni liikmesriikide summaarsest rahvamajanduse kogutulust (RKTL). 2006. aastal EL mitte ainult ei täitnud seda eesmärki, vaid ületas selle, andes ametlikku arenguabi 0,42% riikide RKTList, mis moodustab rekordilised 48 miljardit eurot[1]. 2005. aastal andis EL põhiosa oma abist Aafrikale. Kokkuvõttes eraldati ELi ametlikust arenguabist üks kolmandik sotsiaalsele ja haldusinfrastruktuurile vaesusega võitlemise eesmärgil ning 10% humanitaarabiks.

    - Rahastamise puudujäägi katmiseks seadis EL 2005. aastal uueks eesmärgiks anda ametliku arenguabina kokku 0,56% RKTList ja jõuda 2015. aastaks ametliku arenguabi andmisel tasemele 0,7% RKTList[2]. Need ELi ajaloolised kohustused moodustavad peaaegu 80% sellest abi suurendamisest, mida G8 on Aafrikale lubanud. EL tegutseb mõlema eesmärgi täitmise nimel.

    - Üks liikmesriik andis 2006. aastal ametlikku arenguabi pisut üle 1% oma RKTList ja kolm riiki üle 0,8%. Abi andmist on oluliselt suurendanud ka teised liikmesriigid, kelle puhul veel mõne aasta eest tundus, et nad ei suuda oma eesmärki täita. 2004. aastal ELiga ühinenud kümme liikmesriiki on pärast ühinemist kahekordistanud abi hulka.

    - Liit on esikohal ka rahvusvahelise arengu rahastamise protsessis, kuna ta juba annab abi paremini ja kiiremini. Lisaks sellele, et EL kirjutas alla abi tulemuslikkust käsitlevale Pariisi deklaratsioonile, on ta sisse viinud ka üksikutele riikidele Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide antava abi ühise analüüsimise ja strateegilise planeerimise mitmeaastaste perioodidena[3]. Käib töö, et saavutada kokkulepe arengupoliitika tööjaotust käsitleva ELi tegevusjuhendi küsimuses[4].

    Kuid edusamme ei saa pidada lõplikeks ja need ei muuda olematuks teatavaid probleeme, mille seas on

    - suur erinevus liikmesriikide abieelarvete vahel;

    - ühekordse abi andmine, mis mõnikord varjutab abi üldist trendi;

    - vajadus suurendada abi andmise tulemuslikkust, et tagada, et abi jõuab nendeni, kes seda tegelikult vajavad.

    Käesolevas dokumendis esitab komisjon viienda aastaaruande selle kohta, kuidas EL täidab kohustusi, mille ta võttis enne 2002. aasta Monterrey konverentsi ja mida täiendas Euroopa Ülemkogu enne ÜRO 2005. aasta maailma tippkohtumist, et kiirendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist[5]. ELi kohustused moodustavad ka dokumendi „Euroopa konsensus arengupoliitikas” põhisisu. 2007. aasta lõpul toimuval ÜRO kõrgetasemelisel dialoogil arengu rahastamise küsimustes, kolmandal kõrgetasemelisel abi tulemuslikkust käsitleval foorumil Accras ja 2008. aasta aprillis Dohas peetaval Monterrey järelkonverentsil arutatakse taas abi suurendamise ning abi tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise küsimusi.

    Käesolev teatis rajaneb 27 liikmesriigi (EL 27) seisukohtadel, mida nad avaldasid oma vastustes 2006. aasta lõpul esitatud seireküsimustikule. Uuringu üksikasjalik analüüs on esitatud lisatud personali töödokumendis[6].

    2. Aastail 2006–2010 võib EL anda enneolematult suurt abi

    2.1. EL tervikuna ületas võetud eesmärgid, kuid mõned liikmesriigid peavad abi andma senisest rohkem

    EL saavutas ametliku arenguabi esimese vaheeesmärgi kavandatust aasta varem, 2005. aastal, ja kordas seda suurepärast saavutust 2006. aastal, kui ta andis ametlikku arenguabi 48 miljardit eurot ehk 0,42% RKTList, mida on rohkem kui eesmärgiks seatud 0,39%. Need 15 liikmesriiki, kes selle eesmärgi 2002. aastal võtsid (EL-15), saavutasid veelgi muljetavaldavama tulemuse – kokku 0,43% RKTList. Kahtlemata aitas 2005.-2006. aasta tipptulemuse sünnile kaasa Iraagi võlakoorma kergendamine, abi andmine Nigeeriale ja tsunamijärgne abi.

    Tabel 1: ELi ametliku arenguabi suurus 2004–2006

    [pic]

    Ametlik arenguabi on esitatud miljonites eurodes jooksevhindades. Värvitud lahtrites on liikmesriikide esitatud teave, muudes lahtrites aga komisjoni andmed või arvutused. Lahtrites „EL-12 kokku“ ja „EL-27 kokku“ esitatud 2004. ja 2005. aasta RKTLi ja ametliku arenguabi andmed ei sisalda Bulgaaria ja Rumeenia RKTLi andmeid.

    ELi edule on pannud aluse üheksa abiandjate esireas olevat liikmesriiki, kes on juba täitnud eesmärgi (0,7%) või on otsustanud seda teha enne 2015. aastat. Esile tõusevad eriti Rootsi, kes eraldab abiks 1% oma RKTList, ja Luksemburg, kes kavatseb samale tasemele jõuda 2012. aastaks. Liikmesriigid, näiteks Saksamaa ja Hispaania, kes alles mõne aasta eest andsid palju vähemal määral ametlikku arenguabi, on näidanud, et poliitilise tahtega on võimalik abi suurendada. Hispaanial jäi siiski miinimumtasemele (0,33%) jõudmisest puudu 142 miljonit eurot. Kümme liikmesriiki (EL-10), kes ühinesid ELiga 2004. aastal, on näidanud, et nad järgivad ühenduse õigustikku, ja ühinemise järel kahekordistanud ametliku arenguabi.

    Liidu abi oleks olnud veelgi märgatavam, kui Kreeka, Itaalia ja Portugal oleksid õigeks ajaks saavutanud kokkulepitud eesmärgi (arenguabi määr 0,33% RKTList). Kreeka ja Portugal on lubanud rühma ülejäänud riikidele järele jõuda 2007. aastaks ja Itaalia 2008. aastaks, kuid nende riikide senised raskused illustreerivad üldist ohtu, mida kätkeb ühekordse suure ametliku arenguabi andmine mõnel aastal (Portugal kergendas ametliku arenguabina 2004. aastal Angola võlakoormat; Itaalia toetas 2005. aastal mitmepoolseid asutusi). Ühekordse suure ametliku arenguabi andmine ei ole jätkusuutlik, kuna sellega koos ei muudeta poliitikat nii, et oleks tagatud abieelarve järkjärguline suurendamine. Liikmesriigid, kes praegu annavad abi alla miinimummäära, peavad jätkama jõupingutusi, et ei suureneks ühiste lubaduste täitmisse antava panuse erinevus liikmesriikide vahel.

    2.2. Väljavaated täita 2010. aastaks järgmised tähtsad eesmärgid on head

    Erinevalt maailma ametliku arenguabi prognoositavast vähenemisest aastail 2007–2008 on oodata, et liidu abi ajavahemikul 2007–2010 suureneb pidevalt vastavalt ELi 2010. aasta eesmärgile. Kuna on oodata majanduskasvu kiirenemist, on ELil võimalik võrreldes 2006. aastaga eraldada aastas täiendavalt 27–30 miljardit eurot, mida on rohkem kui algselt kavandatud 20 miljardit eurot. Liikmesriigid ei pruugi täita eesmärki, kuna nende prognoositavaid summasid võib mõjutada RKTLi muutumine. Mitme liikmesriigi prognoosi täitmist ei ole veel tagatud eelarve selge igaaastase suurendamisega ja selle täitmine sõltub konkreetsest olukorrast. Kuigi peamise osa ametliku arenguabi suurenemisest lühikese ajavahemiku jooksul on andnud võlakoorma kergendamine, mis alates 2005. aastast moodustab lõviosa Austria (üle 50%), Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi abist (igaühe puhul umbes 1/3 kogu ametlikust arenguabist), ei piisa sellest pikemas perspektiivis. 2010. aasta eesmärkide saavutamiseks vajaliku kasvutempo säilitamiseks on vaja kiiremini kaasata programmivahendeid, sealhulgas uuenduslikke rahastamisallikaid. Praeguste andmete kohaselt ei suuda Portugal täita oma järgmist eesmärki hoolimata ametliku arenguabi kavandatud muljetavaldavast 148% suurusest kasvust aastail 2006–2010. Ka mõned EL 12 riigid (liikmesriigid, kes on ühinenud alates 2004. aastast) ei ole veel näidanud, kuidas nad kavatsevad suurendada abi andmist kuni 2010. aastani.

    Tabel 2: Prognoosid ja oletused 2007.–2010. aasta eesmärkide saavutamise kohta

    [pic]

    Ametlik arenguabi on esitatud miljonites eurodes jooksevhindades.

    Allikas: värvitud lahtrites on liikmesriikide esitatud teave, muudes lahtrites aga komisjoni andmed või arvutused.

    2.3. Teel ÜRO vähimarenenud riikide suhtes võetud 2010. aasta eesmärkide täitmise suunas

    Vastavalt maailma 2005. aasta tippkohtumise tulemustele ja Monterrey konsensusele EL-15 riigid juba eraldavad vähemalt 0,15% RKTList ametlikuks arenguabiks vähimarenenud riikidele või kavatsevad sellele tasemele jõuda 2010. aastaks. Veel kuus liikmesriiki kavatsevad vähimarenenud riikidele eraldada ametlikku arenguabi alammäära ulatuses. Kõige pakilisemalt abi vajavatele riikidele (vähimarenenud riigid, abi suhtes vaeslapse ossa jäänud riigid ja nõrgad riigid) antava abi, vaesuse vähendamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seosed on 2008. aasta Accra ja Doha konverentside peateema.

    2.4. Tähelepanu keskmes on Aafrika

    Aafrikale antav abi on alates 2002. aastast kahekordistunud ja jõudnud 2005. aastaks peaaegu 14 miljardi euroni. Aafrika saab juba peaaegu poole ELi abist ja sellele mandrile on ELi – Aafrika strateegia raames eraldatud ka pool ametliku arenguabi suurenemisest võrreldes 2006. aasta tasemega. Kui käesoleval aastal avaldatakse OECD arenguabikomitee ametliku arenguabi 2006. aasta lõplik statistika, koostab komisjon alusdiagrammi, mille suhtes hinnatakse ELi tulevasi abieraldisi Aafrikale. Pidades silmas ELi abi üldist kasvuväljavaadet, on tõenäoline kogu ELi Aafrikale eraldatava abi suurenemine 10 miljardi euro võrra või veelgi rohkem.

    2.5. Kuid siiski tuleb ületada olulisi takistusi

    Selleks et veelgi tõendada, et EL peab oma arengu rahastamise alaseid lubadusi ja muudab abi andmise tulemuslikumaks ja tõhusamaks, tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

    - Abivoogude prognoositavus pika aja jooksul on aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimus. Osa riike suurendab abi riikliku kava alusel, kuid teiste riikide ametliku arenguabi voogude suurus ja koostis on muutlikud. Seda arvestades on eriti oluline, et liikmesriigid koostaksid 2007. aasta lõpuks riikliku ajakava, et igal aastal tagada abi järkjärguline suurenemine .

    - Et abi andmise koormus jaguneks liikmesriikide vahel õiglaselt , peavad liikmesriigid, kes ei ole saavutanud 2006. aasta eesmärki ega teinud ettevalmistusi 2010. aasta eesmärkide täitmiseks, paremini näitama, kuidas nad ületavad mahajäämuse. Mahajäämuse ületamisega koos tuleb märgatavalt suurendada selgitustööd, et saavutada abi suurendamisele avalikkuse toetus. Komisjon on valmis selles küsimuses abi osutama.

    - Võlakoorma kergendamise täiendavus . 2005. aastal kas vähenes (Saksamaa puhul 5,5% ja Prantsusmaa puhul 0,7% võrra) või suurenes ainult ebaoluliselt (Ühendkuningriik, 0,9% võrra) nende kolme liikmesriigi ametliku arenguabi netosumma, kes annavad kokku 55% ELi abist (ilma võlakoorma kergendamist arvestamata). Tundub, et see on vastuolus Monterrey konsensuse ja nõukogu 2006. aasta aprilli järeldustega[7].

    - Abi suuruse võrreldavuse tagamiseks tuleb liikmesriikidel tugevdada suutlikkust esitada ametlikku arenguabi käsitlevaid aruandeid ja aruandluse meetodeid . ELi arenguabikomitee praegused liikmed peaksid tegema arenguabikomiteele ettepaneku kohandada oma selgitustööd uute abiandjate suhtes, nimelt nende 12 ELi liikmesriigi suhtes, kes ei ole arenguabikomitee liikmed . Komisjon saab selles küsimuses abi osutada.

    - Valmisolek kasutada tulemuslikult ja tõhusalt kiiresti kasvavat abi hulka : 90% ELi lisanduvast abist annavad liikmesriigid kahepoolselt. Kuna lõviosa sellest peaks olema programmikohane abi, peavad ELi abiandjad kiiresti läbi vaatama oma struktuurid ning operatiivtegevuse ja abi andmise korra, et abi oleks võimalik anda rohkem, paremini ja kiiremini. See tegevus peab hõlmama:

    - ametliku arenguabi suurendamise suutlikkuse tugevdamise riiklikke kavasid, kuna muidu hõlmab abi suurendamine ainult kohustuste võtmist, kuid tegelik abi andmine võib selllest maha jääda;

    - arengupoliitika tööjaotust käsitleva ELi tulevase tegevusjuhendi kiiret ja tegelikku elluviimist ;

    - abi andmise kanalite edasist mitmekesistamist vastavalt Euroopa konsensusele , näiteks loomisel olevate Euroopa ühiste abiandmisvahendite kasutamist , et

    - rakendada poliitika ühiseesmärke , nagu ELi – Aafrika strateegiat või ELi kaugeleulatuvate eesmärkidega assotsiatsiooni- või partnerluslepinguid, näiteks tehes vabatahtlikult sissemakseid ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondi ;

    - tegutseda vastavalt ülemaailmsetele ülesannetele , näiteks neile, mis tulenevad välistegurite mõjust, nagu kliimamuutused, looduskatastroofid, tooraine hinna kõikumine või suur oht inimeste või loomade tervisele;

    - soodustada ELi ühiste kohustuste täitmist , näiteks kaubandusabi andmist.

    Nende meetmete võtmine parandab ELi mainet ja suurendab ta tuntust maailmas.

    3. Uuenduslikke rahastamisallikaid rakendatakse küll aeglaselt, kuid järjekindlalt

    2006. aastal saavutatud edule on märkimisväärselt kaasa aidanud mitu ELi liikmesriiki, kes on kaasanud ka ELi mittekuuluvaid riike. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühiselt igal aastal eraldada lennupiletile kehtestatud maksust laekuvast tulust 200 miljonit eurot rahvusvahelisele ravimite ostmise rahastule ( International Drug Purchasing Facility (UNITAID)). Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Rootsi (koos Norraga) kogusid kapitaliturul esimesed miljard dollarit rahvusvahelisele immuniseerimise rahastamisvahendile ( International Finance Facility for Immunization (IFFIm)) laste vaktsineerimise jaoks. Ühendkuningriik ja Itaalia koos Kanada, Norra, Venemaa ning sihtasutusega Bill & Melinda Gates Foundation võtsid hiljuti vaktsiini suhtes esimese varase turukohustuse , et kiirendada uue pneumokokkhaiguse vaktsiini väljatöötamist ja arengumaades turuletoomist. Praegu kaalutakse ka malaariavaktsiini katseprojekti algatamist.

    Uuenduslike vahenditega tagatakse rahastamisallikate stabiilsus ja prognoositavus. Nende peamine eelis seisneb selles, et nende kaudu tagatakse pikaajalised eelarvelised kohustused. Kuid uuenduslikud vahendid võivad kaasa tuua täiendavaid tehingukulusid ning need eeldavad märkimisväärset haldamise ja poliitika kujundamise alast tegevust.

    Enamus uuenduslike mehhanismide tuludest antakse välja abina niisuguste olemasolevate kanalite ja organisatsioonide kaudu, kellel on arengumaade tervishoiuvaldkonnas töötamise kogemusi. Kuigi nii välditakse paralleelstruktuuride loomist, on probleemiks nende algatuste sobitamine partnerriikide tervishoiustrateegiatega.

    Enamik ELi liikmesriike ei kavatse ettenähtavas tulevikus aktiivselt osaleda arengu ega rahvusvaheliste avalike hüviste rahastamise uuenduslikes allikates.

    Selleks et laiendada osalemist kõnealustes algatustes ning kaasata täiendavaid ja stabiilsemaid rahastamisallikaid, julgustab komisjon neis algatustes mitte osalevaid liikmesriike veel analüüsima nende tulemuslikkust. Komisjon meenutab, et uuenduslikud allikad ei asenda ametlikku arenguabi, ja soovitab liikmesriikidel jälgida, et uuenduslike allikate rakendamine ei häiriks muude tähtsate arengu rahastamise eesmärkide saavutamist.

    4. Tuleb olla valvas, et säiliks arengumaade võlgade tasumise võime

    Lisaks Iraagi ja Nigeeria võlakoorma erakorralisele kergendamisele jätkub ka suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakoorma kergendamise algatus. Mitmepoolne võlakergendusalgatus aitab kaasa suure võlakoormaga vaeste riikide võlakoorma vähendamisele. Algatuse raames tühistatakse täielikult võlg Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile (Maailmapank), Aafrika Arengufondile ja Rahvusvahelisele Valuutafondile , kuid selle raames ei maksta tagasi laenusid, mis on võetud Inter-Ameerika Arengupangalt ja teistelt piirkondlikelt arengupankadelt. Komisjon julgustab tugevdama ja rahvusvaheliselt koordineerima madala sissetulekuga riikide tegevust, mille eesmärk on vältida võlgade tasumise võime minetamist. Need meetmed peaksid hõlmama võlgade haldamise parandamist, uute võlausaldajariikide kaasamist võlgade tasumise võime säilimise tagamise üle peetavasse arutellu ja spekulatiivsete laenuandjate probleemi (nähtus, mille puhul võlakergenduse vahenditega ristsubsideeritakse laenuandjaid, kes annavad endistele suure võlakoormaga vaestele riikidele laenu tavalistel tingimustel) lahendamist. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku kutsuda liikmesriike üles sobival rahvusvahelisel foorumil arutlema, kuidas edendada vastutustundlikku laenuandmist ja laenuvõtmist. Arutelu peaks käsitlema ka küsimust, kuidas see eesmärk saavutada arengumaade võlgade haldamise ning uute laenuandjatega dialoogi pidamise parandamise teel.

    5. ELi kaubandusabi strateegias rõhutatakse kaubanduse ja arengu suhtes võetud kohustusi

    Komisjon soovitab nõukogul ja Euroopa Parlamendil toetada ettepanekuid, mis on esitatud teatises „Komisjoni panus ELi kaubandusabi strateegia väljatöötamisse“[8].

    6. EL kasutab olemasolevaid vahendeid abi tulemuslikkuse suurendamiseks

    Abi tulemuslikkus asub ELi poliitilise tegevuskava esilehel ja sellele viidatakse kõikide ELi algatuste puhul. Alates poliitilise tegevuskava vastuvõtmisest 2006. aastal on alustatud või täidetud enamik tähtajalisi ülesandeid, mis on esitatud abi tulemuslikkuse tegevuskavas „Anda abi rohkem, paremini ja kiiremini“:

    1) Selleks et parandada abi vastastikust täiendavust, rakendatakse aja jooksul kõikide riikide ühine mitmeaastane strateegiline plaanimine . Täites nõukogu 2006. aasta aprilli järeldusi, alustati seda plaanimist AKV riikide suhtes, kus 10. EAFi kavandamine pakkus võimaluse kohe alustada ka ühist kavandamist teiste sama valdkonna abiandjatega.

    Edu saavutamise ja abiandjate osalemise alal on saadud väga erinevaid kogemusi. Tõhusad koordineerimismehhanismid on soodustanud riikide olukordade ühist analüüsimist . Enamiku väljavalitud riikidega[9] (Dominikaani Vabariik, Etioopia, Ghana, Haiti, Kenya, Kongo DV, Lõuna-Aafrika, Mali, Sambia, Sierra Leone, Somaalia ja Uganda) töötatakse välja ühistegevuse strateegiat . Vastavalt ühise kavandamise paindlikule ja etapiviisilisele laadile on asjakohased protsessid kohandatud iga riigi olukorrale ja vajaduse korral kasutatakse ka teisi protsesse, näiteks ühiseid abistrateegiaid.

    Kuna protsesside laad muutub, muutuvad pidevalt ka eespool esitatud andmed. Kuid andmetest ilmneb, et hoolimata märkimisväärsetest saavutustest on tulemused kannatanud seetõttu, et liikmesriikide kavandamismehhanismid on erinevad ning esineb erinevusi kesk- ja kohapealsete üksuste seisukohtade vahel. Takistuste ületamiseks, tehnilise abi andmiseks ning kesk- ja kohapealsete üksuste seoste parendamiseks on komisjon moodustanud ühiseid tugirühmi, näiteks Haitil ja Somaalias, ning loonud erilise ELi ekspertide võrgu.

    2) On oodata, et 2007. aasta mais võetakse vastu tegevusjuhis , et edendada ELi abiandjate tööjaotust .

    3) 2006. aasta novembris peeti edukalt esimesed Euroopa arengupäevad . Neid päevi hakatakse korraldama igal aastal.

    4) Vaadati läbi ELi abiandjate atlas , sealhulgas esimene piirkondlik (Lääne-Aafrika) atlas ning ühte riiki (Mosambiik) hõlmav atlas.

    5) Kohalikke abi tõhustamise protsesse arvestades ja ELi abiandmise ühtlustamise teekava raames võeti vastavalt Pariisi deklaratsioonile neli täiendavat ELi miinimumkohustust . Komisjon taaskinnitab oma kavatsust hakata andma poolt abist eelarvetoetusena riikide süsteemide kaudu.

    6) Kõik EÜ eeskirjades kaasrahastamise suhtes esinenud takistused on kõrvaldatud.

    7. Tuleb kiirendada paremini prognoositavate abimehhanismide kasutuselevõtmist

    13 liikmesriiki eelistavad eelarvetoetust, mis on peamine tunnustatud vahend, et tagada arengumaadele poliitika elluviimise tõhususel rajaneva toetuse andmine keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul. Mõned riigid kaaluvad üha enam lisaks valdkondlikule eelarvetoetusele ka üldise eelarvetoetuse andmist. Komisjon töötab välja üldise eelarvetoetuse andmise kontseptsiooni. Kui seda toetust antakse selgete kõlblikkuskriteeriumite alusel ja see keskendub tulemustele, on see üks abi prognoositavuse suurendamise viisidest. Eelarvetoetus tuleb rajada mehhanismidele, millega tagatakse tagantjärele teabe esitamine ja aruandluskohustuse täitmine. Toetuse andmise viiside hulka võib kuuluda pikaajaline eelarvetoetuse andmine, millega tagatakse igal aastal teatava hulga toetuse andmine, arvestades ka kaitsemeetmeid.

    8. Liikmesriigid peaksid tugevamini toetama väljatöötamisel olevaid kontseptsioone välistegurite mõju leevendamise kohta

    ELi arengupoliitika ühine eesmärk on suurendada arengumaade võimet tulla toime majanduslike välistegurite (hindade kõikumine) ja looduslike tegurite (katastroofid, kliimamuutused ja pandeemiad) mõjuga. Sellekohased vahendid töötati välja ja neid katsetati 2006. aastal, kuid need ei ole pälvinud erilist tähelepanu ja nende kasutuselevõtmine on aeglane.

    - Sissetuleku kõikumine. Madalmaad ja Euroopa Ühendus taastavad oma toetuse Maailmapanga juures asuvale toorainega seotud riskide ohjamise rahvusvahelisele töörühmale, mis on demonstreerinud, et välishindade muutumisest tulenevaid ohtusid on võimalik vähendada turupõhiste vahenditega. Prantsusmaa on edendanud puuvillaga seotud ohtude ohjamise algatusi ja kavatseb teatavates riikides katsetada uut integreeritud mehhanismi uue, väljatöötamisel oleva abi ühise andmise lähenemisviisi raames.

    - „ Looduskatastroofidega seotud ohtude vähendamine “. 2005.-2006. aastal kulutas EL üle 3,5 miljardi euro looduskatastroofidega seotud abile, kuid sellest vaid kolm protsenti moodustas ennetav abi . Huvi üldisema katastroofivalmidust käsitleva strateegilise lähenemisviisi vastu suureneb, kuid liikmesriigid peavad seda tugevamini toetama. Komisjon pakub ühise lähenemisviisi välja 2008. aastal esitatavas ühise ELi looduskatastroofide likvideerimise ja nendega seotud ohu vähendamise strateegia dokumendis, mille koostamisel kasutatakse seniseid (näiteks Euroopa Arengufondi 9. katastroofirahastu) kogemusi, ja sobitab need kokku rahvusvaheliste algatustega.

    - FLEX on EÜ mehhanism, millega toetatakse AKV riikide reforme, mida võivad ohustada eksporditulude lühiajalised kõikumised. Selleks et vähendada selle mehhanismi sõltumist tsüklitest, arutatakse liikmesriikide ja AKV riikidega ettepanekuid anda FLEXi raames abi varem ja lihtsamalt.

    Komisjon teeb liikmesriikidele ettepaneku

    - paremini tasakaalustada looduskatastroofide tagajärgede likvideerimise ja nendega seotud ohu vähendamise tagantjärele rakendatavaid meetmeid ja ennetavaid strateegiaid, mis rajanevad ELi ühisel katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku lähenemisviisil;

    - rohkem toetada arengumaid kahjustavate välistegurite mõju vähendamise vahendite ja meetodite katsetamist ja laiendamist ning eristada hinna rahvusvahelise kõikumise puhul võetavaid turul rajanevaid meetmed neist meetmetest, mida võetakse looduskatastroofide mõju leevendamiseks;

    - osaleda aktiivselt kaubariskide ohjamise rahvusvahelises töörühmas, et parandada teabevahetust riskide uudsete ohjamismeetodite alal.

    9. Abi lahtisidumine: EL liigub kiiremini kui muu maailm

    EL annab üha rohkem lahtiseotud abi. Enamik liikmesriike, kes toetavad arenguabikomiteed, annavad (peaaegu) kogu ametliku arenguabi lahtiseotuna. Teised on võtnud uusi abi osalise lahtisidumise meetmeid. Ka mõned EL 10 riigid on hakanud rakendama arenguabi komitee soovitusi, mis käsitlevad abi vähimarenenud riikidele. Eelarvetoetuse üha laialdasem kasutamine parandab liidu kokkuvõtlikke arenguabi näitajaid. Liikmesriike julgustatakse üle minema täielikult lahtiseotud abi andmisele.

    Kuna EÜ siseturueeskirjad kehtivad ka liikmesriikide ametliku arenguabi suhtes , kinnitab komisjon, et tema kohustus on uurida kõiki ametliku arenguabi andmisega seotud rikkumisi. Liikmesriigid, kes parajasti loovad oma arengukoostöö süsteeme, eeskätt riigihankesüsteeme, peavad siduma abi lahti kõikide teiste liikmesriikide suhtes.

    2006. aastal asutas EÜ abi lahtisidumise eeskirjade alusel EÜ eelarve raames uued rahanduskoostöö vahendid ja sellega seoses seoti lahti ka toetuse andmine mitteriiklikele abisaajatele.

    Komisjon tervitab arenguabi komitee soovituse reguleerimisala laiendamist (mis saavutati taotluste esitamise künnise alandamisega) pärast aastatepikkust ummikseisu ja kutsub üles liikuma edasi, pöörates rohkem tähelepanu vaeste abistamisele ja keskendudes arengumaadele senise käsitluse asemel, mis oli suunatud kaubandusele ja mille puhul arvestati ainult abiandjate vastastikust juurdepääsu. Selleks tuleb veelgi laiendada arenguabi komitee soovituse reguleerimisala ning pöörata rohkem tähelepanu abi kättesaadavusele arengumaade jaoks ning arvestada rohkem kohalike eelistustega. Komisjon osutab ELi lepingule, mille kohaselt tuleb sobivatel rahvusvahelistel foorumitel edendada toiduabi ja toiduabi kohaletoimetamise lahtisidumist .

    10. Euroopa Ühenduse mõjukuse suurendamine rahvusvahelistes rahandusinstitutsioonides

    Edenenud on ELi tegevuse koordineerimine Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, kuigi edasiliikumine on olnud kord kiirem, kord aeglasem. Maailmapanga ELi täitevdirektorid on mitteametliku koordineerimistegevuse raames seni andnud välja umbes 40 ühisavaldust ja seega märkimisväärselt parandanud ELi tuntust ja mõjukust. ELi tuntuse ja mõjukuse edasiseks suurendamiseks on selgelt tähtis, et ELi liikmesriigid oleksid ühistel seisukohtadel. ELi liikmesriikide tegevust saab paremini koordineerida peamiselt dialoogi ja teabevahetuse edendamise teel. Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa Liidu määratavad täitevdirektorid kohtuvad igal nädalal, et vahetada seisukohti juhatuse tegevuse küsimuses ja võimaluse korral võtta vastu ühine seisukoht; komisjon soosib niisugust tegevuse kooskõlastamist ja kavatseb seda veelgi rohkem toetada. ELi riikide vahelist koordineerimist Rahvusvahelises Valuutafondis on võimalik veelgi parendada, eriti Washingtonis.

    Komisjon kutsus 2007. aastal kolme piirkondliku arengupanga (Aafrika, Aasia ja Inter-Ameerika) ELi täitevdirektorid Brüsselisse, et kooskõlastada nende tegevust komisjoniga ja edendada nende endi vahelist dialoogi. Kohtumine oli kasulik ja edaspidi korraldatakse selliseid kohtumisi korrapäraselt.

    Komisjon teeb ka järgmised ettepanekud:

    - pidada korrapäraselt Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ELi täitevdirektorite kooskõlastuskoosolekuid, milles osaleb ka komisjon, et nii palju kui võimalik ühtlustada Euroopa seisukohti juhatuse tegevuse küsimustes;

    - parandada ELi tegevuse koordineerimist seoses kevad- ja iga-aastaste koosolekutega; komisjon on valmis andma vajalikku abi;

    - vahetada teavet ja dokumente ELi täitevdirektorite ja komisjoni vahel, sealhulgas edastada komisjonile õigeaegselt Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse (kaasa arvatud regionaalsete arengupankade juhatuse) dokumendid;

    - tugevdada Euroopa häält Maailmapangas ja samal ajal ka arengumaade häält.

    11. EL kinnitab oma toetust rahvusvahelistele avalikele hüvistele, kuid ei seo oma tegevust rahvusvahelise töörühma soovitustega

    Rahvusvaheliste avalike hüviste töörühma aruanne, milles käsitletakse ülemaailmsete väljakutsete arvestamist, avaldati 2006. aasta septembris. Tundub, et ELi riikide esimest vastukaja mõjutas aruande avaldamise viibimine ja aruande tähtsuse alahindamine. Kuigi enamik liikmesriike on aruandest teadlikud, ei ole nad veendunud, et sellest on olnud kasu rahvusvaheliste avalike hüviste alases dialoogis. Komisjon on samal seisukohal, kuigi ta tunnustab suurt tööd, mida töörühm on teinud analüüsimise ja abi andmisega seotud isikutega nõupidamise alal. Üldiselt ollakse nõus töörühma määratletud rahvusvaheliste avalike hüviste prioriteetidega , eeskätt tervise ja keskkonna valdkonnas, kuid oma toetust ei väljendata selge seisukohaga rahastada konkreetselt neid rahvusvaheliste avalike hüviste eesmärke.

    Enamik liikmesriike nõustub, et ÜRO süsteem tuleks tegevuse läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmise soodustamise nimel ümber korraldada vastavalt ÜRO kõrgetasemelise sidususe nõukoja soovitustele, kuid ei toeta aruandes esitatud peamist ettepanekut, mis käsitleb üldise haldamise parandamist, st ülemaailmse 25 riigi foorumi moodustamist.

    Töörühma rahvusvaheliste avalike hüviste rahastamise strateegiat toetatakse erinevalt – enamik liikmesriike nõustub teatavate ettepanekutega, mis on selged ja mille üle on rahvusvahelises ulatuses juba kokku lepitud. Mõned uuenduslikumad ettepanekud, mille eesmärk on rahvusvahelised avalikud hüvised eraldada arenguabist, pälvivad küll tähelepanu, kuid neid toetavad vaid vähesed liikmesriigid. Pidades silmas eespool esitatut ja aruande komisjonipoolset analüüsi, tundub, et töörühma ettepanekud ei ole ELile praegu kuigi huviäratavad. Seetõttu oleks praegu enneaegne ja põhjendamatu võtta vastu ELi tegevuskava rahvusvaheliste avalike hüviste pakkumise ja rahastamise suurendamise kohta. Sellest hinnangust hoolimata on EL saavutanud märkimisväärset edu prioriteetsete rahvusvaheliste avalike hüviste pakkumise alal, sealhulgas tervise- ja keskkonna valdkonnas, ning ta jätkab vastutava juhtrolli täitmist, mida tugevalt pooldas ka töörühm. Tulevikus võidakse rahvusvaheliste avalike hüviste alase üldise algatuse otstarbekus uuesti läbi vaadata.

    Esialgu aga tugevdab komisjon oma tegevust keskkonnaalaste rahvusvaheliste avalike hüviste valdkonnas sel teel, et süvendab koostööd arengumaadega liitlassuhete loomisel. Koostöö süvendamisega peetakse silmas Kyoto protokolli teist etappi (pärast 2012. aastat) ja sellel peaksid olema uued eesmärgid, näiteks peaks koostöö sobima kokku nii rahvusvaheliste avalike hüviste loomise kui ka kliima soojenemise piiramisega.

    12. Kokkuvõte

    ELi 2006. aasta ametliku arenguabi tulemused vastasid ootustele, kuid mõned liikmesriigid ei ole abi andmisel veel saavutanud kokkulepitud miinimumtaset. ELil on head väljavaated täita 2010. aastaks järgmised tähtsad eesmärgid, kui ta lahendab kõige olulisemad probleemid, et säilitada ELi reputatsioon suurima arenguabi rahastajana, ja kui avalik arvamus seda toetab, siis suurendada abi andmist. Parim viis parandada hüppeliselt ELi antava abi tulemuslikkust on kiiresti ellu viia arengupoliitika tööjaotust käsitlev ELi tegevusjuhend. Kaubanduse ja arengu seost tuleb käsitleda vastavalt ELi kaubandusabi ühisstrateegiale, milles kõikidelt asjaosalistelt nõutakse märkimisväärsete jätkumeetmete võtmist. Üldiselt on tehtud erineva pikkusega edusamme kõikide ELi kohustuste täitmisel, kuid mitmes valdkonnas, näiteks eelarvetoetuse ja välistegurite mõju leevendamise kontseptsiooni alal, tuleb jõupingutusi suurendada ja liikmesriikidel tuleb neis aktiivsemalt osaleda.

    [1] Liikmesriigid kohustusid suurendama ametliku arenguabi andmist, et 2006. aastaks anda ametlikku arenguabi kokku vähemalt 0,39% RKTList. Liikmesriigid, kes annavad ametlikku arenguabi 0,7% RKTList, kohustusid jääma sellesse suurusjärku, ülejäänud liikmesriigid kohustusid jõudma tasemele vähemalt 0,33% RKTList.

    [2] Teine, 2010. aasta ühine eesmärk põhineb riikide võetud miinimumeesmärkidel. Sellele tasemele kohustuvad jõudma liikmesriigid, kes seni annavad ametlikku arenguabi alla 0,51% sisemajanduse kogutoodangust. Liikmesriigid kohustuvad 2015. aastaks saavutama ametliku arenguabi taseme 0,7% sisemajanduse kogutoodangust ning selle eesmärgi juba täitnud liikmesriigid kohustuvad hoidma taset nimetatud eesmärgist kõrgemal; liikmesriigid, kes ühinesid ELiga pärast 2002. aastat, võtavad eesmärgiks saavutada 2010. aastaks vähemalt taseme 0,17% ja 2015. aastaks vähemalt 0,33% sisemajanduse kogutoodangust. Selle kohustusega on seotud lubadus anda Aafrikale vähemalt pool summast, mis lisandub ametliku arenguabi suurendamise kokkuleppe tulemusel.

    [3] Nõukogu 2006. aasta aprill järeldus Arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus: rohkema abi andmine paremini ja kiiremini .

    [4] Vastavalt komisjoni 28. veebruari 2007. aasta teatisele KOM(2007) 72.

    [5] Nõukogu 2005. aasta mai järeldus „Aastatuhande arengueesmärgid: ELi panus aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamisse ÜRO riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel 2005. aastal” . ELi lubaduste seas on ka täiendavad kohustused võtta kasutusele uuenduslikke allikaid arengu, võlakoorma kergendamise vähendamise ja rahvusvaheliste avalike hüviste rahastamiseks, paremini koordineerida abi andmist ja muuta see tulemuslikumaks, sealhulgas võtta kasutusele paremini prognoositavad abimehhanismid, leevendada välistegurite mõju, anda lahtiseotud abi ja reformida rahvusvahelised rahastamisasutused.

    [6] Arengu rahastamine Monterreyst (2002) kuni Dohani (2008). 2007. aasta arenguaruanne - SEK(2007) 415.

    [7] Nõukogu 2006. aasta aprilli järeldused, punkti 24 joonealune märkus 1.

    [8] Komisjoni 4. aprilli 2007. aasta teatis KOM(2007) 163.

    [9] Nõukogu kriteeriumid (nõukogu 51. järeldus) on järgmised: „a) vaesuse vähendamise strateegia või sarnase dokumendi olemasolu, b) piisav hulk ELi abiandjaid, kes vaatavad läbi oma kavad, c) kohaliku koordineerimisprotsessi olemasolu, d) konkreetse tähelepanu pööramine nõrkadele riikidele ja e) positiivne välitöö tulemusel antud hinnang“.

    Top