52006PC0784

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.12.2006

KOM(2006) 784 lõplik

2006/0272 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 1640SEK(2006) 1641SEK(2006) 1642}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Praegu käsitletakse riigisiseseid vedurite sertifitseerimismenetlusi kui ühte olulisemat takistust uute raudtee-ettevõtete loomisel kaubaveo valdkonnas ning kui suurimat Euroopa raudteevõrgu koostalitlust pidurdavat tegurit. Kuna ükski liikmesriik ei saa ühepoolselt otsustada, et tema väljaantud kasutusluba kehtib teiste liikmesriikide territooriumil, on vaja ühenduse algatust riiklike menetluste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning vastastikuse tunnustamise põhimõtte süstemaatilisemaks kohaldamiseks. Selle laienduse rakendamiseks tuleb teha muudatused raudtee koostalitlusvõime direktiivides (96/48/EÜ, 2001/16/EÜ, 2004/50/EÜ), määruses (EÜ) nr 881/2004 Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) asutamise kohta ning raudteede ohutuse direktiivis (2004/49/EÜ). Käesolev ettepanekus käsitletakse seda viimast muudatust. |

120 | Üldine taust Käesolev ettepanek kuulub laiemasse algatusse, mille eesmärk on teha parandusi raudtee reguleeriva raamistiku tehnilises osas, eeskätt on silmas peetud raudtee koostalitlusvõime direktiive, raudteede ohutuse direktiivi ja määrus agentuuri asutamise kohta. Esiteks hõlmab üks parandamist vajav ja rongide vaba liikumist lihtsustav ülioluline külg vedurite sertifitseerimismenetlust. Tootjate ja raudtee-ettevõtjate arvates on need menetlused sageli väga pikad ja kulukad; nende arvates on mõned pädevate asutuste esitatud nõudmised tehniliselt põhjendamata. Teiseks teeb komisjon õigusaktide lihtsustamise kava osana ettepaneku konsolideerida ja liita raudtee koostalitlusvõime direktiivid. Kolmandaks peab komisjon, kellel on kümne aasta pikkune kogemus koostalitlusvõime direktiivide rakendamisel, tegema ettepaneku mitmeteks parandusteks reguleeriva raamistiku tehnilises osas. Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ. Seda peab käsitlema koos nii raudtee koostalitlusvõime direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ liitmise/muutmise kui ka Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) asutava määruse (EÜ) nr 881/2004 muutmise ettepanekutega. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad sätted Kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni lubamise menetlust käsitletakse raudtee koostalitlusvõime direktiivide artiklis 14 ja raudteede ohutuse direktiivi artiklis 14. Siseriiklikest eeskirjadest teavitamise vormi käsitletakse raudtee koostalitlusvõime direktiivide artiklis 16 ja raudteede ohutuse direktiivi artiklis 8. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega See algatus võimaldab muuta raudteetranspordi konkurentsivõimelisemaks. Vähendades transpordiahela kulusid, aitab see kaasa Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimelisusele tervikuna. Dünaamiline raudteesektor toetab ka Euroopa raudteetööstuse juhtivat kohta maailmas ning säilitab sektori tööhõive. Konkurentsivõimelisem raudteetransport aitab kaasa ka Euroopa Liidu põhikohustuste täitmisele säästva arengu valdkonnas ning võitluses kliimamuutusega. Järelikult kuulub see algatus majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse. Lisaks võimaldab see vähendada siseriiklike ohutusasutuste tegevusega seotud halduskulusid. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus See algatus sündis huvitatud isikute tugeval nõudmisel. Esimesed märgid raskustest ilmnesid 2004. aastal läbi viidud ohutuse sertifitseerimise uuringu raames. Pärast seda uuringut moodustas komisjon töörühma, kes esitas oma soovitused 2005. aasta lõpus. Komisjon koostas 2006. aastal konsultatsioonidokumendi, milles määratles mitmed võimalused, ning esitas selle seminari käigus kõigile asjaomastele isikutele (raudteeohutuse alal pädevad riigiasutused, tööstus, ettevõtted, infrastruktuuri haldajad, Euroopa standardiasutused jne). Kõigi huvitatud isikute kirjalikud seisukohad koguti kokku ja vaadati läbi kehtivate standardite kohaselt väljatöötatud mõju uurimisese osana. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Kuna tegemist on sektori huvitatud isikute nõutud algatusega, väljendati kõigis vastustes positiivset suhtumist komisjoni algatusse. Vastused erinesid oma seisukohtade poolest erinevate võimaluste suhtes. Mõju hindamises täpsustatakse erinevad võimalused ning erinevate isikute seisukohad nende võimaluste suhtes. Komisjon arvestas oma ettepaneku väljatöötamisel erinevaid arvamusi, mis sisaldavad kahte poolt: esiteks, käivitada tööd, mida võib alustada kohe, ootamata uute õigusnormide jõustumiseni, teiseks, muuta õigusakte, et sätestada kindel õiguslik raamistik, milles määratakse kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni andmise menetlusega kindlaks asjaomaste isikute õigused ja vastutuse. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad Riigisisesed raudteeveeremi sertifitseerimismenetlused, riigisisesed tehnilised ja/või ohutuseeskirjad, nende menetlustega seotud kulud ja tähtajad jne. |

222 | Kasutatud metoodika Kasutati komisjoni 15. juuni 2005. aasta suuniseid SEC(2005)791, mida on ajakohastatud 2006. aastal. |

223 | Põhilised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Euroopa Raudteeagentuuri ekspertiisi kasutati sektori huvitatud isikute erinevate seisukohtade hindamiseks ning erinevate võimaluste mõju analüüsiks. |

2249 | Kokkuvõte saadud nõuannetest ja nende kasutamisest Võimalike ränkade ja pöördumatute tagajärgedega ohtude olemasolu ei täheldatud. |

225 | Vt mõju hindamine. |

226 | Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Mõju hindamine on avaldatud Internetis. |

230 | Mõju hindamine Alusstsenaarium: piirduda olemasolevate õigusaktide kohaldamisega ning sekkumisega vaid kaebuse esitamise korral. Mitteregulatiivsed võimalused: avaldada töörühma soovitused olemasoleva veeremi vastastikuse kasutamise heakskiitmiseks ning paluda liikmesriikidel neid soovitusi rakendada, nõuda agentuurilt siseriiklike eeskirjade liigitamist ning määrata kindlaks samaväärsed eeskirjad, anda agentuurile riigisisese kasutuselevõtmise menetlustes nõuandev või soovitav roll, kiirendada Euroopa standardite väljatöötamist ja läbivaatamist, kontrollida vastastikuse tunnustamise põhimõtte õiget kohaldamist ning vajaduse korral algatada rikkumismenetlused. Reguleerimisvõimalused: õigusaktide muutmine, et kõrvaldada sertifitseerimiskohustus igas liikmesriigis, selgitada olemasolevate veeremite puhul menetluse kohaldamist, võimaldada agentuuril väljastada ekspluatatsiooni andmise lube, võimaldada agentuuril täita koordineerija, nõustaja ja/või soovitaja rolli, võimaldada vastavuskontrollis pädevatel asutustel anda välja ekspluatatsiooni andmise lube, võimaldada infrastruktuuri haldajatel anda välja ekspluatatsiooni andmise lube. |

231 | Komisjon teostas oma õigusloome- ja töökavas ette nähtud mõju hindamise, mille aruanne on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/transport/rail/index_en.html. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Esitatud lahendus seisneb ühenduse tasandil menetluse algatamises, mis keskendub kahele teemale. Esiteks nõuda agentuurilt erinevate riigisiseste menetluste ja kehtivate tehniliste eesmärkide väljaselgitamist ning luua ja ajakohastada nimekiri nõudmistest, mida kontrollitakse vaid üks kord. Oodates õigusaktide muutmist nõutakse samal ajal, et liikmesriigid täidaksid töörühma need soovitused, mis komisjon on juba avaldanud. Seejärel tuleb muuta kohustuslikuks liikmesriigi juba välja antud ekspluatatsiooni andmise lubade vastastikuse tunnustamise põhimõttest kinnipidamine. Selle põhimõtte kohaselt ei tule kasutusel oleva veeremi osas, mis on ühes liikmesriigis juba läbinud sertifitseerimise, võimaluse korral enam nõuda täiendavat sertifitseerimist mõnes muus liikmesriigis; see võib toimuda vaid seoses riigisiseste täiendavate nõudmistega, mis tulenevad näiteks kohaliku võrgustiku omadustest. |

310 | Õiguslik alus Artikkel 71 |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ettepanek ei hõlma valdkonda, milles ühendusel on ainupädevus. |

Liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel: |

321 | Käesoleva algatusega püütakse lahendada probleemi veeremiga, mis on ekspluatatsiooni lubatud ühes liikmesriigis, kuid mida ei saa automaatselt heaks kiita mõnes teises liikmesriigis. See probleem sisaldab riikidevahelist aspekti, mida ei saa reguleerida riigisiseste algatusega, kuna ükski liikmesriik ei saa lubada veeremit ekspluatatsiooni teise liikmesriigi territooriumil. |

Ühenduse meetme abil saab ettepaneku eesmärke paremini saavutada järgmistel põhjustel. |

324 | Ekspluatatsiooni lubamise territoriaalsuse põhimõte sisaldub raudtee koostalitlusvõime ja raudteede ohutuse direktiivides ning ühegi meetmega, mis võetakse vaid riigi tasandil, ei ole võimalik saavutada käesolevas ettepanekus esitatud eesmärke. Raudteede ohutuse direktiivi muutmine on kõige sobivam meede käesolevas ettepanekus esitatud eesmärkide saavutamiseks. |

325 | Siseriiklikke eeskirju sisaldava võrdlustabeli väljatöötamine, selle vastuvõtmine komisjoni poolt, komisjoni tulevased otsused, milles sätestatakse mõnede siseriiklike eeskirjade tasakaal, ning veeremi sertifitseerimise kestus ja kulud on käesoleva ettepanekuga taotletavate eesmärkide saavutamise kõige läbipaistvamad näitajad. |

327 | Raudteede ohutuse direktiivi artikli 14 muutmine võimaldab täpsustada vastastikku tunnustatavat ekspluatatsiooni andmise luba ning luba, mis on rangelt seotud asjaomase sõiduki vastavusega asjaomasele infrastruktuurile. Kõrvale jäeti ekspluatatsiooni lubamise otsuse tsentraliseerimist käsitlev võimalus, mille eest oleks vastutanud agentuur. See näitab, et ettepanek piirdus sellega, mida liikmesriikidel ei ole võimalik viia ellu riigisiseste algatuste abil. |

Seega vastab ettepanek subsidiaarsuse põhimõttele. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Käesolev ettepanek on osa paketist, mis sisaldab: teatist Euroopa Raudteeagentuuri asutamise määruse [EÜ nr 881/2004] muutmise ettepanekut, raudtee koostalitlust käsitlevate direktiivide (96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ) liitmise/muutmise ettepanekut, raudteede ohutuse direktiivi (2004/49/EÜ) muutmise ettepanekut. Ettepanekud koostati eesmärgiga minimeerida vajalikke muudatusi. |

332 | Käesoleval ettepanekul puudub peaaegu täielikult mõju komisjoni tegevuseelarvele. Agentuuri jaoks on see väiksem kui 2,2 miljonit eurot esimesel viiel aastal ning langeb seejärel alla 0,5 miljoni euro. Pädevate ametiasutuste ja tööstuse jaoks on ette nähtud vaid kasum, kuna põhieesmärk on lihtsustada kasutusloa menetlust, kaotades liigse kontrolli ja vähendades reglementeerimist. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt: direktiiv. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: tegemist on direktiivi muutmisega. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Agentuuri jaoks on mõju väiksem kui 2,2 miljonit eurot esimesel viiel aastal ning seejärel langeb see alla 0,5 miljoni euro (vt määrust (EÜ) nr 881/2004 muutva määruse ettepanekule[1] lisatud finantsaruannet). |

TÄIENDAV TEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanek toob kaasa eraõiguslike juriidiliste ja üksikisikute suhtes kohaldatava halduskorra lihtsustamise. |

514 | Kasutusel oleva veeremi osas, mis on ühes liikmesriigis juba läbinud sertifitseerimise, ei tule võimaluse korral enam nõuda täiendavat sertifitseerimist mõnes muus liikmesriigis; see võib toimuda vaid seoses riigisiseste täiendavate nõudmistega, mis tulenevad näiteks kohaliku võrgustiku omadustest. |

517 | Ettepanek on osa komisjoni õigusloome- ja tööprogrammist viite 2006/TREN/005 all. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Õigusakti eelnõus käsitletakse valdkonda, mis kuulub EMP lepingu reguleerimisalasse ja seetõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus peatükkide ja artiklite kaupa 1. Kasutuses oleva veeremi sertifitseerimine (artikkel 14[2] ja uus VI lisa) Esitatav toimik sisaldab nelja osa: kaks esimest osa on seotud teabega, mida kontrolliti juba esmakordse ekspluatatsiooni lubamise ajal; kolmas osa on seotud sõiduki seisundiga pärast esmakordset ekspluatatsiooni lubamist (ning võib seega kuuluda kontrollimisele); neljas osa on seotud sõiduki ja infrastruktuuri vahelise tehnilise koostalitlusvõimega (ning kuulub seega kontrollimisele). Kui mõne muu liikmesriigi ametiasutus on ekspluatatsiooni andmise loa juba andnud, kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Järelikult ei saa ametiasutus enamasti nõuda täiendavaid kohustusi juba välja antud toimiku suhtes. Selleks et vähendada ametiasutuse võimalust esitada täiendavad kohustusi, nõutakse agentuurilt võrdlusvahendi väljatöötamist, selle täitmist, tuginedes kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, ning nende reeglite võrdlemist iga parameetri puhul, et teha kindlaks need, mida võib vastastikku tunnustada. Parameetrite nimekiri ja võrdlusvahendi täitmise viis on esitatud uues VI lisas. Agentuur esitab soovitused, mille komisjon muudab otsuseks pärast seda, kui komitee on oma arvamuse teatavaks teinud. 2. Suhted raudtee-ettevõtjate ja vaguni valdajate vahel (uus artikkel 14a) Uue COTIF 1999 konventsiooni jõustumine tõi kaasa uued sõidukite kasutamise lepingute eeskirjad ning seetõttu endise raudtee-ettevõtjate vahelise RIV kokkuleppe peatamise. Uue korra kohaselt, mida täiendab üldine vagunite kasutamise leping, millele võivad alla kirjutada nii raudtee-ettevõtjad kui ka vaguni valdajad, ei ole viimased enam kohustatud registreerima oma vaguneid raudtee-ettevõtja juures. Raudteede ohutuse direktiivi tuleb muuta, et määratleda valdaja mõiste ja täpsustada valdajate ja raudtee-ettevõtjate vahelised suhted, eriti hoolduse valdkonnas. Uus artikkel 14a esitatakse järgmiste põhimõtete kohaselt: iga kord, kui sõiduk võetakse kasutusele, tuleb selgelt määratleda hoolduse eest vastutaja, nagu on sätestatud komisjoni poolt 28. juulil 2006 vastu võetud vagunite koostalituse tehnilistes kirjeldustes (KTK); vastutajaks võib olla vaguni valdaja. Termin „valdaja” ei ole ühenduse õiguses määratletud ning COTIF 1999 õiguse suhtes uute kokkusobimatuste vältimiseks kavandatakse selle uuesti määratlemist; juhul kui raudtee-ettevõtja nõuab ohutussertifikaati, peab ta tõendama, et tema poolt kasutatud vaguneid tarvitatakse ja hooldatakse vastavalt kehtivatele ühenduse (peamiselt vagunite KTKd) või siseriiklikele eeskirjadele; selleks nõutakse raudtee-ettevõtjatelt nende haldus- ja julgeolekusüsteemi raames, et nad selgitaksid süsteemi ja menetlust, mida nad rakendavad, tagamaks, et erinevate valdajate vagunite segakasutus ei seaks ohtu raudteede ohutust; nähakse ette, et agentuur hindaks raudtee-ettevõtjate kehtestatud menetlusi, et juhtida nende suhteid valdajatega, ning et vajaduse korral oleks võimalik esitada soovitus valdajate sertifitseerimissüsteemi loomiseks. |

1. 2006/0272 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[4]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[5]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Raudteetranspordi teenuste unikaalse turu loomise eesmärkide toetamiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2004/49/EÜ,[7] millega loodi raudteede ohutuse ühine reguleeriv raamistik.

(2) Direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 14 on sätestatud ühine menetlus kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni andmiseks. Kogemused on siiski näidanud, et riigi tasandil on sellise menetluse rakendamine sageli keeruline ning allutatud erinevatele, mitte piisavalt läbipaistvatele või isegi üksteist kordavatele riiklikele nõuetele. Seega on see menetlus peamiseks takistuseks uute raudtee-ettevõtete loomisel, eelkõige kaubaveo valdkonnas. . Järelikult tuleb astuda samme, et täpsustada olemasolevate veeremite sertifitseerimismenetlust ning määratleda rakenduseeskirjade piirid. Vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtuvalt tuleks piirata pädeva asutuse kontrollitavaid küsimusi, muutes sellega lihtsamaks ekspluatatsiooni andmise loa saamise mõnes muus liikmesriigis, kui algse loa välja andnud liikmesriigis.

(3) Selleks tuleb igas liikmesriigis kehtivad tehnilised ja ohutuseeskirjad liigitada kolme rühma ning esitada see liigitus võrdlusdokumendis. Esimene rühm peaks sisaldama rahvusvahelisi eeskirju koos neile vastavate riiklike eeskirjadega, mille puhul piisab kontrolli läbiviimisest ühes liikmesriigis. Teine rühm peaks sisaldama kõiki riigisiseseid eeskirju ning veel liigitamata eeskirju. Kolmas rühm peaks sisaldama eeskirju mis on vajalikud selleks, et tagada tehniline vastavus kasutuses oleva sertifitseerimist taotleva veeremi ja vastava infrastruktuuri vahel.

(4) Määrusega (EÜ) nr 881/2004[8] loodud Euroopa Raudteeagentuuril on mandaat koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamiseks ja tal tuleb esimese etapina vaadata läbi olemasolevad riigisisesed tehnilised eeskirjad. Lisaks peab ta avaldama siseriiklikud ohutuseeskirjad vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ. Lõpuks peab agentuur ühtlustama raudtee-ettevõtjate ohutussertifitseerimise kriteeriumid, mis sisaldab nende ettevõtjate kasutuses oleva veeremi heakskiitmise nõudeid. Järelikult on agentuur kõige sobivam asutus eespool nimetatud võrdlusdokumendi väljatöötamiseks.

(5) Selleks et jälgida rahvusvahelisel tasandil toimuvaid arenguid ning eelkõige uue 1999. aasta COTIF konventsiooni jõustumist, tuleb määratleda vaguni valdaja mõiste ning täpsustada suhted raudtee-ettevõtjate ja valdajate vahel, eriti hoolduse valdkonnas.

(6) Kuna liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada kavandatud meetme põhieesmärki – lihtsustada veeremi sertifitseerimise ühenduse menetlust – ja meetme ulatuse tõttu on see eesmärk kergemini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale antud eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(7) Määruses (EÜ) nr 2004/49 on sätestatud, et meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[9].

(8) Otsust 1999/468/EÜ on muudetud otsusega 2006/512, millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine üldmeetme puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades.

(9) Komisjonile tuleks eelkõige anda luba lisade ülevaatamiseks ja kohandamiseks, ühiste ohutusmeetmete ja ühiste ohutuseesmärkide kohandamiseks ja ülevaatamiseks ning valdajate sertifitseerimissüsteemi väljatöötamiseks. Seni kuni tegemist on üldmeetmetega, mis on ette nähtud direktiivi 2004/49/EÜ vähemoluliste sätete muutmiseks või direktiivi täiendamiseks vähemoluliste sätete lisamisega, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(10) Seepärast tuleks direktiivi 2004/49/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine mõiste:

„s) valdaja – isik või asutus, kes kasutab majanduslikult ja säästvalt sõidukit transpordivahendina, olenemata sellest, kas ta on selle omanik või on tal selle käsutusõigus.".

2) Artikli 4 lõike 4 termin „vagunipidaja” asendatakse terminiga „vaguni valdaja”.

3) Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Enne 30. aprilli 2009 vaadatakse I lisa üle, eelkõige selleks, et lülitada sellesse KTK ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühised meetodid. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

4) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:"1. Esimese komplekti KTKsid, mis hõlmab vähemalt lõike 3 punktis a kirjeldatud meetodeid, võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2008. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.Teise komplekti KTKsid, mis hõlmab lõikes 3 kirjeldatud ülejäänud meetodeid, võtab komisjon vastu 2010. aasta 30. aprilliks. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.Need meetmed, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

b) Lõige 4 asendatakse järgmisega:"4. KTKd vaadatakse korrapäraselt üle, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

5) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) Lõikes 3 asendatakse esimene ja kolmas taane järgmisega:„Esimene komplekt KTKde projektist põhineb liikmesriikide olemasolevate eesmärkide ja ohutusnõuete uurimisel ja sellega tagatakse, et raudteesüsteemi olemasolevaid ohutusnõudeid üheski liikmesriigis ei vähendata. Selle võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2009 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.Teine komplekt KTKde projektist põhineb KTKde esimesel komplektil ja selle rakendamisel saadud kogemustel. Selles kajastuvad kõik esmatähtsad valdkonnad, mille ohutusnõuded vajavad edaspidist täiustamist. Selle võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2011 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

b) Lõige 5 asendatakse järgmisega:"5. KTKd vaadatakse korrapäraselt üle, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

6) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:„Ohutussertifikaadi eesmärk on tõendada, et raudtee-ettevõtja on kehtestanud oma ohutuse juhtimise süsteemi ja on suuteline täitma koostalitlusvõime tehnilistes kirjeldustes ja muudes asjaomastes ühenduse õigusaktides ning riigisisestes ohutuseeskirjades sätestatud nõudeid, et riske kontrollida ja osutada võrgustikus ohutut transporditeenust.”.

b) Lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:„b) sertifitseerimine, mis kinnitab raudtee-ettevõtja poolt asjaomases võrgustikus ohutu teenuse osutamiseks vajalike erinõuete täitmiseks vastu võetud sätete aktsepteerimist. Nõuded võivad hõlmata koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste ja riigisiseste ohutuseeskirjade kohaldamist, sh võrgu kasutamise eeskirjad, personali sertifikaatide aktsepteerimine, luba anda ekspluatatsiooni raudtee-ettevõtja kasutatavat veeremit. Sertifitseerimise aluseks on dokumendid, mis raudtee-ettevõtja esitab vastavalt IV lisale.”.

(7) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14 Kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni andmine

1. Veerem, mis on ühes liikmesriigis ekspluatatsiooni lubatud kooskõlas artikliga 10, saab loa ekspluatatsiooni andmiseks teises või teistes liikmesriikides kooskõlas käesoleva artikliga, kui viimatinimetatud liikmesriik või liikmesriigid nõuavad luba. EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga veeremi puhul tuleb siiski kohaldada direktiivi …/../EÜ(*) [raudteevõrgustiku koostalitusvõime direktiiv ] artikli 14 lõiku 8.

2. Taotleja esitab pädevale ohutusasutusele täieliku tehnilise toimiku veeremi või veeremi tüübi kohta, märkides ära kavandatud kasutuse võrgustikus. Toimik sisaldab järgmist teavet:

a) tõendid, et veerem on saanud ekspluatatsiooniloa teises liikmesriigis, ja kasutatud menetlust puudutav dokumentatsioon, mis tõendab, et veerem vastas kehtivatele ohutusnõuetele;

b) tehnilised andmed, hooldusplaan ja toimimisnäitajad;

c) andmikud, mis näitavad selle tegevuse ja hoolduse ajalugu ja pärast loa saamist toimunud tehnilisi ümberehitusi, kui see on asjakohane;

d) tõendid iseloomulike tehniliste ja toimimisnäitajate kohta, mis näitavad, et veerem on vastavuses infrastruktuuri ja püsiseadmetega (elektrivarustussüsteem, signalisatsiooni- ja juhtimise kontrollsüsteem, rööpavahe ja infrastruktuuri mõõtmed, suurim lubatud teljekoormus ja muud võrgustiku piirangud).

3. Lõigu 2 punktides a ja b osutatud teabe saab ohutusasutus kahtluse alla seada ainult juhul, kui ta võib tõestada, et teave võib julgeoleku plaanis endast ohtu kujutada. Pärast artiklis 14a osutatud võrdlusdokumendi vastuvõtmist ei või ohutusasutus tugineda selle suhtes ühelegi selle dokumendi rühmas A loetletud eeskirjale.

4. Ohutusasutus võib nõuda lisateabe esitamist, riskianalüüsi tegemist või võrgustikus teostatud katseid, et kontrollida lõike 2 punktides c ja d sätestatud teabe vastavust kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, nagu on sätestanud komisjon käesoleva direktiivi artiklis 8 või direktiivi …/../EÜ artiklis 16 [ raudteevõrgustiku koostalitusvõime direktiiv ]. Pärast käesoleva direktiivi artiklis 14a osutatud võrdlusdokumendi vastuvõtmist saab sellist kontrolli teha ainult riigisiseste eeskirjade alusel, mis on seotud rühmaga B või C või nimetatud dokumendis kirjas.Ohutusasutus määrab koos taotlejaga lisateabe ulatuse ja sisu, riskianalüüsi või nõutud katseid. Katsete puhul suhtleb ohutusasutus infrastruktuuri haldajatega, et need võiksid toimuda kolme kuu jooksul alates nõudmise esitamisest.

5. Mis tahes sertifitseerimistaotluse kohta käesoleva artikli alusel teeb ohutusasutus otsuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt:

a) neli kuud pärast lõikes 2 sätestatud tehnilise toimiku esitamist;

b) vajaduse korral kaks kuud pärast lisateabe esitamist või ohutusasutuse poolt lõike 4 alusel nõutud riskianalüüsi;

c) vajaduse korral kaks kuud pärast ohutusasutuse poolt lõike 4 alusel nõutud katsete tulemuste esitamist.

Otsuse puudumisel ettenähtud tähtajaks tuleb lugeda asjaomast veeremit lubatuks.

Ekspluatatsiooni andmise loas võib sätestada kasutamistingimused ja muud piirangud.

6. Mis tahes negatiivne otsus pädeva ohutusasutuse poolt peab olema nõuetekohaselt motiveeritud ning taotleja võib ühe kuu jooksul pärast märkuste saamist nõuda taotluse uut läbivaatamist. Seega on ohutusasutusel üks kuu oma otsuse kinnitamiseks või tühistamiseks. Juhul kui tema otsus jääb negatiivseks, võib direktiivi 2001/14/EÜ artikli 30 alusel pöörduda järelevalveasutuse poole.

7. Kui veeremi ekspluatatsiooni andmine toimub selle artikli kohaselt, võib pöörduda agentuuri poole tehnilise nõuande saamiseks määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 8a alusel.

8. Liikmesriigid võivad olemasolevate veeremite kasutuslube välja anda teatud osa veeremite puhul. Selleks teatavad ohutusasutused taotlejale menetlused, mida tuleb järgida.”.

(8) Lisatakse järgmised artiklid 14a ja 14b:

„ Artikkel 14a Siseriiklike eeskirjade liigitamine

1. Selleks et lihtsustada artiklis 14 osutatud kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni andmist, tuleb siseriiklikud eeskirjad liigitada kolme rühma vastavalt VI lisale.

2. Agentuur peab lihtsustama siseriiklike eeskirjade liigitamist, et võimaldada määruse 881/2004 artiklis 8a kohase võrdlusdokumendi vastuvõtmist. Riiklikud ametiasutused teevad agentuuriga sellealast koostööd.

3. Agentuuri soovituste alusel ja kooskõlas artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud menetlusega võtab komisjon vastu võrdlusdokumendi ning iga seda ajakohastava otsuse.

„ Artikkel 14b Veeremi hooldamine

1. Veeremi kasutuselevõtmisel määratakse igale sõidukile hoolduse eest vastutav juriidiline isik. Selleks isikuks võib olla raudtee-ettevõtja, raudtee-ettevõtja alltöövõtja või sõiduki valdaja.

2. Selleks et tõendada artiklis 10 ettenähtud ohutussertifikaadi raames, et veeremile on tehtud kohaldatavatele nõuetele vastav hooldus, näitab raudtee-ettevõtja juriidilised isikud, kellele on määratud vastutus hoolduse eest, ning esitab dokumendid, mis selgitavad juriidiliste isikute poolt hooldamise teostamiseks kohaldatud menetlused.

3. Kui raudtee-ettevõtja kasutab mitmete valdajate vaguneid ja kui hoolduse eest vastutamine on usaldatud neile, kehtestab ta vajalikud menetlused kontrollimaks, et kohaldatavatest nõuetest on kinni peetud. Vajaduse korral loob komisjon agentuuri soovituse kohaselt valdajate sertifitseerimissüsteemi hoolduskorra. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks seda direktiivi täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

(9) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26 Lisade kohandamine

Lisasid kohandatakse vastavalt teaduse ja tehnika edusammudele. See meede, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”.

(10) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige 2a.

„Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.”.

(11) Lisatakse VI lisa, mille tekst on olemas käesoleva direktiivi lisas.

„Artikkel 2 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast käeoleva direktiivi jõustumist ]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise korra näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel

president esimees

LISA

Kasutatava veeremi ekspluatatsiooni lubamiseks ja siseriiklike eeskirjade liigitamiseks kontrollitavad parameetrid

1. PARAMEETRITE NIMESTIK

(1) Üldine teave

- kehtivat riigi õigusraamistikku hõlmav teave

- erilised riigisisesed tingimused

- hooldusraamat

- kasutusraamat

(2) Infrastruktuuri omadused

- pantograafid

- rongisisesed toiteseadmed ja mõju elektromagnetilisele ühilduvusele

- laadimisgabariit

- erinevad ohutusseadmed, nt kontrollisüsteem, raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahelise teabevahetuse süsteemid

(3) Veeremi omadused

- sõiduki dünaamika

- sõiduki pealisehitus

- puhvrid ja haakeseadmed

- vankrid ja veereosad

- rattapaar ja rattapaari laager

- piduriseadmed

- tehnilised süsteemid, mis vajavad ülevaatust; nt suruõhusüsteem

- eesmised ja külgmised aknad

- uksed

- vagunitevahelise ühenduse süsteem

- kontrollisüsteemid (tarkvara)

- joogi- ja kasutatud vee seadmed

- keskkonnakaitse

- tulekaitse

- töötajate tervishoid ja turvalisus

- tsistern ja tsisternvagunid

- survestatud konteinerid

- koorma turvalisus

- märgistamine

- keevitustehnoloogiad

2. Eeskirjade liigitamine

Siseriiklikud eeskirjad eespool määratletud parameetrite puhul on seotud ühega allpool täpsustatud kolmest rühmast. Rangelt kohaliku iseloomuga nõudmisi ja piiranguid ei ole arvesse võetud; nende kontrollimine on osa raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri haldajate poolt üksmeelsel kokkuleppel läbi viidavatest kontrollidest.

A rühm

A rühma kuuluvad:

- rahvusvahelised standardid,

- siseriiklikud eeskirjad, mida loetakse raudteeohutuse mõistes vastavaks teiste liikmesriikide siseriiklike eeskirjadega.

B rühm

B rühma kuuluvad kõik eeskirjad, mis ei kuulu A rühma ja C rühma reguleerimisalasse või mida pole olnud võimalik liigitada ühte neist rühmadest.

C rühm

C rühm sisaldab eeskirju, mis on selgelt vajalikud ning seotud infrastruktuuri tehniliste omadustega, mis on vajalikud turvaliseks ja koostalituslikuks kasutuseks antud võrgustikus (nt laadimisgabariit).

[1] KOM(2006) 785, 13.12.2006.

[2] Kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklite numeratsiooni.

[3] EÜT C […], […], lk […].

[4] EÜT C […], […], lk […].

[5] EÜT C […], […], lk […].

[6] EÜT C […], […], lk […].

[7] ELT L 164, 30.4.2004, lk 44. Parandatud versioon ELT 220, 21.6.2004, lk 3.

[8] EÜT L 164, 30.4.2004, lk 1.

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).