52006PC0042

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.2.2006

KOM(2006) 42 lõplik

2006/0014 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS (Euratom)

millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

6. aprillil 2005 vastu võetud komisjoni ettepanekule seitsmenda raamprogrammi loomise kohta oli lisatud komisjoni talituste töödokument seitsmenda raamprogrammi lihtsustamiseks, milles sätestatakse 10 peamist rakendatavat meedet ning rõhutatakse lihtsustamise tähtsust kui „olulist edutegurit”.

Komisjoni ettepanek seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohta annab vahendi nende lihtsustuste mitmete aspektide rakendamiseks ning kuuenda raamprogrammi põhimõtete edasiarendamiseks.

2. ÕIGUSLIK ALUS

Käesolev nõukogu määruse ettepanek põhineb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklitel 7 ja 10. Nende osalemise eeskirjadega määratletakse raamprogrammis osaleda soovivate juriidiliste isikute õigused ja kohustused ning kehtestatakse põhimõtted selle osalemise tulemusena tehtud töö kasutamiseks ja levitamiseks. Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades sätestatule ning riigiabi eeskirjadele, eriti uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele.

3. EELNEV KONSULTEERIMINE

Huvirühmade, liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega on võimalike seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade muutuste osas konsulteeritud seminaridel ja konsultatsioonideks ette nähtud veebilehe vahendusel. Teabekanalite kaudu on konsulteeritud ka väiksemate osalejatega, tagamaks et muutuste tõttu ei jää need osalejad ebasoodsasse olukorda.

4. SISU

Käesolev ettepanek koosneb neljast peatükist: sissejuhatavad sätted (sisu, mõisted ja konfidentsiaalsus), osalemine (miinimumnõuded osalemiseks, menetluslikud aspektid, sealhulgas minimaalne osalejate arv, nende asukoht, ettepaneku esitamine ja hindamine, rakendamine ja toetuslepingud, projektide ja programmide järelevalve, ühenduse rahaline toetus: õigus rahastamisele ja toetuste vormid, hüvitiste määrad, maksed, jaotamine, tagasinõuded ja tagatised), levitamise ja kasutamise ning kasutusõiguste eeskirjad (omand, kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine ning taustteabe ja teadmiste kasutusõigused) ning termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute tegevustes osalemise erieeskirjad .

Osalejate minimaalne arv ja asutamiskoht on kehtestatud vastavalt tegevuste liigile. Assotsieerunud riikides asutatud juriidilised isikud võivad osaleda samadel alustel liikmesriigis asutatutega.

Eeskirjades määratakse kindlaks konkursikutsete avaldamise kord ja konkursikutsete esitamisele, hindamisele, valikule ja toetuse andmise menetlusele kohaldatavad erandid. Lisaks kehtestatakse neis välisekspertide nimetamise kord. Üksikasjalikumad siseeeskirjad, mis reguleerivad taotluse esitamise, hindamise, valiku ja toetuse andmise menetlusi, kehtestab komisjon ning need hõlmavad sätteid sõltumatute ekspertide nimetamise kohta. Need eeskirjad sisaldavad sätteid kaheetapilise taotluse esitamise menetluse kohta (mida tuleks võimaluse korral varasemast enam kasutada, näiteks juhtudel, kui oodatakse ülepakkumist, väga mahukate projektide puhul ja kulude piiramiseks projektide ettevalmistamisel, mis ei pruugi kunagi rahastamist saada jne) ning kaheetapilise hindamismenetluse kohta (ühekordse esitamisega). Hindamisprotsessid , mis on välja arendatud eelnevate raamprogrammide käigus ja peegelduvad sise-eeskirjades, jäävad kehtima ilma olulisemate muudatusteta. Võimalusel kasutatakse varasemast enam kaughindamist ning täiendatakse jätkuvalt hindajate ettevalmistust. Arutelude kasutamine muudetakse tõhusamaks. Hindamiskriteeriumid sisalduvad nüüd pigem eriprogrammides kui eeskirjades ning neid võib tööprogrammides (ja konkursikutsetes) edasi arendada.

Kuigi eeskirjades ei ole vastavalt täpsustatud, on ettepaneku kohaselt seitsmenda raamprogrammi puhul reegliks taotluste elektrooniline esitamine , nagu on edukalt katsetatud ja kasutatud kuuenda raamprogrammi raames. Samuti võimaldab edukate taotlustega varem alustada eeltäidetud avalduste/eelregistreerimise kasutamine, milles kasutatakse kesksest allikast saadud andmeid, ja võimalus teha muudatusi ettepanekute sisu ja vormi osas. Oluliselt peaks kasu olema ühtsest registreerimissüsteemist, mis koosneb ühtsest andmebaasist ühenduse kõigi talituste jaoks.

Osalejate finantssuutlikkuse pidevaks hindamiseks ja sellega seotud menetlusteks võtab komisjon vastu ja avaldab kohaldamiseks sise-eeskirjad.

Komisjon kehtestab toetuslepingu näidise, milles nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ja üksteise suhtes. Konsortsiumi autonoomia ja paindlikkuse nõue, eriti muudatuste osas selle koosseisus, mis kehtestati kuuenda raamprogrammiga, on jätkuvalt jõus. Toetusleping jõustub nagu ka kuuenda raamprogrammi puhul siis, kui sellele on alla kirjutanud koordinaator ja komisjoni eelarvevahendite käsutaja. Selleks et projektiga seotud õigustest ja kohustustest osa saada, peavad kõik osalejad toetuslepinguga ühinema.

Osalejad peavad nagu ka kuuenda raamprogrammi puhul sõlmima konsortsiumikokkuleppe, välja arvatud juhtudel, kui konkursikutse sellest vabastab. Paljud uutest intellektuaalomandiga seotud sätetest peaksid vajadusel siiski nende sõlmimise ja vastuvõtmise lihtsamaks muutma.

Komisjon teostab ühenduse poolt rahastatavate kaudsete meetmete ning seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide üle järelevalvet, kasutades vajadusel välisekspertide abi.

Osalejad, kellel on õigus ühenduse rahalisele toetusele, on määratletud ühenduse rahalist toetust käsitlevas alajaos, milles käsitletakse ühtlasi ka toetuse vorme, hüvitiste määrasid, makseid, toetuse jaotamist, tagasinõudeid ja tagatisi.

Ühenduse rahalise toetuse saamiseks on välja pakutud kolme liiki toetusi : abikõlblike kulude hüvitamine, ühekordsed summeeritud väljamaksed ja kindlasummaline rahastamine (viimane võib põhineda ühiku maksumusel, kuid hõlmab ka kaudsete kulude kindlasummalist rahastamist). Neid võib kasutada kogu ühenduse rahastamiskava katmiseks või kombineerituna. Enamiku rahastamiskavade puhul on eelistatud meetodiks abikõlblike kulude hüvitamine, eriti seitsmenda raamprogrammi algusfaasis. Ühekordsed summeeritud väljamaksed ja kindlasummaline rahastamine võetakse kasutusele järk-järgult ja kui need osutuvad edukaks, laiendatakse nende kasutamist.

Lihtsustatud on abikõlblike kulude määratlust ning kõrvale on jäetud kolm eelnevates raamprogrammides kasutatud kuluaruandlusmudelit . See tähendab, et osalejatel on võimalik esitada kõik otsesed ja kaudsed kulud ning valida kaudsete kulude puhul kindlasummaline rahastamine. Kulud määratakse kindlaks vastavalt osalejate tavapärastele raamatupidamis- ja halduspõhimõtetele, mis on suunatud projekti eesmärkide saavutamisele, põhinedes kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetel.

Ühenduse rahaline toetus katab maksimaalselt 50% abikõlblikest kuludest, millest on maha arvatud uurimistööst ja tutvustamistegevusest saadud tulud. VKEde, avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste ja mittetulunduslike uurimisasutuste puhul kehtib kuni 25%line lisarahastamise võimalus uurimustegevuseks. Kõiki teisi tegevusi, sealhulgas neid, mis on seotud koordineerivate ja toetavate meetmetega ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamisega, hüvitatakse kõigi üksuste puhul kuni 100% ulatuses.

Eespool märgitud maksimumi kohaldatakse kõigi selliste üksuste abikõlblike kulude suhtes isegi siis, kui osa hüvitatavatest kuludest põhineb ühekordsetel summeeritud väljamaksetel või kindlasummalisel rahastamisel. Maksimumi kohaldatakse ka selliste üksuste puhul, mis osalevad kindlasummalise rahastamisega projektides ning vajaduse korral, kui ühekordseid summeeritud väljamakseid kasutatakse kogu projekti vältel.

Pädevusvõrgustikele nähakse ette kindel ühekordne summa . Kõnealuse summa suurus sätestatakse ühe teadlase ja aasta kohta. Perioodilisi makseid kõnealusest summast tehakse vastavalt indikaatorite saamisele, mis tõestavad ühise tegevusprogrammi edukat rakendamist.

Avalik-õiguslikel asutustel, mittetulunduslikel uurimisasutustel ning kõrg- ja keskharidusasutustel on lubatud esitada auditeerimistõend, mille on väljastanud pädev riigiametnik. Auditeerimistõendite arvu toetuslepingu ja osaleja kohta vähendatakse ning aruandeid ja aruandlusperioode tõhustatakse.

Nagu ka kuuenda raamprogrammi puhul, vastutavad konsortsiumis osalejad nendele usaldatud ülesannete täitmise eest isegi juhul, kui üks osalejatest ei suuda antud ülesandeid täita. Siiski ei jätkata kuuendas raamprogrammis kehtestatud kollektiivse finantsvastutuse põhimõtet, et eemaldada tõkked osalemiselt, eelkõige VKEde osalemiselt. See kiirendab ka menetlemist ja on kulutasuvam. Sõltuvalt Euroopa teadustöö rahastamisest tulenevate riskide hindamisest ühenduse eelarvele, võidakse luua mehhanism finantsriski katmiseks osalejate võimetuse korral hüvitada mis tahes ühendusele võlgnetavad summad. Seda mehhanismi rahastataks ettevõtete ja nende osalejate väikestest osamaksetest, kes ei ole avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused või kelle osalust ei taga nende päritoluliikmesriik või assotsieerunud riik. Teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamisele suunatud meetmetes osalejad sellesse mehhanismi ei panusta. Osamakse saadakse väljamaksmisele kuuluvatest summadest mingi osa kinnipidamisel. Kooskõlas finantsmääruse artikli 18 lõikega 2 suunatakse kinnipeetud summad, mida enam ei vajata finantsriskide katmiseks, asjaomase teadustöö raamprogrammi alla kuuluvale teadustegevusele. Seepärast nõutakse pangatagatist üksnes neil harvadel juhtudel, kui eelfinantseering on üle 80% toetusest, mis on ainus juhtum, mille puhul finantsmäärus näeb ette tagatise esitamise kohustuse. Komisjon võtab samuti kõik vajalikud meetmed, et vähendada teatud osalejaga seotud riske.

Kehtestatud on levitamise ja kasutamise ning kasutusõigustega (omand, kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine ning teadmiste ja taustteabe kasutusõigused) seotud sätted. Eeskirjades täpsustatakse taustteabe ja teadmiste ning kasutusõiguste määratlused ning nende suhtes kohaldatavad eeskirjad, võttes arvesse asutamislepingu erisätteid. Eeskirjade artikliga 45 antakse komisjonile õigus levitada teadmisi juhul, kui osalejad seda ei tee. Sätted intellektuaalomandi kohta termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute valdkonnas on esitatud asjaomastes õigusaktides.

Muud meetmed, mida eeskirjades ei käsitleta

Kasutajatoed

Kõigis asjaomastes komisjoni talitustes tuleb tagada ühtne tõlgendus, eriti projektide õiguslike ja finantssätete osas. Teatavas ulatuses on seda võimalik saavutada komisjoni eeskirjade kaudu, mis kehtestatakse vastavalt osaluseeskirjade eelnõu sätetele. Kasutajatoed ja arvelduskojad peaksid tagama, et komisjoni sõnumid on ühtsed ja omavahelises kooskõlas. IPR kasutajatoe abi jätkatakse.

Teavitamine

Jõupingutused võimalikult selge ja kättesaadava teabe tagamiseks jätkuvad. Dokumentide arvu ja mahtu vähendatakse ning dokumente ühendatakse. Välditakse teabe kordamist ja erinevates dokumentides sama teabe erinevate versioonide esitamist.

2006/0014 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS (Euratom)

millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 7 ja 10,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[3]

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmes raamprogramm võeti vastu nõukogu otsusega nr […/…/Euratom], mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011).[5] Raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamine, sealhulgas sellest tulenevad finantsaspektid, kuuluvad komisjoni vastutusalasse.

(2) Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse kooskõlas määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[6] (edaspidi „finantsmäärus”) ja määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad[7] (edaspidi „rakenduseeskirjad”).

(3) Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele.[8]

(4) Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad peaksid looma ühtse ja läbipaistva raamistiku, et tagada tõhus rakendamine ja lihtne juurdepääs kõikidele seitsmendas raamprogrammis osalejate.

(5) Seitsmenda raamprogrammi meetmed peaksid soodustama ühenduse äärepoolseimate piirkondade ning samuti paljude ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist.

(6) Ühtsuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kohaldada komisjoni soovituses 2003/361/EÜ[9] sätestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet.

(7) Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi. Füüsiliste isikute osalemine tagab selle, et teadusliku pädevuse ja võimekuse arendamine ei ole piiratud ühenduse toetusega projektidega, mis hõlmavad ainult juriidilisi isikuid, tagades ka nende VKEde osalemise, mis ei ole juriidilised isikud.

(8) On vaja kehtestada miinimumtingimused osalemisele nii üldreeglina kui ka arvestades seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete eripära. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende asukoha kohta.

(9) On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa toimimise.

(10) Rahvusvahelisi organisatsioone, mille eesmärk on arendada tuumaenergia valdkonna teadus- ja koolitustegevuse alast koostööd Euroopas ning mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, tuleks julgustada seitsmendas raamprogrammis osalema.

(11) Kolmandate riikide juriidiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist tuleks samuti kavandada vastavalt asutamislepingu artiklile 101. Siiski on asjakohane nõuda, et selline osalemine on õigustatud seitsmendale raamprogrammile seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud suurema panuse andmise kaudu.

(12) Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.

(13) Komisjonil on vaja kehtestada lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja toetuse andmist. Eelkõige tuleks kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.

(14) On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist.

(15) Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artiklile 106c.

(16) Iga meetme jaoks sõlmitud lepingutega tuleks ette näha komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korrale.

(17) Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle.

(18) Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.

(19) Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(20) Kuuendas raamprogrammis teatavatele osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Sõltuvalt võlgnetavate summade mittehüvitamise riski suurusest, võib osa ühenduse rahalisest toetusest kinni pidada, et katta oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Osalejad, kes varasemalt olid kohustatud teiste osalejate rahalisi kohustusi kandma, annavad oma panuse riskide maandamisse, mille komisjon peab kinni maksete tegemise hetkel.

(21) Ühenduse toetus asutamislepingu artiklite 45–51 kohaselt loodud ühisettevõtetele ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(22) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(23) Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel:

(a) riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel;

(b) toetustena;

(c) organisatsioonide liikmemaksudena;

(d) honoraridena käesoleva määruse artiklis 16 määratletud sõltumatutele ekspertidele.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Sissejuhatavad sätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide ning teiste juriidiliste isikute osalemiseks meetmetes, mida teostab üks või enam osalejat, kasutades selleks otsuse […/…] (seitsmenda raamprogrammi loomise kohta) II lisa a osas kindlaks määratud rahastamiskava, edaspidi „kaudsed meetmed”.

Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejatele ühenduse rahalise toetuse maksmise eeskirjad vastavalt määruses (EÜ/Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) ja määruses (EÜ/Euratom) nr 2342/2002 (edaspidi „rakenduseeskirjad”) sätestatule.

Seitsmenda raamprogrammi raames läbi viidud teadustöö tulemuste puhul sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad teadmiste avalikustamiseks kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine; see hõlmab teadmiste avaldamist mis tahes teabekanalites, edaspidi „levitamine”.

Lisaks sätestatakse eeskirjad teabe otseseks või kaudseks kasutamiseks edasises uurimistegevuses, mida meede ei kata, või toote või protsessi arendamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks, edaspidi „kasutamine”.

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad nii teadmiste kui ka taustteabe litsentside ja kasutaja õiguste kohta, edaspidi „kasutusõigused”.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks finantsmääruses ja rakenduseeskirjades kehtestatule kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

(1) teadmised – meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigusi; tööstusdisainilahenduste õigusi; patendiõigusi; sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

(2) taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;

(3) uurimisinstituut – mittetulunduslik organisatsioon, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;

(4) kolmas riik – riik, mis ei ole liikmesriik;

(5) assotsieerunud riik – kolmas riik, mis on Euroopa Aatomienergiaühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;

(6) rahvusvaheline organisatsioon – valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud Euroopa Aatomienergiaühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel oma liikmesriikidest erinev iseseisev õigusvõime ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;

(7) Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

(8) avalik-õiguslik asutus – siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selliselt määratletud mis tahes juriidiline isik;

(9) VKEd – ettevõtted, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;

(10) tööprogramm – kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse […/…] artiklis 2 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;

(11) rahastamiskavad – ühenduse mehhanismid otsuse […/…] II lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;

(12) partner – juriidiline isik, kes on Euroopa Aatomienergiaühendusega sõlminud koostöölepingu.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Toetuslepingus, töölevõtu käskkirjas või lepingus sätestatud tingimustest lähtudes hoiavad komisjon ja osalejad kõigi neile konfidentsiaalselt edastatud andmete, teadmiste ja dokumentide konfidentsiaalsust.

II peatükk Osalemine

Artikkel 4

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks IV peatükis sätestatud termotuumaenergeetika valdkonna meetmete erieeskirjade kohaldamist.

1. JAGUMiinimumtingimused

ARTIKKEL 5

Üldpõhimõtted

1. Kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimused, kaasa arvatud vastavalt artiklile 11 sätestatud tingimused, on täidetud, võib mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis või kolmandas riigis asutatud ettevõte, uurimiskeskus või ülikool või muu juriidiline isik osaleda kaudses meetmes.

Artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 8 osutatud kaudse meetme puhul, mille alusel on võimalik miinimumtingimuste täitmine ilma, et osaleks ükski liikmesriigis asutatud juriidiline isik, peab asutamislepingu artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamine olema eriti tugevalt esile tõstetud.

Juriidiline isik on tegevuskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud füüsiline isik või juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.

2. Füüsiliste isikute puhul mõeldakse asutamiskoha all tavalist elukohta.

3. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, edaspidi „Teadusuuringute Ühiskeskus”, võib osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel liikmesriigis asutatud juriidilise isikuga ning tal on samad õigused ja kohustused.

Artikkel 6

Miinimumtingimused

1. Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:

(a) osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, mis on asutatud kolmes liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei ole asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

(b) kõik kolm juriidilist isikut peavad vastavalt artiklile 7 olema üksteisest sõltumatud.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui üks osalejatest on Teadusuuringute Ühiskeskus või rahvusvaheline Euroopa huve esindav organisatsioon või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik, peab see olema asutatud mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui mis tahes muu samas meetmes osaleja on asutatud.

Artikkel 7

Sõltumatus

1. Kahte juriidilist isikut tuleb käsitleda teineteisest sõltumatult, kui üks neist ei ole teise otsese või kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2. Lõike 1 tähenduses võib kontroll esineda eelkõige järgmises vormis:

(a) otsene või kaudne osalus, mis on üle 50% asjaomase juriidilise isiku aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles juriidilises isikus;

(b) otsene või kaudne tegelik või õiguslik otsustamisõiguse omamine asjaomases juriidilises isikus.

3. Järgmised juriidiliste isikute vahelised suhted ei moodusta siiski iseenesest veel kontrollisuhet:

(a) samal riiklikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50%-ne otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või osanike häälteenamus;

(b) sama avalik-õiguslik asutus omab asjaomaseid juriidilisi isikuid või teostab nende üle järelevalvet.

Artikkel 8

Koordineerimis- ja toetusmeetmed ning teadlaste koolitamine ja karjääri kujundamine

Koordineerimis- ja toetusmeetmete ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise puhul on miinimumtingimuseks ühe juriidilise isiku osalemine.

Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, millega koordineeritakse teadusprojekte.

Artikkel 9

Üksikosalejad

Kui on täidetud kaudse meetme miinimumtingimused osalevate juriidiliste isikute arvu osas, kes koos moodustavad ühe juriidilise isiku, võib viimane olla kaudse meetme üksikosaleja tingimusel, et see on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

Artikkel 10

Kolmandates riikides asutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja juriidilised isikud

Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja juriidilistele isikutele.

Artikkel 11

Lisatingimused

Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides või tööprogrammides kindlaks määrata tingimused minimaalse osalejate arvu kohta.

Ühtlasi võib neis sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asukoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.

2. JAGUMenetlused

1. ALAJAGU

KONKURSIKUTSED

Artikkel 12

Konkursikutsed

1. Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele.

Lisaks rakenduseeskirjades märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed seitsmenda raamprogrammi veebilehtedel, kindlates teabekanalites ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikes teabepunktides .

2. Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad peavad sõlmima konsortsiumikokkuleppe.

Artikkel 13

Erandid

Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva osas:

(a) eriprogrammides või tööprogrammides määratletud juriidiliste isikute võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;

(b) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele tehtud ostudest või osutatud teenustest;

(c) sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

(d) muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.

2. alajaguETTEPANEKUTE HINDAMINE

Artikkel 14

Hindamine, valik ja toetuse määramine

1. Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise kriteeriumide põhimõtetele.

Tööprogrammis võib sätestada erikriteeriume või täiendavaid üksikasju kriteeriumide kohaldamiseks.

2. Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.

3. Ettepanekud valitakse hindamistulemuste alusel.

Artikkel 15

Esitamine, hindamine, valik ja toetuse määramise menetlus

1. Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise üksikasjalikud eeskirjad ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

2. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapiline esitamismenetlus, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamiskriteeriumid.

3. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapiline hindamismenetlus, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.

4. Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.

Artikkel 16

Sõltumatute ekspertide nimetamine

1. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel.

Artiklis 13 osutatud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.

2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalikest oskustest ja teadmistest lähtudes.

Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.

Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.

Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.

3. Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamuse esitama.

4. Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi „töölevõtu käskkiri”, mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.

5. Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt teda eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.

3. ALAJAGU RAKENDAMINE JA TOETUSLEPINGUD

ARTIKKEL 17

Üldosa

1. Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse hüvanguks koos ja eraldi.

2. Komisjon koostab artikli 18 lõikes 7 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamiskava kriteeriume arvesse võttes komisjoni ja osalejate vahelise toetuslepingu.

3. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.

4. Kui osaleja ei täida oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.

5. Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.

6. Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.

Artikkel 18

Toetuslepingutesse lisatavad üldsätted

1. Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele […/…], käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.

Ühtlasi nähakse samadel tingimustel ette ka nende juriidiliste isikute õigused ja kohustused, kes ühinevad kaudse meetmega selle elluviimise käigus.

2. Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.

3. Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.

4. Toetuslepingus nõutakse asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate korrapäraste eduaruannete esitamist komisjonile.

5. Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.

6. Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on nii sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.

7. Komisjon koostab kooskõlas käesoleva määrusega toetuslepingu näidise.

8. Toetuslepingu näidis kajastab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis[10] kehtestatud põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevaks dialoogiks ja aruteluks laiema avalikkusega väljaspool teadusringkondi, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.

Artikkel 19

Kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist käsitlevad sätted

1. Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.

Sellega seoses on nõutav teadmiste kasutamise ja levitamise kava esitamine komisjonile.

2. Toetuslepingus võib kehtestada tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrollimise kohta, mida teostavad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

Artikkel 20

Lõpetamisega seotud sätted

Toetuslepingus määratakse kindlaks selle osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on osalejatele mõne teise osaleja suutmatusel lepingut täita.

Artikkel 21

Erisätted

1. Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad olemasolevaid teadusuuringute infrastruktuure ja vajaduse korral uute teadusuuringute infrastruktuure, võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, avalikustamise ja kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis võivad infrastruktuuri kasutajaid mõjutada.

2. Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad teadlaste koolitamist ja karjääri kujundamist, võib toetuslepingutega kehtestada erisätted konfidentsiaalsuse, kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis on seotud meetmest kasu saavate teadlastega.

3. Liikmesriikide kaitsehuvide kindlustamiseks asutamislepingu artikli 24 tähenduses võib toetuslepingutega kehtestada erisätted konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.

Artikkel 22

Allkirjastamine ja ühinemine

Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator ja komisjon on selle allkirjastanud.

Toetuslepingut kohaldatakse kõikide osalejate suhtes, kes on toetuslepinguga ametlikult ühinenud.

4. ALAJAGU KONSORTSIUMID

ARTIKKEL 23

Konsortsiumikokkulepped

Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud kokkuleppe, edaspidi „konsortsiumikokkulepe”, et reguleerida järgmist:

(a) konsortsiumi sisemine korraldus;

(b) ühenduse rahalise toetuse jagamine;

(c) lisaeeskirjad levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord;

(d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.

Artikkel 24

Koordinaator

1. Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:

(a) tagab, et toetuslepingus märgitud juriidilised isikud täidavad toetulepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;

(b) võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda;

(c) peab raamatupidamisarvestust, peab arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artiklile 35;

(d) tagab tõhusa ja korrektse teabevahetuse osalejate ja komisjoni vahel.

2. Koordinaator on märgitud toetuslepingusse.

Uue koordinaatori nimetamiseks on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.

Artikkel 25

Muudatused konsortsiumi koosseisus

1. Kaudses meetmes osalejad võivad teha ettepaneku uue osaleja lisamiseks või olemasoleva osaleja eemaldamiseks.

2. Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga.

3. Kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehekülgi, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte.

Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud põhimõtetele.

4. Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

Konsortsiumi koosseisu muudatused, mis on seotud teiste toetuslepingu muutmise ettepanekutega, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.

5. alajaguPROGRAMMIDE JA KAUDSETE MEETMETE NING TEABEEDASTUSE JÄRELEVALVE

ARTIKKEL 26

Järelevalve

Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 18 lõikele 4.

Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 19 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist. Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 16.

Komisjon jälgib seitsmendat raamprogrammi, selle eriprogramme ja vajaduse korral eelnevaid raamprogramme artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide abiga. Lisaks võib komisjon moodustada artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat rakendada.

Artikkel 27

Teave, mis tuleb kättesaadavaks teha

1. Komisjon teeb taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu enda valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) kui see teave on riigi poliitika seisukohast asjakohane;

(b) osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

2. Teadmiste kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused või kohustused mingil juhul teabe saajale.

Teabe saaja käsitleb siiski mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks või kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta.

3. jaguÜhenduse rahaline toetus

1. ALAJAGU ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSTE VORMID

Artikkel 28

Abikõlblikkus

1. Kõik järgmised juriidilised isikud, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:

(a) iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik,

(b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon.

2. Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav organisatsioon või kolmandates riikides asutatud juriidiline isik, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

(a) kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis,

b) kui see on vajalik kaudse meetme teostamiseks,

c) kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja juriidilise isiku asukohariigi vahelises kokkuleppes.

Artikkel 29

Toetuste vormid

1. Seitsmenda raamprogrammi II lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude hüvitamisel.

Komisjoni rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordse summeeritud väljamakse vormis või selle puhul võidakse kombineerida abikõlblike kulude hüvitamist kindlasummalise rahastamise ja ühekordsete summeeritud väljamaksetega. Komisjoni rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.

2. Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude tasandil, põhineb see iga osaleja kuluaruandel.

Artikkel 30

Abikõlblike kulude hüvitamine

1. Osalejad peavad toetusi kaasfinantseerima.

Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.

2. Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse esitatud kviitungeid.

3. Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

(a) kulud peavad olema tegelikud;

(b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;

(c) kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused vastavalt kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;

(d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside kasutamise puhul kirjendatud nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestuses;

(e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

Punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.

Artikkel 31

Otsesed ja kaudsed abikõlblikud kulud

1. Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi „otsesed abikõlblikud kulud”, ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludest, edaspidi „kaudsed abikõlblikud kulud”.

2. Kaudsete abikõlblike kulude katmiseks võib osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud.

3. Toetuslepinguga võib piirata kaudsete abikõlblike kulude hüvitamist otseste abikõlblike kulude maksimaalse määrani, arvates välja alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

Artikkel 32

Rahastamise ülemmäärad

1. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

2. Tutvustamistegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

3. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

4. Haldamiseks ja auditeerimistõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmete puhul, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamiskava alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.

5. Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud, millest on tulud maha arvestatud.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.

Artikkel 33

Aruandlus ja abikõlblike kulude auditeerimine

1. Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblike kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral auditeerimistõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

Kaasfinantseerimise olemasolust seoses asjaomase meetmega tuleb teatada aruandes ning vajaduse korral seda dokumentaalselt tõendada meetme lõppedes.

2. Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava auditeerimistõendi väljastada pädev ametiisik.

Artikkel 34

Pädevusvõrgustikud

1. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, antakse ühenduse rahaline toetus pädevusvõrgustikele ühekordse summeeritud väljamaksena, mis arvutatakse vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestusele.

2. Lõike 1 alusel makstava kindlasummalise rahastamisega seotud ühiku määr on 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas.

Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

3. Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta lõike 1 kohaldamisest tuleneva maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.

4. Lõike 1 alusel tehtavaid ühekordseid summeeritud väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.

Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.

2. alajaguMaksed, jaotamine, tagastamine ja garantiid

ARTIKKEL 35

Maksed ja jaotamine

1. Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele koordinaatori kaudu.

2. Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.

Nõudmisel edastab koordinaator selle teabe komisjonile.

Artikkel 36

Tagastamine

Komisjon võib kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.

Artikkel 37

Riski vältimiseks kinnipeetud summad

1. Sõltuvalt riski tasemest, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon kinni pidada väikese osa igale kaudses meetmes osalejale ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest, et katta mis tahes tagasimaksmisele kuuluvaid, kuid osalejate poolt maksmata jäänud summasid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata:

(a) avalik-õiguslike asutuste suhtes, juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;

(b) teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmetes osalejate suhtes.

Punktides (a) ja (b) mainitud osalejad vastutavad ise oma võlgnevuste eest.

3. Kinnipeetud summad moodustavad seitsmenda raamprogrammi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.

4. Raamprogrammi lõpus hinnatakse summasid, mis on vajalikud möödumata riskide katmiseks. Seda summat ületavad summad hüvitatakse seitsmendale raamprogrammile ja neid loetakse sihtotstarbelisteks tuludeks.

III peatükkLevitamine ja kasutamine ning kasutusõigused

Artikkel 38

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks käesoleva määruse IV peatükis sätestatud termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute valdkonna meetmete erieeskirjade kohaldamist.

1. jaguTeadmised

1. ALAJAGU OMANDILINE KUULUVUS

ARTIKKEL 39

Teadmiste omandiline kuuluvus

1. Teadmised kuuluvad ühendusele järgmistel juhtudel:

(a) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad riigihankemenetluse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohastest ostudest või teenustest;

(b) sõltumatute ekspertidega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed.

2. Muude kui lõikes 1 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.

3. Kui osaleja töötajatel või muul osaleja heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema toetuslepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 40

Teadmiste ühisomand

1. Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.

2. Kui ühise omandi jagamist ja kasutamistingimusi puudutavat ühisomandiõiguse kokkulepet ei ole sõlmitud, on igal ühisomanikul õigus anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse (ilma mis tahes õiguseta anda all-litsentse) järgmistel tingimustel:

(a) teisi ühisomanikke peab eelnevalt teavitama;

(b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.

Artikkel 41

Teadmiste edasiandmine

1. Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta allakirjutanule üle oma toetuslepingust tulenevad kohustused, eriti need, mis puudutavad kasutusõiguste andmist, levitamist ja teabe kasutamist.

2. Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.

Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.

3. Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 2 esimesele lõigule võivad teised osalejad keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.

Kui teised osalejad suudavad tõendada, et see kahjustab nende kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

4. Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha lisanõude teavitada komisjoni eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest mis tahes kolmandale osapoolele.

Artikkel 42

Euroopa konkurentsivõime säilitamine, liikmesriikide kaitsehuvi ja eetikapõhimõtted

Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või lihtlitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud juriidilisele isikule, kes ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega, liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses või eetikapõhimõtetega. Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

2. alajaguKaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine

ARTIKKEL 43

Teadmiste kaitse

1. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

Kui osaleja viitab õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et neid kahjustataks põhjendamatult suurel määral.

2. Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi ega anna neid üle teisele osalejale kooskõlas artikli 41 lõigetega 1 ja 2, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.

Sellistel juhtudel võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta kõnealuse teadmise enda omandisse ja rakendada meetmeid selle piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Osaleja võib keelduda nõusolekut andmast üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse põhjendamatult suurel määral kahjustada.

Artikkel 44

Märkus Euroopa Ühenduse rahalise toetuse kohta

Kõik teadmistega seotud osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud Euroopa Ühenduse rahalise toetuse abil.

Selle märkuse tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 45

Kasutamine ja levitamine

1. Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.

2. Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon vastavalt asutamislepingu artiklile 12.

3. Levitamistegevus peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsuse ja teadmiste omaniku õigustatud huvidega ning liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

4. Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.

Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see kahjustab tema teadmistega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalselt suurel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.

2. jaguTAUSTTEABE JA TEADMISTE KASUTAMISÕIGUSED

ARTIKKEL 46

Hõlmatud taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.

Artikkel 47

Põhimõtted

1. Kõik taotlused kasutusõiguste saamiseks tehakse kirjalikult.

2. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3. Ainulitsentsi andmine omandatud teadmistele või taustteabele on võimalik, kui kõik teised asjaomased osalejad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tuleb kõikide kokkulepetega, mis annavad osalejatele või kolmandatele osapooltele teadmiste ja taustteabe kasutusõigused, tagada teiste osalejate potentsiaalsete kasutusõiguste säilimine.

5. Samas kaudses meetmes osalejad teavitavad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.

6. Osaleja osalemise lõppemine ei mõjuta mingil viisil kohustust anda kasutusõigused teistele samas kaudses meetmes jätkavatele osalejatele toetuslepingus määratletud tingimuste alusel.

Artikkel 48

Kasutusõigused kaudsete meetmete rakendamiseks

1. Teistele samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse nende oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.

Vastavad kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta.

2. Teistele samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus seda anda.

Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Artikkel 49

Kasutusõigused teadmiste kasutamiseks

1. Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.

Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

2. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus seda anda.

Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

3. Lõike 1 või 2 alusel võib kasutamisõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:

(a) kaudse meetme lõppemist;

(b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.

Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.

IV peatükkTermotuumaenergeetika alaste teadusuuringute valdkonna tegevustes osalemise erieeskirjad

Artikkel 50

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute valdkonna meetmete suhtes vastavalt eriprogrammis sätestatule. Vastuolude korral käesolevas peatükis ning II ja III peatükis sätestatud eeskirjade vahel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud eeskirju.

Artikkel 51

Termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute rakendamine

Termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute valdkonna tegevusi võib rakendada järgmises raamistikus sätestatud levitamise ja kasutamise korra ja eeskirjade kohaselt:

(a) assotsiatsioonilepingud ühenduse ja liikmesriikide vahel või assotsieerunud kolmandate riikidega või liikmesriikides või assotsieerunud kolmandates riikides asuvate juriidiliste isikutega;

(b) ühenduse ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide või nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sõlmitud Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (EFDA);

(c) ITER-projektiks ettenähtud Euroopa ühisettevõte, mis põhineb asutamislepingu 5. peatüki II jaotisel;

(d) rahvusvahelised kokkulepped, mis käsitlevad koostööd kolmandate riikidega, või sellise kokkuleppega asutatud juriidilised isikud, eriti ITER-kokkulepe;

(e) muud mitmepoolsed kokkulepped ühenduse ja assotsieerunud organisatsioonide vahel, eriti töötajate liikuvuse kokkulepe;

(f) omaosalusmeetmed, millega edendatakse termotuumaenergeetika alaseid teadusuuringuid koos liikmesriikide või nende seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide asutuste vahel, kellega ei ole koostöölepingut sõlmitud.

Artikkel 52

Ühenduse rahaline toetus

1. Artikli 51 punktis a nimetatud assotsiatsioonilepingutega ja artikli 51 punktis f nimetatud omaosalusmeetmetega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse eeskirjad meetmetele, mida nad hõlmavad.

Ühenduse rahalise toetuse aastane baasintress ei tohi seitsmenda raamprogrammi kestel ületada 20%.

2. Pärast konsulteerimist tuumaenergiaalase teadustöö ja koolitustegevuste eriprogrammi (EURATOM) artikli 7 lõikes 2 nimetatud nõuandekomiteega termotuumasünteesi alal, võib komisjon rahastada:

(a) assotsiatsioonilepingu raames kuni 40% ulatuses: kulusid, mis on seotud koostööpartnerite vaheliste erikoostööprojektidega, millele nõuandekomitee on soovitanud anda eelistoetuse ja komisjon on selle heaks kiitnud; eelistoetus on suunatud ITER/DEMO tähtsusega meetmetele, välja arvatud projektid, millel on juba varasemate raamprogrammide käigus antud eelisstaatus;

(b) meetmeid, mida teostatakse Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe raames, sealhulgas riigihankeid, või artikli 51 punktis (c) nimetatud ühisettevõtte raames;

(c) meetmeid, mida teostatakse töötajate liikuvuse kokkulepe raames.

3. Projektide ja meetmete puhul, mis saavad rahalist toetust vastavalt lõike 2 punktidele (a) ja (b), on kõigil artikli 51 punktides (a) ja (b) nimetatud juriidilistel isikutel õigus osaleda katsetes, mida viiakse läbi asjaomaste seadmete suhtes.

4. Ühenduse rahaline toetus meetmetele, mida teostatakse artikli 51 punktis (d) nimetatud rahvusvahelise koostöökokkuleppe raames, määratakse kindlaks kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel või selle kokkuleppe kohaselt asutatud juriidilise isiku poolt. Ühendus võib hallata oma osalemist kokkuleppes ja antavat rahalist toetust asjaomase juriidilise isiku kaudu.

V peatükk Lõppsätted

Artikkel 53

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C , , lk .

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT C , , lk .

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[7] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1, muudetud komisjoni määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

[8] Kehtiv ühenduse raamistik uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise kohta, EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

[9] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[10] ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.