52006DC0356

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.06.2006

KOM(2006) 356 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

õigusalase koolituse kohta Euroopa Liidus

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

õigusalase koolituse kohta Euroopa Liidus

Sissejuhatus:

1. Õigusalasest koolitusest on saanud uus oluline väljakutse seoses Amsterdami lepingu vastuvõtmise ja selles seatud uue eesmärgiga luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Vajadus õigusala töötajate kõrgetasemelise koolituse järele on ELis olnud juba ammu, kuna ühenduse õiguse nõuetekohane kohaldamine sõltub paljus riigisisestest õigusasutustest. Kohtunike, prokuröride ja advokaatide teadmised vastavas valdkonnas on kogu aeg olnud ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise ja asutamislepingus tunnustatud põhivabaduste igakülgse järgimise seisukohast esmatähtsad.[1] Õigussüsteem, mis varem oli üksnes ühenduse territooriumil ühenduse õiguse kohaldamise vahendiks, on saanud Amsterdami lepingu raames aga omaette eesmärk. Õigusalase koostöö parandamine on sellest ajast peale seatud üheks eesmärgiks. Õigusalane koolitus on selle saavutamiseks vältimatu vahend.

2. Erilise tähenduse on see küsimus omandanud pärast mitut aastat kestnud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamist. Õigusalane koolitus on oluliseks küsimuseks muutunud ühelt poolt seoses vastu võetud mahuka õigusliku raamistikuga, mida õigusala töötajad praegu rakendama peavad, ning teiselt poolt seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte arendamisega, mis põhineb suurel määral just liikmesriikide õigussüsteemide vastastikusel usaldusel.

3. 2004. aasta novembris Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud Haagi programmis[2] rõhutatakse vastastikuse usalduse suurendamise vajadust, mis „nõuab selgeid jõupingutusi üksteisemõistmise parandamiseks õigusasutuste ja erinevate õigussüsteemide vahel”. Nii nagu 2001. aasta detsembris, mil Laekeni Euroopa Ülemkogu[3] kutsus üles „kiiresti käivitama Euroopa võrgustikku kohtunike koolitamise edendamiseks, mis aitab arendada õigusalase koostöö osaliste vahelist usaldust”, leitakse ka Haagi programmis, et Euroopa Liit peab eelkõige tuginema Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustikule. Käesoleva teatise eesmärk on täita komisjonile seatud ülesanne koostada „võimalikult kiiresti ettepanek õigusasutustele nii tsiviil- kui kriminaalküsimusi käsitleva tõhusa Euroopa koolitusvõrgustiku loomiseks olemasolevate struktuuride põhjal, nagu on ette nähtud Euroopa põhiseaduse lepingu artiklites III–269 ja III–270” ning mida on korratud Haagi programmi rakendamise tegevuskavas[4].

4. Lisaks rõhutatakse viimatinimetatud dokumendis vastastikuse usalduse ning „Euroopa õiguskultuuri” vahelist tihedat seost, mida koolitus peab aitama tugevdada. See Euroopa õiguskultuur põhineb arusaamal, et on olemas ühtne ruum, millesse liikmesriikide õigusala töötajad kuuluvad. Lisaks riigisiseste õigussüsteemide mitmekesisusele ja rikkusele iseloomustavad seda ruumi eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevad ühised põhiväärtused ning jagatud õiguslik raamistik, mis sisaldab nii ühenduse kui Euroopa Liidu õigust. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte areng, mis viib ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuste kiire ja lihtsa täitmiseni igas teises liikmesriigis, nõuab selle ühtekuuluvustunde tugevdamist, aidates seda samal ajal kindlustada. Üheks osaks sellest on õigusasutustevaheliste otsekontaktide põhimõte, millel põhineb enamik õigusalast koostööd käsitlevatest meetmetest.

5. Juriidilisi kutsealasid on palju ning need on erinevad. Käesolevas teatises käsitletakse peamiselt kohtunike ja prokuröride koolitust käsitlevaid küsimusi, mis kuuluvad otse riigi pädevusse, ent samuti advokaatide koolitust käsitlevaid küsimusi, olgugi et need kuuluvad kutseühenduste pädevusse. Enne tulevase Euroopa õigusalase koolituse strateegia põhielementide käsitlemist analüüsitakse teatises õigusalase koolituse toimimist liikmesriikides ning eelkõige seda, kuidas Euroopa Liit toetab selle arendamist, eelkõige rahastamisprogrammide kaudu.

õigusalane koolitus Euroopa Liidus

Liikmesriikide väga erinev olukord

6. Õigusalase koolituse süsteemid on tihedalt seotud liikmesriikide õigussüsteemi ülesehitusega ning on väga erinevad. Määravaks elemendiks selles osas on kohtunike, prokuröride ja advokaatide värbamise mehhanism.

7. Kohtunike ja vahel ka prokuröride puhul sõltub alusõppe põhjalikkus sellest, kas nad värvatakse kohe pärast ülikooli või pärast mitmeaastast erialast kogemust. Jätkuõpe toimub peaaegu kõigis liikmesriikides, ent selle tase on erinev.

8. Riigisisesed koolitusstruktuurid peegeldavad riikide õigussüsteemide vahelisi erinevusi. Olenevalt süsteemist valmistatakse kohtunikke, advokaate ja prokuröre ette sama või erineva õppekava alusel. Olenevalt liikmesriigist vastutab kohtunike ja prokuröride õigusalase koolituse eest kas justiitsministeerium, Kohtunike Ülemkogu või teatud juhtudel, kui kohtunike ja prokuröride koolitamine hoitakse rangelt lahus, ka riigi peaprokuröri talitused või hoopis spetsialiseeritud asutus. Mitmes liikmesriigis[5] vastutab nii kohtunike kui prokuröride ettevalmistuse eest üks asutus, kuigi nad ise võivad olla liigitatud erinevate kutsealade alla. Advokaatide puhul sõltub koolitus sageli otseselt advokatuurist, kes teeb vajadusel koostööd ülikoolidega.

9. Euroopa tasandil tuleb koolitusküsimuste käsitlemisel arvestada ka halduskohtu kohtunikega, olenemata sellest, kas nad on liigitatud üldkohtu kohtunikega sama kutseala alla või mitte, võttes eelkõige arvesse nende olulist rolli varjupaiga- ja sisserändeküsimustes. Üldiselt on hõlmatud kõik kohtunikud, kellel võib olla vaja kohaldada Euroopa Liidu õigust, sealhulgas erikohtute kohtunikud (sõjaväekohtunikud, juges de proximité või rahukohtunikud, kaubanduskohtute kohtunikud jne).

10. Kuigi komisjonil ei ole selle kohta ammendavaid andmeid, näib, et koolituste kestus erineb liikmesriikide vahel suuresti. Arvestades värbamissüsteemide erinevusi, pakub selles osas võrdlusvõimalusi üksnes jätkuõpe. Mõnikord esineb kohtunike, prokuröride ja advokaatide vahel oluline ebavõrdsus koolituse kättesaadavuses. Kohtunike ja prokuröride koolitust rahastatakse peaaegu alati riigi eelarvest, samas kui advokaatide puhul kuulub see kutseühenduse alla.

11. Euroopa Liidul ei ole volitusi sekkuda riigisiseste koolitussüsteemide korraldusse, mis peegeldavad liikmesriikide õigus- ja kohtutraditsioone. Siiski eeldab vastastikuse usalduse tugevdamine seda, et koolitus oleks piisaval tasemel ja selleks oleks piisavalt vahendeid. Kohtunikud, advokaadid ja prokurörid peavad saama võrdse taseme ja kvaliteediga koolitust. Koolituseks ettenähtud aeg peab olema piisav nii selleks, et kindlustada kvaliteetne kohtusüsteem, kui ka selleks, et õppeprogrammides oleks võimalik käsitleda märkimisväärses ulatuses Euroopa temaatikat. Euroopa Liidu rahastamist võib kasutada vaid täiendavalt riigi enda rahastamisele ning ei võta liikmesriigilt vastutust kindlustada vajalikul tasemel õigusala töötajate koolitus.

Õigusalase koolituse Euroopa mõõde

12. Poliitilisel tasandil korduvalt kinnitatud õigusalase koolituse tugevdamise tahe väljendub eelkõige rahalistes toetustes. Lisaks õigusalase koolituse valdkonnas tegutsevatele Euroopa organisatsioonidele on vastastikuse usalduse tugevdamiseks moodustanud võrgustiku ka riigisisesed koolitusstruktuurid.

Euroopa toetused õigusalasele koolitusele

13. Ministrite Nõukogu tasandil esitas Prantsusmaa seadusandliku algatuse 2000. aasta novembris[6] pärast Itaalia poolt 1991. aastal algatatud esimest arutelu[7]. Kuigi seda dokumenti vastu ei võetud, võimaldas see komisjonil teha kokkuvõtte võimalikest Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku ülesehituse mehhanismidest.[8] Samuti võttis nõukogu selle alusel 2003. aasta juunis vastu järeldused, milles rõhutati, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rakendamise õnnestumiseks on koolitus äärmiselt oluline, ning nõuti, et komisjon ja liikmesriigid tegutseksid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku nimel.

14. Prantsusmaa algatust läbi vaadates rõhutas Euroopa Parlament omalt poolt õigusala töötajate koolitamise olulisust ühenduse ja Euroopa Liidu õiguse valdkonnas.[9] Võttes hiljuti vastu soovituse õigusemõistmise kvaliteedi kohta kriminaalasjades ja kriminaalõiguse ühtlustamise kohta liikmesriikides[10], rõhutas Euroopa Parlament selles „õigusalase koolituse võtmerolli Euroopa Liidu ühise õiguskultuuri ja põhiõigustega seotud kultuuri arengus, eriti Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku tegevuses”.

15. Lisaks poliitilisele tõukele on koolituse arendamisele soodsalt mõjunud ka rahalised toetused. Alates 1996. aastast, kui õigusala töötajatele loodi Grotiuse programm[11], mille eesmärk oli „õigus- ja kohtusüsteemide vastastikuse tundmaõppimise edendamine ning õigusalase koostöö hõlbustamine,” on Euroopa Liit õigusala töötajate koolituse tugevdamist toetanud rea üldiste ja valdkondlike programmidega[12].

16. Euroopa Parlament konkretiseeris koolituse toetamise tahet, luues katseprojekti, mille eesmärk oli tõhustada õigusasutustevahelisi suhteid. See programm jätkub 2006. aastal ning on lisatud aastateks 2007–2013 raamprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad”[13] loomist käsitlevatesse seadusandlikesse ettepanekutesse (vt allpool). Nimetatud raamprogrammi osades „õigusemõistmine tsiviilasjades” ja „õigusemõistmine kriminaalasjades” suurendatakse veelgi õigusalaseks koolituseks mõeldud vahendeid.

17. 2005. aastal võimaldas õigusalaseks koolituseks antud Euroopa Liidu rahaline toetus korraldada arvukalt õigusala töötajate vahelisi kohtumisi[14]. Siiski võivad iga-aastaste pakkumiskutsete mehhanismid mõnikord anda rahastamisel eelise üksikutele projektidele, mis ei haaku ühtse tervikuga ja muuta koolituste järjepidevuse keerukaks.

18. Seetõttu peab raamprogramm „Põhiõigused ja õigusasjad” võimaldama suurendada õigusalaseks koolituseks mõeldud Euroopa-poolset rahastamist ning parandama Euroopa Liidu prioriteetide ja korraldatavate koolituste omavahelist seotust, soodustades ambitsioonikamaid, koordineeritumaid ja tõelist Euroopa lisaväärtust loovaid projekte.

19. Lisaks rahalistele vahenditele võivad sellised Euroopa Liidu koostöö edendamiseks loodud meetmed nagu ühelt poolt tsiviilasjade koostöövõrgustik ning teiselt poolt Eurojust ja kriminaalasjade koostöövõrgustik mängida koolituse valdkonnas olulist rolli, levitades teavet Euroopa Liidu õiguslikke vahendite kohta või korraldades kohalikul tasandil koolitusüritusi. Seda rolli tuleks tulevikus suurendada.

Õigusalase koolitusega tegelevad Euroopa organisatsioonid

20. Regulaarselt korraldavad õigusala töötajatele koolitusi mitmed organisatsioonid. Lisaks ülikoolidele tuleb nimetada Maastrichti Euroopa Avaliku Halduse Instituuti (IEAP), mis avas 1992. aastal Luksemburgis Euroopa kohtunike ja juristide keskuse. 1992. aastal Trieris asutatud Europaïsche Rechtacadémie (ERA) ülesanne on aidata juristide ja õigusala töötajate hulgas kaasa Euroopa õiguse paremale tundmaõppimisele. IEAP’i ja ERA’d toetab Euroopa Liit.

21. 2000. aastal asutasid liikmesriikide õigusalase koolituse eest vastutavad asutused omavaheliste suhete arendamiseks ja tegevuse koordineerimiseks Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku. Kõnealune võrgustik koondab riikide koolitusasutusi[15]. Selle eesmärk on edendada Euroopa õigusasutuste töötajatele mõeldud tõeliselt euroopaliku mõõtmega koolitusprogrammi ning arendada koostööd koolitusvajaduste analüüsimisel, oskusteabe vahetamisel, programmide ja ühiste õppevahendite väljatöötamisel.

22. Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustik on väärtuslik vahend õigusalase koolituse arendamiseks ning erinevate riigisiseste struktuuride Euroopa Liidu õigust käsitleva tegevuse koordineerimiseks. 2003. ja 2005. aastal sai Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustik Euroopa Liidu eelarvest tegevustoetust. Samuti koordineerib ta olulist osa 2005. aasta kohtunike vahetusprogrammist. Komisjon teeb ettepaneku määrata võrgustikule raamprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames (eriprogramm „Kriminaalasjad”) alates 2007. aastast iga-aastane tegevustoetus.

milliseid meetmeid peaks euroopa liit võtma õigusalase koolituse valdkonnas?

Eesmärgid ja vajadused

23. Õigusalase koolituse eest vastutavad esmajoones liikmesriigid ning nad peavad hoolitsema selle eest, et Euroopa mõõde oleks nende riigisisestesse meetmetesse täielikult kaasatud. Vajadused on suured. Kriminaalõiguse valdkonnas rõhutati neid eriti seoses kriminaalasjades vastastikust abistamist käsitleva esimese hindamisega[16]. Samale järeldusele on korduvalt jõudnud ka Eurojust ja tsiviilasjade koostöövõrgustik.

24. Esmatähtsaks tuleb pidada kolme liiki meetmeid:

25. Euroopa Liidu ja ühenduse poolt vastu võetud õigusaktide parem tundmaõppimine, eriti valdkondades, kus liikmesriikide kohtunikele on antud eripädevus[17];

26. keeleoskuse parandamine, et õigusasutused saaksid omavahel otse suhelda, nagu see enamiku meetmete puhul ette nähtud on;

27. liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide parem tundmaõppimine, et hinnata oma vajadusi õigusalase koostöö raames.

28. Koolituses kasutatava metoodika puhul tuleb rõhk panna praktilistele aspektidele, mis võimaldavad vastuvõetud õigusakte nõuetekohaselt kohaldada. Kõrvuti konverentside ja seminaridega tuleb arendada koolituse tulemuste laiemat levitamist võimaldavaid meetodeid. Tuleb korraldada rohkem koolitusi koolitajatele, eriti selleks, et tõsta nende teadlikkust õigusemõistmise Euroopa mõõtmest ja innustada neid oma teadmisi edasi andma. Uurida tuleb korduvkasutatavate ja lihtsalt kättesaadavate, eriti arvutipõhiste õppevahendite kasutamise võimalusi, eelkõige Euroopa Liidu õigust ja liikmesriikide õigussüsteeme käsitleva teabe puhul, mis peavad õigusala töötajatele olema kättesaadavad. Selles osas on soovitav teha koostööd ühelt poolt liikmesriikide koolitusasutuste, Euroopa koolitusorganisatsioonide ja Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku ning teiselt poolt Eurojusti ning tsiviil- ja kriminaalasjade koostöövõrgustiku vahel. Eri valdkondade kaasamine koolitustesse, arvestades samal ajal liikmesriikide traditsioonidega, peaks võimaldama hõlbustada kohtunike, prokuröride, advokaatide või politseinike vahelist vaatepunktide vastandamist ja kogemuste vahetamist.

29. Õigusasutuste otsesuhtlemise põhimõttele saab pidevalt takistuseks õigusala töötajate ebapiisav keeleoskus. Selles osas tuleb võtta kindlad meetmed, suunates need eelkõige otseselt õigusalase koostööga seotud õigusala töötajatele.

30. Riikide eripärasid arvestavate ühiste võrdluskriteeriumide väljaarendamiseks näib suurepäraseks meetodiks olevat vahetus. Täiendavalt võib kasutada sobiva kestusega koolitusi Euroopa Kohtus ja praktikaid Eurojustis vastavalt nende kahe asutusega kindlaksmääratud tingimustele.

31. Haagi programmis rõhutatakse riigisisestesse koolitusprogrammidesse Euroopa temaatika lõimimise tähtsust. Liikmesriike tuleb eristada nende esmase koolituse taseme alusel. Üldiselt võib öelda, et esmane õpe peab eelkõige andma tulevastele õigusala töötajatele tunde kuulumisest ühisesse õigus- ja väärtusruumi. Seevastu peab jätkuõpe võimaldama juba kogenud õigusala töötajal õppida põhjalikult tundma Euroopa Liidus vastu võetud õigusakte. Ennekõike peab see olema suunatud õigusalase koostööga seotud õigusala töötajatele, lükkamata loomulikult kõrvale üldisemat teadmiste levitamise eesmärki.

32. Euroopa temaatika tähtsustamine riigisisestes koolitustes peab võimaldama aidata kaasa Euroopa Liidu mehhanismide tundmaõppimisele. Paralleelselt peab arendama integreeritumat koolitust, mis töötatakse välja ja viiakse ellu Euroopa tasandil. Seda liiki koolituste väljatöötamises peaksid tsiviilasjade koostöövõrgustik, Eurojust ja kriminaalasjade koostöövõrgustik ning soovi korral Euroopa Kohus tegema koostööd Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustikuga ning selliste institutsioonidega nagu ERA või IEAP ja akadeemiliste võrgustikega.

Euroopa õigusalase koolituse strateegia suunas

33. Õigusalase koolituse tõhustamine eeldab tugevamaid sidemeid liikmesriikide asutuste, Euroopa tasandi organisatsioonide ja Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni, vahel.

34. Heitmata kõrvale võimalust võtta vastu asjaomane õigusakt, soovib komisjon praegu esmalt toetada 2007–2013 raamprogrammis „Põhiõigused ja õigusasjad” õigusala töötajate koolitamise rahastamist Euroopa Liidu ja ühenduse õiguse valdkonnas.

35. Selle elluviimisel tuleb lahendada eelmiste programmide käigus esilekerkinud probleemid. Selleks et tagada koolituse valdkonnas rahastamise suunamine tõesti esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks ning keskmises ja pikas perspektiivis meetmete planeerimise lihtsustamiseks, peetakse korrapäraselt nõu liikmesriikide ja Euroopa põhiliste õigusalast koolitust pakkujatega, et töötada välja mitmeaastane Euroopa koolitusstrateegia, mille alusel koostatakse seejärel aastaprogrammid.

36. Paralleelselt Euroopa organisatsioonide, nagu IEAP või ERA, jätkuva toetamisega tuleb riigisiseste üksuste vahelise koordineerimise parandamiseks ning nende vahel tugevate ja stabiilsete suhete väljaarendamiseks tugevdada Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustikku. Oluline on viimasele näha ette iga-aastane tegevustoetus, mille tegelik väljamaksmine toimub loomulikult finantsmääruses sätestatud tingimustel. Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustik peaks koos teiste pädevate organisatsioonidega saama samuti osaleda täielikult euroopaliku mõõtmega programmide väljatöötamises. See hõlmab asutusi, kellel on kohtunike koolitamise pädevus; prokuröre hõlmab see üksnes neil juhtudel, kui nad kuuluvad kohtunikkonda. Võttes arvesse kohtunike ja prokuröride koolitamise lahususe põhimõtte traditsioone, tuleks prokuröridele anda võimalus osaleda kõigis võrgustiku juhitavates Euroopa tasandi meetmetes. Mitmed just kriminaalõiguse valdkonna koostöömehhanismid rajanevad liikmesriikide prokuröride ning nende ja Eurojusti vahelisel heal koostööl. Samuti tuleb analüüsida halduskohtute kohtunike ja üldisemalt eripädevusega kohtunike (näiteks kaubanduse, tööõiguse valdkondades jne) osalemise küsimust.

37. Samuti tuleb tõhustada teiste õigusala töötajate koolitust, eriti advokaatide oma, kellel on väga oluline roll. Neile huvipakkuvaid meetmeid on võimalik rahastada juba olemasolevate programmide raames. Selleks et säilitada õigusasutuste ja teiste õigusala töötajate vaheline tasakaal, peab tulevane raamprogramm „Põhiõigused ja õigusasjad” võimaldama nende võimaluste tõhustamist.

38. Rahastamisega seotud menetlusi tuleks lihtsustada, et Euroopa rahalist toetust paremini suunata neile projektidele, mis võimaldavad jõuda sihtrühmani (kohtunikud, prokurörid, advokaadid). Eriti tuleb arvestada riigisiseste asutuste kaaluka rolliga, kelle vahetu tegevus peab võimaldama riigisisestes programmides Euroopa temaatika tugevdamist. Selleks et lihtsustada meetmete planeerimist keskmises perspektiivis, võiks vastavate asutustega suhete stabiliseerimiseks sõlmida koostöö raamkokkulepped, samuti võiks mõnede suuremamahuliste projektide korral kasutada pakkumiskutseid.

39. Viimaks peab õigusalasel koolitusel olema laiem rahvusvaheline mõõde ja edendama Euroopa Liidu piiriülest koostööd. Koostöös peab olema võimalik Lissaboni võrgustiku raames osaleda ka Euroopa Nõukogul ning see peab aitama lihtsustada õigusalast koostööd kolmandate riikidega ning tugevdada õigusriiklust kogu maailmas.

Kokkuvõte

40. Nagu seda on Haagi programmis veelkord rõhutatud, on õigusalane koolitus Euroopa õigusruumi loomise seisukohast tuleviku põhiküsimus. Selle toetamiseks peavad töötama paljud asjaosalised ning selle mootoriks peaks saama raamprogramm „Põhiõigused ja õigusasjad”. Haagi programmis sõnaselgelt nimetatud Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku tugevdamiseks näib praeguses olukorras olevat kõige sobivam rahaline toetamine. Teine tee valiti politseivaldkonnas, kus Euroopa Liit valis struktuuriks Euroopa asutuse ja loodi CEPOL[18]. Kuigi sarnane lahendus ei näi õigusalase koostöö puhul praeguses olukorras vajalik, võib muus vormis Euroopa õigusalase koolituse struktuuri arendamise küsimust uuesti analüüsida pärast raamprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” lõppemist.

41. Selle programmi vastuvõtmisel on Euroopa Liidul võimalus näidata, kui oluliseks ta peab õigusala töötajate koolitamist, kindlustades sellele suurema rahalise toetuse. Euroopa õigusalase koolituse strateegia väljatöötamine, millesse on kaasatud riikide ja Euroopa asjaosalised, peab võimaldama uute ressursside optimaalset kasutamist. Euroopa õigusruumi loomise praeguses etapis on õigusala töötajate koolitus esmatähtis, et aidata kinnistada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisel saavutatud edu ja muuta see nähtavaks ka Euroopa kodanikele.

[1] Vt KOM (1993) 632 (lõplik)

[2] ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

[3] SN (2001) 1200

[4] ELT C 198, 12.8.2005, lk 1.

[5] Austria, Belgia, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik.

[6] EÜT C 18, 19.1.2001, lk 9.

[7] Dok 9090/91, 31. oktoober 1991, JUR 107, COUR 13.

[8] SEK (2002) 635.

[9] Evelyne Gebhardt’i raport A5-0276/2002, ELT C 273, 14.11.2003, E/999.

[10] P6-TA(2005)0030, ELT C 304, 1.12.2005, E/109.

[11] Ühismeede 96/636/JSK, 28. oktoober 1996(EÜT L 287, 8.11.1996).

[12] Vt programmid STOP ( EÜT L 322, 12.12.1996) ja Falcone (EÜT L 99, 31.3.1998), mis ühendati 2002. aastal programmi AGIS ( EÜT L 203, 1.8.2002); tsiviilõiguse valdkond (EÜT L 115, 1.5.2002); konkurentsiõigus (21. aprilli 2004. aasta otsus nr 792/2004/EÜ) ja alates 2004. aastast programm „Herakles” ühenduste finantshuvide kaitseks (ELT L 143, 30.4.2004). Vt ka Robert Schumani meede (EÜT L 196, 14.7.1998).

[13] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile raamprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” kehtestamise kohta (ELT C 211, 30.8.2005, lk. 6).

[14] 2005. aastal osales Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku raames teises liikmesriigis korraldatud koolitusüritustel 1000 kohtunikku või prokuröri.

[15] Esindatud on 23 liikmesriiki, Bulgaaria ja Rumeenia. Kontaktid on Eesti ja Küprosega. Selles osaleb ka ERA ning kaasatud on Euroopa Nõukogu raames loodud Lissaboni võrgustik.

[16] EÜT C 216, 1.8.2001, lk 14.

[17] Nii on see sellistes konkreetsetes valdkondades nagu konkurents (vt eriti määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, millega antakse nende artiklite kohaldamise pädevus liikmesriigi kohtule), ent ka seoses õigusemõistmisega tsiviil- ja kriminaalasjades üldisemalt ning eriti seoses vastastikuse tunnustamisega.

[18] Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/681/JSK, milleNõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK, ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.