Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005XG0610(01)

    Nõukogu järeldused, 24. mai 2005, uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta

    ELT C 141, 10.6.2005, p. 7–8 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    10.6.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 141/7


    NÕUKOGU JÄRELDUSED,

    24. mai 2005,

    uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta

    (2005/C 141/04)

    NÕUKOGU,

    võttes arvesse järgmist:

    1.

    Lissabonis 23.—24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu püstitas Euroopa Liidule uue strateegilise eesmärgi, mida taaskinnitati Euroopa Ülemkogu kohtumisel Stockholmis 23.—24. märtsil 2001, milleks oli saada “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, sellest tulenevalt rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse”;

    2.

    2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes rõhutati, et “inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara” (1);

    3.

    Euroopa Ülemkogu kohtumisel Lissabonis kinnitati, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid peavad kohanduma infoühiskonna nõuetega ning kõrgema ja kvaliteetse tööhõive vajadusega. Sellest tulenevalt andis Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu haridusküsimuste nõukogule ülesandeks “viia Luxembourgi ja Cardiffi protsessile panuse andmise eesmärgil haridussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide osas läbi üldine arutelu, keskendudes ühistele probleemidele ja prioriteetidele ning austades riiklike süsteemide mitmekesisust” (2);

    4.

    Barcelonas 15.—16. märtsil 2002 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega (3) kinnitati tööprogramm (4), mis sisaldas avatud koordineerimismeetodi abil kolmeteistkümne konkreetse eesmärgi rakendamise edusammude mõõtmisel kasutatavate näitajate mittetäieliku loendit, eesmärgiga muuta Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid “2010. aastaks maailma kvaliteedietaloniks”; Euroopa Ülemkogu järeldustega esitati samuti üleskutse keeleoskuse näitaja loomiseks;

    5.

    näitajate ja viie kontrolltaseme keskset rolli hariduse ja koolituse valdkonnas Lissaboni eesmärkide täitmisel juhiste andmisel ja edusammude mõõtmisel on veel kord kinnitatud (5);

    6.

    2004. aasta veebruaris esitatud ühises vahearuandes (6) rõhutati vajadust parandada kehtivate näitajate kvaliteeti ja võrreldavust, eelkõige elukestva õppe valdkonnas ning taotleti, et näitajate ja võrdlusnäitajate alaline töörühm ja kõik teised olemasolevad töörühmad panevad 2004. aasta lõpuks ette uute arengunäitajate piiratud loendi;

    7.

    komisjoni esialgses vastuses nimetatud taotlusele toodi üheksa näitaja valdkonnas esile võimalikud lühiajalised, keskmise tähtajaga ja pikaajalised strateegiad (7).

    KINNITADES VEEL KORD, et

    8.

    haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise ja edusammude korrapärane järelevalve näitajate ja võrdlusnäitajate kasutamise abil on Lissaboni protsessi oluline osa, mis võimaldab strateegia “Haridus ja koolitus 2010” strateegilise juhtimise ning lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete juhtimise eesmärgil tuvastada haridus- ja koolitusvaldkonna tugevaid ja nõrku külgi.

    TÕDEDES, et

    9.

    haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise ja edusammude järelevalve eesmärgil on soovitav töötada välja näitajate ja võrdlusnäitajate ühtne raamistik;

    10.

    uute näitajate väljatöötamiseks vajaliku teabe kogumine võib olla pikaajaline tegevus, mis võib kohati kesta 5—10 aastat;

    11.

    tõhustatud koostööd haridus- ja koolitusvaldkonnas võib kasutada näitajate ühtse raamistiku loomiseks, mida toetavad asjakohased teabeallikad ja mis kestaks kauem kui 2010. aastal lõppev Lissaboni programm;

    12.

    ISPRA Teadusuuringute Ühiskeskuses “elukestva õppe uurimisüksuse” loomine võib uute näitajate väljatöötamise valdkonnas oluliselt suurendada komisjoni uurimistööde teostamise alast võimekust.

    RÕHUTADES, et

    13.

    kasutada tuleks olemasolevaid andmeid ja näitajaid ning samas tuleks teha täiendavaid jõupingutusi nende võrreldavuse, olulisuse ja ajakohasuse parandamiseks;

    14.

    uute näitajate arendamisel austatakse liikmesriikide vastutust oma haridussüsteemide korraldamise eest, ei põhjustata asjaomastele haridussüsteemidele ega asutustele asjatuid haldus- või finantskoormaid ning sellega ei kaasne edusammude jälgimiseks kasutatud näitajate arvu kasvu;

    15.

    eksisteerib vajadus jätkata koostöö tõhustamist teiste kõnealuses valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt OECD, Unesco, IEA), eelkõige selleks, et parandada rahvusvaheliste andmete sidusust.

    KUTSUB komisjoni üles:

    16.

    täiendavalt arendama ja nõukogule edastama strateegiaid näitajate valdkondades, kus andmekogud on juba olemas või kus kavandatakse ELi uuringute läbiviimist; sellisteks valdkondadeks on investeeringute tõhusus, info- ja sidetehnoloogia, liikuvus, täiskasvanute koolitus, õpetajad ja koolitajad, kutseharidus ja -koolitus, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus;

    17.

    edastama nõukogule üksikasjalikud uuringute läbiviimise ettepanekud uute näitajate arendamiseks järgmistes valdkondades, kus puuduvad võrreldavad andmed:

    õppimise õppimine;

    keeleoskus;

    ning mis tahes teistes valdkondades, kus uued uuringud võivad osutuda asjakohasteks;

    18.

    tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega näitajate valdkondades, kus rahvusvahelised organisatsioonid (nt OECD, Unesco, IEA) kavandavad uusi uuringuid, et rahuldada ELi teabevajadusi sellistes näitajate valdkondades nagu info- ja sidetehnoloogia ja õpetajate ametialane areng, kui rahvusvahelised organisatsioonid on juba alustanud arutelusid uuringute läbiviimise võimalikkuse kohta;

    19.

    selliste strateegiate ja uute andmekogumisvahendite väljaarendamisel, sealhulgas ka koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega:

    analüüsima vajaduse korral nimetatud strateegiate ja vahendite poliitilist tähtsust, võttes arvesse ka inimkapitali arendamise ja integreeritud hariduse tööpõhimõtete vahelist suhet;

    esitama kavandatud uute uuringute üksikasjaliku tehnilise kirjelduse;

    esitama kavandatavate arendustööde ajakava;

    esitama kalkulatsiooni tõenäoliste kulude ja vajaliku infrastruktuuri kohta, mida vajatakse sellisteks arendustöödeks ja neile järgnevaks andmekogumiseks asjassepuutuvates liikmesriikides ja komisjoni jaoks;

    määrama kindlaks asjakohased haldusstruktuurid, mille abil saavad liikmesriigid osaleda metodoloogilises ja arendustöös ning võtta vastu vajalikke otsuseid ning mis tagavad asjakohaste ja kõrge kvaliteediga andmete arendamise vastavalt ajakavale.

    20.

    hiljemalt 2006. aasta lõpuks nõukogule aruandmiseks:

    hindama muudes uurimisvaldkondades tehtud algatusi, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia mõju õpetamisele ja õppimisele, liikuvuse mõju tööturule ja kolmanda taseme õpilaste sotsiaalne taust;

    hindama edusamme, mis on tehtud näitajate ja võrdlusnäitajate ühtse raamistiku loomise suunas Lissaboni eesmärkide järgimiseks hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas uuesti hindama edusammude jälgimiseks kasutatavate olemasolevate näitajate sobivust.


    (1)  Dokument 7619/05, lõige 34.

    (2)  Dokument SN 100/1/00 REV 1, lõige 27.

    (3)  SN 100/1/02 REV 1.

    (4)  “Haridus- ja koolitussüsteemide konkreetseid eesmärke käsitleva aruande järelevalve üksikasjalik tööprogramm”, mille haridusküsimuste nõukogu võttis vastu 14. veebruaril 2002.

    (5)  Nõukogu järeldused võrdlusnäitaja kohta võeti vastu 5. mail 2003.

    (6)  Nõukogu ja komisjoni poolt 26. veebruaril 2004 ühiselt vastu võetud dokument “Haridus ja koolitus 2010 — Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest”.

    (7)  Komisjoni personali töödokument “Uued hariduse ja koolituse näitajad” (SEC(2004) 1524).


    Top