52005PC0130

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.4.2005

KOM(2005) 130 lõplik

2005/0025 (CNS)

.

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS / MOTIVATSIOON

Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EU, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi[1] asutamise kohta; edaspidi „määrus“) muudatuse eesmärk on parandada tagatisfondi (edaspidi „fond“) varustamismehhanismi eeskirju, mis määravad kindlaks, kuidas tuleb fondi varad viia vastavusse fondi soovitud summaga.

Kogemus on näidanud, et jõusolevad eeskirjad on sageli viinud fondi ülevarustamisele, mistõttu eelarve kasutamine ei ole olnud optimaalne. Kõnealune probleem on peamiselt tulenenud ebausaldusväärsete näitajate kasutamisest tagatiste andmisel aluseks võetavates prognoosides. Käeoleval ajal kehtivad reeglid põhjustavad aasta jooksul mitmeid ülekandeid fondi ja sealt tagasi, mis tekitab mitte ainult komisjoni talitustele, vaid ka mõlemale eelarvepädevale institutsioonile asjatuid haldusmenetlusi.

Kavandatav muudatus vastab tagatisfondi tegevuse üldaruandes (KOM(2003) 604) kindlaks määratud vajadustele.

Kõnealune muudatus piirneb fondi varustamismehhanismide muutmisega.

2. FOND

Välistegevuse fondi loodi määrusega selleks, et ühenduse võlausaldajad saaksid oma raha tagasi mis tahes kohustuste täitmatajätmise korral abisaajate poolt, kellele ühendus on laenu andnud või garanteerinud. Fondi peamine ülesanne on kaitsta ühenduse eelarvet häirete eest, mis tulenevad kohustuste täitmata jätmisest fondi poolt antud laenude või laenutagatiste osas. Fondi varustatakse ühenduse eelarvest ning ta peab pidevalt vastama teatavale protsentosale ehk sihtmäärale (praegu 9%) tagasimaksmata laenude ja laenutagatiste põhisummast, mida fondist kaetakse.

Käesolev varustamismehhanism tugineb konkreetsete nõukogu otsuste (makromajanduslik finantsabi), komisjoni otsustes sisalduvate konkreetsete prognooside (Euratomi laenud) või kavandatud laenude allakirjutamise aastaprognoosi (EIP poolt garanteeritud laenuteghingud) eelnevale varustamisele.

3. UUS VARUSTAMISMEHHANISM

3.1. Uue varustamismehhanismi peamised põhimõtted

Kavandatav uus mehhanism tugineb tagantjärgsel varustamisel, mis seotakse laekumata laenusummaga ja laenutagatisega, s.t tegeliku netoväljamaksega (s.t väljamakse, millest lahutatakse tagasimaksed ja tühistatud maksed).

Seega on uue varustamissüsteemi peamine eelis tema lihtsus ja kindlad eelarvenõuded. Uue mehhanismi kohaselt on kõik eelarvest fondi (fondist eelarvesse) sooritatava ülekande määramiseks vajalikud arvud juba siis täpselt teada, kui algab esialgse eelarveprojekti (EEP) koostamine ning prognoosid (ja prognoosimisel vältimatud vead) ja hilisemad eelarvekorrektiivid ei ole vajalikud.

Praeguse praktika vältimiseks, mille puhul fondi sooritatakse aasta jooksul mitmeid ülekandeid ja üksainus ülekanne fondist eelarvesse, sooritatakse uue varustamismehhanismi raames aastas ainult üks ülekanne ühenduse eelarve ja fondi vahel.

Selline lihtsustus on soodsam, võrreldes praeguse süsteemiga, mille puhul esinevad arvukad, suhteliselt suured fondi sisse- ja väljamaksed. Näiteks ajavahemikul 2000 – 2004 maksti 13 ülekande raames fondi umbes 894 miljonit eurot (suurim eraldiseisev summa oli 169 miljonit eurot) ja sealt tagasi eelarvesse 5 igaaastase makse teel umbes 1,132 miljonit eurot mille tulemusena olid kõnealusel ajavahemikul netomaksed fondist ühenduse eelarvesse umbes 238 miljonit eurot. Võrrelduna kõnealuse 18 maksega oleks uue süsteemi puhul vaja olnud ainult 5 makset. Vastavalt uue mehhanismi simulatsioonile eeldusel, et see oleks käivitunud 1999. aastal, oleks suurim eraldiseisev makse ühenduse eelarvest fondi olnud umbes 88 miljonit eurot.

Eraldiseisev aastamakse arvutatakse välja järgmiselt:

1. sihtmäära, praegu 9%, rakendamine laekumata ja tagatud laenudele,

2. fondi tegelike varade kindlaksmääramine, sealhulgas teenitud intressid ja fondi väljamaksetest tingitud kahjud,

3. vahe ülekandmine a) miinus b) eelarvest fondi (või eelarvesse fondi ülejäägi korral).

Kronoloogiliselt leiab varustamine aset järgmiselt:

Nõutav tagatissumma arvutatakse välja aasta „n“ alguses, tuginedes aastalõpu laekumata laenusummale ja tagatud laenudele aastal „n-1“. Seda summat küsitakse esialgses eelarveprojektis ning vastav krediit saadakse vastavale eelarvereale aasta „n+1“ alguses. Fondi varade ülejäägi korral, võrreldes fondi sihtsummaga, kantakse vastav eelarvelaekumine aasta „n+1“ esialgsesse eelarveprojekti.

See tekitab umbes ühe aasta pikkuse ajalise nihke hetkede vahel, mil selgub aasta lõpuks väljamaksmisele kuuluv summa ning fond varustatakse sellega tegelikult (aasta „n“ jaanuarist kuni aasta „n+1“ jaanuari/veebruarini). Seda ajanihet õigustab andmete täpsus ja paranenud läbipaistvus ning võimalus prognoosida varustamismehhanismi mõju eelarvele. Seda ei tule käsitleda fondi alarahastamisena. Tegelikult võib maksmisele kuuluvaid summasid, niipea kui nad on kantud järgmise aasta eelarveprojekti, käsitleda teatavas mõttes maksete edasilükkamisena ühenduse eelarvest, mis on samalaadne reaga „hankijatele tasumata arved“ ettevõtete puhul.

3.2. Laenukohustuste täitmatajätmisest tingitud suuremate kahjude mõju vähendamine vajaduse korral suurendada makseid fondi - leevendusmehhanism

Suuremate maksekohustuste täitmatajätmise korral on ette nähtud leevendusmehhanism, et säilitada fondi põhieesmärk, s.t toimida ühenduse eelarve amortisaatorina.

Kahjud, mille põhjustavad laenudega ja laenutagatistega laenudega seotud kohustuste täitmata jätmine aastal „n-1“, toovad üldjuhul kaasa ülekannete suurenemise fondi aastal „n+1“. Fondi ülesanne toimida „padjana“, kaitsmaks eelarvet ootamatutest kuludest tingitud probleemide eest, võib sel juhul ohtu sattuda.

See probleem lahendatakse ettepanekus leevendusmehhanismi kasutuselevõtmisega, jaotades maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevate suurte kahjude mõju mitmele aastale. Väiksemaid kahjusid on võimalik sulandada eelarvesse ilma probleemideta, leevendusmehhanism käivitub ainult juhul, kui kahjud ületavad teatava summa.

Künnisena pakutakse 100 miljonit eurot, tuginedes järgnevale põhjendusele:

Vastavalt hinnangutele, mis tuginevad erinevatele stsenaariumidele, mis hõlmavad laenude ja garanteeritud laenude kasvutempo võimalikku suurenemist järgmise finantsperspektiivi raames, ületaks varustamiseks vajalik summa normaaljuhul harva 100 miljonit eurot aastas. Kui sellele tagatisele lisada 100 miljonit eurot, et katta maksekohustuste täitmatajätmisest fondile tekkinud kahjud (maksimaalne kahjusumma, mis neeldub "normaalse" varustusmehhanismi kaudu, ilma leevendusmehhanismi käivitamata) või aktiivsema laenamise perioodil, piirduks maksimaalne aastane ülekanne eelarvest fondi mõistlike eelduste kohaselt suurusjärguga, mis on sarnane 2005. aastal fondile eelarvereservist ette nähtud summaga (223 miljonit eurot).

Täiendav argument leevendusmehhanismi kasutuselevõtmise kasuks kahjude küündimisel üle 100 euro piiri seisneb selles, et kõrgeim aastane risk[2] konkreetse riigi puhul on praegu alla 250 miljoni euro, s.t summa, mis tekitaks normaalsele varustamisele lisandudes kõnealusel aastal eelarvele liiga suure pinge. Loomulikult ei saa välistada , et aasta jooksul jäetakse täitmata rohkem kui üks laenukohustus või et aja jooksul summad kogunevad, kui kohustuste täitmatajätmine kestab mitu aastat, mis toetab samuti leevendusmehhanismi loomist.

Tuleb märkida, et leevendusmehhanism toimib sõltumatult „normaalsest“ varustamisest, mis toimib ka edaspidi samal kujul. Leevendusperioodi jooksul lahutatakse iga-aastased eelarvelised vahendid, mis on fondiportfelli leevendusmehhanismi raames üle kantud (s.t maksimaalselt 100 miljonit eurot aastas), eelarve poolt kaetavast kogusummast, kui summa on tegelikult kantud fondi (koos „normaalse“ varustamisülekandega), kuni kogu summa on fondi makstud. Selle lahenduse eeliseks on, et ta on täielikult läbipaistev, kajastades, millise osa fondi aasta koguvarustamisest moodustab normaalne varustamine ning millise osa moodustab laenude tagasimaksmine, mis kaetakse eelarvest leevendusmehhanismi raames.

Leevendusperioodi pikkus sõltub täitmata kohustustest tingitud ja eelarvest kaetava kahju või kahjude kogusummast. Näiteks 2010. aastal tekkinud 350 miljoni euro suuruse kahju tagasimakse kestaks kuni 2015. aastani (100 miljonit eurot aastatel 2012-2014 ja 50 miljonit eurot 2015. aastal). Leevendusmehhanismi raames eelarvest kaetavaid summasid käsitletakse fondi varadena, s.t need lisatakse fondi varadele „normaalse“ varustamise arvutamisel.

Et vältida fondi langemist äärmiselt ebatõenäolise järjestikuste ränkade kahjude korral alla kriitilise piiri (50% sihtmäärast), mil fondil ei ole enam piisavalt vahendeid oma rolli tagamiseks eelarve probleemide amortisaatorina, nähakse ette jätta alles sätte (praeguse artikli 5 lõige 2 oleks tulevikus artikli 5 lõige 3), millele vastavalt komisjon esitab eelarvepädevale institutsioonile aruande erakorraliste meetmete võtmiseks fondi täiendamise otstarbel.

3.3. Uue varustusmehhanismi ja raamatupidamisaruande finantsmõjud

Raamatupidamisaruandes on kirjas „normaalse“ varustamisega võrduv (= varustamine, katmaks tasumata laenude ja garanteeritud laenude summat pluss kuni 100 miljonit eurot kahjude katteks) kuni umbes 200 miljoni euro suurune summa. See summa on saadud simulatsioonide abil, mis tuginevad varem täheldatud tasumata laenude kasvutempodele ning kohustuste täitmata jätmisest tekitatud kahjudele suurusega kuni 100 miljonit eurot aastas.

Nagu on selgitatud eelmises lõigus, lisatakse kohustuste täitmata jätmisest tekitatud suurte kahjude korral, mis on väga ebatõenäoline, leevendusmehhanismi käivitumisel eelarvest fondile „normaalse“ varustamise korral makstavatele summadele „leevendavad“ summad. Varustamismehhanismi ülesehitus kindlustab selle, et ühelgi aastal ei ületa kohustuste täitmata jätmisest tekkinud summad, mida tuleb katta eelarvest lisaks „normaalsele“ tagatisele, kunagi 100 miljonit eurot aastas, mistõttu summat 200 miljonit eurot tavapäraste asjaolude korral ei ületata.

Sellegi poolest tuleb märkida, et olulised muudatused laenusummade ja garanteeritud laenude kasvutempos mõjutavad tagatisfondile vajalikke eelarveressursse. Sellise olukorra näitena võib tuua Euroopa Investeerimispanga laenutagatiste suure kasvu 2007-2013 finantsperspektiivis antud uute volituste tulemusena.

Kui aasta „n-1“ lõpus tekib soovitud summa suhtes fondi varade ülejääk, nt kõrge tagasimaksete taseme, fondi suure portfellitulu või maksmata kohustuste sissenõudmise tõttu, siis makstakse see summa aasta „n+1“ alguses tuluna spetsiaalsele eelarvereale, samuti nagu varustamine. Erinevalt praegusest varustamismehhanismist, liikmesriike sellisel juhul ei karistata, kuna ülejääk kantakse aasta „n“ esilagsesse eelarveprojekti aasta „n+1“ tuluna.

4. ÜLEMINEKUPERIOOD

Esimesel rakendamise aastal, s.t 1. jaanuari seisuga 2006. aastal tähendab uus varustamismehhanism, et eelarveülekandeid ei tehta (ettemakse korra muutumine tagantjärele makseks). Sellegi poolest, kuna on võimalik, et uued laenuotsused tehakse vahetult 2005. aasta lõpus, tuleb makseid eelarve ja fondi vahel, mida sel juhul saaks halduslike viivituste tõttu sooritada ainult uue varustamismehhanismi esimesel aastal, sooritada veel praegu kehtiva määruse kohaselt.

Tuleb ka märkida, et muudatus saab eeravelistel põhjustel loomulikult leida aset ainult aasta alguses. Kui 1. jaanuar 2006 ei ole alguskuupäevana võimalik, peab muudatus jõustuma nõukogu poolt vastu võtmisele järgneva aasta esimesel jaanuaril.

5. JÄRELDUS

Peamised parendused fondi varustamismehhanismis on:

- Eelarvevahendite kasutamise tõhususe paranemine ning ühenduse eelarve ja fondi vaheliste ülekannete arvu vähendamine ühe ülekandeni.

- Varustamise tuginemine netoväljamaksete muutustele, suurendades läbipaistvust ja parandades eelarve kavandamise täpsust.

2005/0025 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[4]

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94[6] loodud tagatisfondi eelarvevahendite kasutamise tõhusust tuleks parandada ning tagatisfondi eelarve haldamisega seotud asjaajamist tuleks vähendada.

(2) Tuleks täiustada tagatisfondi varustamisega seotud eelarvetehingute läbipaistvust ja kavandamist.

(3) 2000 – 2006 finantsperspektiivi raames 2006. aastaks kinnitatud reservsumma on 229 miljonit eurot[7] (praegustes hindades) vastavalt 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 15, mis on sõlmitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini kohta ja eelarve menetlemise parandamiseks.[8]

(4) Kui tagatisfondi varustamiseks loodud reservi ei lülitata 2007–2013 finantsperspektiivi, tuleks tagatisfondi rahastamine tagada Euroopa Liidu üldeelarve kohustuslike kulude kaudu.

(5) Tuleb säilitada tagatisfondi peamine ülesanne, mis on kaitsta Euroopa Liidu üldeelarvet fondi poolt kaetud laenukohustuste või laenutagatistega kaasnevate kohustuste täitmatajätmisest tulenevate häirete eest.

(6) Seetõttu tuleks määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 vastavalt muuta.

(7) Asutamislepingud ei anna käesoleva määruse vastuvõtmiseks muid volitusi kui need, mis leiduvad EÜ asutamislepingu artiklis 308 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 203,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 järgmiselt.

1. Artikli 2 esimene taane asendatakse järgmisega:

“– Euroopa Liidu üldeelarvest artiklite 4 ja 5 kohaselt tehtavast ühest iga-aastasest maksest”;

2. Artikli 3 kolmas lõige asendatakse järgmisega:

„Mis tahes ülejääk kantakse üheainsa tehinguna Euroopa Liidu “n+1” aasta üldeelarve tulutabeli erirubriiki aasta “ n-1 ” lõpus ilmneva erinevuse alusel soovitud summa ja tagatisfondi netovara väärtuse vahel, mis on arvutatud aasta “n” alguses.”,

3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Varustamisek vajalik summa kantakse Euroopa Liidu üldeelarvest üheainsa tehinguna fondi aastal “n+1” aasta “ n-1 ” lõpus ilmneva erinevuse alusel soovitud summa ja tagatisfondi netovara väärtuse vahel, mis on arvutatud aasta “n” alguses.“,

4. Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Kui rakendatavad tagatised ületavad ühe või mitme laenukohustuse täitmatajätmise tulemusel aastal “n-1” 100 miljonit eurot, siis makstakse summa, mis ületab 100 miljonit eurot, tagasi tagatisfondi aastaste osamaksetena, alates aastast “n+1” ning jätkates maksmist järgnevatel aastatel kuni makse täieliku tasumiseni (leevendusmehhanism). Aastase osamakse suurus on väiksem kui:

- 100 miljonit eurot või

- maksmisele kuuluva summa jääk vastavalt leevendusmehhanismile.

2. Leevendusmehhanismile tuginevad arvutused tehakse eraldiseisvana arvutustest, millele viidatakse artikli 3 kolmandas lõigus ja artiklis 4. Sellegi poolest on nende mõlema tulemuseks üks aastaülekanne. Leevendusmehhanismi raames Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid summasid käsitletakse artiklite 3 ja 4 arvutustes fondi netovarana.

3. Kui ühe või mitme lepingulise kohustuse täitmata jätmisest põhjustatud tagatiste rakendamise tulemusel langevad fondi vahendid alla 50 % sihtsummast, esitab komisjon aruande erakorralistest meetmetest, mida võidakse võtta fondi vahendite täiendamiseks.“

5. Lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2006.

Käesolevat määrust ei kohaldata ühenduse käimasoleva laenuvõtmise või laenuandmise või määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 lisa lõike 1 punktis a ette nähtud finantsasutustele antavate tagatiste suhtes, kui need tehingud või tagatised on algatatud või tagatud 2005. kalendriaasta jooksul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

RAAMATUPIDAMISARUANNE |

KUUPÄEV: |

1. | EELARVERUBRIIK Rubriik 6 (2006. aasta) ja rubriik 4: EL kui rahvusvaheline partner (alates 2007) | ASSIGNEERINGUD: |

2. | NIMETUS: Laenutagatised kolmandatele riikidele |

3. | ÕIGUSLIK ALUS: Nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta |

4. | EESMÄRGID: Välistegevuse tagatisfondi varustamine |

5. | FINANTSTAGAJÄRJED | AASTA n (miljonit eurot) | JÄRGMISED EELARVE-AASTAD (miljonit eurot) |

5.0 | KULUD Punkt 01 04 01 14 - maksed tagatisfondi uute tehingute eest | 0 | 200 |

5.1 | TULUD Punkt 302 - Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid | p.m. | p.m. |

- |

5.0.1 | KULUDE EELARVESTUS | 0 | 200 |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | p.m. | p.m. |

5.2 | ARVUTAMISMEETOD: Tehingute normaalset varustamist hinnatakse summale 100 miljonit eurot. Sellele lisandub 100 miljonit eurot, katmaks suuremaid kohustuste täitmatajätmisi, mis viivad tagatiste rakendamiseni. |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | EI |

6.2 | KAS ON VAJA TÄIENDUSEELARVET? | EI |

6.3 | KAS ASSIGNEERINGUID ON VAJA KIRJENDADA TULEVASTES EELARVETES? | JAH |

MÄRKUSED 2006. aasta Kui ettepanek võetakse vastu enne 31.12.05, on summa null. Vastasel juhul kehtib jõusolev määrus ning seetõttu kehtestatakse tagatisfondi suuruseks 229 miljonit eurot (praegustes hindades). |

[1] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1. Määrus muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1149/1999(EÜT L 139, 2.6.1999, lk 1.) ja määrusega (EÜ, Euratom) nr 2273/2004(EÜT L 396, 31.12.2004, lk 28.).

[2] Kuna lepinguliste kohustuste täitmatajätmine ei vii tavaliselt laenu kogusumma suurenemisele, siis võib aasta riski määratleda kui aasta tasumata tagasimaksed ja intress.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28).

[7] KOM(2004) 837 lõplik.

[8] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.