52005DC0262

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.6.2005

KOM(2005) 262 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Komisjoni 2004. aasta aruannetagatisfondi ja selle juhtimise kohta

{SEC(2005) 807}

SISUKORD

1. Õiguslikud alused 3

2. Fondi rahaline seis 31. detsembril 2004 3

3. Maksed fondi 4

3.1. Maksed üldeelarvest finantsaasta jooksul 4

3.2. Intressid fondi likviidsete varade finantsinvesteeringutelt 5

3.3. Laenu tagasisaamine kohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt 6

4. fondi kohustused 6

4.1. Maksekohustuste mittetäitmisest tulenevad maksed 6

4.2. EIP tasu 6

4.3. Valuutakahjum 7

1. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Välistegevuse tagatisfond moodustati nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (edaspidi „määrus“), et tasuda ühenduse võlausaldajaile juhul, kui laenu saaja ei maksa tagasi ühenduse antud või tagatud laenu (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1). Määrust muudeti nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1149/99 (EÜT L 139, 2.6.1999, lk 1) ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28) (edaspidi “muudetud määrus”).

Vastavalt määruse artiklile 6 usaldas komisjon ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) vahel 23. novembril 1994 Brüsselis ja 25. novembril 1994 sõlmitud lepinguga fondi finantsjuhtimise EIPle (edaspidi „leping“).

Lepingu artikli 8.2 kohaselt peab pank iga aasta 1. märtsiks esitama komisjonile fondi tegevuse ja juhtimise aruande ning fondi eelmise aasta tulude ja kulude aruande ning raamatupidamisaruande. 2004. aasta aruande väljavõte leidub komisjoni personali töödokumendi 2. jaos (edaspidi „lisa“).[1]

Lisaks peab komisjon muudetud määruse artikli 7 kohaselt iga aasta 31. maiks saatma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale fondi eelmise aasta finants- ja juhtimisaruande.

2. FONDI RAHALINE SEIS 31. DETSEMBRIL 2004

2004. eelarveaasta lõpul oli fondi kogusumma 1 612 856 213,44 eurot (vaata lisa 3. jagu). See summa sisaldab alates fondi moodustamisest:

- eelarvemaksed fondi (2 532 164 500,00 eurot);

- kumuleeruva iga-aastase puhastulu (473 032 495,02 eurot);

- mitteliikmesriikide hilinenud tagasimaksed (575 673 913,77 eurot);

- EIPle tagasi maksmata summadele vastavad võlad (765 497,93 eurot);

- hilinenud tagasimaksetelt 2002. aastal võetud komisjonitasu (5 090 662,91 eurot);

- kavandatust väiksemate nõuete esitamine fondi vahenditele (477 860 856,19 eurot) ja järjestikused fondi ülejäägi tagasimaksed eelarvesse (1 496 010 000,00 eurot)

Pärast hilinenud laekumiste mahaarvamist (EIP tasu) oli fondi kogusumma 31. detsembril 2004. aastal 1 612 090 715,51 eurot.

Konsolideeritud bilansi kogusumma on 1 614 117 863,19 eurot. See sisaldab fondi kogusumma, millele lisanduvad fondi poolt tagatud võlad ja intressilaekumised hilinenud tagasimaksetelt (üksikasjad vt lisa 5. jaos).

Määruse artiklis 3 on nõutud, et fondi vahendid peavad jõudma eesmärgipärasele tasemele (sihtsumma), milleks on määratud 9% iga toiminguga seotud kohustuste kogusummast põhikapitali osas, millele lisandub tasumisele kuuluv maksmata intress.

Muudetud määruses on sätestatud, et ühinevates riikides läbi viidud toimingud, millel on tagatisfondi tagatis, saavad ka pärast ühinemiskuupäeva ühenduste tagatise. Kuid pärast seda kuupäeva ei ole need enam ühenduste välistoimingud, mistõttu need kaetakse otse Euroopa Liidu üldeelarvest, mitte enam tagatisfondist.

Seepärast oli 31. detsembri 2004. aasta seisuga kolmandates riikides laenu ja laenutagamistoimingute ja tasumisele kuuluva maksmata intressiga kogusumma 12 068 132 585,66 eurot, millest viimane moodustas 144 107 751,62 eurot.

Seetõttu maksti 10. jaanuaril 2005 eelarvesse tagasi 338 831 402,07 eurot, mis 1. mai 2004. aasta seisuga moodustab 9% uute liikmesriikidega seotud laenujäägist (3 764 793 356,32 eurot).

Fondi vahendite ja põhikapitaliga seotud kohustuste kogusumma (muudetud määruses määratletud tähenduses) vaheline suhe (1 612 090 715,51 eurot - 338 831 402,07 eurot) oli 10,55%. Kuna see on kehtestatud 9%-lisest sihtsummast suurem, tuli vastavalt määruse artikli 3 lõigule 3 teha fondist tagasimakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. 2005. aasta eelarvesse makstud summa suurus oli 187 130 000,00 eurot.

3. Maksed fondi

3.1. Maksed üldeelarvest finantsaasta jooksul

Fond varustamiskorra kujundamise õiguslikke aluseid on kirjeldatud lisa 1. jaos.

Nõukogu 26. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2040/2000 (EÜT L 244, 29.09.2000, lk 27) eelarvedistsipliini kohta lubati üldeelarves kirjendada laenu- ja laenutagatiste reserv. Kõnealune eelarvepunkt, millesse 2004. aastal eraldati assigneeringuteks 221 miljonit eurot, on ette nähtud fondi varustamiseks. Sinna kantakse üle fondi maksmiseks ettenähtud summad.

Sellel õiguslikul alusel tegid eelarvepädevad institutsioonid tagatisfondi varustamiseks 2004. aastal kaks ülekannet kogusummas 181 875 000,00 eurot.

- Ülekanne DEC 34/2004:[2] 161 760 000,00 eurot: esimene ülekanne, mis oli ette nähtud makseteks fondi vastavalt nõukogu 22. detsembri 1999. aasta, 6. novembri 2001. aasta ja 29. aprilli 2004. aasta otsustele määruse lisas sätestatud korra kohaselt.

- Ülekanne DEC 35/2004:[3] 20 115 000,00 eurot: teine ülekanne, mis maksti fondi komisjoni 30. märtsi 2004. aasta laenutehingu kohta tehtud otsuse kohaselt.

Nende ülekannete aluseks olevad otsused on esitatud lisa 1. jaotises.

Mõlemad ülekanded tehti fondi ülejäägi tagasimaksmise tasakaalustamise mehhanismi raames 10. augustil 2004.

Vastavalt tagatisfondi tegevuse üksikasjalikus aruandes[4] välja toodud vajadustele muutis komisjon tagatisfondi käsitlevat määrust, et parandada varustamismehhanismi reegleid, st eeskirju, mille alusel viiakse fondi varad vastavusse fondi sihtsummaga.[5]

3.2. Intressid fondi likviidsete varade finantsinvesteeringutelt

Fondi likviidsed varad investeeritakse vastavalt ühenduse/EIP 23./25. novembri 1994. aasta lepingus sätestatud juhtimispõhimõtetele, mida on muudetud 17./23. septembri 1996. aasta 1. täiendava lepingu ja 26. aprilli/8. mai 2002. aasta 2. täiendava lepinguga. 2. täiendava lepinguga muudeti 2002. aastal investeerimispõhimõtteid, et korrigeerida ülemäärast likviidsust, mis oli tõusnud üle 50% fondi varadest ja piiras fondi tootlikkust. Säilitades piirangu, mille kohaselt vähemalt üks kolmandik fondi investeeringutest peab olema lühiajaline (kuni üks aasta), laiendati likviidsuskõlblike lühiajaliste vahendite ringi. Nende hulka kuuluvad nüüd muutuva intressimääraga väärtpaberid sõltumata tähtajast ja püsiva intressimääraga väärtpaberid, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, sõltumata algsest tähtajast. Seda tehti seetõttu, et püsiva intressimääraga väärtpaberite nominaalväärtusest makstakse tähtaja lõppedes (st maksimaalselt aasta pärast) välja 100%, samas kui muutuva intressimääraga väärtpabereid saab igal ajal müüa 100%-le lähedase hinnaga, sõltumata järelejäänud tähtajast. Selleks, et hoida tasakaalu erinevate vahendite vahel, mille likviidsust jälgitakse, hoitakse neist vähemalt 18% (fondi kahekordne varustamismäär) rahaliste investeeringute, eriti pangahoiustena. Uus ülesehitus aitas parandada fondi tootlikkust, säilitades mõistliku likviidsustaseme.

2004. aastal rakendus täielikult 2002. aastal kehtestatud portfelli ülesehitus ja eraldati täiendav likviidsusreserv tähtsa erakorraline makse tegemiseks eelarvesse, oodatavalt kas 2004. aasta teisel poolel või 2005. aasta algul (338 831 402,07 eurot, seoses kümne uue liikmesriigi ühinemisega).

Komisjoni ja EIP vahel on kokku lepitud pankade nimekiri, kellel on lubatud hoiuseid vastu võtta. Algset nimekirja on pankade reitingumuutusi arvestades korrapäraselt läbi vaadatud. Suurem osa pankadest on euro tasaarvestussüsteemi liikmed. Neil kõikidel on kas reitinguagentuuri Moody’s pikaajaliste investeeringute reiting A1 ja lühiajaliste investeeringute reiting P1 või samaväärne Standard ja Poor’si või Fitchi reiting. Neisse pankadesse tehtud investeeringute kohta kehtivad eeskirjad, millega tagatakse nende hea jaotus ning välditakse liigset riski koondumist.

2004. aastal moodustasid tagatisfondi hoiused, jooksevkontod ja väärtpaberid koos intressidega 61 950 402,49 euro suuruse summa, mis jaguneb järgmiselt:

- hoiused : 10 855 766,08 eurot; 31. detsembri 2004. aasta seis, milles on arvesse võetud 2004. aasta pangahoiuste intressid (11 318 130,39 eurot) ja kogunenud intressi muutused (-462 364,31 eurot). Kogunenud intress vastab fondi aasta lõpuks saamata intressile, mis kulub maksmisele investeeringu tähtaja lõpul. 31. detsembriks 2004 kogunenud intress/viitintress (738 069,03 eurot) väheneb 2003. aastal raamatupidamisarvestusse kantud kogunenud intressi võrra, mis laekus 2004. aastal (1 200 433,34 eurot).

- jooksevkontod : 53 933,68 eurot, mille hulka kuulub jooksevkontol registreeritud intress.

- väärtpaberiportfell : 51 040 702,73 eurot; selles summas sisaldub 50 411 967,55 euro suurune intress väärtpaberitelt, 628 735,18 euro suurune intress kommertspaberitelt ja 31. detsembriks 2004 kogunenud 26 102 214,88 euro suurune intress. Intress väärtpaberitelt on saadud investeeringutelt, mis on tehtud väärtpaberi vormis vastavalt lepinguga kehtestatud põhimõtetele, millega EIPle on usaldatud fondi likviidsete varade juhtimine. Sellest arvust tuleb aga lahutada aasta jooksul raamatupidamisarvestusse kantud 2 845 532,15 eurot, mis on kirjendatud soetamishinna ja tagasiostmisväärtuse vahelise erinevusena, mis jagatakse pro rata temporis põhimõttel väärtpaberite tähtaja lõpuni jääva ajaga (vastates kasumiaruande kirjele Ülekurss ).

Saadud intress on kantud eelarveaasta tulude hulka.

3.3. Laenu tagasisaamine kohustusi mittetäitvatelt võlgnikelt

Fondi on kantud hilinenud tagasimaksed võlglasriikidelt, kelle laenutehingutele on fond andud tagatise. Kumulatiivne kogusumma ulatub 31. detsembri 2004. aasta seisuga 575 673 913,77 euroni, kuna aasta jooksul on saadud üks 7 456 334,33 euro suurune netotagasimakse

4. FONDI KOHUSTUSED

4.1. Maksekohustuste mittetäitmisest tulenevad maksed

2004. aastal esitatud fondile kaks nõuet kogusummas 4 370 582,17 eurot (vt lisa jagu 2.2.1).

4.2. EIP tasu

26. aprillil ja 8. mail 2002. aastal lepingule lisaks sõlmitud teise täiendava lepinguga on sätestatud, et panga tasu määratakse järk-järgult vähenevate komisjonitasu aastamäärade rakendamise teel vastavatele fondi varade osadele. Tasu arvestatakse fondi varade keskmiselt väärtuselt.

Panga 2004. aasta tasu suuruseks kinnitati 765 497,93 eurot, mis kanti ka kasumiaruandesse ja hilinenud laekumistena (kohustused) bilanssi. Tasu summa makstakse EIPle 2005. aasta esimeses kvartalis.

4.3. Valuutakahjum

Tagatisfond kandis 10 117 515,47 Ameerika Ühendriikide dollari vahetamise tehinguga 1 260 433,70 euro suurust kahju (vt jagu 3.3) seoses laenu hilinenud tagasimaksega.

[1] SEC(2005) 807

[2] SEK(2004) 716 lõplik.

[3] SEK(2004) 717 lõplik.

[4] KOM(2003) 604 lõplik.

[5] KOM(2005) 130 lõplik.