52004DC0698

Brüssel 20.10.2004

KOM(2004) 698 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Terrorirünnakute ärahoidmine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. TSIVIILÜHISKOND JA VÕITLUS TERRORISMI VASTU 3

2.1. Põhiõiguste kaitse vägivaldse radikaliseerumise eest 4

2.2. Avaliku ja erasektori vaheline julgeolekualane dialoog 4

2.3. Terrorismi ohvrid 4

2.4. 11. märtsi muutmine kodanike ja demokraatliku arutelu päevaks vabaduse kindlustamise üle 4

3. INTEGREERITUD LÄHENEMINE TERRORIRÜNNAKUTE ÄRAHOIDMISELE, NENDEKS VALMISOLEKULE JA NEILE REAGEERIMISELE ÜHENDUSES 5

3.1. Ühenduse tegevuskava terrorismivastases võitluses 5

3.2. Väliskoostöö 6

3.3. Euroopa ja siseriiklike süsteemide integreerimine 6

3.4. Avalikkusega suhtlevad ametiasutused 7

3.5. Sidemete loomine õiguskaitseringkondadega 7

3.6. Turvalisusuuringute prioriteet 8

3.7. Erasektori roll 8

3.8. Lõhkeained 9

1. SISSEJUHATUS

Terroristliku vägivalla järel, mis tabas Madridi ja Euroopa Liitu tervikuna 11. märtsil, leppis Euroopa Ülemkogu kokku[1] strateegiliste eesmärkide kogumis, mis on sellest alates juhtinud liidu võitlust terrorismi vastu.

18. juuni 2004. aasta kohtumisel[2] kinnitas Euroopa Ülemkogu muudetud EL terrorismivastase võitluse tegevuskava. Terrorirünnakute efektiivne vältimine, nendeks valmisolek ja nendele reageerimine liidu poolt on eesmärkideks, mida kajastavad tegevuskavas määratletud laiaulatuslikud meetmed ja tegevused, milleks komisjon andis oma otsustava toetuse.[3] Sellel istungil määratles Euroopa Ülemkogu hulga prioriteetseid küsimusi, millega tuleb tegelda enne 2004. aasta lõppu: terrorirünnakute ärahoidmine ja nende tulemuste käsitlemine, kriitiliste infrastruktuuride kaitse ja terrorismi rahastamine.

Käesolev teatis ja kolm eraldi teatist, mis võeti samaaegselt komisjoni poolt vastu[4] igas viidatud küsimuses, vastavad nendele Euroopa Ülemkogu taotlustele ja nende eesmärgiks on anda oma panus koos nõukoguga Euroopa Ülemkogu istungile 17. detsembril 2004.

2. TSIVIILÜHISKOND JA VÕITLUS TERRORISMI VASTU

Õigused elule, vabadusele ja isikupuutumatusele[5] on kõige kõrgemalt hinnatavate, kui mitte kõige tähtsamate inimõiguste hulgas[6]. Terrorism ähvardab neid kõiki. Nende õiguste säilitamine on põhiülesanne, mis vajab meie demokraatiates kõigi sotsiaalsete poolte osalemist. Sellepärast ei piisa ainult sellest, et Euroopa poliitikad oleksid integreeritud, nad peavad olema ka laiahaardelised. Nad peavad hõlmama parlamente, majandussubjekte, kodanikuühiskonna organisatsioone ja kõiki Euroopa kodanikke.

Elu, turvalisuse ja vabaduse kaitse nõuab meie ajal uudseid lahendusi, vahendeid ja lähenemisi. Kui terroristidel keelatakse kasutada vabadust vabaduse enda vastu, peab kogu ühiskond osalema uute vahendite ja kontrollimehhanismide määratlemises ja väljaarendamises: vahendid peavad olema tõhusamad globaalse terrorismiga võitlemiseks ja uued nõutavad tõhusad kontrollimehhanismid peavad säilitama tasakaalu kollektiivse julgeoleku ja individuaalse vabaduse vahel. Julgeolekueesmärgid peavad sellest hoolimata vastamas põhiõiguste printsiipidele ja rahvusvaheliste vaba ettevõtluse ja äritehingute reeglitele; julgeolekuteenistuste jaoks kogutud isiklike ja ärialaste andmete konfidentsiaalsus peab ELs olema täielikult tagatud, seda samuti meie äripartnerite poolt.

2.1. Põhiõiguste kaitse vägivaldse radikaliseerumise eest

Vägivaldsele radikaliseerumisele vastu seismine meie ühiskondades ja terroristide värbamist soodustavate tingimuste lõhkumine peavad olema terrorismi vältimise strateegia põhiprioriteetideks. Komisjon kavatseb 2005. aastal Ülemkogus sellega seotud tööd toetada, kaasates muu hulgas Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse ekspertide ja uurijate kogemusi. Selle eesmärgiks on ühelt poolt määratleda, kus saavad Euroopa poliitika ja instrumendid mängida ennetavat rolli vägivaldse radikaliseerumise vastu, ja teiselt poolt uurida, kuidas paremini kaitsta põhiõigusi ja -vabadusi, mis on talletatud Euroopa põhiseaduslikusse lepingusse nende eest, ükskõik, kes nad ka poleks, kes püüavad neid õigusi ja vabadusi vägivalla ja terroriga rünnata.

2.2. Avaliku ja erasektori vaheline julgeolekualane dialoog

Arvestades erasektori olulist rolli terrorirünnakute tõhusas vältimises, nendeks valmisolekus ja nendele reageerimisel, mida kirjeldavad kõik kolm ülejäänud 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamiseks koostatud dokumenti, peab komisjon vajalikuks alustada „Avaliku ja erasektori vahelist julgeolekualast dialoogi” Euroopa, siseriiklike ja sektorite liitude ja muude esindusorganite esindajatega. See tuleb rajada eelnevale tööle asjaomases valdkonnas ja olemasolevatele partnerlussuhetele, eriti arvestades avaliku ja erasektori partnerlussuhteid organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. See ei pea viima uute struktuuride loomisele, vaid pigem rajama võimalusi mõlema poole jaoks tulemuslikku dialoogi astumiseks Euroopa julgeolekuvajaduste tasakaalustamise üle vajadusega mitte katkestada kaupade ja teenuste liikumist Euroopas, austades samas julgeoleku eesmärkidel kogutud isiklike ja ärialaste andmete konfidentsiaalsust ja hoides väljapakutud meetmete mõju ettevõtetele ja tööstusele proportsionaalsena julgeolekuriskide vähenemise saavutamisega.

2.3. Terrorismi ohvrid

Toetus ohvritele ja nende perekondadele, samuti panused taastusabile peab olema terrorirünnakutele reageerimise lahutamatu osa solidaarsusele tuginevas ühiskonnas. 25. märtsil kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles „kiiresti tagama 2004. aasta eelarves olemasolevate vahendite eraldamin terrorismiohvrite toetamiseks.”

Komisjon töötab praegusel ajal selle reageerimise erinevate aspektide kallal ning parlamendi poolt heaks kiidetud pilootprojektiga projektide finantseerimise toetamiseks, mille eesmärgiks on aidata ohvritel taastuda ja tõsta avalikkuse teadlikkust terrorismiohust.

Lisaks tuleb luua kogu Euroopa Liidus mehhanism majandusliku koormuse jagamiseks äärmuslikke kahjusid põhjustava sündmuse korral, näiteks rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis. Niisugust solidaarsust kasutades tuleb iga liikmesriik lihtsamalt toime sellise suurusega rünnaku tagajärgedega. Komisjon uurib sellise mehhanismi erinevaid võimalusi, pidades silmas võimalikku ettepaneku esitamist 2005. aasta keskel.

2.4. 11. märtsi muutmine kodanike ja demokraatliku arutelu päevaks vabaduse kindlustamise üle

Komisjon kavatseb toetada 2004. aasta 11. märtsi vägivallateo ohvrite mälestuse austamist tseremooniatega, mida peetakse esimesel Euroopa terrorismiohvrite päeval 11. märtsil 2005. aastal. Komisjon peab selle toetamise parimaks viisiks abi muuta see päev kodanike ja demokraatliku arutelu päevaks vabaduse kindlustamise üle. 11. märtsile järgnevatel päevadel on miljonid Euroopa kodanikud kõigis liikmesriikides üles näidanud solidaarsust, pühendumust, julgust ja usaldust siseriiklike ja Euroopa institutsioonide vastu. Liit peab austama sellist demokraatlikku küpsust ning soodustama teadlikku arutelu hapra tasakaalu üle, mis tuleb leida, kui Euroopa tahab ühendada avaliku julgeoleku kõrgeima taseme kõige rangema Euroopat iseloomustavate vabaduste ja garantiide kaitsmisega. Komisjon soovib osaleda koos ülemkoguga mälestusettekande koostamisel, mis oleks adresseeritud Euroopa, riikide ja muudele parlamentidele, samuti Euroopa kodanikele üldiselt, ning mis kirjeldab Euroopa poolt võetud meetmeid 2004. aasta 11. märtsi ja 2005. aasta 11. märtsi vahel ja nende vastavat rakendamise olukorda Euroopa ja siseriiklikul tasandil, samuti eesseisvaid väljakutseid. Sellise ettekande, mis on pühendatud terrorismiohvrite mälestusele, võiks sisse juhatada Euroopa Ülemkogu läkitus.

3. INTEGREERITUD LÄHENEMINE TERRORIRÜNNAKUTE ÄRAHOIDMISELE, NENDEKS VALMISOLEKULE JA NEILE REAGEERIMISELE ÜHENDUSES

3.1. Ühenduse tegevuskava terrorismivastases võitluses

18. juuni 2004. aasta kohtumise tõstis Euroopa Ülemkogu esile integreeritud lähenemise tähtsuse terrorismivastases võitluses ja rõhutas Euroopa Liidu laiaulatuslike vahendite kasutamise tähtsust. Komisjon väljendab oma nõusolekut selle seisukohaga, mis suunab ka tema enda tööd.

Põhiseadusliku lepingu eelnõu kaotab ära kolmanda samba ja väheste eranditega muudab justiits- ja siseküsimused põhiliseks muude liidu poliitikate osaks. Komisjonil on märkimisväärseid kogemusi esimese samba osas valdkondades, milles juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel sooviti komisjonipoolset panust. See avab tee sujuvale institutsioonilisele üleminekule valdkondades, milles komisjon hakkab pärast lepingu kehtima hakkamist mängima traditsioonilist poliitikat ettevalmistavat ja täideviivat rolli. Komisjon leiab, et terrorismivastase võitluse järjekindlust ja tõhusust saab saavutada ainult politseikoostöö ja õigusalase koostöö süvendamisega meie üldises poliitikas.

Iga käesoleva dokumendi aluseks olevast kolmest teatisest, puudutab viise, millega komisjon olemasolevaid vahendeid ja mõnedel juhtudel uusi vahendeid kasutades saab soodustada Euroopa terrorirünnakute ärahoidmist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, vastavalt terrorismi rahastamise, ärahoidmise ja tagajärgede ohjamise ning kriitilise infrastruktuuri kaitsmise osas terrorismivastases võitluses. Need rõhutavad ka mitmete üldnõuete tähtsust, mis kasutavad mitmeid instrumente ja meetmeid, mida leidub kogu liidu poliitikas.

Järgnevad tegevused illustreerivad julgeolekueesmärkide tähtsustamist mitmetes poliitikavaldkondades seoses terrorirünnakute vältimise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega. Tegemist ei ole kõigi poliitikavaldkondade ammendava nimekirjaga, milles komisjon käesoleval hetkel panustab otseselt liidu terrorismivastase võitluse tegevuskava rakendamiseks. Selline ja kõigi muude poliitikavaldkondade nimekiri, kus komisjon annab oma panuse Euroopa Ülemkogu poolt 25. märtsil kindlaksmääratud strateegiliste prioriteetide saavutamiseks, peaks sisaldama mitmeid muid nii erinevaid valdkondi nagu transport, energeetika ja kosmos.

3.2. Väliskoostöö

Euroopa Ülemkogu rõhutas 18. juuni kohtumisel „vajadust tagada, et terrorismivastane võitlus oleks täielikult integreeritud ELi välissuhete poliitikasse, ja soovib, et konkreetsed ettepanekud selle kõige tõhusamaks saavutamiseks esitataks detsembris Euroopa Ülemkogu istungile.”

Komisjon töötab koostöös nõukoguga Euroopa Ülemkogu kohtumise jaoks teemal, kuidas kaasata terrorismivastast võitlust erinevatesse ELi välissuhete poliitika elementidesse. Esimese panusena on komisjon välja töötanud mitteametliku dokumendi „Komisjoni terrorismivastase tehnilise toetuse strateegia”.

See dokument visandab strateegilise poliitika põhiprintsiibid arendamaks komisjoni panust üldisesse ELi lähenemisse terrorismivastase abi pakkumisele kolmandatele riikidele ja piirkondadele. Strateegia aluseks on järgmised põhiprintsiibid: EÜ abi peab rajanema olemasoleval koostööl ja abil ning seda peab iseloomustama koostöö abisaavate maadega; tuleb keskenduda valdkondadele, kus EÜ-l on võrreldavad eelised – geograafiliselt erilise rõhuga suuremale arvule Euroopa naaberriikidele ja temaatiliselt pikemaajalise institutsioonide ülesehitamise tagamine, mis on vajalik püsivate tulemuste saavutamiseks, mis hõlmavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 prioriteetseid valdkondi, nagu politseikoostöö ja õigusalane koostöö, finantsõiguse ja -praktika ja piiride haldamine.

Komisjon arendab edasi kõiki transpordi ja energiaga seotud julgeoleku aspekte terrorismivastase võitluse kontekstis, kaasa arvatud välisabi programmide koostamine ja koostöö kolmandate riikidega. Infrastruktuuride ja menetluste julgeoleku tase Euroopa Liidu naaberriikidel ja kolmandatel riikidel, kellega liidul on ärisuhted, peab olema nii kõrge kui võimalik. Igal juhul peab see vastama rahvusvahelistele standarditele.

Selleks et vältida kaupade või isikute uuesti läbivaatamist või kontrollimist saabumisel või transiidi korral, tuleb komisjoni poolt välja töötada vastastikused lepped kokkulepitud rahvusvaheliste meetmete rakendamiseks ja teha liikmesriikidele ettepanek nende kinnitamiseks. Regulaarselt tuleb sooritada asjaomaste vastavate süsteemide vastastikuseid eksperthinnanguid.

Komisjon aitab kaasa ka teistele aspektidele, mis sisalduvad ELi lähenemises terrorismivastase võitluse integreerimisele välissuhetesse, nimelt: kultuurilise dialoogi arendamine islamimaailmaga, terrorismi aluseks olevate teguritega tegelemine ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vaheliste sidemete lõhkumine.

Lisaks on koostöös nõukoguga olemas tähtsad sidemed käimasoleva tööga massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas, kaasa arvatud meetmed, mis on seotud kahesuguse kasutusega kaupade ja ekspordi kontrollimisega.

Samuti on oluline märkida, et vastavad küsimused moodustavad olulise osa mitme- ja kahepoolsetest koostööprogrammidest, milles komisjon osaleb.

3.3. Euroopa ja siseriiklike süsteemide integreerimine

Kui Euroopa tahab suuta oma kodanike julgeolekut tagada kõige kõrgemate võimalike standardite alusel, peab ta olema võimeline kaasama parimat teavet ja parimaid kogemusi, ükskõik millistest allikatest.

Komisjon on välja töötanud mitmeid kiirhoiatussüsteeme ja kodanikukaitsesüsteemi, mis võimaldab konkreetset, koordineeritud ja tõhusat solidaarsuse väljendamist hädaolukordade puhul, kaasa arvatud terrorismiga seotud hädaolukorrad. Komisjoni julgeolekudirektoraadi valveamet töötab mehitatult 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas. Ta tegutseb suurema osa häiresüsteemide kontaktpunktina. Lisaks on erinevates talitustes juhtimiskeskused ja kriisikeskused, mis käivituvad häire korral ja on seotud vastavate osapooltega kõigis liidu liikmesriikides. Komisjon kaalub praegu aktiivselt keskse struktuuri loomist, mis ühendaks sobival moel kõik allsüsteemid ja juhiks kriisi korral meeskondi, mis tooksid kokku kogu vajaliku informatsiooni ja kogemused.

Samasugused konsolideerumise ja integreerumise protsessid Euroopa tasandil on vajalikud ja tegelikult käimas terrorismi rahastamise vastu võitlemise valdkonnas – st õiguskaitse- ja luureteenistuste juurdepääs reaalajas finantsinstitutsioonide subjektide ja tehingute andmebaasidele.

Peale selle, seoses tarneahela turvalisuse tagamisega, on komisjon käesoleval ajal teinud ettepaneku nõukogule ja parlamendile kaubavahetust puudutava parema hoiatussüsteemi kohta, et tagada parem kontroll kõigi kahtlaste liikumiste üle ilma tavalisi kaubavooge pidurdamata.

3.4. Avalikkusega suhtlevad ametiasutused

Samas, kui sisesuhtlus ametkondade vahel on kriitilise tähtsusega terrorirünnaku või samasuguse hädaolukorra puhul, võib suhtlemine avalikkusega olla sama kriitiline. Nagu on näidanud elektrikatkestus Itaalias, võib adekvaatse suhtluse puudumine avalikkusega põhjustada rahutusi ja isegi massihüsteeriat. Samamoodi võib avalikkuselt oluliste signaalide vastuvõtmise ebaõnnestumine põhjustada õnnetusi, mida oleks vastasel juhul saanud ära hoida või kergendada.

Hea avalikkusega suhtlemine nõuab tänapäevaseid kommunikatsiooni- ja infotöötlussüsteeme ning protseduure, mida kohandatakse uue ohukeskkonnaga. Tõhusad kommunikatsiooni- ja informatsioonisüsteemid saavad aidata kaasa sündmuse varasele avastamisele, kiire analüüsile ja elanikkonna alarmeerimisele sihtmärgiks olevates piirkondades. Need on seetõttu võtmeinstrumentideks ükskõik millise ohu või rünnaku vältimisel ja selle tagajärgede leevendamisel. Mitmed liikmesriigid katsetavad käesoleval ajal avalikkuse hoiatussüsteeme ja uusi tehnilisi võimalusi, näiteks katsetatakse või juba kasutatakse GSM kärjeteenuseid (cell-broadcast).

Uus globaalne julgeolekukeskkond ja kiire tehnoloogiline areng loovad uusi väljakutseid avaliku julgeoleku ja hädaolukordade sidesüsteemidele. Komisjon töötab eesmärgiga luua kasutajafoorum, mis koosneks avaliku julgeoleku ja hädaolukordade sidesüsteemide ametnikest. Selline foorum soodustab pidevat dialoogi hädaabiteenistuste operaatorite ja ametkondade vahel hädajuhtumite käsitlemise koostalitlevate süsteemide ning avalikkuse hoiatussüsteemide ja protseduuride uute kontseptsioonide osas.

3.5. Sidemete loomine õiguskaitseringkondadega

Teine nõue puudutab õiguskaitseorganite ja sisejulgeolekuasutuste osalemist. Kõigis nimetatud valdkondades võib olla vajalik nende asutuste sekkumine. Selline roll on otsustav terroristide rahastamise tõkestamises ning väga soovitatav haavatavuse hinnangute kindlaksmääramisel ja kriitilise infrastruktuuri kaitse standardite väljatöötamisel ja erineval määral vältimatu ükskõik millisele terrorirünnakule reageerimisel.

Siiski saab ja komisjoni arvates peab märkimisväärselt parandama hoiatuste jagamist liidu süsteemide vahel ja õiguskaitse- ja sisejulgeolekuasutuste vahel. Need asutused peavad omama juurdepääsu hoiatustele, mida on andnud erinevad Euroopa süsteemid, ja samuti peavad nad olema võimelised andma vastavat informatsiooni. Komisjon leiab, et Europol peab juhtima õiguskaitse hoiatussüsteemi (LEN - Law Enforcement Network ) ja selle ühendust teiste Euroopa kiirhoiatus- ja kiirreageerimissüsteemidega. Europol osaleb Europoli konventsiooni raames.

Komisjon leiab samuti, et Europol peab mängima peamist rolli Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programmi (EPCIP – European Programme for Critical Infrastructure Protection ) väljatöötamisel, mille ettevalmistamine peaks lõppema 2005. aasta jooksul.

Komisjon leiab, et Europol, Eurojust ja teised pädevad ametkonnad peavad omama juurdepääsu kõige täielikumale ja uuemale informatsioonile, et tagada tõhus terrorismi rahastamise vastane võitlus. Siseriiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil peab eksisteerima ülekaalukas valmidus infovahetuseks seoses kõigi terroristlike kuritegudega, kaasa arvatud osalemine terroristliku rühmituse tegevuses ükskõik millise rahastamisvormiga.

3.6. Turvalisusuuringute prioriteet

Komisjon peab vajalikuks, et liit võtaks ette otsustavaid samme nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõttes, et tugevdada teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd julgeoleku valdkonnas mitmekordselt.

Kodanikukaitsega seotud küsimused (kaasa arvatud bioloogiline turve ja kaitse terrorirünnakutest tulenevate riskide eest) ja kriisijuhtimine on kaetud kuuenda teadustegevuse raamprogrammi osaga „Poliitika teadusalane toetamine”. Lisaks käimasolevatele algatustele on komisjon võtnud äsja vastu teatise „Turvalisusuuringud – järgmised meetmed”, kasutades aruannet, mis töötati välja rühma isikute poolt turvalisusuuringute alal. See aruanne pooldab seisukohta, et alates 2007. aastast peab Euroopa Liidu turvalisusuuringute programm saama aastas vähemalt 1 miljardi euro suuruse lisafinantseeringu. Komisjon on märkinud vastavalt rühma isikute soovitusele, et turvalisusuuringutele tuleb anda sobivas ulatuses ressursse. Komisjon on finantsperspektiivi raames vastavalt tööle pannud eelarve ja poliitika järelkontrolli.

Euroopa turvalisusuuringute programm tugevdaks oluliselt tegevust mitmetes valdkondades, millest mitmed on vajalikud terrorismi rahastamise tõkestamise, kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise ja tagajärgede haldamise nõuetele vastamiseks. Lisaks on küberturbe tähtsus infoühiskonna tehnoloogiate programmis jätkuvalt kõrge, kuna „e-majanduse” areng nõuab paralleelset „e-turbe” parandamist.

Komisjon leiab, et olulist rolli peab mängima erasektor ja tegema konkreetseid investeeringuid turvalisusuuringutesse. Omalt poolt peab liit olema valmis toetama innovatiivsete ühisettevõtete arengut, mis ühendavad avalikke ja eravahendeid.

3.7. Erasektori roll

Veel üheks oluliseks nõudeks on tõhus ja integreeritud koostöö erasektoriga. Arvestades vajadust jälgida finantsvooge või tugevdada kriitiliste infrastruktuuride paindlikkust, on erasektoril otsustav roll. Komisjon leiab, et erasektor on vaja kaasata kaupade ja teenuste turvalisuse parandamise uute lahenduste määratlemisse ja arendamisse nii vara kui võimalik.

Terrorism kutsub esile kõige enam tehnoloogilisi uuendusi ja uusi partnerlusvorme, mis viivad konkurentsivõime sisemisele ja välimisele suurenemisele. Erasektori struktureeritud osalemine kaupade ja teenuste turvalisuse parandamise kõrgete standardite, praktika ja menetluste arendamises on võimalusel vajalik, et vältida uute seadusandlike nõuete pealesurumist tööstusele. Siseturu ühtsuse säilitamine ja tugevdamine nõuab, et selline töö toimuks koostöö vormis Euroopa tasandil.

3.8. Lõhkeained

25. märtsi deklaratsioonis leidis Euroopa Ülemkogu, et „on vaja tagada, et terroristlikud ühendused ja rühmad jääksid ilma oma tööriistadest”. Edasi rõhutas ta „vajadust tagada suurem terroristliku vägivalla kordasaatmist soodustavate tulirelvade, lõhkeainete, pommivalmistusvahendite ja tehnoloogiate turve.” Küsimust käsitleti seejärel komisjoni „Kokkuvõttes” ja lisati see muudetud tegevuskavasse.

Komisjon püüab aktiivselt saavutada ülalmainitud eesmärke ja panustab töösse nõukogu instantsides peamiselt personali töödokumentidega. See töö viiakse läbi laiahaardeliselt, kaasates teadusringkondi, eksperte, Europoli ning lõhkeainete ja detonaatorite tootjaid. Eesmärgiks on see, et Euroopa lõhkeaineid ja detonaatoreid puudutavad jälitamise, avastamise, identifitseerimise parandamise, säilitamise, arvepidamise, transpordi ja käsitsemise kord soodustaks tõhusalt kõige kõrgemat turvataset. Vajaduse korral esitatakse sel eesmärgil ettepanekud.

[1] Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta - http://ue.eu.int/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/79637.pdf.

[2] Brüsseli Euroopa Ülemkogu – 17. ja 18. juuni 2004 – Eesistujariigi järeldused, 10679/2/04 REV2 - http://ue.eu.int/uedocs/cmsUpload/81742.pdf.

[3] Komisjoni personali 25. mai 2004. aasta töödokument „Compendium Counter-Terrorist Actions: Contribution of the Commission Services” - SEC(2004) 669.

[4] Komisjoni teatised „Terrorismi rahastamine – võitluse edasiviimine” - KOM(2004) 700 -, “Vältimine ja tagajärgede haldamine terrorismivastases võitluses” - KOM(2004) 701 - ja “Kriitilise infrastruktuuri kaitse terrorismivastastes võitluses” - KOM(2004) 702.

[5] Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 3: „Igaühel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.”

[6] Vrd Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 2.1 “Igaühel on õigus elule” ja 6 “Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele”, http://www.europarl.eu.int/charter/pdf/text_en.pdf.