52004DC0694

Brüssel 22.10.2004

KOM(2004) 694 lõplik

.

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Valge raamatu „Uus hoog Euroopa noortele“ rakendamine: hinnang tegevustele Euro opa noorsooalase koostöö raames

.

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Euroopa noorsooALANE koostöö 3

2.1. Protsess 3

2.2. Euroopa noorsooalase koostöö raamistik 4

3. avatud KOOSKÕLASTUSmeetod Noorsoo VALDKONNAS 5

3.1. AKMi rakendamine 5

3.2. AKMi neliteist ühiseesmärki 6

3.3. Hinnang AKMi rakendamisele 6

4. NOORSOOMÕÕTME TUGEVDAMINE MUUS POLIITIKAS 7

4.1. Elukestev õpe 7

4.2. Tööhõive ja sotsiaalne integratsioon 8

4.3. Võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu 8

4.4. Noorte autonoomia 8

4.5. Hinnang noorsoomõõtme arvessevõtmisele muus poliitikas 8

5. TEISED ALGATUSED JA TEGEVUSED VALGE RAAMATUPRIORITEETIDE RAKENDAMISE RAAMES 9

5.1. Osalus 9

5.2. Informatsioon 9

5.3. Vabatahtlik tegevus 9

5.4. Noorsoo parem mõistmine ja tundmine 10

5.5. Uus noortele suunatud Euroopa programm 10

6. JÄRELDUSED 10

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit on alates 1980. aastate lõpust välja töötanud mitmeid noortele suunatud programme, kuid alles alates pärast seda, kui komisjon avaldas 2001. aasta novembris valge raamatu „Uus hoog Euroopa noortele“,[1] on alanud noorsoo-alase poliitilise koostöö areng. Valge raamatuga algatatud koostööprotsess ja eeskätt avatud kooskõlastusmeetodi rakendamine selles valdkonnas võimaldas laiendada arutelu noorsooküsimuste üle nii üleeuroopalisel kui ka riiklikul tasandil, aga ka peamiste asjasthuvitatute, noorte endi tasandil.

Selle valge raamatu põhjal algatatud dünaamika saab konkreetsema näo Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu vastuvõtmisega Euroopa Ülemkogu poolt 2004. aasta juunis, millega nähakse ette noorsooga seotud õigusliku aluse areng.

Poliitikate ja tegevuste tugevdamise perspektiiv kodanikuaktiivsuse edendamiseks eeskätt Euroopa noorte seas kajastub samuti komisjoni ettepanekutes uue finantsraamistiku kohta pärast 2007. aastat.[2] Nõukogu ja äsja valitud Euroopa Parlamendi ülesandeks on neid suundumusi tugevdada ja arendada ning uue komisjoni ülesandeks jääb nende rakendamine eeskätt tulevase programmi „NOORED TEGUTSEVAD“[3] raames.

Selles uue noorsoopoliitika tsükli käivitamise kontekstis peab komisjon kohaseks ja vajalikuks koostada kokkuvõte tegevusest pärast valge raamatu avaldamist, seda nii nõukogult saadud konkreetsete volituste seisukohalt kui ka kõigi selles protsessis hõlmatud osaliste, eeskätt noorte ees võetud kohustuste seisukohalt.

Seega on käeolev dokument vastuseks komisjoni 2002. aasta juuni resolutsioonis väljendatud probleemiasetusele seoses Euroopa noorsooalase koostöö raamistikuga.[4] Nimetatud dokumendis teeb nõukogu komisjonile ettepaneku koostada koostööraamistiku kohta hindamisaruanne, mis hõlmaks hinnangut avatud kooskõlastusmeetodile ja vajaduse korral ka muudatusi, mis sellesse meetodisse tuleks sisse viia. Esialgses ajakavas nähti ette, et nõukogu vaatab aruande läbi 2004. aastal.

2. EUROOPA NOORSOOALANE KOOSTÖÖ

2.1. Protsess

Valges raamatus on määratletud peamised vajakajäämised noorsoopoliitikate osas Euroopa sotsiaalses ja demograafilises kontekstis, mida iseloomustab üha suurenev tasakaalutus noorema ja vanema elanikkonna vahel ning noorte elutingimuste muutumine Euroopa kõige olulisema laienemise perioodil ja üha globaliseeruvas keskkonnas.

Asjaolu, et valge raamat töötati välja väga tiheda konsulteerimise käigus noortega, tulenes soovist seostada kodanikke tihedamalt neid puudutavate otsustega ning toetada seeläbi elanikkonna lähenemist poliitilistele institutsioonidele.

Valge raamat sõnastas uue noorsooga seotud eesmärgi ja pakkus Euroopa Liidule välja uue noorsooalase koostööraamistiku, mis on ühel ajal nii noorte ootustele vastavalt ambitsioonikas kui ka realistlik, määratledes prioriteedid ja arvestades erinevate pädevustasemetega.

Euroopa Parlament[5] toetas valges raamatus esitatud ettepanekuid ning nende rakendamist. Samalaadne oli ka Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee[6] ning regioonide komitee[7] suhtumine.

Valge raamat oli pöördepunktiks noorsoopoliitika käsitlemisel. Enamik komisjoni poolt noorsoo kohta antud hinnangutest on osutunud põhjendatuks ja esitatud prioriteete on kinnitanud ka teadusuuringud, riiklikud ametiasutused ja noorsoo-organisatsioonid.

Ka praegu on valge raamat alusdokumendiks nii liidus kui ka teistes Euroopa riikides ning ülejäänud maailmas. Samas areneb noorsugu pidevalt ning peagi tuleb üle vaadata prioriteedid järgmiste aastate jaoks.

2.2. Euroopa noorsooalase koostöö raamistik

Euroopa noorsooalase koostöö raamistik, mis kehtestati komisjoni valge raamatu alusel nõukogu 2002. aasta juuni resolutsiooniga, hõlmab kaht teineteist täiendavat valdkonda:

a) avatud kooskõlastusmeetodi (AKM) rakendamist noorsoo valdkonna spetsiifiliste temaatiliste prioriteetide suhtes;

b) noorsoomõõtme paremat arvessevõtmist muus poliitikas.

Resolutsiooniga kehtestatakse sellised põhimõtted nagu meetodi paindlikkus, mittediskrimineerimine ja võrdsete võimaluste tagamine, noorte kaasamine ning kandidaatriikide kaasamine koostööraamistikku.

Neli valges raamatus esitatud prioriteeti, milleks on i) osalemine, ii) informatsioon, iii) noorte vabatahtlik tegevus ja iv) noorsoo parem mõistmine ja tundmine, määratletakse AKMi prioriteetidena, samuti täpsustatakse protseduurid, mis võimaldavad nõukogul ja liikmesriikidel kinnitada ühiseesmärgid. Otsusega nähakse samuti ette eesmärkide rakendamise järelevalvemehhanismid.

Resolutsioonis täpsustatakse muu hulgas poliitika ja programmid, mis peavad edaspidi hõlmama noorsoomõõdet: elukestev õpe, mobiilsus, tööhõive ja sotsiaalne integratsioon, võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu. Komisjon on väljendanud soovi kutsuda ellu töörühm, kelle ülesandeks oleks tegeleda noorte autonoomiaküsimustega ühiskonnas.

3. AVATUD KOOSKÕLASTUSMEETOD NOORSOO VALDKONNAS

3.1. AKMi rakendamine

Vastavalt resolutsioonile saatis Euroopa komisjon 2002. aasta juulis liikmesriikidele ja kandidaatriikidele osalust ja informatsiooni käsitlevad küsimustikud ning aasta hiljem ka vabatahtlikku tegevust ja noorsoo paremat mõistmist ja tundmist käsitlevad küsimustikud.

Komisjon analüüsis vastuste kogumit, koostas kokkuvõtvad aruanded ja töötas välja ühiste eesmärkide kavad koos tegevussuundade kirjeldusega.

Komisjon korraldas peamiste asjaosalistega üleeuroopalisel tasandil konsultatsioone küsimustike, kokkuvõtvate aruannete ja ühiste eesmärkide kavade osas. Süstemaatiliselt konsulteeriti Euroopa noortefoorumiga,[8] muude konsultatsioonivormide hulgas näiteks koos noortega korraldatavate konverentside käigus (vt punkti 5.1). Vastavalt käsitletavatele teemadele ja võimalustele konsulteeriti ka teadlastega, kes tegelevad noorsooga seotud küsimustega, ning nõukogu eesistujariikide korraldatud konverentsidel osalevate noortega.

Ühised eesmärgid noorte osaluse ja informatsiooni osas esitati komisjoni ettepanekuna 2003. aasta aprillis[9] ning nõukogu kinnitas need oma resolutsiooniga 2003. aasta novembris.[10]

Ettepanekud ühiste eesmärkide kohta vabatahtliku tegevuse[11] ja noorsoo parema mõistmise ja tundmise[12] osas võttis komisjon vastu 2004. aasta aprillis ning nõukogu peaks vastavad resolutsioonid vastu võtma 2004. aasta novembris.

Nõukogus vastu võetud ühiste eesmärkide saavutamise toetamisel ja soodustamisel on eriline roll antud noorsoo peadirektorite kogule, mis toimib dialoogi ja mitteformaalse poliitilise partnerluse foorumina.

Kolm töörühma on alustanud tööd teemadel, mis on seotud 1) osalusega kohalikul tasandil, 2) informatsiooniga ning 3) noorte kaasamise ja selle tunnustamisega. Nende töörühmade eesmärgiks on soodustada hea tava levitamist püstitatud eesmärkide saavutamise kiirendamiseks. Töörühmade saavutatud tulemusi kasutatakse riiklikul tasandil püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning 2005. aasta lõpuks liikmesriikide poolt koostatavate aruannete ettevalmistamiseks. Neid tulemusi on samuti võimalik kasutada nimetatud teemade käsitlemise alusena nõukogu noorsoo töörühma ja ministrite enda poolt.

3.2. AKMi neliteist ühiseesmärki

Komisjon tõi ettepanekuna välja neliteist eesmärki, millest neli on seotud noorsoo valdkonna parema tundmisega ja kümme on suunatud otseselt noortele:

- Selleks et luua soodsad tingimused noorte kodanikuaktiivsuseks, võttis nõukogu vastu kolm osalusega seotud eesmärki, mis käsitlevad noorte osalust oma kohaliku kogukonna elus, noorte osalust esindusdemokraatia mehhanismides ja osaluse õppimist.

- Osaluse üheks tingimuseks oleva noorte informeerimisega seoses kinnitas nõukogu kolm eesmärki, mis on seotud informatsioonile juurdepääsuga, süsteemide kvaliteediga ja noortele suurema osalemisvõimaluse loomisega informatsiooni koostamise ja levitamise protsessis.

- Vabatahtlikud tegevused on erineval kujul olemas kõikides liikmesriikides ja Euroopa vabatahtlik teenistus muutub programmi „Noored“ raames järjest edukamaks. Komisjoni sõnastatud eesmärgid on suunatud nende tegevuste arendamisele kogu nende mitmekesisuses, võimalikult paljude noorte kaasamisele nendes tegevustes ja neist tuleneva individuaalse ja kollektiivse kasu edendamisele ja paremale tunnustamisele.

- Poliitiline mõtlemine ja tegevus peavad saama tugineda noorsoo paremale mõistmisele ja tundmisele. Kaks esimest komisjoni esitatud eesmärki keskenduvad olemasolevate teadmiste määratlemisele ja uuendamisele esmalt noorsooga seotud prioriteetsete teemade osas, seejärel aga ka muude noortele huvipakkuvate teemade osas. Kaks järgmist eesmärki on ühelt poolt suunatud meetodite ja töövahendite kvaliteedile, teiselt poolt aga vahetuste, dialoogi ja võrkude loomise toetamisele.

3.3. Hinnang AKMi rakendamisele

Euroopa koostöö uus raamistik on saanud tegelikkuseks ja komisjon on täitnud kõik võetud kohustused. Noorsoo valdkond on nüüdseks kujunenud poliitiliseks valdkonnaks, kus kõik osapooled on läbi dialoogi ja koostöö kaasa haaratud.

Paindliku ja noorsooga kohandatud avatud kooskõlastusmeetodi valimine on võimaldanud välja töötada sidusa tegevuskava ja määratleda poliitilised prioriteedid. Need Euroopa prioriteedid on aluseks ka riiklike prioriteetide määratlemisel.

Selline töömeetod on võimaldanud töösse kaasata riiklikke ametiasutusi ja muuta noorsoole suunatud tegevused poliitiliselt nähtavaks. Sel viisil koostatud tööplaani rakendamise ajakava on võimaldanud kõikide järjestikuste eesistumisperioodide jooksul toetada liikmesriikide vastutusalas olevate eesmärkide dünaamilisemat rakendamist.

AKM noorsoo valdkonnas erineb samas teiste valdkondade avatud kooskõlastusmeetoditest selle poolest, et:

- määratletud eesmärgid on jätkuvalt kvalitatiivsed ning käesoleval etapil ei ole kavas neid kvantitatiivselt analüüsida ( benchmarks )

- liikmesriikide ülesandeks jäetud eesmärkide rakendamist ei käsitleta üleeuroopalisel tasandil kooskõlastatavates riiklikes tegevuskavades.

Vaidlustamata neid valikuid, mis on osutunud hädavajalikeks koostööraamistiku konsensuslikul põhimõttel rakendamiseks, tuleb võtta arvesse vajalikku tasakaalu meetodi paindlikkuse ja efektiivsuse vahel.

Ühiseesmärkide rakendamine liikmesriikide poolt on AKMi edukuse jaoks määrava tähtsusega. Iga liikmesriik peaks võtma arvesse oma olukorda ja töötama välja tegevuskava kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks.

Lõpuks on oluline noortega konsulteerida nii üleeuroopalisel kui riiklikul tasandil ning protsessi erinevate etappide käigus (vastused küsimustikele, riiklike tegevuste väljatöötamine ja rakendamine, komisjonile esitatavad aruanded jne).

4. NOORSOOMÕÕTME TUGEVDAMINE MUUS POLIITIKAS

Teatavatel poliitikavaldkondadel on oluline mõju noorte elule, eeskätt poliitikavaldkondadel, mida on mainitud prioriteetsetena valges raamatus ja millele on viidatud 2002. aasta juuni nõukogu resolutsioonis: elukestev õpe, mobiilsus, tööhõive ja sotsiaalne integratsioon, võitlus rassismi ja ksenofoobiaga, noorte autonoomia kodanikuvastutuse rakendamisel. Euroopa tasandil on välja töötatud järgmised tegevused:

4.1. Elukestev õpe

Nõukogu noorsoo töörühm osales elukestvat õpet käsitleva nõukogu 2002. aasta juuni resolutsiooni[13] väljatöötamisel; selles tunnustatakse noorsoole suunatud tegevuste käigus väljaspool formaalset haridusraamistikku antava mitteformaalse hariduse olulisust.

On tagatud järelevalve haridus- ja õppesüsteemide eesmärkide[14] tööprogrammi rakendamise üle ning Euroopa tugevdatud koostööd hariduse ja kutsehariduse valdkonnas käsitleva Kopenhaageni deklaratsiooni[15] rakendamise üle.

Euroopa komisjoni esindajad on koos Euroopa Nõukogu[16] esindajatega välja töötanud ka ühise töödokumendi ning korraldasid teadusseminari, mis käsitles hariduse ja koolituse tunnustamist ja väärtustamist noorsoo valdkonnas.[17]

4.2. Tööhõive ja sotsiaalne integratsioon

Nõukogu noorsoo töörühm tegi koostööd tööhõivekomiteega, selleks et võtta arvesse noorsoo olukorda Euroopa tööhõivepoliitika ja selle 2003. aasta suuniste ülevaatamisel.

2004. aasta mais võttis noorsoo nõukogu vastu noori ja sotsiaalset integratsiooni käsitleva resolutsiooni, milles soovitati muu hulgas, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlusega seotud avatud kooskõlastusmeetodi raames asetataks esikohale piiratud võimalustega noored.

4.3. Võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu

Nõukogu võttis 2004. aasta mais vastu noortega seotud rassismi ja sallimatust käsitleva deklaratsiooni,[18] milles määratleti tegevuskava kuni 2005. aasta lõpuni.

Komisjon on tihendanud koostööd Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskusega[19] ning toetanud mitmeid projekte rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks programmi „Noored“ raames, eeskätt rassismi- ja ksenofoobiavastase Euroopa internetilehekülje loomist noortele.[20]

4.4. Noorte autonoomia

Komisjon korraldas 2003. aasta oktoobris seminari noorte autonoomia küsimustega seotud erialade ekspertidele. Tegemist on mitmetahulise valdkonnaga, mis on seotud noorte majandusliku sõltumatusega, nende elutee vaba valikuga ning isikliku arenguga. Noorte autonoomia küsimus on seotud teiste poliitikavaldkondadega: haridus, tööhõive, sotsiaalkaitse, finantskindlus. Ettepanekud tegevuste kohta esitati 2004. aasta mais noorsoo peadirektoritele, kes kiitsid need ettepanekud heaks.

4.5. Hinnang noorsoomõõtme arvessevõtmisele muus poliitikas

Mitmetele valges raamatus prioriteetsetena määratletud poliitikavaldkondadele on pööratud erilist tähelepanu, et tagada, et nende puhul võetaks arvesse noorsooküsimusi.

Tehtud algatused võimaldavad luua sidemeid, mis hõlbustavad vajalikku koosmõju erinevate meetodite, tegevuskavade ja programmide vahel.

Tulemused on julgustavad, kuid esimesed kogemused näitavad, et:

- noorte mõjutamiseks tuleb paremini tundma õppida noorte olukorda nende poliitikavaldkondade seisukohalt, seepärast tuleb noorsoo valdkonda paremini tundma õppida;

- tegeliku mõju saavutamiseks tuleb kaasata kõik osapooled (poliitikud, noorsoo-organisatsioonid) kõikidel tasanditel (kohalikul, riiklikul, üleeuroopalisel).

5. TEISED ALGATUSED JA TEGEVUSED VALGE RAAMATU PRIORITEETIDE RAKENDAMISE RAAMES

Lisaks nõukogu resolutsiooni raames ette nähtud tegevustele kohustus komisjon tugevdama liidu poliitilist tegevust valges raamatus prioriteetsetena määratletud valdkondades.

5.1. Osalus

Noorte osalus on poliitiline eesmärk ning on sellisena käsitletud ka AKMi seisukohalt, kuid samas on tegemist ka Euroopa tasandi hea juhtimistava põhimõttega. Sellega seonduvalt on:

- komisjon korraldanud otsedialoogi noortega ja noorsoo-organisatsioonidega AKMi igal etapil;

- nõukogu eesistujariikidega ühiselt korraldatud noorte osalemise ja vabatahtliku tegevuse küsimustele pühendatud konverentsid võimaldanud arendada regulaarset ja struktureeritud dialoogi noorte, haldusasutuste ja poliitikute vahel;

- komisjon toetanud algatusi, mis on suunatud noorte aktiivsele kaasamisele Euroopa põhiseaduse aruteludesse ja väljatöötamisse (YOUTH 2002, noorte konvent juulis 2002).

Uute noortele suunatud tegevuste perspektiivis on komisjon algatanud kaks konkurssi, mis käsitlevad noorte osalust toetavaid pilootprojekte [21] ja pilootprojektide võrgu moodustamist.

5.2. Informatsioon

29. septembrist kuni 5. oktoobrini 2003 toimunud Euroopa noortenädal[22] võimaldas rikastada noortele suunatud poliitilist tegevust Euroopa tasandil ja liikmesriikides ning programmi „Noored“ tulemusi mitmete üritustega Euroopa Parlamendis, komisjonis ja kogu Euroopa territooriumil.

Euroopa noorteportaali[23] käivitamine 2004. aasta mais oli pikaajalise projekti tulemus, mille eesmärk valge raamatu kohaselt oli teha kasulik ja kvaliteetne informatsioon Euroopa noortele kättesaadavaks.

5.3. Vabatahtlik tegevus

Komisjon korraldas Itaalia eesistumisperioodi raames 2003. aasta novembris Euroopa ühiskondlikke teenistusi käsitleva konverentsi, mille eesmärk oli koostöö tugevdamine nende teenistuste vahel Euroopa tasandil.[24]

5.4. Noorsoo parem mõistmine ja tundmine

Komisjon on avaldanud kahe eurobaromeetri tulemused, ühe neist liidu liikmesriikide kohta 2001. aastal[25] ja teise kandidaatriikide kohta 2003. aastal,[26] mis kinnitavad seda, et noorte huviga Euroopa vastu kaasneb teatav umbusaldus traditsiooniliste poliitiliste institutsioonide vastu.

Noorsoo valdkonnas töötavad teadlased on olnud kaasatud valge raamatu ja ühiseesmärkide ettepanekute väljatöötamisse, eesistujariikide korraldatud konverentside ettevalmistamisse ja autonoomia töörühma töösse.

Kokkulepe komisjoni ja Euroopa Nõukogu vahel on võimaldanud saavutada edu noorsoopoliitika andmebaasi väljaarendamisel ning arendada ja täiustada AKMi prioriteetidega seotud analüüse ja andmeid.

5.5. Uus noortele suunatud Euroopa programm

14. juulil 2004 esitas komisjon uue noorsoole suunatud Euroopa programmi ettepaneku aastateks 2007–2013 nimega „Noored tegutsevad“. See uus programm tagab järjepidevuse praeguse programmiga ja võimaldab arendada uusi tegevusi, mis toetavad poliitilise koostöö kontekstis määratletud prioriteete, eeskätt noorte osalust, mis toetab nende kodanikuaktiivsust, vabatahtliku tegevuse laiendamist ja toetust noorsoo valdkonna paremaks tundmaõppimiseks vajalikele uuringutele.

6. JÄRELDUSED

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku tunnustada Euroopa noorsooalases koostöös saavutatud tulemusi.

Komisjoni valge raamatu põhjal võetud kohustused on täies mahus täidetud. On loodud sidus koostööraamistik. Saavutatud on noorte, noorsoo-organisatsioonide, riigiasutuste, ministeeriumide ja Euroopa institutsioonide laialdane kaasamine.

Kuid juba praegu põrkub liit uutele probleemidele noorsooküsimustes. Oluline on vältida valge raamatu tekitatud hoo raugemist. Kui uus põhiseaduse leping ratifitseeritakse, toob see kaasa vajaduse uute tegevuste järele, sest ühiskond tervikuna ja eeskätt noorsugu areneb kiiresti.

Seetõttu peab komisjon vajalikuks juhtida nõukogu tähelepanu järgmistele asjaoludele:

- Vaja on arutelu Euroopa koostöö raamistiku noorsooalaste prioriteetide üle, mis peaks suunama poliitilist tegevust noorsoo valdkonnas järgmistel aastatel (praeguste prioriteetide süvendamine, uued prioriteedid jne).

- Tuleb uuesti hinnata tasakaalu avatud kooskõlastusmeetodi paindlikkuse ja efektiivsuse vahel noorsoo valdkonnas.

- Avatud kooskõlastusmeetod peab viima tõhusale tegevusele liikmesriikide tasandil, eeskätt selleks, et jätkuvalt tagada noorte toetus protsessile ja nende kaasamine sellesse.

- Noortega konsulteerimine peab olema pidev, struktuurne ja tõhus nii riiklikul kui üleeuroopalisel tasandil.

Komisjon edastab need järeldused Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele.

[1] KOM(2001) 681 lõplik, 21.11.2001.

[2] KOM(2004) 101 lõplik, 10.2.2004.

[3] KOM(2004) 471, 14.7.2004 .

[4] EÜT C 168, 13.7.2002.

[5] Aruanne nr A5-0126/2002, 19.4.2002.

[6] EÜT C 149, 21.6.2002.

[7] Arvamus nr 389, 17.7.2002.

[8] http://www.youthforum.org/en/ - Euroopa noortefoorum on rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb riiklikest noortenõukogudest ja noorsoo rahvusvahelistest VVOdest ning esindab kõigi Euroopa noorte huvisid. See on ainuke platvorm Euroopas, mis esindab noorsoo-organisatsioone rahvusvahelistes institutsioonides, eeskätt Euroopa Liidus, Euroopa Nõukogus ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.

[9] KOM(2003) 184 lõplik, 11.4.2003.

[10] ELT C 295, 5.12.2003.

[11] KOM(2004) 337 lõplik, 30.4.2004.

[12] KOM(2004) 336 lõplik, 30.4.2004.

[13] EÜT C 163, 9.7.2002.

[14] http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/et_2010_en.html

[15] http://europa.eu.int/comm/education/copenhagen/index_en.html

[16] http://www.coe.int/T/E/Cultural_Co-operation/Youth/2._Priorities/research_partnership.asp#TopOfPage

[17] http://www.training-youth.net/

[18] Nõukogu ja nõukogus osalevate liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon noortega seotud rassismi ja sallimatuse kohta (9405/04, 28.5.2004).

[19] http://www.eumc.eu.int/eumc/index.php

[20] http://www.d-a-s-h.org

[21] ELT C 140, 14.6.2003, ja ELT C 113, 30.4.2004.

[22] http:/europa.eu.int/comm/youth/youthweek/index_en.html

[23] http:/europa.eu.int/youth/

[24] http://europa.eu.int/comm/youth/whitepaper/post-launch/post_en_3.html#voluntary

[25] EB 55.1 „Noored eurooplased 2001. aastal“.

[26] CCEB 2003.1 „Noored uues Euroopas“.