EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42019X2142

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eeskiri nr 145 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega [2019/2142]

ELT L 324, 13.12.2019, p. 47–79 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2142/oj

13.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 324/47


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eeskiri nr 145 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega [2019/2142]

Jõustumiskuupäev: 19. juuli 2018

Käesolev dokument on mõeldud üksnes dokumenteerimisvahendina. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on ECE/TRANS/WP.29/2017/133.

Sisukord

Eeskiri

1.   

Kohaldamisala

2.   

Mõisted

3.   

Tüübikinnituse taotlemine

4.   

Tüübikinnitus

5.   

Tehniline kirjeldus

6.   

Katsed

7.   

Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.   

Tootmise nõuetele vastavus

9.   

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.   

Tootmise lõpetamine

11.   

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Lisad

1.   

Teatis

2.   

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.   

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise menetlus

 

1. liide. Kolmemõõtmelise H-punkti seadme (3D H-seadme) kirjeldus

 

2. liide. Kolmemõõtmeline taustsüsteem

 

3. liide. Istekohtade võrdlusandmed

4.   

ISOFIX-kinnitussüsteemid ja ISOFIX-ülakinnituspunktid

5.   

i-Size-istekoht

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

a)

M1-kategooria sõidukite suhtes seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktidega, mis on ette nähtud lapse turvasüsteemide jaoks. Käesoleva eeskirja sätetele peavad vastama ka ISOFIX-kinnituspunktidega varustatud muude kategooriate sõidukid;

b)

mis tahes kategooria sõidukite suhtes seoses nende i-Size-istekohtadega, kui need on sõiduki tootja poolt kindlaks määratud.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Sõiduki tüübikinnitus“ – ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega (kui need on olemas) varustatud sõiduki tüübikinnitus.

2.2.

„Sõidukitüüp“ – mootorsõidukite kategooriad, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste oluliste omaduste poolest nagu mõõdud, kuju ja materjalid sõiduki kere või istmekonstruktsiooni nende osade puhul, kuhu kinnitatakse ISOFIX-kinnitussüsteemid ja ISOFIX-ülakinnituspunktid (kui need on olemas), ning juhul kui kinnituspunktide tugevust katsetatakse dünaamilise koormuskatsega ja sõiduki põhja tugevust katsetatakse i-Size-istekohtade puhul staatilise katsega, turvasüsteemi kõik omadused, mis mõjutavad kinnituspunktidele rakenduvaid jõude, eriti koormuse piiramise funktsioon.

2.3.

„Põhi“ – sõiduki seinu ühendav kere alaosa. Selles kontekstis hõlmab see risttalasid, stantse ja muid võimalikke tugevdusi, ka juhul, kui need asuvad põhja all (nt piki- ja põikteljelised osad).

2.4.

„Iste“ – ühele täiskasvanule ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Mõiste hõlmab nii üksikut istet kui ka pinkistme ühele isikule ette nähtud osa.

2.5.

„Eesmine sõitjaiste“ – mis tahes iste, mille eespoolseim H-punkt asub juhi R-punkti läbival vertikaalsel põiktasapinnal või sellest eespool.

2.6.

„Istmerühm“ – ühele või mitmele täiskasvanule ette nähtud pinkiste või üksteise kõrval paiknevad eraldi istmed (st kinnitatud nii, et ühe istme eesmised kinnituspunktid on samal joonel teise istme tagumiste kinnituspunktidega või neist eespool ning samal joonel teise istme eesmiste kinnituspunktidega või neist tagapool).

2.7.

„Pinkiste“ – vähemalt kahele täiskasvanule ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega.

2.8.

„ISOFIX“ – süsteem lapse turvasüsteemide kinnitamiseks sõidukile. See koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi ümber horisontaaltelje pöörlemast.

2.9.

„ISOFIX-istekoht“ – süsteem, mis võimaldab paigaldada:

a)

ÜRO eeskirja nr 44 määratlusele vastava universaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi

b)

või ÜRO eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi

c)

või ÜRO eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi seljaga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi

d)

või ÜRO eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi küljega sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi

e)

või ÜRO eeskirja nr 44 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi,

f)

või ÜRO eeskirja nr 129 määratlusele vastava integreeritud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi

g)

või ÜRO eeskirja nr 129 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi.

2.10.

„ISOFIX-alakinnitus“ – 6 mm läbimõõduga jäik ümar horisontaalvarras, mis ulatub sõiduki või istme osadest eemale, et sinna saaks ISOFIX-kinnituste abil kinnitada ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi.

2.11.

„ISOFIX-kinnitussüsteem“ – süsteem, mis koosneb ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi kinnitamiseks ette nähtud kahest ISOFIX-alakinnitusest koos pöörlemisvastase seadmega.

2.12.

„ISOFIX-kinnitus“ – üks kahest ühendusest, mis lähtub ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemist, ühildub ISOFIX-alakinnitusega ja vastab ÜRO eeskirja nr 44 või ÜRO eeskirja nr 129 nõuetele.

2.13.

„ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteem“ – ISOFIX-kinnitussüsteemi abil kinnitatav lapse turvasüsteem, mis vastab ÜRO eeskirja nr 44 või ÜRO eeskirja nr 129 nõuetele.

2.14.

„Staatilise jõu rakendusseade“ – katserakis, mis haakub sõiduki ISOFIX-kinnitussüsteemidega ja mida kasutatakse sõiduki või istme konstruktsiooni tugevuse ja istme pöördumise piiramisvõime kontrollimiseks staatilisel koormuskatsel. Alumiste kinnituspunktide ja ülakinnituste katserakist on kirjeldatud 4. lisa joonistel 1 ja 2, nagu ka staatilise jõu rakendusseadet tugijalale (SFADSL (Support Leg)), et hinnata i-Size-istekohti sõiduki põhja tugevuse seisukohast. Näide staatilise jõu rakendusseadmest tugijalale on esitatud 5. lisa joonisel 3.

2.15.

„Pöörlemisvastane seade“ –

a)

Universaalse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb ISOFIX-ülakinnitusest.

b)

Pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest, sõiduki armatuurlauast või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral.

c)

i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral;

d)

Universaalsete või pooluniversaalsete ISOFIX- või i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide puhul ei ole pöörlemisvastaseks seadmeks sõiduki iste.

2.16.

„ISOFIX-ülakinnituspunkt“ – paigaldamiseks kavandatud alas asuv komponent (nt varras), mis on ette nähtud ISOFIX-ülakinnitusrihma lukusti kinnitamiseks ja jõu ülekandmiseks sõiduki kerele.

2.17.

„ISOFIX-ülakinnituse lukusti“ – seadis, mis on ette nähtud kinnitamiseks ISOFIX-ülakinnituspunkti külge.

2.18.

„ISOFIX-ülakinnitushaak“ – ISOFIX-ülakinnituse lukusti, mida harilikult kasutatakse ISOFIX-ülakinnitusrihma kinnitamiseks ISOFIX-ülakinnituspunkti külge vastavalt määratlusele käesoleva eeskirja 4. lisa joonisel 3.

2.19.

„ISOFIX-ülakinnitusrihm“ – rihm (või samaväärne element), mis kulgeb ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi ülemisest osast/servast ISOFIX-ülakinnituspunktini ja mis on varustatud reguleerimisseadise, tõmbepinget vähendava seadise ja ISOFIX-ülakinnituse lukustiga.

2.20.

„Juhikseadis“ – seadis ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi paigaldamise hõlbustamiseks; selle abil juhitakse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi ISOFIX-kinnitused füüsiliselt ISOFIX-alakinnitustesse, et need lukustada.

2.21.

„Lapse turvarakis“ – vahend, mis vastab ühele ÜRO eeskirja nr 16 17. lisa 2. liite punktis 4 määratletud ISOFIX-suurusklassidest ja mille mõõdud on esitatud kõnealuse punkti 4 joonistel 1–7. Neid lapse turvarakiseid kasutatakse ÜRO eeskirjas nr 16, et kontrollida, milliseid ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide suurusklasse saab sõiduki ISOFIX-istekohtadele paigaldada. Ühte eeskirjas nr 16 (17. lisa 2. liide) kirjeldatud turvarakistest (ISO/F2 või ISO/F2X) kasutatakse käesolevas ÜRO eeskirjas, et kontrollida igasuguste ISOFIX-kinnitussüsteemide asukohta ja juurdepääsu kinnitussüsteemile.

2.22.

„Tugijala talla ruumiala“ – käesoleva eeskirja 5. lisa joonistel 1 ja 2 kujutatud ruumiala, millele ÜRO eeskirjas nr 129 määratletud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi tugijala tald toetub ja millega sõiduki põhi peab seega lõikuma.

2.23.

„Sõiduki põhja kokkupuutepind“ – ala, mis tekib sõiduki põhja pealispinna (sealhulgas viimistlusmaterjali, vaiba, vahtmaterjali vms) lõikumisel tugijala talla ruumialaga ning mis on ette nähtud taluma ÜRO eeskirjas nr 129 määratletud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi tugijala koormust.

2.24.

„i-Size-istekoht“– sõiduki tootja määratud istekoht (kui see on olemas), mis on ette nähtud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide paigaldamiseks ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Taotluse sõidukitüübi tüübikinnituse saamiseks seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega (kui need on olemas) esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.2.1.

sobivas mõõtkavas sõiduki kere üldjoonised, millel on kujutatud ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituste (kui need on olemas) asukohad ja i-Size-istekohtade puhul sõiduki põhja kokkupuutepind ning üksikasjalikud joonised ISOFIX-kinnitussüsteemide (kui need on olemas), ISOFIX-ülakinnituspunkti (kui see on olemas) ja nende kinnituspunktide kohta;

3.2.2.

andmed kasutatud materjalide kohta, mis võivad mõjutada ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) tugevust ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinda;

3.2.3.

ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) tehniline kirjeldus;

3.2.4.

kui istme konstruktsiooni külge on kinnitatud ISOFIX-kinnitussüsteemid või ISOFIX-ülakinnituspunktid (kui need on olemas), siis lisatakse:

3.2.4.1.

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus seoses istmete väliskuju, istmekinnituspunktide ning nende reguleerimis- ja lukustussüsteemidega;

3.2.4.2.

istmete, nende kinnituspunktide ning reguleerimis- ja lukustussüsteemide piisavalt üksikasjalikud joonised sobivas mõõtkavas;

3.3.

Tootja esitab tehnilisele teenistusele kas kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduki või sõiduki need osad, mis tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutava tehnilise teenistuse otsuse kohaselt on vajalikud ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide (kui need on olemas) katseteks ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinna katseks.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks numbrit näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile, nagu on sätestatud punktis 2.2.

4.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (1)

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, mis asub punktis 4.4.1 nimetatud ringist paremal.

4.5.

Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Tüübikinnitusmärk paigutatakse sõiduki tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.

Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   TEHNILINE KIRJELDUS

5.1.

Mõisted

5.1.1.

Punkt H on võrdluspunkt, mis määratletakse käesoleva eeskirja 3. lisas ettenähtud korra kohaselt.

5.1.1.1.

Punkt H on punktis 5.1.1 määratletud H-punktile vastav võrdluspunkt, mis määratakse istme iga kasutatava tavaasendi jaoks.

5.1.1.2.

R-punkt on käesoleva eeskirja 3. lisa 3. liites määratletud istekoha võrdluspunkt.

5.1.2.

Kolmemõõtmelise taustsüsteemi määratlus on käesoleva eeskirja 3. lisa 2. liites.

5.2.

Üldnõuded

5.2.1.

ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi jaoks paigaldatud või paigaldada kavatsetava ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunkti ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepinna projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb võtta arvesse järgmist:

5.2.1.1.

ISOFIX-kinnitussüsteem ja ülakinnituspunkt ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepind peavad võimaldama sõiduki tavakasutust käesoleva eeskirja tingimuste kohaselt.

ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnituspunkt, mille võib lisada ükskõik millisele sõidukile, peab samuti vastama käesoleva eeskirja tingimustele. Sellest tulenevalt peavad sellised kinnitused olema kirjeldatud tüübikinnituse taotluses.

5.2.1.2.

ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide vastupidavus peab vastama ÜRO eeskirjas nr 44 määratletud massirühma 0, 0+ ja 1 ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemidele.

5.2.1.3.

ISOFIX-kinnitussüsteem, ISOFIX-ülakinnituspunkt ning i-Size-istekohtade ja sõiduki põhja kokkupuutepind peavad olema ette nähtud integreeritud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi jaoks ÜRO eeskirja nr 129 kohaselt.

5.2.2.

ISOFIX-kinnitussüsteemid, nende konstruktsioon ja paigutus.

5.2.2.1.

Iga ISOFIX-kinnitussüsteem peab 4. lisa joonise 4 kohaselt koosnema ühest või enamast kahes samal teljel olevas alas paiknevast jäigast põikvardast, mille efektiivne pikkus on vähemalt 25 mm ja läbimõõt 6 ±0,1 mm.

5.2.2.2.

Sõiduki istekohale paigaldatud ISOFIX-kinnitussüsteem peab paiknema vähemalt 120 mm tagapool käesoleva eeskirja 4. lisas määratletud H-punktist. Nimetatud kaugust mõõdetakse horisontaalsuunas kuni varda keskkohani.

5.2.2.3.

Sõidukisse paigaldatud ISOFIX-kinnitussüsteemi külge peab olema võimalik paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvarakist „ISO/F2“ või „ISO/F2X“ vastavalt sõiduki tootja määratlusele ja ÜRO eeskirjale nr 16 (17. lisa 2. liide).

I-Size-istekohtadele peab olema võimalik paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvarakiseid „ISO/F2X“ ja „ISO/R2“ koos tugijala ruumialaga ÜRO eeskirja nr 16 (17. lisa 2. liide) kohaselt. Lisaks peab i-Size-istekohtadele olema võimalik paigaldada ISO/B2 klassi lapse turvarakiseid, mis on määratletud ÜRO määruses nr 16 (17. lisa 5. liide).

5.2.2.4.

Punktis 5.2.2.3 määratletud ISOFIX-tüüpi lapse turvarakise aluspinna kaldenurk käesoleva eeskirja 3. lisa 2. liites määratletud võrdlustasandite suhtes peab olema järgmistes piirides:

a)

kaldenurk: 15° ± 10°;

b)

pöördenurk: 0 ° ± 5 °;

c)

lengerdusnurk: 0 ° ± 10°.

I-Size-istekohtadel võib tugijalg oma lühimas pikkuses ning juhul, kui punktis 5.2.2.4 ettenähtud piirnorme ei ületata, olla tugijala talla ruumialale vastavalt suurema kaldenurga all, kui sõiduki iste või ehitus seda harilikult ette näeb. ISOFIX-tüüpi lapse turvarakist peab olema võimalik paigaldada suurema kaldenurga all. Käesolevat punkti ei kohaldata ISO/B2 klassi lapse turvarakiste puhul.

5.2.2.5.

ISOFIX-kinnitussüsteemid peavad olema püsivalt tööasendis või olema eemaldatavad. Eemaldatavate kinnituste puhul peavad ISOFIX-kinnitussüsteemide nõuded olema täidetud siis, kui kinnitused on tööasendis.

5.2.2.6.

Kõik tööasendisse viidud ISOFIX-alakinnituste vardad või püsivalt tööasendis olevad juhikseadised peavad olema nähtavad ilma istmepatja või seljatuge kokku surumata, kui neid vaadatakse vertikaalsel pikiteljelisel tasapinnal, mis läbib varda või juhikseadise keskkohta, piki sirget, mis moodustab horisontaaltasapinnaga nurga 30° ülespoole.

Selle nõude alternatiivina peab sõidukil olema iga varda või juhikseadise kõrval püsitähistus. Tähistus peab tootja valiku kohaselt sisaldama järgmist:

5.2.2.6.1.

vähemalt 4. lisa joonisel 12 esitatud tähist, mis koosneb ringist läbimõõduga vähemalt 13 mm ja sisaldab piktogrammi ning vastab järgmistele tingimustele:

a)

piktogramm on kontrastne ringi taustaga;

b)

piktogramm peab paiknema süsteemi iga varda vahetus läheduses.

5.2.2.6.2.

suurtähtedega sõna ISOFIX, kõrgusega vähemalt 6 mm.

5.2.2.7.

Punkti 5.2.2.6 nõuded ei kehti i-Size-istekohale. I-Size-istekohad peavad olema tähistatud punkti 5.2.4.1 kohaselt.

5.2.3.

ISOFIX-ülakinnituspunktid, nende konstruktsioon ja paigutus:

 

Sõiduki tootja soovil võib alternatiivina kasutada punktides 5.2.3.1 ja 5.2.3.2 kirjeldatud meetodeid.

 

Punktis 5.2.3.1 kirjeldatud meetodit tohib kasutada vaid juhul, kui ISOFIX-istekoht paikneb sõiduki istmel.

5.2.3.1.

Tulenevalt punktidest 5.2.3.3 ja 5.2.3.4 peab ISOFIX-ülakinnituse lukustiga ühendatav ISOFIX-ülakinnituspunkti osa paiknema mitte kaugemal kui 2 000 mm õla võrdluspunktist määratud istekohal, mille jaoks ISOFIX-kinnitus on paigaldatud, ja asuma 4. lisa joonistel 6–10 kujutatud varjutatud alal. Siinjuures on viidatud 1995. aasta juuli dokumendis SAE J 826 kirjeldatud vormile ja 4. lisa joonisele 5, vastavalt järgmistele tingimustele.

5.2.3.1.1.

Vormi H-punkt asub istme madalaima ja tagapoolseima asendi puhul selle konstruktsiooni kordumatus H-punktis, seejuures paikneb vorm lateraalselt kahe ISOFIX-alakinnituse keskjoonel;

5.2.3.1.2.

šablooni torsojoon on põiksuunalise püsttasapinnaga sama nurga all kui istme seljatugi kõige kõrgemas asendis ning

5.2.3.1.3.

vorm asub vormi H-punkti läbival vertikaalsel pikiteljelisel tasapinnal.

5.2.3.2.

ISOFIX-ülakinnituspunkti ala võib alternatiivselt asetseda ÜRO eeskirjas nr 16 (17. lisa 2. liite joonis 2) määratletud rakise ISO/F2 abil ISOFIX-alakinnitustega varustatud ISOFIX-istekohal, nagu on kujutatud 4. lisa joonisel 11.

Iste peab olema kõige tagumises ja madalaimas asendis, seljatugi nimiasendis või sõiduki tootja soovitatud asendis.

Külgvaates peab ISOFIX-ülakinnituspunkt asuma rakise ISO/F2 tagapinnast tagapool.

Rakise ISO/F2 tagapinna ja selle horisontaaljoone lõikepunkt (4. lisa joonise 11 punkt 3), millel asub seljatoe ülemise otsa kaugeim jäik punkt, mille Shore’i kõvadus A on rohkem kui 50, määrab rakise ISO/F2 keskjoonel võrdluspunkti 4 (4. lisa joonis 11). Selles võrdluspunktis määrab maksimaalne nurk 45° horisontaaljoonest ülakinnituse ala ülemise piiri.

Pealtvaates määrab võrdluspunktis 4 (4. lisa joonis 11) maksimaalne nurk 90°, mis ulatub tagant küljele, ja tagantvaates maksimaalne nurk 40° ISOFIX-ülakinnituse ala kaks piiravat mahtu.

ISOFIX-ülakinnitusrihm (5) algab kohast, kus lõikuvad rakis ISO/F2 ja tasapind, mis asub 550 mm kõrgusel rakise ISO/F2 horisontaalpinnast (1), rakise ISO/F2 keskjoonel (6).

Lisaks peab ISOFIX-ülakinnituspunkt asuma rohkem kui 200 mm, kuid mitte rohkem kui 2 000 mm kaugusel ISOFIX-ülakinnitusrihma alguskohast rakise ISOF/2 tagapinnal, mõõdetuna piki rihma, kui see on tõmmatud üle istme seljatoe ISOFIX-ülakinnituseni.

5.2.3.3.

Sõiduki ISOFIX-ülakinnituspunkti osa, mis on ette nähtud ühendamiseks ISOFIX-ülakinnituse lukustiga, võib asuda väljaspool punktides 5.2.3.1 ja 5.2.3.2 viidatud varjutatud võrdlusalasid, kui alas paiknemine ei ole asjakohane ja sõiduk on varustatud järgmistele nõuetele vastava suunajaga, mis:

5.2.3.3.1.

tagab, et ISOFIX-ülakinnitusrihm toimib ISOFIX-ülakinnituspunktiga ühendatava kinnituse osana nii, nagu see asuks varjutatud alas; ning

5.2.3.3.2.

asub mittejäiga vöösuunaja või tööasendisse viidava suunaja puhul torsojoonest vähemalt 65 mm tagapool või jäiga fikseeritud suunaja puhul torsojoonest vähemalt 100 mm tagapool; ning

5.2.3.3.3.

paigaldusjärgsel katsetamisel on seadme tugevus piisav käesoleva eeskirja punktis 6.2 viidatud ISOFIX-ülakinnituspunkti koormuse talumiseks.

5.2.3.4.

Ülakinnitus võib paikneda istme seljatoes, tingimusel, et see ei asu sõiduki seljatoe ülaosas alas, kus rihm üle seljatoe kulgeb.

5.2.3.5.

ISOFIX-ülakinnituspunkti mõõdud peavad võimaldama kinnitada ISOFIX-ülakinnitushaaki, nagu on kujutatud joonisel 3.

Iga ISOFIX-ülakinnituspunkti ümber peab olema selle lukustamist ja lukust vabastamist võimaldav vaba ruum.

ISOFIX-kinnitussüsteemist tagapool paiknevad kinnituspunktid, mida saab kasutada ISOFIX-ülakinnitushaagi või ISOFIX-ülakinnituse lukusti ühendamiseks, peavad olema konstrueeritud nii, et hoida ühe või mitme allpool nimetatud meetme abil ära väärtarvitamist:

a)

kõik ISOFIX-ülakinnituspunktide alas paiknevad kinnituspunktid on konstrueeritud ISOFIX-ülakinnituspunktidena või

b)

üksnes ISOFIX-ülakinnituspunktid on tähistatud ühega 4. lisa joonisel 13 esitatud tähistest või selle peegelpildiga või

c)

kinnituspunktid, mis ei vasta punktidele a ega b, kannavad selget tähistust selle kohta, et neid ei tohi kasutada ISOFIX-kinnitussüsteemidega.

Kattealuste ISOFIX-ülakinnituspunktide kate peab olema tähistatud ühega 4. lisa joonisel 13 määratud tähistest või selle peegelpildiga ning kate peab olema eemaldatav ilma tööriistadeta.

5.2.4.

Nõuded i-Size-istekohale

Sõiduki tootja poolt i-Size-istekohana määratletud istekoht peab vastama punktide 5.2.1–5.2.4.3 nõuetele.

5.2.4.1.

Tähistus

Igal i-Size-istekohal peab vastava istekoha ISOFIX-alakinnituse süsteemi (varda või juhikseadise) kõrval olema püsitähistus.

Tähistus peab sisaldama vähemalt 5. lisa joonisel 4 esitatud tähist, mis koosneb ruudust laiusega vähemalt 13 mm ja sisaldab piktogrammi ning vastab järgmistele tingimustele:

a)

piktogramm peab olema kontrastne ruudu taustaga;

b)

piktogramm peab paiknema süsteemi iga varda vahetus läheduses.

5.2.4.2.

Geomeetrilised nõuded i-Size-tugijalgadega ühendatud i-Size-istekohtadele

Lisaks punktides 5.2.2 ja 5.2.3 esitatud nõuetele tuleb kontrollida, et sõiduki põhja pealispind (sealhulgas viimistlusmaterjal, vaip, vahtmaterjal vms) ristub tugijala talla ruumiala piirdepindadega X- ja Y-teljel, nagu on kujutatud käesoleva eeskirja 5. lisa joonistel 1 ja 2.

Tugijala talla ruumiala on piiratud järgmiselt (vt ka käesoleva eeskirja 5. lisa joonised 1 ja 2):

a)

laiuses kahe tasapinnaga, mis paiknevad vastavale istekohale paigaldatud lapse turvarakise pikiteljelisest kesktasapinnast 100 mm kaugusel ja on sellega paralleelsed, ning

b)

pikkuses kahe tasapinnaga, mis paiknevad risti lapse turvarakise aluspinna tasandiga ja risti ka lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga ning on 585 mm ja 695 mm kaugusel tasapinnast, mis läbib ISOFIX-alakinnituste keskjooni ja on risti turvarakise aluspinnaga, ning

c)

kõrguses kahe tasapinnaga, mis paiknevad lapse turvarakise aluspinna tasandist 270 mm ja 525 mm allpool ja on sellega paralleelsed.

Nende geomeetriliste näitajate puhul kasutatud kaldenurk määratakse kindlaks punkti 5.2.2.4 kohaselt.

Selle nõude täitmist võib tõendada füüsikalise katse, arvutisimulatsiooni või näidisjooniste abil.

5.2.4.3.

Sõiduki põhja tugevusnõuded i-Size-istekohtade puhul

Kogu sõiduki põhja kokkupuutepind (vt 5. lisa joonised 1 ja 2) peab olema piisava tugevusega, et taluda katsetamisel punkti 6.2.4.5 kohaseid koormusi.

5.3.

ISOFIX-istekohtade vähim arv

5.3.1.

Kõik M1-kategooria sõidukid peavad olema varustatud vähemalt kahe käesoleva eeskirja nõuetele vastava ISOFIX-istekohaga.

ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunktiga peavad olema vähemalt kaks ISOFIX-istekohta.

Igale ISOFIX-istekohale paigaldatavate ÜRO eeskirja nr 16 kohaste ISOFIX-rakiste tüüp ja arv on määratletud ÜRO eeskirjas nr 16.

5.3.2.

Punktist 5.3.1 olenemata ei pea ühe istmereaga sõidukil olema ühtegi ISOFIX-istekohta.

5.3.3.

Punktist 5.3.1 olenemata peab vähemalt üks kahest ISOFIX-istekohast paiknema teises istmereas.

5.3.4.

Punktist 5.3.1 olenemata peab M1-kategooria sõidukitel olema vaid üks ISOFIX-istekoht, kui sõidukil on:

a)

mitte rohkem kui kaks sõitjate ust ning

b)

tähistatud tagumine istekoht, kus kokkupuude ülekande ja/või vedrustuse detailidega takistab ISOFIX-kinnituspunktide paigaldamist punkti 5.2.2 nõuete kohaselt, ning

c)

massivõimsuse indeks (PMR) üle 140 ÜRO eeskirja nr 51 ja massivõimsuse indeksi määratluste kohaselt:

PMR = (Pn/mt) * 1 000 kg/kW

kus:

Pn: mootori maksimaalne nimivõimsus kilovattides (2)

mro: töökorras sõiduki mass kilogrammides

mt = mro (M1-kategooria sõidukite puhul)

ning

d)

mootor, mille maksimaalne nimivõimsus on üle 200 kW2

Sellisel sõidukil peab eesmisel sõitjaistmel olema vaid üks ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnituspunkt koos turvapadja väljalülitusseadisega (kui istekoht on varustatud turvapadjaga) ning hoiatussilt, mis teatab, et teises istmereas puudub ISOFIX-istekoht.

5.3.5.

Kui ISOFIX-kinnitussüsteem on paigaldatud eesmise turvapadjaga kaitstud eesmisele istekohale, peab olema paigaldatud selle turvapadja väljalülitusseadis.

5.3.6.

Punktist 5.3.1 olenemata peab sisseehitatud lapse turvasüsteemi(de) korral ISOFIX-istekohtade arv olema vähemalt kaks, millest on lahutatud massirühma 0, 0+ või 1 lapse turvasüsteemide arv.

5.3.7.

Sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) punktis 2.9.1.5 määratletud enam kui ühe istmereaga kabriolettsõidukid peavad olema varustatud vähemalt kahe ISOFIX-alakinnitusega. Kui selline sõiduk on varustatud ISOFIX-ülakinnituspunktiga, peab see vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele.

5.3.8.

Kui sõidukil on istmereas ainult üks istekoht, peab sõitja istekohal olema ainult üks ISOFIX-istekoht. Kui selline sõiduk on varustatud ISOFIX-ülakinnituspunktiga, peab see vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele. Kui sõitja istekohale ei ole võimalik paigutada ka kõige väiksemat näoga sõidusuunas paiknevat ISOFIX-rakist (nagu on määratletud ÜRO eeskirja nr 16 17. lisa 2. liites), ei ole ISOFIX-istekoht nõutav, kui sõidukile on ette nähtud lapse turvasüsteem.

5.3.9.

Punktist 5.3.1 olenemata ei ole ISOFIX-istekohad nõutavad kiirabiautodes, matuseautodes ega relvajõudude, kodanikukaitse, tuletõrje või avaliku korra tagamise eest vastutavate teenistuste poolt kasutamiseks ettenähtud sõidukites.

5.3.10.

Punktidest 5.3.1–5.3.4 olenemata võib ühe või mitu kohustuslikku ISOFIX-istekohta asendada i-Size-istekohtadega.

6.   KATSED

6.1.

Sõiduki kinnitamine ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteemi katseteks

6.1.1.

Sõiduki katseks kinnitamise meetod ei tohi tugevdada ISOFIX-kinnituspunkte ega nende kinnitusalasid ega vähendada kere tavalist deformeerumist.

6.1.2.

Kinnitusseade loetakse nõuetekohaseks, kui see ei mõjuta ala, mis ulatub kogu kere laiusesse, ja kui sõiduk või kere on blokeeritud või kinnitatud eest kohas, mis on vähemalt 500 mm kaugusel katsetatavast kinnituspunktist ja haaratud või kinnitatud tagant kohas, mis on sellest kinnituspunktist vähemalt 300 mm kaugusel.

6.1.3.

Soovitav on paigutada kere tugedele, mis asuvad ligikaudu samal joonel rataste telgedega, või kui see ei ole võimalik, siis samal joonel vedrustuse kinnituskohtadega.

6.1.4.

Punktides 6.1.1–6.1.3 kirjeldatud meetoditest erineva kinnituse korral tuleb tõendada, et see on samaväärne.

6.2.

Staatilise katse nõuded

6.2.1.

ISOFIX-kinnitussüsteemide tugevuse katsetamiseks rakendatakse neile staatilise jõu rakendusseadme abil punktis 6.2.4.3 määratud jõudu, kusjuures ISOFIX-kinnitused peavad olema korralikult lukustatud.

ISOFIX-ülakinnituspunkti olemasolu korral tuleb teha punktis 6.2.4.4 ettenähtud lisakatse.

i-Size-istekoha olemasolu korral tuleb teha punktis 6.2.4.5 kirjeldatud täiendav tugijala katse.

Kõiki sama istmerea ISOFIX- ja/või i-Size-istekohti, mida saab kasutada samaaegselt, tuleb katsetada samaaegselt.

6.2.2.

Katsete tegemiseks tuleb kasutada kas täielikult valmisehitatud sõidukit või selle osi, mille tugevus ja jäikus vastavad sõiduki kerele.

Aknad ja uksed võivad olla paigaldatud või mitte ja suletud või mitte.

Paigaldatud võib olla mis tahes tavaline lisavarustus, mis tõenäoliselt mõjutab sõiduki keret.

Katsed võivad piirduda vaid ühe istme või ühe istmerühmaga seotud ISOFIX- või i-Size-istekohaga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomaste ISOFIX- või i-Size-istekohtade konstruktsiooni omadused on samad kui muude istmete või muu istmerühma ISOFIX- või i-Size-istekohtadel ning

b)

juhul kui sellised ISOFIX- või i-Size-istekohad on täielikult või osaliselt paigaldatud istmele või istmerühmale, on istme või istmerühma või i-Size-istekohtade puhul põhja konstruktsiooni omadused samad kui muudel istmetel või istmerühmadel.

6.2.3.

Kui istmed ja peatoed on reguleeritavad, tuleb neid katsetada tehnilise teenistuse määratud asendis, mis jääb ÜRO eeskirja nr 16 17. lisa 3. liite kohaselt sõiduki tootja määratud piiridesse.

6.2.4.

Jõud, suunad ja kõrvalekalde piirid.

6.2.4.1.

Staatilise jõu rakendusseadme tagumise laienduse pikisuunalise asendi reguleerimiseks seadme ja selle toendi vahelise lõtku või pinge eemaldamiseks rakendatakse seadme alumise eesmise ristvarda keskpunktile jõud 135 ±15 N.

6.2.4.2.

Jõudu rakendatakse tabeli 1 kohaselt staatilise jõu rakendusseadmele ette- ja kaldsuunas.

Tabel 1

Katsejõudude suunad

Ette

0° ± 5°

8 kN ±0,25 kN

Kaldu

75° ± 5° (ettesuunast mõlemale küljele või halvimates tingimustes küljele, kui see on olemas, või sümmeetriliste külgede korral ainult ühele küljele)

5 kN ±0,25 kN

Tootja nõudmise korral võib igal katsel kasutada erinevat keret.

Ettesuunalisi jõude tuleb rakendada algjõu nurgaga 10 ± 5° horisontaaltasapinna suhtes. Kaldsuunalisi jõude tuleb rakendada horisontaalselt 0° ±5°. 4. lisa joonisel 2 kujutatud X-punkti rakendatakse eelkoormuse jõud 500 ± 25 N. Täiskoormuse rakendumine peab toimuma võimalikult kiiresti, maksimaalne rakendusaeg on 30 sekundit. Tootja võib aga nõuda, et koormuse rakendumine saavutatakse 2 sekundi jooksul. Jõudu tuleb rakendada vähemalt 0,2 sekundi jooksul.

Kõik mõõtmised tuleb teha standardi ISO 6487 kohaselt kanali sagedusklassiga 60 Hz või mis tahes samaväärse meetodiga.

6.2.4.3.

Ainult ISOFIX-kinnitussüsteemide katsetamine:

6.2.4.3.1.

Katse ettesuunalise jõuga:

Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalne pikiteljeline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 ±0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.

6.2.4.3.2.

Katse kaldsuunalise jõuga:

Staatilise jõu rakendusseadme jõu rakendamise suunaline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 5 kN ±0,25 kN ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.

6.2.4.4.

ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide katsetamine

Staatilise jõu rakendusseadme ja ülakinnituspunkti vahel peab olema staatiline eelkoormus 50 ± 5 N. Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalteljeline liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 ±0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse ja ülakinnituse või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.

6.2.4.5.

i-Size-istekohtade katsetamine:

Lisaks punktides 6.2.4.3 ja 6.2.4.4 kirjeldatud katsetele tehakse katse modifitseeritud staatilise jõu rakendusseadmega, mis koosneb staatilise jõu rakendusseadmest ja tugijala katsesondist vastavalt 5. lisa joonisele 3. Tugijala katseseadmel reguleeritakse pikkust ja laiust, et hinnata sõiduki põhja kokkupuutepinda punkti 5.2.4.2 kohaselt. (Vt ka käesoleva eeskirja 5. lisa joonised 1 ja 2). Tugijala katseseadme kõrgust reguleeritakse nii, et tugijala katseseadme tald on kokkupuutes sõiduki põhja pealispinnaga. Kõrguse astmelisel reguleerimisel tuleb valida esimene soon, kus tald toetub stabiilselt sõiduki põhjale; tugijala katseseadme kõrguse astmeteta reguleerimisel tuleb staatilise jõu rakendusseadme kaldenurka suurendada 1,5 ±0,5 kraadi võrra.

Staatilise jõu rakendusseadme punkti X horisontaalne liikumine eelkoormuse järgselt jõu 8 ±0,25 kN rakendamisel ei tohi ületada 125 mm ja mis tahes ISOFIX-alakinnituse ja sõiduki põhja kokkupuutepinna või selle ümbruse jäävdeformatsioon, sealhulgas osaline rebenemine või murdumine, ei tähenda katse nurjumist, kui nõutud jõudu on rakendatud määratud aja jooksul.

Tabel 2

Liikumispiirid

Jõu suund

Staatilise jõu rakendusseadme punkti X maksimaalne liikumine

Ette

125 mm pikisuunas

Kaldu

125 mm jõu suunas

6.2.5.

Lisajõud

6.2.5.1.

Istme inertsjõud.

Selliste paigalduste korral, kus jõud kandub sõiduki istmele, mitte vahetult sõiduki kerele, tuleb teha katse, et veenduda sõiduki istme kinnituste piisavas tugevuses. Katses rakendatakse kõnealusele istmele või selle asjakohastele osadele horisontaalset pikiteljelist jõudu (istuja suhtes ettepoole), mis vastab istme või selle asjakohaste osade 20-kordsele massile ning istme massi füüsilisele mõjule selle kinnituste suhtes. Täiendavalt rakenduva koormuse või koormuste ja nende jaotuse määrab tootja kokkuleppel tehnilise teenistusega.

Tootja nõudmise korral võib lisakoormuse rakendada eelkirjeldatud staatilise katse ajal staatilise koormuse rakendusseadme punktile X.

Kui ülakinnituspunkt moodustab terviku sõiduki istmega, tuleb katse teha koos ISOFIX-ülakinnitusrihmaga.

Purunemisi ei tohi ilmneda ja tabelis 2 esitatud nõuded liikumisele peavad olema täidetud.

Märkus: Katset ei pea tegema, kui sõiduki turvavöösüsteemi mis tahes kinnitus moodustab sõiduki istmega terviku ning sõiduki iste on juba katsetatud ning vastab käesoleva eeskirja kohastele täiskasvanud sõitja turvasüsteemi kinnituste koormuskatsete nõuetele.

7.   TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.

Sõidukitüübi mis tahes muutmisest seoses käesoleva eeskirjaga antakse teada tüübikinnitusasutusele, kes on andnud sõidukitüübile tüübikinnituse. Sellisel juhul võib asutus:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tehtud muudatustel ei ole märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.

Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest koos muudatuste loeteluga teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaks määratud korras.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

8.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe liitega 1 (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

8.1.

Kõik käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärgiga sõidukid peavad ISOFIX-kinnitussüsteemide ja ISOFIX-ülakinnituspunktide omadusi puudutavate üksikasjade suhtes vastama tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile.

8.2.

Punktis 8.1 kirjeldatud vastavuse kindlakstegemiseks kontrollitakse pisteliselt piisavat arvu käesolevas eeskirjas ettenähtud tüübikinnitusmärki kandvaid seeriasõidukeid.

8.3.

Üldreeglina piirduvad katsed mõõtmistega. Vajaduse korral katsetatakse sõidukeid mõne punktis 6 kirjeldatud katse kohaselt, mille valib tüübikinnituskatseid tegev tehniline teenistus.

9.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.

Käesolevat eeskirja järgiva sõidukitüübi tüübikinnituse võib võtta tagasi, kui punktis 8.1 kirjeldatud nõuded ei ole täidetud või kui sõidukitüübi ISOFIX-kinnitussüsteem ja ISOFIX-ülakinnituspunktid ei läbi punkti 8 kohast kontrolli.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud ISOFIX-kinnitussüsteemi ja ISOFIX-ülakinnituspunktide tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teate saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.


(1)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.6.)

www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Mootori (nimi)võimsus – kilovattides väljendatud ja vastavalt ÜRO eeskirjale nr 85 UNECE meetodi järgi mõõdetav mootorivõimsus.


1. lisa

Teatis

Image 1

Image 2


2. lisa

Tüübikinnitusmärkide kujundus

Näidis A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image 3

a = vähemalt 8 mm

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomase sõiduki tüüp on saanud tüübikinnituse Prantsusmaal (E 2) seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtade turvavöökinnitustega ÜRO eeskirja nr 145 alusel ja numbri 001424 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et tüübikinnitus anti kooskõlas ÜRO eeskirja nr 145 algversiooni nõuetega.

Näidis B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Image 4

a = vähemalt 8 mm

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) UNECE eeskirjade nr 145 ja 11 (1) kohaselt. Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et nende andmise kuupäevadel oli ÜRO eeskiri nr 145 oma algsel kujul ja ÜRO eeskiri nr 11 sisaldas 02-seeria muudatusi.


(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.


3. lisa

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise menetlus (1)

1. liide

Kolmemõõtmelise H-punkti seadme (3-D H-seadme) kirjeldus(1)

2. liide

Kolmemõõtmeline taustsüsteem(1)

3. liide

Istekohtade võrdlusandmed(1)


(1)  Menetlust on kirjeldatud sõidukite tootmist käsitleva konsolideeritud otsuse (R.E.3) 1. lisas ja selle 1., 2. ja 3. liites (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6.


4. LISA

ISOFIX-KINNITUSSÜSTEEMID JA ISOFIX-ÜLAKINNITUSPUNKTID

Image 5

Mõõtmed millimeetrites

Image 6

Selgitus

1.

Ülakinnituspunkt.

2.

Pöördkinnitus allpool kirjeldatud jäikuskatse tegemiseks.

Staatilise jõu rakendusseadme jäikus: Kui seade on kinnitatud jäiga kinnitusvarda (varraste) külge, nii et staatilise jõu rakendusseadme eesmine ristdetail, mida toetab seadme alusest 25 mm madalamal oleva pikiteljelise pöördtelje keskpunktis jäik varras (staatilise jõu rakendusseadme paindumise ja väändumise võimaldamiseks), siis ei tohi punkti X liikumine olla mis tahes suunas suurem kui 2 mm, tingimusel, et jõudu rakendatakse vastavalt käesoleva eeskirja punkti 6.2.4.2 tabelile 1. Mõõtmistest peab välja jääma ISOFIX-kinnitussüsteemi mis tahes deformatsioon.

Image 7

Image 8

Image 9

Image 10

Märkus: mõõtmed on millimeetrites.

Mõõtmed millimeetrites

Image 11

Selgitus

1.

Seljatoe kaldenurk

2.

Torsojoone võrdlustasandi ja põhja lõikumisjoon

3.

Torsojoone võrdlustasand

4.

H-punkt:

5.

V-punkt:

6.

R-punkt:

7.

W-punkt:

8.

Vertikaalne pikiteljeline tasapind

9.

Rihma mähkimispikkus mõõdetuna V-punktist on 250 mm.

10.

Rihma mähkimispikkus mõõdetuna W-punktist on 200 mm.

11.

M-tasandi ristlõige

12.

R-tasandi ristlõige

13.

Joon, mis esindab sõidukispetsiifilist põhjatasapinda määratud alas

Märkused

1.

Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas.

2.

R-punkt: õla võrdluspunkt.

3.

V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool.

4.

W-punkt on võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool.

5.

M-tasand: M-võrdlustasand, mis paikneb R-punktist horisontaalsuunas 1 000 mm tagapool.

6.

Ala eespoolseimad tasandid moodustuvad kahe mähisjoone liikumisel läbi ala laiendatud esiosa. Mähisjooned esindavad tüüpilise ülakinnitusrihma vähimaks reguleeritud pikkust, mis algab turvasüsteemi ülaosast (W-punktist) või madalamalt, turvasüsteemi tagaosast (V-punktist).

Mõõtmed on millimeetrites

Image 12

Selgitus

1.

V-punkt:

2.

R-punkt:

3.

W-punkt:

4.

Rihma mähkimispikkus mõõdetuna V-punktist on 250 mm.

5.

Vertikaalne pikiteljeline tasapind

6.

Rihma mähkimispikkus mõõdetuna W-punktist on 200 mm.

7.

Rihma mähkimisest põhjustatud kaared

8.

H-punkt

Märkused

1.

Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas.

2.

R-punkt: õla võrdluspunkt.

3.

V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool.

4.

W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool.

5.

M-tasand: M-võrdlustasand, mis paikneb R-punktist horisontaalsuunas 1 000 mm tagapool.

6.

Ala eespoolseimad tasandid moodustuvad kahe mähisjoone liikumisel läbi ala laiendatud esiosa. Mähisjooned esindavad tüüpilise ülakinnitusrihma vähimaks reguleeritud pikkust, mis algab turvasüsteemi ülaosast (W-punktist) või madalamalt, turvasüsteemi tagaosast (V-punktist).

(R-tasandi ristlõige)

Mõõtmed millimeetrites

Image 13

Selgitus

1.

Kesktasapind

2.

V-punkt:

3.

R-punkt:

4.

W-punkt:

5.

Vertikaalne pikiteljeline tasapind

Märkused

1.

Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas.

2.

R-punkt: õla võrdluspunkt.

3.

V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool.

4.

W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool.

Image 14

Selgitus

1.

V-punkt:

2.

W-punkt:

3.

R-punkt:

4.

Kesktasapind

5.

Vaade alale piki torso võrdlustasandi telge

Märkused

1.

Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas.

2.

R-punkt: õla võrdluspunkt.

3.

V-punkt: V-võrdluspunkt, mis paikneb H-punktist vertikaalsuunas 350 mm kõrgemal ja horisontaalsuunas 175 mm tagapool.

4.

W-punkt: W-võrdluspunkt, mis paikneb R-punktist vertikaalsuunas 50 mm madalamal ja horisontaalsuunas 50 mm tagapool.

Image 15

Selgitus

1.

H-punkt

2.

V-punkt

3.

W-punkt

4.

R-punkt

5.

45°-tasand

6.

R-tasandi ristlõige

7.

Põhjatasapind

8.

Ala esiserv

Märkused

1.

Ülakinnitushaagiga ühendatav ülakinnituse osa peab paiknema varjutatud alas.

2.

R-punkt: õla võrdluspunkt.

Mõõtmed millimeetrites

Image 16

1.

rakise ISO/F2 (B) horisontaalpind

2.

rakise ISO/F2 (B) tagakülg

3.

istme seljatoe ülaserva horisontaalne puutuja (kaugeim jäik punkt, mille Shore’i kõvadus A on üle 50)

4.

pinna 2 ja joone 3 lõikepunkt

5.

kinnituse võrdluspunkt

6.

rakise ISO/F2 (B) keskjoon

7.

ülakinnitusrihm

8.

kinnitusala piirid

Image 17

Märkused

1.

Joonis ei ole mõõtkavas.

2.

Tähis võib olla kujutatud peegelpildina.

3.

Tähise värvuse valib tootja.

Image 18

Märkused

1.

Mõõtmed millimeetrites

2.

Joonis ei ole mõõtkavas.

3.

Tähise selgeks nähtavuseks tuleb kasutada kas kontrastseid värve või küllaldast reljeefsust.

5. LISA

I-SIZE-ISTEKOHT

Mõõtmed millimeetrites

Image 19

Selgitus

1.

Lapse turvarakis.

2.

ISOFIX-alakinnituse varras.

3.

Lapse turvarakise pikiteljeline kesktasapind.

4.

Tugijala talla ruumiala.

5.

Sõiduki põhja kokkupuutepind.

Märkus: Joonis ei ole mõõtkavas.

Mõõtmed millimeetrites

Image 20

Selgitus

1.

Lapse turvarakis.

2.

ISOFIX-alakinnituse varras.

3.

Tasapind, mille moodustab ettenähtud istekohale paigaldatud turvarakise aluspind.

4.

Tasapind, mida läbib alumine kinnitusvarras ja mis paikneb risti nii lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga kui ka ettenähtud istekohale paigaldatud turvarakise aluspinna moodustatud tasapinnaga.

5.

Tugijala talla ruumiala, mille sees peab paiknema sõiduki põhi. Ruumiala on i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi tugijala reguleerimisvahemik pikkuses ja kõrguses.

6.

Sõiduki põhi.

Märkus: Joonis ei ole mõõtkavas.

Mõõtmed millimeetrites

Image 21

Selgitus

1.

Tugijala katseseade.

2.

Tugijala tald.

3.

Staatilise jõu rakendusseade (vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisale)

Märkused

1.

Joonis ei ole mõõtkavas.

2.

Tugijala katseseade peab:

a)

võimaldama katsetamist kogu sõiduki põhja kokkupuutepinna ulatuses, mis on individuaalsetele i-Size-istekohtadele ette nähtud;

b)

olema jäigalt kinnitatud staatilise jõu rakendusseadme külge, nii et rakendusseadmele rakendatav jõud suunab katsejõu otse sõiduki põhja, ilma et reaktiivjõud väheneksid tugijala katseseadme sisemise sumbumise või deformeerumise tõttu.

3.

Tugijala katseseade koosneb silindrist laiusega 80 mm ja läbimõõduga 30 mm, mille mõlemas otsas on 2,5 mm raadiusega ümarservad.

4.

Kõrguse astmelisel reguleerimisel ei tohi astmete vahe olla suurem kui 20 mm.

Image 22

Märkused

1.

Joonis ei ole mõõtkavas.

2.

Tähise värvuse valib tootja.

Top