8.8.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/24

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 46 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nende seamete paigaldamisega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumise kuupäev: 9. oktoober 2014

04-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumise kuupäev: 9. oktoober 2014

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

I.   Kaudse nähtavuse seadmed

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.

Tüübikinnituse andmine

6.

Nõuded

7.

Kaudse nähtavuse seadme tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu nõuetele vastavus

9.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

II.   Kaudse nähtavuse seadmete paigaldamine

12.

Mõisted

13.

Tüübikinnituse taotlemine

14.

Tüübikinnitus

15.

Nõuded

16.

Sõiduki tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

17.

Toodangu nõuetele vastavus

18.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

19.

Tootmise lõpetamine

20.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

21.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Kaudse nähtavuse seadme tüübikinnituse teatis

2.

Sõiduki tüübikinnituse teatis seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega

3.

Teatis kaudse nähtavuse seadme tüübile tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 46

4.

Teatis sõidukitüübile tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 46 seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega

5.

Kaudse nähtavuse seadme tüübikinnitusmärgi kujundus

6.

Peegeldusvõime kindlaksmääramise katsemeetod

7.

Peegli peegelduspinna kumerusraadiuse r määramise menetlus

8.

Mootorsõidukite istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

9.

(Reserveeritud)

10.

Tuvastuskauguse arvutamine

11.

Kujutatud objekti suuruse määramine

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

a)

punktis 15.2.1.1.1. esitatud tabelis sätestatud kohustuslike ja lisavarustuse hulka kuuluvate kaudse nähtavuse seadmete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks M- ja N-kategooria (1) sõidukitele, ning punktides 15.2.1.1.3 ja 15.2.1.1.4 nimetatud kohustuslike ja lisavarustuse hulka kuuluvate kaudse nähtavuse seadmete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks L-kategooria (2) sõidukitele, mille kere ümbritseb vähemalt osaliselt juhti;

b)	kaudse nähtavuse seadmete paigaldamise suhtes M- ja N-kategooria sõidukitele ja nendele L-kategooria (3) sõidukitele, mille kere ümbritseb vähemalt osaliselt juhti.

I.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMED

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   „kaudse nähtavuse seadmed” – seadmed sõidukiga külgneva liikluspiirkonna jälgimiseks, mis ei ole otseselt nähtav; Kõnealusteks seadmeteks võivad olla tavalised peeglid, kaamerad-monitorid või muud seadmed, mis võimaldavad sõiduki juhil jälgida vaatevälja, mis ei ole vahetult nähtav;

2.1.1.   „peegel” – mis tahes seade (välja arvatud sellised seadmed nagu periskoobid), mis on ette nähtud selleks, et võimaldada eeskirja punktis 15.2.4 määratletud vaatevälja piires vaba vaadet sõiduki taha, küljele või ette;

2.1.1.1.   „sisepeegel” – punktis 2.1 määratletud seade, mida on võimalik paigaldada sõiduki reisijateruumi;

2.1.1.2.   „välispeegel” – punktis 2.1 määratletud seade, mida on võimalik paigaldada sõiduki välispinnale;

2.1.1.3.   „seirepeegel” – muud peeglid kui punktis 2.1.1 määratletud peeglid, mida on võimalik paigaldada sõiduki sisse või sõiduki välispinnale selleks, et võimaldada muid kui eeskirja punktis 15.2.4 määratletud vaatevälju;

2.1.1.4.   „objektituvastussüsteem” – süsteem, mis võimaldab juhil tuvastada ja/või näha sõiduki läheduses olevaid objekte;

2.1.1.5.   „r” – tähistab keskmist kumerusraadiust, mis on mõõdetud peegelduspinnal 7. lisas kirjeldatud meetodil;

2.1.1.6.   „peegelduspinna punkti põhikumerusraadiused (ri)” – 7. lisas määratletud seadme abil saadud väärtused, mida mõõdetakse punktis 6.1.2.1.2.1 määratletud sirglõiguga b paralleelsel, peegli keskpunkti läbival peegelduspinna kaarel ning kõnealuse sirglõiguga risti oleval kaarel;

2.1.1.7.   „peegelduspinna punkti kumerusraadius (rp)” – põhikumerusraadiuste ri ja ri′ aritmeetiline keskmine, st:

2.1.1.8.   „sfääriline pind” – pind, mille raadius on kõigis suundades konstantne ja võrdne;

2.1.1.9.   „asfääriline pind” – pind, millel on ainult ühes tasapinnas konstantne raadius;

2.1.1.10.   „asfääriline peegel” – sfäärilisest ja asfäärilisest osast koosnev peegel, mille peegelduspinnal peab olema tähistatud üleminek sfääriliselt osalt asfäärilisele osale. Peegli peatelje kumerus on defineeritud koordinaatsüsteemis x/y, mis on määratletud sfääri põhisegmendi raadiusega, millel:

R	:	sfäärilise osa nimiraadius
k	:	kumeruse muutumise konstant
a	:	sfääri põhisegmendi sfäärilise suuruse konstant

2.1.1.11.   „peegelduspinna keskpunkt” – peegelduspinna nähtava piirkonna keskpunkt;

2.1.1.12.   „peegli koosteelementide kumerusraadius” – raadius c ringi kaarel, mis kõige täpsemalt väljendab kõnealuse osa kumerust;

2.1.1.13.   „peegliklass” – kõik seadmed, millel on üks ühine omadus või funktsioon või mitu ühist omadust või funktsiooni. Peeglid jaotatakse järgmistesse klassidesse:

a)	I klass: „sisemine tahavaatepeegel”, mis tagab käesoleva eeskirja punktis 15.2.4.1 määratletud vaatevälja;

b)	II ja III klass: „põhiline välimine tahavaatepeegel”, mis tagab eeskirja punktides 15.2.4.2 ja 15.2.4.3 määratletud vaatevälja;

c)	IV klass: „lainurk-välispeegel”, mis tagab eeskirja punktis 15.2.4.4 määratletud vaatevälja;

d)	V klass: „lähivaate-välispeegel”, mis tagab eeskirja punktis 15.2.4.5 määratletud vaatevälja;

e)	VI klass: „esipeegel”, mis tagab eeskirja punktis 15.2.4.6 määratletud vaatevälja;

f)	VII klass: kerega L-kategooria sõidukitele ette nähtud peeglid, mis tagavad eeskirja punktis 15.2.4.7 määratletud vaatevälja.

2.1.2.   „kaudse nähtavuse kaamera-monitorseade” – punktis 2.1 määratletud seade, mille korral vaateväli tagatakse punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2 määratletud kaamera-monitori kombinatsiooni abil;

2.1.2.1.   „kaamera” – seade, millele tekitatakse välise objekti kujutis ja mis seejärel muudab kõnealuse kujutise signaaliks (nt videosignaaliks);

2.1.2.2.   „monitor” – seade, mille abil muudetakse signaal kujutiseks spektri nähtavas alas;

2.1.2.3.   „tuvastamine” – võime eristada teatavast kaugusest mingit objekti selle objekti taustast/ümbrusest;

2.1.2.4.   „heleduskontrast” – objekti ja selle vahetu tausta/ümbruse heleduse erinevus, tänu millele on objekti võimalik selle taustast/ümbrusest eristada;

2.1.2.5.   „eraldusvõime” – väikseim detail, mida on nägemistaju abil võimalik eristada, st tajuda suuremast tervikust eraldi. Inimsilma eraldusvõimet nimetatakse nägemisteravuseks;

2.1.2.6.   „kriitiline objekt” – silindrikujuline objekt kõrgusega 0,5 m ja läbimõõduga 0,3 m;

2.1.2.7.   „kriitiline taju” – tajumistase, mida inimsilm on tavaliselt erinevates tingimustes võimeline saavutama. See vastab olukorrale, kus kriitilist objekti kujutatakse mitmeid kordi suuremana kui kõige väiksem vaatlussüsteemi kaudu tajutav detail;

2.1.2.8.   „vaateväli” – kolmemõõtmelise ruumi osa, mida on võimalik kaudse nähtavuse seadme abil jälgida. Kui ei ole teisiti ette nähtud, siis põhineb see nähtavusel, mida võimaldavad maapinna tasandil muud seadmed kui peeglid. See võib olla piiratud asjaomase tuvastuskaugusega, mis vastab kriitilisele objektile;

2.1.2.9.   „tuvastuskaugus” – kaugus, mida mõõdetakse kaamera objektiivi keskkohast kuni punktini, kus kriitilist objekti on veel võimalik tajuda (kriitilise taju määratluse põhjal);

2.1.2.10.   (reserveeritud)

2.1.2.11.   (reserveeritud)

2.1.2.12.   „spektri nähtav ala” – valgus, mille lainepikkus on inimsilma tajupiirkonnas, st 380–780 nm;

2.1.2.13.   „valvekaamera-monitor-salvestusseade” – kaamera koos monitori või salvestusseadmega (mis ei ole punktis 2.1.2 määratletud kaamera-monitorseade), mille saab paigaldada sõiduki sisse või sõidukist väljapoole, et võimaldada muid kui eeskirja punktis 1.5.2.4 määratletud vaatevälju või mis oleks turvasüsteemiks sõidukis või selle ümber;

2.1.2.14.   „määris” – monitorile tekkiv hele vertikaalriba, kui päikese või muu ereda valgusallika valgus langeb otse kaamera objektiivile. Määris on optiline moonutus;

2.1.3.   „muud kaudse nähtavuse seadmed” – punktis 2.1 määratletud seadmed, mille korral vaatevälja ei tekitata peegli ega kaamera-monitori-tüüpi kaudse nähtavuse seadme abil;

2.1.4.   „kaudse nähtavuse seadme tüüp” – seadmed, mis ei erine üksteisest järgmiste põhiomaduste poolest:

a)	seadme ehitus, vajadusel kinnitamine sõiduki kere külge;

b)	peeglite korral peegli peegelduspinna klass, kuju, mõõtmed ja kumerusraadius;

c)	kaamera-monitorseadmete korral tuvastuskaugus ja nähtavuspiirkond.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Kaudse nähtavuse seadme tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi valdaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Teatise näidis on esitatud 1. lisas.

3.3.   Iga kaudse nähtavuse seadme tüübi taotlusega kaasneb:

3.3.1.   peeglite puhul neli näidist: kolm katsetamiseks ja üks jääb laborisse mis tahes lisauuringute tarvis, mis võivad hiljem vajalikuks osutuda. Labor võib nõuda lisanäidiseid;

3.3.2.   muude kaudse nähtavuse seadmete puhul: iga osa kohta üks näidis.

4.   MÄRGISTUS

4.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud kaudse nähtavuse seadmete näidistel peab olema tootja kaubanimi või -märk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.2.   Igal seadmel peab olema piisavalt suur ala tüübikinnitusmärgi jaoks, mis peab olema loetav, kui seade on paigaldatud sõidukile; see ala näidatakse ära 1. lisas osutatud joonistel.

5.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1.   Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud näidised vastavad käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, antakse asjaomasele kaudse nähtavuse seadmele tüübikinnitus.

5.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks numbrit (praegu 04) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisemate tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele kaudse nähtavuse seadme tüübile.

5.3.   Teatis kaudse nähtavuse seadme tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise, selle laiendamise, selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele.

5.4.   Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud kaudse nähtavuse seadme tüübile tuleb lisaks punktides 4.1 kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1.   ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4);

5.4.2.   tüübikinnitusnumber;

5.4.3.   lisatähis I, II, III, IV, V, VI või VII, mis näitab peeglitüübi klassi, või tähis S, kui tegemist on muu kaudse nähtavuse seadmega kui peegliga. Lisatähis paigutatakse mis tahes sobivasse kohta ringiga ümbritsetud E-tähe lähedale.

5.5.   Tüübikinnitusmärk ja lisatähis peavad olema selgesti loetavad ja kustutamatud.

5.6.   Käesoleva eeskirja 5. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi ja lisatähise kujunduse näidis.

6.   NÕUDED

6.1.   Peeglid

6.1.1.   Üldsätted

6.1.1.1.   Kõik peeglid peavad olema reguleeritavad.

a)	Välimised tahavaatepeeglid (II–VII klass)

Peegelduspinna serv peab olema ümbritsetud kaitsekattega (hoidikuga jne), mille perimeetril peab väärtus c kõigis punktides ja suundades olema 2,5 mm või suurem. Kui peegelduspind ulatub üle kaitsekatte, peab kõverusraadius c eenduva osa serval olema vähemalt 2,5 mm ja peegelduspind peab ennistuma kaitsekattesse, kui kaitsekatte suhtes kõige välimisse punkti rakendatakse horisontaalsuunas ja sõiduki keskpikitasapinnaga ligikaudu paralleelset 50 N suurust jõudu.

b)	Sisemised tahavaatepeeglid (I klass)

Juhul kui peegelduspinna serv on ümbritsetud kaitsekattega (hoidikuga jne), peab kõverusraadius c olema selle perimeetril kõigis punktides ja suundades 2,5 mm või suurem. Juhul kui peegelduspinna serv ulatub kaitsekattest üle, kehtib see nõue väljaulatuvale servale.

6.1.1.3.   Kui peegel paigaldatakse tasasele pinnale, peab selle kõigi osade (sealhulgas nende osade, mis jäävad pärast punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katse korraldamist toe külge kinnitatuks), mis on võimalikus staatilises kokkupuutes 165 mm läbimõõduga keraga (sisepeegli korral) ja 100 mm läbimõõduga keraga (välispeegli korral), kõverusraadius c olema vähemalt 2,5 mm sõltumata peegli reguleerimisasendist.

6.1.1.4.   Punktide 6.1.1.2 ja 6.1.1.3 nõuded ei kehti välispinna osade suhtes, mille üleulatus on väiksem kui 5 mm, kuid nimetatud osade väljapoole suunatud nurgad peavad olema ümardatud, välja arvatud juhul kui üleulatus on väiksem kui 1,5 mm. Üleulatust mõõdetakse järgmise meetodi abil.

6.1.1.4.1.   Kumerale pinnale paigaldatud osa üleulatuse mõõtmed saab kindlaks määrata kas vahetult või sõidukile paigaldatud väljaulatuva osa asjakohase lõike joonise põhjal.

6.1.1.4.2.   Kui muule kui kumerale pinnale paigaldatud osa üleulatuse mõõtmeid ei ole võimalik kindlaks määrata lihtsa mõõtmise abil, siis määratakse see kindlaks 100 mm läbimõõduga kuuli keskme ja paneeli tingjoone vahelise kauguse maksimaalse erinevuse abil, kui kuul liigub üle kõnealuse osa pinna ning on sellega pidevas kokkupuutes. Menetluse näidis on esitatud joonisel 1.

Joonis 1

6.1.1.5.   Punktis 6.1.1.3 raadiusele esitatud nõuded ei kehti kinnitusavade või -süvendite servade kohta, kui nende läbimõõt või pikim diagonaal ei ületa 12 mm, eeldusel et servad on ümardatud.

6.1.1.6.   Peeglite sõiduki külge kinnitamise vahend peab olema sellise ehitusega, et silinder raadiusega 70 mm (50 mm L-kategooria sõiduki puhul), mille tiirlemis- või pöörlemistelg või üks tiirlemis- või pöörlemistelgedest tagab peegli paindumise asjaomase löögi suunas, läbib vähemalt mingi selle pinna osa, millele kinnitusvahend on kinnitatud.

6.1.1.7.   Kõnealuseid sätteid ei kohaldata punktides 6.1.1.2 ja 6.1.1.3 nimetatud välispeeglite osade suhtes, mis on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60.

6.1.1.8.   Sisepeeglite selliste osade korral, mis on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 50 ja mis on paigaldatud jäiga toe külge, kehtivad punktides 6.1.1.2 ja 6.1.1.3 esitatud nõuded ainult toe kohta.

6.1.2.   Erinõuded

6.1.2.1.   Mõõtmed

6.1.2.1.1.   Sisemised tahavaatepeeglid (I klass)

Peegelduspinna mõõtmed peavad olema sellised, et moodustuva pinna sisse oleks võimalik joonistada ristkülik, mille ühe külje pikkus on 40 mm ja teise külje pikkus a mm, mida arvutatakse valemiga:

ja r on kumerusraadius.

6.1.2.1.2.   Põhilised välimised tahavaatepeeglid (II ja III klass)

6.1.2.1.2.1.   Peegelduspinna mõõtmed peavad olema sellised, et moodustuva pinna sisse oleks võimalik joonistada:

a)	40 mm kõrgune ristkülik, mille aluse pikkus millimeetrites on a;

b)	ristküliku kõrgusega paralleelne sirglõik, mille pikkus millimeetrites on b.

6.1.2.1.2.2.   a ja b miinimumväärtused on esitatud allpool olevas tabelis:

Tahavaatepeegli klass	a (mm)	b (mm)
II		200
III		70

6.1.2.1.3.   Lainurk-välispeeglid (IV klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et need tagavad vajadusel koos II klassi kuuluva välispeegliga käesoleva eeskirja punktis 15.2.4.4 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.4.   Lähivaate-välispeeglid (V klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et peegel tagab käesoleva eeskirja punktis 15.2.4.5 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.5.   Esipeeglid (VI klass)

Peegelduspinna piirjoonte geomeetriline kuju peab olema lihtne ja peegelduspinna mõõtmed sellised, et peegel tagab käesoleva eeskirja punktis 15.2.4.6 ettenähtud vaatevälja.

6.1.2.1.6.   Kerega L-kategooria sõidukite peeglid (VII klass)

6.1.2.1.6.1.   Välimised põhipeeglid (VII klass)

Peegelduspinna minimaalsed mõõtmed on järgmised:

a)	pindala on vähemalt 6 900 mm2;

b)	ümmarguste peeglite diameeter on vähemalt 94 mm;

c)	kui tahavaatepeeglid ei ole ümmargused, peavad nad olema vähemalt nii suured, et nende peegelduspinnale saab tõmmata 78 mm diameetriga ringi.

Peegelduspinna maksimaalsed mõõtmed on järgmised:

a)	ümmarguse tahavaatepeegli diameeter on kuni 150 mm;

b)	muu kui ümmarguse kujuga tahavaatepeegli peegelduspind peab mahtuma ristkülikusse mõõtmetega 120 mm x 200 mm.

6.1.2.2.   Peegelduspind ja peegeldustegurid

6.1.2.2.1.   Peegli peegelduspind peab olema kas tasapinnaline või sfääriliselt kumer. Välispeeglid võivad olla varustatud täiendava asfäärilise osaga eeldusel, et põhipeegel vastab kaudsele vaateväljale esitatud nõuetele.

6.1.2.2.2.   Peeglite kumerusraadiuste vahelised erinevused

6.1.2.2.2.1.   Raadiuste ri või ri′, ja rp vaheline erinevus ei tohi üheski võrdluspunktis ületada 0,15 r.

6.1.2.2.2.2.   Kumerusraadiuste (rp1, rp2, ja rp3) ning raadiuse r vaheline erinevus ei tohi ületada 0,15 r.

6.1.2.2.2.3.   Kui r on vähemalt 3 000 mm, asendatakse punktides 6.1.2.2.2.1 ja 6.1.2.2.2.2 nimetatud väärtus 0,15 r väärtusega 0,25 r.

6.1.2.2.3.   Peeglite asfäärilistele osadele esitatavad nõuded

6.1.2.2.3.1.   Asfäärilised peeglid peavad olema suuruselt ja kujult piisavad juhile vajaliku teabe andmiseks. See tähendab tavaliselt, et peeglid on oma teatavas punktis vähemalt 30 mm laiused.

6.1.2.2.3.2.   Asfäärilise osa kumerusraadius ri peab olema vähemalt 150 mm.

6.1.2.2.4.   Sfäärilistel peeglitel peab väärtus r olema vähemalt:

6.1.2.2.4.1.   1 200 mm sisemiste tahavaatepeeglite puhul (I klass);

6.1.2.2.4.2.   1 200 mm põhiliste välimiste tahavaatepeeglite puhul (II ja III klass);

6.1.2.2.4.3.   300 mm välimiste lainurkpeeglite (IV klass) ja välimiste lähivaatepeeglite puhul (V klass);

6.1.2.2.4.4.   200 mm esipeeglite puhul (VI klass);

6.1.2.2.4.5.   1 000 mm või üle 1 500 mm VII klassi peeglite puhul.

6.1.2.2.5.   Vastavalt 6. lisas kirjeldatud meetodile kindlaks määratud normaalne peegeldustegur peab olema vähemalt 40 %.

Muudetava peegeldusastmega peegelduspindade korral peab päevane asend võimaldama ära tunda liikluses kasutatavaid signaalvärvusi. Öise asendi normaalne peegeldustegur ei tohi olla alla 4 %.

6.1.2.2.6.   Peegelduspind peab säilitama punktis 6.1.2.2.5 sätestatud omadused ka siis, kui see peaks normaalsel kasutamisel olema pikemat aega allutatud ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

6.1.3.   Katse

6.1.3.1.   I–VI ja VII klassi (millel on samasugused seadised kui III klassi peeglitel) peegleid tuleb katsetada punktides 6.1.3.2.1 ja 6.1.3.2.2 kirjeldatud viisil. VII klassi kuuluvaid varrega peegleid tuleb katsetada punktis 6.1.3.2.3 kirjeldatud viisil.

6.1.3.1.1.   Punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsetamist ei nõuta välispeegli puhul, mille ükski osa sõltumata peegli reguleerimisasendist ei ole maapinnale lähemal kui 2 meetrit, kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud massiga.

Kõnealust erandit kohaldatakse ka peeglite selliste kinnitusvahendite (kinnitusplaadid, vardad, pöördliigendid jne) suhtes, mis asuvad maapinnale lähemal kui 2 meetrit ega ulatu üle sõiduki kogulaiuse, kui kogulaiust mõõdetakse põikitasapinnast, mis läbib peegli alumisi kinnituspunkte või mis tahes kõnealusest tasapinnast eespool paiknevaid punkte, kui sõiduk on selles kohas laiem kui kinnituspunktides.

Sellisel juhul tuleb esitada selgitus selle kohta, et peegel tuleb oma kinnitusvahendite abil paigaldada eespool nimetatud tingimustele vastavasse kohta.

Selle erandi kohaldamisel tuleb vardale kustutamatult märkida tähis

ning tüübikinnitustunnistusele tuleb teha sellekohane märge.

6.1.3.2.   Löökkatse

Käesolevale punktile vastavat katset ei tehta kerega ühendatud seadmetega, mis annavad sõiduki ette peegelduspiirkonna, mille nurk on maksimaalselt 45° sõiduki keskpikitasapinna suhtes, või seadmetega, mis ei eendu rohkem kui 100 mm mõõdetuna eeskirja nr 26 kohaselt alas väljaspool sõiduki keret.

6.1.3.2.1.   Katsestendi kirjeldus

6.1.3.2.1.1.   Katsestend koosneb pendlist, mis võib liikuda kahe omavahel risti oleva horisontaaltelje sihis, millest üks on risti pendli liikumistrajektoori hõlmava tasapinnaga.

Pendli otsas on vasar, mille moodustab 165 ± 1 mm läbimõõduga jäik kera, mis on kaetud 5 mm paksuse kummist kattega, mille Shore’i kõvadus A on 50.

Lisatakse seade, mis võimaldab kindlaks määrata varda saavutatud maksimaalse nurga liikumistasapinnal.

Pendlile kindlalt kinnitatud tugi hoiab näidiseid kooskõlas punktis 6.1.3.2.2.6 määratletud lööginõuetega.

Joonisel 1 on esitatud katsestendi mõõtmed (mm) ja konstruktsiooni erinõuded:

Joonis 1

6.1.3.2.1.2.   Pendli löögikese peab kokku langema vasara kerakujulise otsa keskmega. See on kaugusel l pendli liikumistasapinna võnketeljest, mis on 1 m ± 5 mm. Pendli taandatud mass on mo = 6,8 ± 0,05 kg. Massi mo suhet pendli kogumassi m ning pendli raskuskeskme ja selle pöörlemistelje vahelisse vahekaugusesse d väljendab võrrand:

6.1.3.2.2.   Katse kirjeldus

6.1.3.2.2.1.   Peegel kinnitatakse toe külge peegli tootja või vajadusel sõidukitootja soovituste kohaselt.

6.1.3.2.2.2.   Peegli asukoht katse ajal

6.1.3.2.2.2.1.   Peegel tuleb paigaldada pendelkatsestendile nii, et selle horisontaal- ja vertikaaltelg on samas asendis kui siis, kui peegel on taotleja paigaldusjuhiste kohaselt sõidukile paigaldatud.

6.1.3.2.2.2.2.   Kui peegel on oma aluse suhtes reguleeritav, peab katseasend olema selline, et liigendid töötaksid taotleja poolt määratud reguleerimispiirkonnas võimalikult halvasti.

6.1.3.2.2.2.3.   Kui peegli kaugust alusest on võimalik vastava seadisega reguleerida, tuleb seadis paigutada sellisesse asendisse, mille korral peegli kaitsekatte ja aluse vahekaugus on lühim.

6.1.3.2.2.2.4.   Kui peegelduspinda saab kaitsekatte sees liigutada, tuleb peegelduspind reguleerida nii, et selle sõidukist kõige kaugemal asetsev ülanurk asub kattest kaugeimas võimalikus asendis.

6.1.3.2.2.3.   Välja arvatud sisepeeglite katsel 2 (vt punkt 6.1.3.2.2.6.1), mille korral pendel on vertikaalasendis, peavad vasara keset läbivad horisontaalsed ja pikisuunalised vertikaaltasapinnad läbima punktis 2.1.1.11 määratletud peegelduspinna keskpunkti. Pendli pikisuunaline võnkumissuund on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga.

6.1.3.2.2.4.   Kui punktides 6.1.3.2.2.1 ja 6.1.3.2.2.2 sätestatud reguleerimistingimustel takistavad peegli mingid osad vasara tagasiliikumist, tuleb löögipunkt ümber paigutada kõnealuse tiirlemis- või pöörlemistelje suunas risti.

Löögipunkti ei tohi ümber paigutada rohkem, kui see on hädavajalik katse teostamiseks; ümberpaigutamist tuleb piirata järgmiselt:

a)	kas vasarat ümbritsev kera jääb vähemalt puudutama punktis 6.1.1.6 määratletud silindrit

b)	või asub vasaraga kokkupuute punkt peegelduspinna servast vähemalt 10 mm kaugusel.

6.1.3.2.2.5.   Katsel lastakse vasar lahti asendist, mis moodustab vertikaaltasapinnaga 60° nurga nii, et vasar lööb vastu peeglit just hetkel, kui pendel saavutab vertikaalasendi.

6.1.3.2.2.6.   Peeglitele tehakse löökkatsed järgmistes eri tingimustes.

6.1.3.2.2.6.1.   Sisepeeglid

a)	Katse 1: löögipunktid peavad vastama punktis 6.1.3.2.2.3 määratletud punktidele. Vasar peab lööma vastu peegli peegelduspinna poolset külge.

b)	Katse 2: kaitsekatte serval olev löögipunkt peab olema selline, et löök moodustab peegelduspinna tasapinna suhtes nurga 45° ja asub horisontaaltasapinnas, mis läbib peegelduspinna keskpunkti. Löök peab olema rakendatud peegli peegelduspinna poolsele küljele.

6.1.3.2.2.6.2.   Välispeeglid

a)	Katse 1: löögipunkt peab vastama punktis 6.1.3.2.2.3 või 6.1.3.2.2.4 määratletud punktile. Vasar peab lööma vastu peeglit selle peegelduspinna poolselt küljelt.

b)	Katse 2: löögipunkt peab vastama punktis 6.1.3.2.2.3 või 6.1.3.2.2.4 määratletud punktile. Vasar peab lööma vastu peeglit selle peegelduspinna poolse külje vastasküljelt.

Kui II või III klassi tahavaatepeeglid on kinnitatud sama kinnitusvahendi külge kui IV klassi tahavaatepeeglid, tehakse eespool nimetatud katsed alumise peegliga. Katsete eest vastutav tehniline teenistus võib siiski ülemisel peeglil ühte või mõlemat katset korrata juhul, kui see peegel ei asu maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit.

6.1.3.2.3.   Hoidiku külge kinnitatud kaitsekatte paindekatse (VII klass)

6.1.3.2.3.1.   Katse kirjeldus

Kaitsekate on seadmesse paigutatud horisontaalselt nii, et kinnituselemendi reguleerimisseadist on võimalik kindlalt lukustada. Reguleerimisseadise kinnituskoha juures olev kõige lähem ots fikseeritakse kaitsekatte suurima mõõtme suunas 15 mm laiuse tõkestiga, mis katab katte kogu laiuses.

Teise otsa asetatakse eespool kirjeldatule analoogne tõkesti nii, et kattele on võimalik rakendada ettenähtud katsekoormust (joonis 2).

Kaitsekatte katsetatava otsa vastas oleva otsa võib joonisel 2 kujutatud asendis hoidmise asemel lukustada.

Joonis 2

Tahavaatepeegli paindekatsestendi näidis

6.1.3.2.3.2.   Katsekoormus on 25 kg, mida tuleb rakendada minuti jooksul.

6.1.3.3.   Katsete tulemused

6.1.3.3.1.   Punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsel peab pendel pärast lööki jätkama võnkumist nii, et pendlivarda asendi projektsioon liikumistasapinnal moodustab vertikaali suhtes vähemalt 20° nurga. Nurka tuleb mõõta täpsusega ± 1°.

6.1.3.3.1.1.   Seda nõuet ei kohaldata tuuleklaasile kinnitatavate peeglite suhtes, mille kohta kehtivad pärast katset punktis 6.1.3.3.2 esitatud nõuded.

6.1.3.3.1.2.   Kõigil II ja IV klassi tahavaatepeeglitel ja nendel III klassi tahavaatepeeglitel, mille kinnitamisel kasutatakse samu kinnitusvahendeid kui IV klassi peeglitel, vähendatakse nõutavat vertikaalnurka 20 kraadilt 10 kraadini.

6.1.3.3.2.   Kui tuuleklaasile kinnitatud peegli kinnitusvahend puruneb punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsel, tohib allesjäänud osa eenduda alusest maksimaalselt 10 mm ning peegli kuju pärast katset peab vastama käesoleva eeskirja punktis 6.1.1.3 esitatud nõuetele.

6.1.3.3.3.   Peegelduspind ei tohi punktis 6.1.3.2 kirjeldatud katsetel puruneda. Peegelduspinna purunemine on siiski lubatud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

6.1.3.3.3.1.   klaasikillud on endiselt kinni kas katte siseküljel või kattele tugevasti kinnitatud pinna küljes; klaasi osaline eraldumine katte siseküljelt on lubatud, kui klaas ei ole eraldunud pragudest mõlemal pool rohkem kui 2,5 mm. Väikeste kildude eraldumine klaasipinnast löögipunktis on lubatud;

6.1.3.3.3.2.   peegelduspind on valmistatud turvaklaasist.

6.2.   Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid

6.2.1.   Üldnõuded

6.2.1.1.   Kui kasutajal on vaja kaudse nähtavuse seadet reguleerida, peab see võimalik olema ilma tööriistadeta.

6.2.1.2.   Kui kaudse nähtavuse seade on suuteline kogu ettenähtud vaatevälja tekitama ainult vaatevälja skaneerimise teel, ei tohi kogu protsess, mis hõlmab skaneerimist, kujutise taasesitust ja algolekusse lähtestamist, kesta kauem kui kaks sekundit.

6.2.2.   Kaudse nähtavuse kaamera-monitorseadmed

6.2.2.1.   Üldnõuded

6.2.2.1.1.   Kui kaudset nähtavust võimaldav kaamera-monitorseade on asetatud tasasele pinnale, peab selle kõigi osade, mis on võimalikus staatilises kokkupuutes keraga läbimõõduga 165 mm (monitori korral) ja keraga läbimõõduga 100 mm (kaamera korral), kõverusraadius c olema vähemalt 2,5 mm sõltumata seadme reguleerimisasendist.

6.2.2.1.2.   Punktis 6.2.2.1.1 raadiusele esitatud nõuded ei kehti kinnitusavade või -süvendite servade kohta, kui nende läbimõõt või pikim diagonaal ei ületa 12 mm, eeldusel et servad on ümardatud.

6.2.2.1.3.   Kaamera ja monitori selliste osade korral, mis on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60 ja mis on paigaldatud jäiga toe külge, kehtivad punkti 6.2.2.1.1 nõuded ainult toe kohta.

6.2.2.2.   Talitlusnõuded

6.2.2.2.1.   Kaamera peab töötama hästi ka otsese päikesevalguse käes. Küllastunud ala ehk ala, kus suure kontrastsusega ala heleduskontrasti suhe (C = Lw/Lb) on väiksem kui 2,0, ei tohi katta enam kui 15 % kujutisest punktides 6.2.2.2.1.1 – 6.2.2.2.1.4 sätestatud tingimustel.

Kui kaamerasüsteem näitab katse ajal dünaamilisi muutusi kõrvalmõju alas, peab nõude täitmiseks võtma arvesse maksimaalset kõrvalmõju ala.

6.2.2.2.1.1.   Kaamera ette asetatakse mustvalge katsepind, mille minimaalne kontrastsuse suhtarv on 20.

Katsepinda valgustatakse ühtlaselt valgustustihedusega 3 000 ± 300 luksi.

Katsepind peab olema keskmiselt hall ning katma kogu kaamera vaadeldava ala; kaamera vaatevälja ei tohi jääda muid objekte peale katsepinna.

6.2.2.2.1.2.   Kaamerasse suunatakse (simuleeritud päikese) 40 kiloluksi suuruse valgustustihedusega valgus, mille langemisnurk on 0,6–0,9 kraadi ning tõusunurk 10 kraadi (otse või peegeldatuna) kaugusel anduri optikateljest.

Valgusallikas peab olema

a)	valgusspektriga D65 ja lubatud kõikumisega ± 1 500 K;

b)	ruumis ja ajas ühtlane lubatud kõikumisega 2 kiloluksi.

Valgusallika infrapunakiirgus peab olema minimaalne.

6.2.2.2.1.3.   Katse ajal ei tohi monitorile langeda valgust ümbritsevast keskkonnast.

6.2.2.2.1.4.   Katsekeskkonna näide on esitatud joonisel A.

Joonis A

Kõrvalmõju mõõtmise skeem

6.2.2.2.2.   Monitori tekitatav minimaalne kontrastsus eri valgustustingimustes peab vastama rahvusvahelisele standardile ISO 15008:2003.

6.2.2.2.3.   Monitori keskmist heledust peab olema võimalik reguleerida kas käsitsi või automaatselt vastavaks keskkonnatingimustele.

6.2.2.2.4.   Heleduskontrasti mõõtmised tuleb teha vastavalt standardile ISO 15008:2009.

6.2.3.   Muud kaudse nähtavuse seadmed

Tuleb tõendada seadme vastavust järgmistele nõuetele.

6.2.3.1.   Seade peab tajuma spektri nähtavat ala ning alati taasesitama kujutise nii, et puudub vajadus töödelda seda spektri nähtavaks alaks.

6.2.3.2.   Süsteemi töö tuleb tagada tingimustes, milles süsteem kasutusele võetakse. Sõltuvalt kujutiste saamiseks ja taasesitamiseks kasutatavast tehnikast kohaldatakse punkti 6.2.2.2 kas täielikult või osaliselt. Muudel juhtudel võib selleks punktile 6.2.2.2 vastava tundlikkusega süsteemi abil näidata ja tõendada, et süsteem tagab töö, mis vastab nõuetele või ületab kõnealuseid nõudeid, ning samuti tõendada, et tagatakse süsteemi töö, mis vastab peegli või kaamera-monitori-tüüpi kaudse nähtavuse seadmete nõuetele või ületab nimetatud nõudeid.

7.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADME TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast muudatusest olemasoleva kaudse nähtavuse seadme tüübi juures, sealhulgas selle ühendamine kere külge, tuleb teatada kaudse nähtavuse seadme tüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

a)	otsustada pärast tootjaga konsulteerimist, et uus tüübikinnitus antakse või

b)	rakendada punktis 7.1.1 (Läbivaatus) kirjeldatud menetlust või vajaduse korral punktis 7.1.2 (Laiendus) kirjeldatud menetlust.

7.1.1.   Läbivaatus

Juhul kui infopaketis sisalduvaid andmeid on muudetud ning tüübikinnitusasutus leiab, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et kaudse nähtavuse seade vastab igal juhul endiselt nõuetele, nimetatakse muudatust „läbivaatuseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ja ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

7.1.2.   Laiendus

Muudatust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks infopaketis sisalduvate andmete muutmisele:

a)	on vaja teha täiendavaid kontrollimisi või katseid;

b)	on muutunud teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave või

c)	taotletakse tüübikinnitust vastavalt hilisemale muudatuste seeriale pärast selle jõustumist.

7.2.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 sätestatud korras. Lisaks parandatakse vastavalt teatisega kaasnevat infopaketi loetelu nii, et see kajastaks viimase läbivaatuse või laienduse kuupäeva.

7.3.   (Reserveeritud)

7.4.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

8.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

8.1.   Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise kord peab olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega.

8.2.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud kaudse nähtavuse seade peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 6 sätestatud nõuded.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Kaudse nähtavuse seadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui kaudse nähtavuse seadme tüüp ei vasta punktis 8.2 ette nähtud nõuetele.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud kaudse nähtavuse seadme tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste andmise, andmata jätmise, laiendamise või tühistamise kohta.

II.   KAUDSE NÄHTAVUSE SEADMETE PAIGALDAMINE

12.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

12.1.   „juhi okulaarpunktid” – kaks teineteisest 65 mm kaugusel olevat punkti, mis asuvad vertikaalselt 635 mm kõrgusel 8. lisas määratletud juhiistme punktist R. Neid punkte ühendav sirgjoon on risti sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga. Kaht okulaarpunkti ühendava sirglõigu keskpunkt on vertikaaltasapinnal, mis peab läbima sõiduki tootja poolt juhile ette nähtud istekoha keset;

12.2.   „mõlema silma vaateväli” – summaarne vaateväli, mis tekib parema ja vasaku silma monokulaarsete vaateväljade liitmisel (vt joonis 3 allpool).

Joonis 3

12.3.   „sõidukitüüp seoses kaudse nähtavusega” – mootorsõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste põhiomaduste poolest:

12.3.1.   kaudse nähtavuse seadme tüüp;

12.3.2.   vaatevälja vähendavad sõiduki kere omadused;

12.3.3.   R-punkti koordinaadid (vajaduse korral);

12.3.4.   kohustuslike ja (kui on paigaldatud) lisavarustuse hulka kuuluvate kaudse nähtavuse seadmete ettenähtud asukohad ja tüübikinnitusmärgistused;

12.4.   „L2, L5, M1, M2, M3, N1, N2 ja N3-kategooria sõidukid” – sõidukite kategooriad, nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis R.E.3 (TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

12.5.   „eestjuhitav sõiduk” – ehitus, mille puhul üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja rooliratta rumm asub sõiduki pikkuse esimeses veerandis.

13.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

13.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

13.2.   Teatise näidis on esitatud 2. lisas.

13.3.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk.

13.4.   Enne tüübikinnituse- andmist veendub pädev asutus toodangu nõuetele vastavuse kontrolli tõhususe tagamiseks vajalike rahuldavate meetmete olemasolus.

14.   TÜÜBIKINNITUS

14.1.   Kui punkti 13 alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punkti 15 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

14.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 04) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja tehtud viimatiste või tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei anna sama numbrit teisele sõidukitüübile.

14.3.   Teatis sõiduki tüübile tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise või tühistamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

15.   NÕUDED

15.1.   Üldosa

15.1.1.   Sõidukile paigaldatud punktis 15.2.1.1.1 esitatud kohustuslikud ja (kui on paigaldatud) lisavarustuse hulka kuuluvad kaudse nähtavuse seadmed peavad vastama käesoleva eeskirja alusel kinnitatud tüübile.

15.1.2.   Peeglid või muud kaudse nähtavuse seadmed tuleb paigaldada viisil, et peegel või muu kaudse nähtavuse seade ei liiguks nii, et mõõdetud vaateväli muutub oluliselt, ega vibreeriks niivõrd palju, et sõidukijuht tõlgendab saadud kujutist valesti.

15.1.3.   Punktis 15.1.2 esitatud nõuded peavad olema täidetud, kui sõiduk sõidab kiirusega, mis on kuni 80 % suurimast valmistajakiirusest, kuid ei ületa 150 km/h.

15.1.4.   Eespool määratletud vaateväljad kehtivad mõlema silma vaatevälja suhtes, kui juhi silmad on punktile 12.1 vastavad okulaarpunktid. Vaateväljad määratakse kindlaks siis, kui sõiduk on töökorras, nagu määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2.2.5.4), ning M1 ja N1-kategooria sõiduki esiistmel on üks kaassõitja (75 kg). Läbi akende määratuna peab akende valguse läbilaskvustegur vastama eeskirja nr 43 21. lisale.

15.2.   Peeglid

15.2.1.   Number

15.2.1.1.   Kohustuslike peeglite minimaalne arv

15.2.1.1.1.   Punktis 15.2.4 ettenähtud vaateväljad tuleb saavutada kohustuslike peeglite minimaalse arvuga, nagu on esitatud alljärgnevas tabelis. Kui peegel ei ole kohustuslik, ei tohi kohustuslikuks lugeda ka ühtegi muud kaudse nähtavuse seadet.

Sõiduki kategooria	Sisepeegel	Välispeeglid
	Sisepeegel I klass	Põhipeegel (suur) II klass	Põhipeegel (väike) III klass	Lainurkpeegel IV klass	Lähivaatepeegel V klass	Esipeegel VI klass
M1	Kohustuslik Välja arvatud juhul, kui punktis 15.2.4.1 kirjeldatud vaateväljas on sõiduk varustatud muu kui turvaklaasiga.	Valikuline	Kohustuslik 1 juhipoolsel küljel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel; teise võimalusena võib paigaldada II klassi peeglid.	Valikuline 1 juhipoolsel ja/või 1 kaassõitja-poolsel küljel	Valikuline 1 juhipoolsel ning 1 kaassõitja-poolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)	Valikuline (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)
M2	Valikuline (vaatlusvälja suhtes nõuded puuduvad)	Kohustuslik 1 juhipoolsel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel	Ei ole lubatud	Valikuline 1 juhipoolsel ja/või 1 kaassõitja-poolsel küljel	Valikuline 1 juhipoolsel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)	Valikuline (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)
M3	Valikuline (vaatlusvälja suhtes nõuded puuduvad)	Kohustuslik 1 juhipoolsel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel	Ei ole lubatud	Valikuline 1 juhipoolsel ja/või 1 kaassõitja-poolsel küljel	Valikuline 1 juhipoolsel ning 1 kaassõitja-poolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)	Valikuline (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)
N1	Kohustuslik Välja arvatud juhul, kui punktis 15.2.4.1 kirjeldatud vaateväljas on sõiduk varustatud muu kui turvaklaasiga.	Valikuline	Kohustuslik 1 juhipoolsel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel. Teise võimalusena võib paigaldada II klassi peeglid.	Valikuline 1 juhipoolsel ja/või 1 kaassõitja-poolsel küljel	Valikuline 1 juhipoolsel ning 1 kaassõitja-poolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)	Valikuline (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele)
N2 ≤ 7,5 t	Valikuline (vaatlusvälja suhtes nõuded puuduvad)	Kohustuslik 1 juhipoolsel ning 1 kaassõitja-poolsel küljel	Ei ole lubatud	Kohustuslik Mõlemal küljel, kui V klassi peeglit on võimalik paigaldada Valikuline Mõlemal küljel, kui V klassi peeglit ei ole võimalik paigaldada Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Kohustuslik (vt punktid 15.2.2.7 ja 15.2.4.5.5) 1 kaassõitja-poolsel küljel Valikuline 1 juhipoolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lubatud on kõrvalekalle +10 cm Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Valikuline 1 esipeegel (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.
N2 > 7,5 t	Valikuline (vaatlusvälja suhtesnõuded puuduvad)	Kohustuslik 1 juhipoolsel küljel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel	Ei ole lubatud	Kohustuslik 1 juhipoolsel küljel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Kohustuslik (vt punktid 15.2.2.7 ja 15.2.4.5.5) 1 kaassõitja-poolsel küljel Valikuline 1 juhipoolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Kohustuslik (vt punkt 15.2.1.1.2) 1 esipeegel (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.
N3	Valikuline (vaatlusvälja suhtes nõuded puuduvad)	Kohustuslik 1 juhipoolsel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel	Ei ole lubatud	Kohustuslik 1 juhipoolsel küljel ja 1 kaassõitja-poolsel küljel Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Kohustuslik (vt punktid 15.2.2.7 ja 15.2.4.5.5) 1 kaassõitja-poolsel küljel Valikuline 1 juhipoolsel küljel (mõlemad tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.	Kohustuslik (vt punkt 15.2.1.1.2) 1 esipeegel (tuleb paigaldada maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele) Lisaks sellele ja vastavalt punktidele 15.2.4.5.6–15.2.4.5.11 võib sõidukite puhul, mille V klassi peegli paigalduskõrgus ei ole väiksem kui 2,4 m (vt punkt 15.2.4.5.12), olla nõutud vaateväli (punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9) vaadeldav otsese vaatevälja ja kaudse nähtavuse (IV, V ja VI klassi) seadmete kombineerimise teel.

15.2.1.1.2.   Juhul kui punktis 15.2.4.6. kirjeldatud esipeegli ja/või punktis 15.2.4.5 kirjeldatud lähivaatepeegli ettenähtud vaatevälja saab saavutada muu kaudse nähtavuse seadmega, millele on antud tüübikinnitus kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 6.2 ja mis on paigaldatud vastavalt punktile 15, võib seda seadet kasutada nimetatud peegli või peeglite asemel.

Kui on kasutatud kaamera-monitorseadet, peab monitor näitama ainult:

a)	punktiga 15.2.4.5 ette nähtud vaatevälja, kui lähivaatepeegel on asendatud;

b)	punktiga 15.2.4.6 ette nähtud vaatevälja, kui esipeegel on asendatud ja kui sõiduk liigub edasi kiirusega 10 km/h või

c)

üheaegselt nii punktiga 15.2.4.5 kui ka punktiga 15.2.4.6 ette nähtud vaatevälja, kui asendatud on lähivaatepeegel ja esipeegel. Kui sõiduk liigub edasi suurema kiirusega kui 10 km/h või tagasisuunas, võib monitori kasutada muu teabe jaoks, tingimusel et punktiga 15.2.4.5 ettenähtud vaateväli on pidevalt kuvatud.

15.2.1.1.3.   Kerega L-kategooria sõidukite puhul nõutavad tahavaatepeeglid

Sõiduki kategooria	Sisepeegel (I klass)	Välimine põhipeegel / välimised põhipeeglid (III ja VII klass)
L-kategooria mootorsõidukid, mille kere ümbritseb juhti osaliselt või tervenisti	1 (5)	1, kui sisepeegel on olemas; 2, kui sisepeeglit ei ole

Kui paigaldatud on vaid üks välimine tahavaatepeegel, peab see asuma parempoolse liiklusega riikides sõiduki vasakul küljel ja vasakpoolse liiklusega riikides sõiduki paremal küljel.

15.2.1.1.4.   Lisavarustuse hulka kuuluvad tahavaatepeeglid L-kategooria sõidukite puhul

Välimist tahavaatepeeglit on lubatud paigaldada punktis 15.2.1.1.3 osutatud sõiduki kohustusliku tahavaatepeegli asukohakülje vastasküljele. Tahavaatepeegel peab vastama käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele.

15.2.1.2.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata eeskirja punktis 2.1.1.3 määratletud seirepeeglite suhtes. Vaatamata sellele peavad välimised seirepeeglid olema paigaldatud maapinnast vähemalt 2 meetri kõrgusele, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga.

15.2.2.   Peeglite paigutus

15.2.2.1.   Peeglid peavad olema paigaldatud nii, et juhiistmel normaalses juhtimisasendis istuval juhil on selge vaade sõiduki taga, küljel (külgedel) või ees olevale teele.

15.2.2.2.   Välispeeglid on nähtavad läbi küljeakende või läbi tuuleklaasi osa, mida puhastavad klaasipuhastid. Viimatinimetatud sätet (st sätet tuuleklaasi klaasipuhastiga puhastatava piirkonna kohta) ei kohaldata ehituslikel põhjustel siiski:

a)	kaassõitjapoolsete välispeeglite ja juhipoolsete lisavarustuse hulka kuuluvate välispeeglite suhtes M2 ja M3-kategooria sõidukite puhul;

b)	VI klassi peeglite suhtes.

15.2.2.3.   Sõiduki vaatevälja mõõtmisel, kui sõidukil on raam/juhikabiin, esitab tootja kere minimaalse ja maksimaalse laiuse ning vajaduse korral paigaldatakse mõõtmisel simulatsiooniks mudelplaat. Kõik sõidukite ja peeglite katsetatavad kombinatsioonid peavad olema näidatud sõidukitele peeglite paigaldamist käsitlevas sõiduki tüübikinnitustunnistuses (vt 4. lisa).

15.2.2.4.   Ettenähtud välispeegel sõiduki juhipoolsel küljel tuleb paigaldada nii, et sõiduki vertikaalse keskpikitasapinna ning peegli keset läbiva vertikaaltasapinna ja juhi okulaarpunkte ühendava 65 mm pikkuse sirglõigu keskpunkti vahel olev nurk ei ole suurem kui 55°.

15.2.2.5.   Peeglid ei tohi sõiduki väliskerest eenduda märkimisväärselt rohkem, kui on vaja punktis 15.2.4 määratletud vaateväljadega seotud nõuete täitmiseks.

15.2.2.6.   Kui välispeegli alumine serv ei ole maapinnast kõrgemal kui 2 m, kui sõiduk on koormatud oma maksimaalse tehniliselt lubatud massiga, ei tohi nimetatud peegel sõiduki ilma peegliteta mõõdetud üldlaiusest rohkem välja ulatuda kui 250 mm.

15.2.2.7.   V ja VI klassi peeglid tuleb sõidukile paigaldada nii, et sõltumata nende reguleerimisjärgsest asendist, ei ole kõnealuste peeglite või nende hoidikute mitte ükski osa maapinnale lähemal kui 2 meetrit, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga.

Kõnealuseid peegleid ei tohi siiski paigaldada sõidukitele, mille kabiini kõrgus ei võimalda nimetatud nõude täitmist. Sellisel juhul ei nõuta mingi muu kaudse nähtavuse seadme kasutamist.

15.2.2.8.   Punktide 15.2.2.5, 15.2.2.6 ja 15.2.2.7 kohaselt võivad peeglid eenduda sõidukite suurimast lubatud laiusest.

15.2.2.9.   Kõik tahavaatepeeglid tuleb kinnitada selliselt, et need jäävad sõiduki normaalsetes sõidutingimustes kindlalt oma kohale.

15.2.3.   Reguleerimine

15.2.3.1.   Juhil peab olema võimalik oma juhtimiskohalt sisepeeglit reguleerida.

15.2.3.2.   Juhipoolse külje välispeeglit peab olema võimalik reguleerida sõiduki seest, kui uks on suletud, kuid aken võib olla avatud. Peegli asendi võib fikseerida ka väljastpoolt.

15.2.3.3.   Punktis 15.2.3.2 esitatud nõudeid ei kohaldata välispeeglite suhtes, mida on võimalik pärast nende õigest asendist väljapööramist uuesti esialgsesse asendisse seada ilma, et peeglid vajaksid reguleerimist.

15.2.4.   Vaateväljad

15.2.4.1.   Sisemine tahavaatepeegel (I klass)

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 20 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mille kese on sõiduki vertikaalsel keskpikitasapinnal ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 60 m kaugusele (joonis 4).

Joonis 4

Vaateväli I klassi peegli korral

15.2.4.2.   II klassi põhilised välimised tahavaatepeeglid

15.2.4.2.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 5 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki juhipoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 30 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool (vt joonis 5).

15.2.4.2.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 5 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on kaassõitjapoolsel küljel piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 30 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool (vt joonis 5).

Joonis 5

Vaateväli II klassi peeglite korral

15.2.4.3.   III klassi põhilised välimised tahavaatepeeglid

15.2.4.3.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 6).

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool.

15.2.4.3.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 6).

Juhile peab peale selle olema nähtav 1 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 4 m tagapool.

Joonis 6

Vaateväli III klassi peeglite korral

15.2.4.4.   Lainurk-välispeegel (IV klass)

15.2.4.4.1.   Lainurk-välispeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 15 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki juhipoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest tahapoole vähemalt 10–25 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 4,5 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 1,5 m tagapool (vt joonis 7).

15.2.4.4.2.   Lainurk-välispeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 15 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest tahapoole vähemalt 10–25 m kaugusele.

Juhile peab peale selle olema nähtav 4,5 meetri laiune teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ja mis läbib sõiduki kõige välimist punkti alates punktist, mis paikneb juhi okulaarpunkte läbivast vertikaaltasapinnast 1,5 m tagapool (vt joonis 7).

Joonis 7

Vaateväli IV klassi lainurkpeeglite korral

15.2.4.5.   Lähivaate-välispeegel (V klass)

Vaateväli peab olema selline, et juhil on sõiduki külje suunas võimalik näha tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud järgmiste vertikaaltasapindadega (vt joonised 8a ja 8b):

15.2.4.5.1.   sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelne tasapind, mis läbib sõiduki kabiini kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti;

15.2.4.5.2.   põikisuunas tasapind, mis on punktis 15.2.4.5.1 nimetatud tasapinnaga paralleelne ja paikneb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 2 m kaugusel;

15.2.4.5.3.   tagapool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast tagapool sellest 1,75 m kaugusel;

15.2.4.5.4.   eespool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 1 m kaugusel. Kui sõiduki kaitseraua esiserva läbiv põikisuunaline vertikaaltasapind on vähem kui 1 meetri kaugusel juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinna ees, peab vaateväli olema piiratud kõnealuse tasapinnaga.

15.2.4.5.5.   Kui joonistel 8a ja 8b ettenähtud vaatevälja on võimalik tajuda IV klassi lainurkpeegli vaatevälja ja VI klassi esipeegli vaatevälja kombinatsioonina, ei ole V klassi lähivaatepeegli paigaldamine kohustuslik.

Joonised 8a ja 8b

Vaateväli V klassi lähivaatepeegli korral

15.2.4.5.6.   Kaassõitjapoolsel küljel peab vaateväli olema selline, et juhil on sõiduki külje suunas võimalik näha tasast horisontaalset teeosa, mis on väljaspool punktides 15.2.4.5.1–15.2.4.5.4 määratletud välja, kuid piiratud järgmiste vertikaaltasapindadega. Kõnealuse vaatevälja esiosa võib ümardada raadiusega 2 000 mm (vt joonised 8c ja 8d):

15.2.4.5.7.   põikisuunas tasapind, mis on punktis 15.2.4.5.1 nimetatud tasapinnaga paralleelne ja paikneb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 4,5 m kaugusel;

15.2.4.5.8.   tagapool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast tagapool sellest 1,75 m kaugusel;

15.2.4.5.9.   eespool tasapind, mis on juhi okulaarpunkte läbiva vertikaaltasapinnaga paralleelne ja asetseb kõnealusest tasapinnast eespool sellest 3 m kaugusel. Selle vaatevälja võib osaliselt tagada esipeegel (VI klass).

15.2.4.5.10.   Punktides 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9 ettenähtud vaatevälja võib osaliselt tagada IV klassi lainurk-välispeegel või V klassi lähivaate-välispeegli ja VI klassi esipeegli kombinatsioon.

15.2.4.5.11.   Punktides 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9 ettenähtud ala on võimalik vaadelda IV, V ja VI klassi kaudse nähtavuse seadmete ja otsese nähtavuse kombinatsiooni abil.

15.2.4.5.11.1.   Kui IV klassi kaudse nähtavuse seadet kasutatakse punktides 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9 ette nähtud vaatevälja osa saavutamiseks, tuleb seadet reguleerida nii, et see tagaks ühtlasi ka punktis 15.2.4.4.2 ette nähtud vaatevälja.

15.2.4.5.11.2.   Kui V klassi kaudse nähtavuse seadet kasutatakse punktides 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9 ette nähtud vaatevälja osa saavutamiseks, tuleb seadet reguleerida nii, et see tagaks ühtlasi ka punktides 15.2.4.5.1–15.2.4.5.4 ette nähtud vaatevälja.

15.2.4.5.11.3.   Kui VI klassi kaudse nähtavuse seadet kasutatakse punktides 15.2.4.5.6–15.2.4.5.9 ette nähtud vaatevälja osa saavutamiseks, tuleb seadet reguleerida nii, et see tagaks ühtlasi ka punktis 15.2.4.6.1 ette nähtud vaatevälja.

15.2.4.5.12.   Punktides 15.2.4.5.1–15.2.4.5.4 ette nähtud vaatevälja on võimalik vaadelda V klassi lähivaate-välispeegli ja IV klassi lainurk-välispeegli kombinatsiooni abil.

Sellistel juhtudel annab V klassi lähivaate-välispeegel vähemalt 90 % punktides 15.2.4.5.1–15.2.4.5.4 ette nähtud vaateväljast ning IV klassi reguleeritakse nii, et see annaks samaaegselt punktis 15.2.4.4.2 ette nähtud vaatevälja.

15.2.4.5.13.   Punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.12 ei kehti sõidukile, mille ükski V klassi peegli või selle hoidiku osa ei paikne vähem kui 2,4 meetri kõrgusel maapinnast, olenemata reguleerimisjärgsest asendist.

15.2.4.5.14.   Punktid 15.2.4.5.6–15.2.4.5.12 ei kehti M2- ja M3-kategooria sõidukile.

Joonised 8c ja 8d

Suurem vaateväli kaassõitjapoolsel küljel

15.2.4.6.   Esipeegel (VI klass)

15.2.4.6.1.   Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt tasast horisontaalset teeosa, mida piirab:

a)	põikisuunaline vertikaaltasapind, mis läbib sõiduki kabiini kõige välimist eesmist punkti;

b)	põikisuunaline vertikaaltasapind, mis asub punktis a määratletud tasapinnast 2 000 mm eespool;

c)	pikisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne vertikaalse keskpikitasapinnaga, mis läbib juhipoolse külje kõige välimist punkti, ja ning

d)	pikisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne vertikaalse keskpikitasapinnaga, mis asub juhipoolse külje vastas asetseva külje kõige välimisest punktist 2 000 mm kaugusel.

Kõnealuse vaatevälja esiosa võib juhipoolse külje vastas asetseval küljel ümardada raadiusega 2 000 mm (vt joonis 9).

Määratletud vaatevälja vaata ka punktist 15.2.4.9.2.

Esipeeglite sätted on kohustuslikud eestjuhitavate (nagu määratletud punktis 12.5) N2 > 7,5 t ja N3-kategooria sõidukite puhul.

Kui nimetatud kategooriate sõidukid ei suuda täita nõudeid esipeeglit või kaamera-monitorseadet kasutades, tuleb kasutada objektituvastussüsteemi. Kõnealune seade peab joonisel 9 kujutatud vaatevälja piires olema võimeline tuvastama objekti kõrgusega 50 cm ja läbimõõduga 30 cm.

Joonis 9

Vaateväli VI klassi peeglite korral

15.2.4.6.2.   VI klassi esipeegel ei ole siiski kohustuslik, kui juhil on võimalik näha sirgjoont (võttes arvesse A-piilarite moodustatud takistust), mis paikneb 300 mm kaugusel sõiduki ees ja 1 200 mm kõrgusel teepinnast ja mis asetseb järgmiste tasapindade vahel: sõidukisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga ja läbib juhipoolse külje kõige välimist punkti, ning sõidukisuunaline vertikaaltasapind, mis on paralleelne sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga, mis kulgeb 900 mm kaugusel juhipoolse külje vastas asetseva külje kõige välimisest punktist.

15.2.4.6.3.   Punktide 15.2.4.6.1 ja 15.2.4.6.2 puhul ei võeta sõiduki esiosa määratlemisel arvesse detaile, mis on sõidukile püsivalt paigaldatud ja asetsevad juhi okulaarpunktidest kõrgemal ja sõiduki esikaitseraua välispinda läbiva põikisuunalise vertikaaltasapinna ees.

15.2.4.7.   L-kategooria sõidukite peeglid (VII klass)

15.2.4.7.1.   Välimine tahavaatepeegel juhipoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 2,5 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 10 m kaugusele (vt joonis 10).

15.2.4.7.2.   Välimine tahavaatepeegel kaassõitjapoolsel küljel

Vaateväli peab olema selline, et juhil on võimalik näha vähemalt 4 m laiust tasast horisontaalset teeosa, mis on piiratud sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelse tasapinnaga ning läbib sõiduki kaassõitjapoolse külje kõige välimist punkti ja mis ulatub juhi okulaarpunktidest silmapiiri suunas tahapoole 20 m kaugusele (vt joonis 10).

Joonis 10

Vaateväli VII klassi peeglite korral

15.2.4.8.   Peeglite korral, mis koosnevad mitmest peegelduspinnast, mis on kas erineva kumerusega või on üksteise suhtes nurga all, peab vähemalt üks peegelduspind võimaldama vaatevälja ja omama mõõtmeid (vt käesoleva eeskirja punkt 6.1.2.1.2.2), mis on ette nähtud klassile, millesse kõnealused peeglid kuuluvad.

15.2.4.9.   Takistused

15.2.4.9.1.   Sisemine tahavaatepeegel (I klass)

Vaatevälja võivad piirata sellised seadmed nagu päikesesirmid, klaasipuhastid, kütteelemendid ja S3-klassi pidurituli tingimusel et kõik nimetatud seadmed koos ei varja enam kui 15 % ettenähtud vaateväljast. Peatoed või raami või kere osad nagu aknapiilarid või tagauste piilarid või tagaakna raam jäetakse arvutustest välja. Kõnealust nõuet katsetatakse projektsiooniga vertikaaltasandil, mis on täisnurga all sõiduki keskpikitasapinnaga. Vaatevälja piiratuse ulatust mõõdetakse nii, et päikesesirmid on üles pööratud.

15.2.4.9.2.   Välispeeglid (II, III, IV, V, VI ja VII klass)

Eespool määratletud vaateväljadel kerest ja selle osadest, näiteks muudest külgpeeglitest, uksekäepidemetest, gabariidituledest, suunatuledest, eesmistest ja tagumistest kaitseraudadest, samuti peegelduspinna puhastusseadmetest tingitud vaatevälja piiratust ei arvestata, kui nimetatud objektide osakaal summaarsest vaatevälja piiramisest on väiksem kui 10 %. Eriotstarbeks kavandatud ja ehitatud sõidukite korral, mille puhul ei ole nende eriomaduste tõttu võimalik kõnealuseid nõudeid täita, võivad sõiduki eridetailid piirata VI klassi peegli ettenähtud vaatevälja rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem, kui on vajalik sõiduki erifunktsioonide täitmiseks.

15.2.4.10.   Katsemenetlus

Vaatevälja määramiseks asetatakse okulaarpunktidesse võimsad valgusallikad ning mõõdetakse vertikaalsele kontrollekraanile peegelduvat valgust. Võib kasutada muid samaväärseid meetodeid.

15.3.   Muud kaudse nähtavuse seadmed kui peeglid

15.3.1.   Kaudse nähtavuse seade peab võimaldama juhil kriitilist objekti tuvastada kogu nõutud vaatevälja piires, võttes arvesse kriitilise taju mõistet vastavalt 10. lisas kirjeldatud menetlusele.

Alternatiivina määratakse kujutatud objekti suurus vastavalt 11. lisale.

15.3.2.   Kaudse nähtavuse seadme paigaldamisest tingitud juhi otsese vaatevälja piiratus peab olema viidud miinimumini.

15.3.3.   (Reserveeritud)

15.3.4.   Monitori paigaldusnõuded

Monitorisse vaatamise suund peab olema ligikaudu sama kui põhipeeglisse vaatamise suund.

15.3.5.   Sõidukid võivad olla varustatud täiendavate kaudse nähtavuse seadmetega.

15.3.6.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata käesoleva eeskirja punktis 2.1.2.13 määratletud valvekaamera-monitor-salvestusseadmete suhtes. Välised valvekaamerad peavad olema paigaldatud maapinnast vähemalt 2 m kõrgusele, kui sõiduk on koormatud oma suurima tehniliselt lubatud massiga, või juhul kui kaamera alumine serv on vähem kui 2 m kõrgusel maapinnast, ei tohi nad ilma seadmeta mõõdetud sõiduki üldlaiusest rohkem välja ulatuda kui 50 mm ja nende kumerusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

16.   SÕIDUKI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

16.1.   Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

a)	otsustada pärast tootjaga konsulteerimist, et uus tüübikinnitus antakse või

b)	rakendada punktis 16.1.1 („Läbivaatus”) esitatud menetlust või vajaduse korral punktis 16.1.2 („Laiendus”) esitatud menetlust.

16.1.1.   Läbivaatus

Juhul kui infopaketis sisalduvaid andmeid on muudetud ning tüübikinnitusasutus leiab, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, nimetatakse muudatust „läbivaatuseks”.

Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ja ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

16.1.2.   Laiendus

Muudatust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks infopaketis sisalduvate andmete muutmisele:

a)	nõutakse täiendavaid kontrollimisi või katseid;

b)	on muutunud teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave või

c)	tüübikinnitust hilisemale muudatuste seeriale nõutakse pärast selle jõustumist.

16.2.   Tüübikinnituse andmise kinnitus koos muudatuste kirjeldusega või teade tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud teatisvormi. Lisaks parandatakse vastavalt teatisega kaasnevat infopaketi loetelu nii, et see kajastaks viimase läbivaatuse või laienduse kuupäeva.

16.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

17.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

17.1.   Toodangu vastavust kinnitava menetluse läbiviimisel järgitakse kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) kehtestatud korda.

17.2.   Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 15 sätestatud nõuded.

18.   KARISTUSED TOODANGU -NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

18.1.   Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui punktis 17.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui sõiduk ei läbi punktis 17.2 ette nähtud katseid.

18.2.   Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD” koos kuupäeva ning allkirjaga.

19.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamise järel teavitab asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD” koos kuupäeva ja allkirjaga.

20.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste andmise, andmata jätmise, laiendamise või tühistamise kohta.

21.   ÜLEMINEKUSÄTTED

21.1.   Alates käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei keeldu ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

21.2.   12 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kaudse nähtavuse seadme tüübile tüübikinnituse ainult siis, kui tüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

21.3.   18 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised sõiduki tüübile seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldusega tüübikinnituse ainult siis, kui sõiduki tüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

21.4.   24 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast sõiduki tüübikinnitusi seoses kaudse nähtavuse kaamera-monitorseadme paigalduse või kaudse nähtavuse kaamera-monitorseadme tüübiga, mis ei ole antud vastavalt käesoleva eeskirja 03-seeria muudatustele.

21.5.   Alates 26. jaanuarist 2010 M1 ja N1-kategooria sõidukite ja alates 26. jaanuarist 2007 muude kategooriate sõidukite puhul võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast kaudse nähtavuse seadme tüübikinnitusi, mis ei ole antud vastavalt käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustele.

21.6.   Enne käesoleva seeria muudatuste jõustumist I või III klassi kaudse nähtavuse seadmetele kooskõlas käesoleva eeskirja algversiooni (00-seeria) või 01-seeria või 02-seeria muudatustega enne 03-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva antud tüübikinnitused jäävad kehtivaks ja kokkuleppeosalistele siduvaks. Kokkuleppeosalised ei tohi keelduda andmast laiendusi 01- või 02-seeria muudatustega muudetud algversiooni alusel antud tüübikinnitustele.

21.7.   Punkti 21.2 sätetest olenemata jäävad kehtivaks ja kokkuleppeosalistele siduvaks tüübikinnitused, mis on antud II, IV, V, VI või VII klassi peeglitele kooskõlas käesoleva eeskirjaga, mida on muudetud 02-seeria muudatustega enne 03-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva. Kokkuleppeosalised ei tohi keelduda andmast laiendusi 02-seeria muudatuste alusel antud tüübikinnitustele.

21.8.   Käesoleva eeskirja sätted ei keela tüübikinnituse andmist sõiduki tüübile seoses kaudse nähtavuse seadmetega kooskõlas 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga, kui kõik või osad sõidukile paigaldatud I või III klassi kaudse nähtavuse seadmetest kannavad käesoleva eeskirja algversiooniga (00-seeria) või 01-seeria või 02-seeria muudatustega ettenähtud tüübikinnitusmärki.

21.9.   Käesoleva eeskirja sätted ei keela tüübikinnituse andmist sõiduki tüübile seoses kaudse nähtavuse seadmetega kooskõlas 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga, kui kõik või osad sõidukile paigaldatud II, IV, V, VI või VII klassi kaudse nähtavuse seadmetest kannavad käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustega ettenähtud tüübikinnitusmärki.

21.10.   Varuosade puhul jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised punktidest 21.2, 21.4 ja 21.5 olenemata tüübikinnituse andmist kaudse nähtavuse seadmetele, mis on ette nähtud sõidukitüüpide jaoks, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjale nr 46 enne punktis 21.2 nimetatud kuupäeva, tehes seda kooskõlas 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga, ja vajaduse korral nende tüübikinnituste laiendamist.

21.11.   Alates käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei keeldu ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatustega.

21.12.   Alates 30. juunist 2014 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse kaudse nähtavuse seadme tüübile ainult siis, kui seadme tüüp vastab käesoleva 04-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

21.13.   Alates 30. juunist 2014 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse sõiduki tüübile seoses kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisega ainult siis, kui sõiduki tüüp vastab käesoleva 04-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

21.14.   Alates 30. juunist 2015 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud aktsepteerima sõiduki tüübi või kaudse nähtavuse seadme tüübi tüübikinnitusi, mis ei ole antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatustega.

21.15.   Olenemata punktist 21.14 jäävad kehtima tüübikinnitused, mis on antud käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaselt ja mida ei mõjuta 04-seeria muudatused, ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad neid jätkuvalt.

21.16.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei keeldu andmast laiendusi olemasolevate sõiduki- või seadmetüüpide tüübikinnitustele, mida ei mõjuta 04-seeria muudatused ning mis on antud kooskõlas käesoleva eeskirja 02- või 03-seeria muudatustega.

21.17.   Varuosade puhul jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised punktidest 21.2., 21.4, 21.5, 21.13 ja 21.15 olenemata I–V klassi kaudse nähtavuse seadmetele, mis on ette nähtud sõidukitüüpide jaoks, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt 01-seeria muudatustega muudetud eeskirjale nr 46 enne 26. jaanuari 2006, tüübikinnituse andmist kooskõlas 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga ja vajaduse korral nende tüübikinnituste laiendamist.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4)  1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5)  Sisemine tahavaatepeegel ei ole kohustuslik juhul, kui punktis 15.2.5.4.1 vaateväljale esitatud nõudmisi ei ole võimalik täita. Sel juhul on vaja kahte välimist tahavaatepeeglit, üks sõiduki vasakul ja teine sõiduki paremal küljel.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---