31.8.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/253

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleks kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis aadressil:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 105 – Ühtsed nõuded ohtlike kaupade veoks kasutatavate sõidukite tunnustamise kohta, pidades silmas nende konstruktsiooni eripärasid

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

04-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumise kuupäev: 22. juuli 2009

SISUKORD

EESKIRI

1.	Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.	Tehnilised sätted

6.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.	Toodangu vastavus nõuetele

8.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tootmise lõpetamine

10.	Üleminekusätted

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis, mis käsitleb sõidukitüübile tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmisest keeldumist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses ohtlikke kaupu vedava sõiduki tüübi konstruktsiooni eripäradega

2. lisa –

Tüübikinnitusmärkide kujundus

1.   REGULEERIMISALA

Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse ohtlike kaupade veoks ettenähtud N-kategooria mootorsõidukite ning nende sõidukite O-kategooria haagiste (1) konstruktsiooni suhtes, mille puhul kehtib rahvusvahelise ohtlike kaupade autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR-kokkulepe) B lisa punkt 9.1.2.

2.   MÕISTED

Käesoleva eeskirja kohaldamisel kasutatakse järgmiseid mõisteid:

2.1.   „baassõiduk” (edaspidi „sõiduk”)– raamauto, poolhaagise veduk, haagise šassii või haagis kandva struktuuriga ohtlike kaupade veoks;

2.2.   „sõiduki tüüp”– sõidukid, mille vahel ei ole põhimõttelisi erinevusi käesolevas eeskirjas sätestatud konstruktsiooni omaduste osas.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Sõiduki tootja või tema volitatud esindaja esitab taotluse sõiduki tüübi kinnitamiseks seoses selle konstruktsiooni omadustega.

3.2.

Tüübikinnituse taotlusele peavad olema lisatud allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris koos järgmiste selgitustega: 3.2.1. sõiduki tüübi konstruktsiooni, mootori (ottomootor, diiselmootor), mõõtmete, paigutuse ja kasutatud materjalide üksikasjalik kirjeldus; 3.2.2. sõiduki märgistus, mis on kooskõlas ADR-kokkuleppe (EX/II, EX/III, AT, FL, OX, MEMU) punktiga 9.1.1.2; 3.2.3. sõiduki joonised; 3.2.4. komplekteeritud sõiduki suurim tehniliselt lubatud mass (kg);

3.3.	Tüübikinnituskatseid läbiviivale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatava tüübi suhtes representatiivne sõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.	Kui käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktis 5 kirjeldatud nõuetele, antakse seda liiki sõidukile tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest numbrit (praegu 04, vastavalt eeskirja muudatuste seeriale 04) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama kokkuleppeosaline ei saa anda tüübikinnitusnumbrit punktis 2.2 määratletud tähenduses muud tüüpi sõidukile.

4.3.	Teade sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse laiendamise kohta esitatakse kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõiduki tüübile, kinnitatakse nähtavasse, kergesti ligipääsetavasse ja tüübikinnituse vormil täpsustatud kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb: 4.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2); 4.4.2. käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, sidekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber; 4.4.3. täiendavavast sümbolist, mis asetseb tüübikinnitusnumbrist eraldi ja koosneb sõiduki märgistust kujutavast sümbolist vastavalt ADR-kokkuleppe punktile 9.1.1.2. MEMU-sõidukite puhul võib sümboliks olla „EX/III”.

4.5.

Kui sõiduk vastab sõiduki tüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme käesolevale kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sellisel juhul märgitakse punktis 4.4.1. kirjeldatud sümbolist paremale poole püsttulpadesse eeskirja number, tüübikinnituse numbrid ja kõikide eeskirjade täiendavad sümbolid, mille alusel tüübikinnitus on antud käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja poolt sõidukile kinnitatud andmesildile või selle lähedusse.

4.8.	Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi näide.

5.   TEHNILISED SÄTTED

5.1.   Sõidukid peavad vastavalt oma märgistusele vastama allpool nimetatud sätetele pöördel esitatud tabeli viidete kohaselt (3).

Käesoleva eeskirja kohaldamisel vastavad MEMU sõidukid EX/III sõidukite suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Sõidukid, mis on 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel saanud tüübikinnituse kui EX/III sõidukite nõuetele vastavad sõidukid, loetakse vastavaks MEMU sõidukite suhtes esitatud nõuetele.

5.1.1.   ELEKTRISEADMED

5.1.1.1.   Üldsätted

Juhtmestik tervikuna peab vastama vähemalt allpool nimetatud sätetele kooskõlas punktis 5.1 nimetatud tabeliga.

5.1.1.2.   Elektrijuhtmed

5.1.1.2.1.

Juhtmed peavad olema piisavalt suure ristlõikega, et vältida ülekuumenemist. Samuti peavad juhtmed olema nõuetekohaselt isoleeritud. Kõigil vooluringidel peavad olema sulavkaitsmed või automaatkatkestid, välja arvatud allpool nimetatud vooluringid: — akust mootori külmalt käivitamise ja seiskamise süsteemini; — akust generaatorini; — generaatorist sulavkaitsme- või automaatkatkesti karbini; — akust käivitini; — akust aeglusti juhtimissüsteemi karbini, juhul kui süsteem on elektriline või elektromagnetiline; — akust tugitelje elektrilise tõsteseadmeni. Eespool nimetatud kaitsmeteta vooluringid peavad olema võimalikult lühikesed.   SÕIDUKI MÄRGISTUS (vastavalt ARD punktile 9.1) TEHNILISED SÄTTED EX/II EX/III AT FL OX   Elektriseadmed 5.1.1.2. Elektrijuhtmed   X X X X 5.1.1.3. Aku pealüliti   X   X   5.1.1.3.1.     X   X   5.1.1.3.2.     X   X   5.1.1.3.3.         X   5.1.1.3.4.     X   X   5.1.1.4. Aku X X   X   5.1.1.5. Püsivalt pingestatud vooluringid   X   X   5.1.1.5.1.         X   5.1.1.5.2.     X       5.1.1.6. Elektriseadmed kabiini taga   X   X   5.1.2. Tuleohutus 5.1.2.2. Juhikabiin         X 5.1.2.3. Kütusepaagid X X   X X 5.1.2.4. Mootor X X   X X 5.1.2.5. Heitgaasisüsteem X X   X   5.1.2.6. Aeglustisüsteem   X X X X 5.1.2.7. Lisakütteseadmed           5.1.2.7.1.   X X X X X 5.1.3. Pidurid           5.1.3.1. Pidurid   X X X X 5.1.3.2. Pidurid X         5.1.4. Kiiruspiirik X X X X X 5.1.5. Haakeseadised X X

5.1.1.2.2.

Juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja paigaldatud nii, et nad oleksid piisavalt kaitstud mehaaniliste löökide ja kuumuse eest.

5.1.1.3.   Aku pealüliti

5.1.1.3.1.

Vooluringide katkestamise lüliti peab paiknema akule nii lähedal kui võimalik. Kui kasutatakse ühepooluselist lülitit, peab see paiknema toitejuhtmel mitte maandusjuhtmel.

5.1.1.3.2.

Juhtimisseade, mis võimaldab lüliti abil vooluringe lahutada ja ühendada, peab olema paigaldatud juhiruumi. Nimetatud seade peab olema juhile kergesti kättesaadav ja silmatorkavalt märgistatud. See peab olema kaitstud tahtmatu kasutamise eest kas kaitsekattega, mitmekordse lülitiga või muul sobival moel. Lisajuhtimisseadmeid tohib paigaldada tingimusel, et need on silmatorkavalt märgistatud ning tahtmatu käivitamise eest kaitstud. Kui juhtimisseade(seadmed) töötavad elektril, peab juhtimisseadme(seadmete) vooluring vastama punkti 5.1.1.5. nõuetele.

5.1.1.3.3.

Lüliti peab mahtuma karpi, mille kaitseaste IP65 vastab IEC standardile 529.

5.1.1.3.4.

Lüliti juhtmete ühendused peavad omama kaitseastet IP54. See pole nõutav, kui nimetatud ühendused paiknevad kere sees, milleks võib olla aku kast. Sellisel juhul piisab, kui kaitsta juhtmeühendusi lühise eest näiteks kummiotsikute abil.

5.1.1.4.   Aku

Akuklemmid peavad olema elektriliselt isoleeritud või kaetud isoleeriva akukasti kaanega. Kui akud ei paikne mootoriruumi katte all, siis peavad nad olema ventileeritud kastis.

5.1.1.5.   Püsivalt pingestatud vooluringid

5.1.1.5.1.

Elektriseadmete osad, sh toitejuhtmed, mis jäävad pingestatuteks aku pealüliti avatud asendis, peavad olema kõlblikud kasutamiseks ohutsoonis. Need seadmed peavad vastama standardi IEC 60079 (4) osade 0 ja 14 nõuetele ning võimalusel ka standardi IEC (5) osade 1, 2, 5, 6, 7, 11, 15 või 18 täiendavatele nõuetele. Standardi IEC 60079 osa 14 kohaldamisel tuleb rakendada järgmist liigitust: Püsielektriseadmed, kaasa arvatud juhtmed, mille puhul punktide 5.1.1.3 ja 5.1.1.4 ettekirjutused ei kehti, peavad vastama tsoonis 1 rakenduvatele nõuetele seadmete osas tervikuna või tsoonis 2 rakenduvatele nõuetele juhikabiinis paiknevate elektriseadmete osas. Seadmed peavad vastama plahvatusohtlike ainete rühma IIC ja temperatuuriklassi T6 puhul rakendatavatele nõuetele. Püsivalt pingestatud vooluringide toitejuhtmed peavad vastama kas IEC 60079 osa 7 („Suurem ohutus”) nõuetele ja olema kaitstud kas kaitsekorgi või automaatse kaitselülitiga, mis paikneb vooluallikale nii lähedal kui võimalik, või olema sädemeohutute seadmete korral kaitstud vooluallikale võimalikult lähedal paikneva kaitsepiirdega. Siiski ei tohi püsielektriseadmetel, mis paiknevad keskkonnas, kus seal asuva mitteelektrilise aine tekitatud temperatuur ületab temperatuuripiiri T6, olla madalam temperatuuriklass kui T4.

5.1.1.5.2.

Aku pealülitist lähtuvad juhtmed, mis viivad elektriseadmeni, mis peab jääma pinge alla, kui aku pealüliti on avatud asendis, peavad olema nõuetekohaselt kaitstud ülekuumenemise vastu, näiteks kaitsme, kaitselüliti või mõne muu turvaelemendiga (voolupiirik).

5.1.1.6.   Juhikabiini taha paigaldatud elektriseadmete suhtes kohaldatavad sätted

Kõik seadmed peavad olema välja töötatud, toodetud ja kaitstud nii, et sõiduki tavakasutuse korral ei tekiks tulekahju ega lühiühendust ning et avarii või deformeerumise korral oleks vastav oht minimaalne. Eriti olulised on:

5.1.1.6.1.   Elektrijuhtmed

Juhikabiini taga asuvaid juhtmeid tuleb kaitsta põrutuste, hõõrdumise ja kulumise eest tavakasutustingimustes. Näited sobivatest kaitseabinõudest on esitatud joonistel 1–4. Blokeerimatu pidurisüsteemi juhtmed ei vaja täiendavat kaitset.

Joonis 1

Joonis 2

Joonis 3

Joonis 4

5.1.1.6.2.   Valgustus

Kasutada ei tohi keermestatud sokliga hõõglampe.

5.1.1.6.3.   Elektriline tõsteseade

Tugitelje elektriline tõsteseade peab olema paigutatud veoseruumi külgseina taha niiskuskindlasse kasti.

5.1.2.   Tuleohutus

5.1.2.1.   Üldsätted

Siin ja edaspidi esitatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse vastavalt punktis 5.1 esitatud tabelile.

5.1.2.2.   Kabiin

Juhul, kui kabiin pole valmistatud raskesti süttivatest materjalidest, tuleb kabiini taha paigutada metallist või muust sobivast materjalist kilp, mille laius oleks võrdne paagi laiusega. Kõik aknad kabiini tagaseinas või kilbis peavad olema hermeetiliselt suletud, tulekindlast turvaklaasist ja süttimiskindlate raamidega. Paagi ja kabiini või kilbi vahele peab jääma vähemalt 15 cm vaba ruumi.

5.1.2.3.   Kütusepaagid

Sõiduki kütusepaagid peavad vastama allpool esitatud nõuetele:

5.1.2.3.1.

lekke korral peab kütus voolama otse maapinnale, puutumata kokku sõiduki või veose kuumenenud osadega;

5.1.2.3.2.

kütusepaagid peavad olema varustatud leeke kustutava seadmega, mis sobitub kütusepaagi avausse, või seadmega, mis hoiab kütusepaagi avause hermeetiliselt suletuna.

5.1.2.4.   Mootor

Mootor ja selle paigutus peavad võimaldama vältida kuumenemisest või süttimisest tuleneva ülekoormuse ohtu. EX/II, EX/III ja MEMU sõidukite puhul peab mootor olema survesüütega.

5.1.2.5.   Heitgaasisüsteem

Summuti ja väljalasketorud peavad olema kaitstud või suunatud nii, et vältida kuumenemisest või süttimisest tuleneva ülekoormuse ohtu. Heitgaasisüsteemi osad, mis asuvad otse (diisel)kütusepaagi all, peavad asuma kütusepaagist vähemalt 100 mm kaugusel või olema eraldatud kuumuskindla vaheseinaga.

EX/II, EX/III ja MEMU sõidukite heitgaasisüsteem peab olema kavandatud ja paigutatud nii, et ülekuumenemine ei kujuta endast koormale ohtu ega tõstaks veoseruumi temperatuuri üle 80 °C (6).

5.1.2.6.   Sõiduki aeglustisüsteem

Kõrge temperatuuriga ning juhikabiini tagumise seina taha paigutatud aeglustisüsteemiga sõidukid peavad olema varustatud soojusisolatsiooniga, mis on tugevalt kinnitatud seadme ja tsisterni või koorma vahele nii, et see väldiks paagi või koorma mis tahes ülekuumenemist.

Lisaks peab selline isolatsioon kaitsma seadet veetava aine lekete suhtes. Rahuldavaks peetakse näiteks kahekordse seinaga katet.

5.1.2.7.   Lisakütteseadmed

5.1.2.7.1.

Lisakütteseadmed peavad vastama Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 122 (sealhulgas 9. lisa nõuded) tehnilistele nõuetele, arvestades selles tehtud muudatusi ja vastavalt määratud rakendamiskuupäevadele.

5.1.3.   Pidurid

Sõidukid, mille puhul kehtivad ADR-kokkuleppe marginaali 10 221 nõuded peavad vastama kõikidele eeskirja nr 13 nõuetele (sealhulgas 5. lisa nõuded), arvestades selles tehtud muudatusi ja vastavalt määratud rakendamiskuupäevadele.

5.1.3.1.

Koodidega EX/III, AT, FL, OX ja MEMU varustatud sõidukid peavad vastama eeskirja nr 13 asjaomasele nõuetele, sealhulgas 5. lisa nõuetele.

5.1.3.2.

Koodiga EX/II varustatud sõidukid peavad vastama eeskirja nr 13 asjaomastele nõuetele. 5. lisa nõudeid seejuures ei kohaldata.

5.1.4.   Kiiruspiirik

N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid peavad olema varustatud kiiruspiirikuga vastavalt eeskirja nr 89 tehnilistele nõuetele, arvestades sellesse tehtud muudatusi. Kiiruspiirik peab olema seadistatud nii, et kiirus ei saaks tõusta üle 90 km/h, võttes arvesse seadme tehnilisi andmeid.

5.1.5.   Haakeseadised

Haagise kinnitusseadmed peavad vastama eeskirja nr 55 tehnilistele nõuetele, arvestades selles tehtud muudatusi ja vastavalt määratud rakendamiskuupäevadele.

6.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1.

Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Sellisel juhul võib asutus: 6.1.1. võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või 6.1.2. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

6.2.	Tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest tuleb koos muudatuste kirjeldusega teatada kokkuleppeosalisi punktis 4.3 kirjeldatud korras.

6.3.	Pädev ametiasutus, kes laiendab tüübikinnitust, peab igale nimetatud laiendamist käsitlevale teatisele andma seerianumbri, teavitades sellest teisi kokkuleppeosalisi teatisega, mis vastab 1. lisas esitatud näidisele.

7.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele:

7.1.	Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukid peavad olema valmistatud nii, et tüübikinnituse andmisel oleks täidetud punktis 5 esitatud nõuded.

7.2.	Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida tootmisettevõttes rakendatavaid toodangu vastavuskontrolli meetodeid. Selliseid kontrolle korraldatakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

8.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.	Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

8.2.	Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatise abil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

9.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse saaja lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõiduki tüübi tootmise, peab ta sellest teavitama tüübikinnituse väljastanud ametiasutust, kes omakorda teavitab teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatise abil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

10.   ÜLEMINEKUSÄTTED

10.1.

Pärast 04-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda EMK tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mis sisaldab 04-seeria muudatusi.

10.2.

Alates 1. jaanuarist 2008 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised EMK tüübikinnitusi ainult siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatusi sisaldavale käesoleva eeskirja nõuetele.

10.3.

Kuni 31. detsembrini 2007 peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkama tüübikinnituste andmist ja nende laiendamist sõidukitüüpidele, mis vastavad varasema seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

10.4.

Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei saa keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

10.5.

Alates 1. jaanuarist 2008 ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline anda riiklikku või piirkondlikku tüübikinnitust sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasemate muudatuste kohase tüübikinnituse.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja selliste ametiasutuste nimed ja aadressid, kes tüübikinnitusi väljastavad ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides väljastatud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, nende andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2).

(2)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 –Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppe osalistele nendele riikidele antud numbrid.

(3)  Käesoleva eeskirja viited teistele Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele osutavad ka igale teisele rahvusvahelisele normile, mille tehnilised nõuded on samad, mis vastaval Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjal. Viiteid vastavate Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade konkreetsetele punktidele tuleb tõlgendada vastavalt.

(4)  Standardi IEC 60079 osa 14 ei ole käesoleva eeskirja sätete suhtes erinormiks.

(5)  Vastasel juhul võib rakendada standardi EN 50014 sätteid ning täiendavaid sätteid standardeist EN 50015, 50016, 50017, 50018, 50019, 50020, 50021 või 50028.

(6)  Nimetatud sätetele vastavust kontrollitakse komplekteeritud sõiduki puhul.

---

---

---