30.6.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/1

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 61 — Ühtsed sätted tarbesõidukite tüübikinnituse kohta seoses kabiini tagapaneelist eespool asuvate eenduvate osadega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 1. täienduseni – jõustumise kuupäev: 10. oktoober 2006

SISUKORD

EESKIRI

1.	Kohaldamisala ja eesmärk

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Erinõuded

7.	Sõiduki tüübi muutmine

8.	Toodangu vastavus nõuetele

9.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõpetamine

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Teatis sõidukitüübi väljaulatuvatele osadele tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või vastava sõidukitüübi tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 61

2. lisa

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa

Punkti H ja seljatoe tegeliku nurga kindlaksmääramise kord ning nende ning punkti R ja seljatoe ettenähtud kaldenurga vahekorra kontrollimise kord

4. lisa

Eendumise ja kauguste mõõtmine

1.   KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse kategooriate N1, N2 ja N3  (1) veoautode väljaulatuvate osade suhtes ja kohaldamisala piirdub nende välispinnaga, mis on järgnevalt määratletud.

Seda eeskirja ei kohaldata väliste tahavaatepeeglite suhtes, sealhulgas nende tugede suhtes, ega tarvikute, nagu antennide ja pakiraamide suhtes.

1.2.   Käesoleva eeskirja eesmärk on vähendada löögi tõttu sõiduki välispinnaga kokkupuutuval inimesel tekkida võivate kahjustuste ohtu ja raskusastet.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   „välispind”– punktis 2.5 määratletud kabiini tagapaneelist eespool olev sõiduki osa, välja arvatud tagapaneel ise ning kaasa arvatud esitiivad, eesmine kaitseraud ja eesmised veljed;

2.2.   „sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses tema eenduvate osadega;

2.3.   „sõidukitüüp”– mootorsõidukid, mis ei erine sellise olulise osa poolest nagu välispind;

2.4.   „kabiin”– kere osa, mis kujutab endast sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi, kaasa arvatud uksed;

2.5.   „kabiini tagapaneel”– sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi välispinna tagumine osa. Kui kabiini tagapaneeli asendit ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse käesoleva eeskirja kohaldamisel kabiini tagapaneeliks püstist risttasandit, mis asetseb 50 cm tagapool sõidukijuhi istme punktist R, tingimusel et kui iste on reguleeritav, on see viidud äärmisesse tagumisse juhtimisasendisse (vt 3. lisa). Kui on võimalik tõendada, et kaugus 50 cm teatava sõiduki puhul ei sobi, võib valmistaja tehnilise teenistuse nõusolekul taotleda teistsugust kaugust (2);

2.6.   „baastasand”– esirataste keskpunkte läbiv rõhttasand või maapinnast 50 cm kõrgusel asetsev rõhttasand, olenevalt sellest, kumb on madalamal;

2.7.   „põrandajoon”– järgmiselt määratletud joon:

kui püstteljesuunalist määramata kõrguse ja 15-kraadise nurga all paikneva moodustajaga koonust liigutatakse täismassiga sõiduki välispinnal nii, et koonus püsib kokkupuutes sõiduki välispinnaga selle madalaimas punktis, moodustub kokkupuutepunktidest joon, mida nimetatakse põrandajooneks.

Põrandajoone määramisel jäetakse arvesse võtmata heitgaasitorustik, rattad ning sõiduki põhja külge kinnitatud mehaanilised talitusosad, nagu tungraua toendid, amortisaatorite kinnitusosad või konksud, mida kasutatakse pukseerimisel või rikke korral. Eeldatakse, et rattakoobaste ruumi väliskülg on kaetud kujuteldava pinnaga, mis jätkab ühetaoliselt sellega külgnevat välispinda. Põrandajoone määramisel võetakse arvesse eesmist kaitserauda. Olenevalt sõiduki tüübist võib põrandajoon kulgeda kas kaitseraua ristlõike välisserval või kerepaneelil kaitseraua all. Kui üheaegselt on kaks või rohkem puutepunkti, määrab põrandajoone madalaim puutepunkt;

2.8.   „kõverusraadius”– sellise ringjoonekaare raadius, mis vastab kõige täpsemini vaadeldava osa kerakujulisele vormile.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki eenduvate osadega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid:

3.2.1.

sõiduki eesmiste ja külgmiste osade fotod;

3.2.2.

sellised välispinna joonised, mis katsete eest vastutava tehnilise teenistuse arvates on nõutavad, et näidata vastavust punktide 5 ja 6 sätetega.

3.3.   Taotleja esitab katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele:

3.3.1.

kas kinnitatavat sõidukitüüpi esindava sõiduki või sõiduki osa(d), mida peetakse käesolevas eeskirjas nõutud kontrollimiste ja katsete tegemisel olulisteks;

3.3.2.

teatavad osad ja kasutatud materjalide näidised, kui tehniline teenistus nõuab nende esitamist.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (käesoleval ajal „00”, mis tähendab eeskirja algversiooni) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse andmise ajaks on eeskirja tehtud. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teistsuguse välisehitusega samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele ning millele on lisatud tüübikinnituse taotleja esitatud joonised ja fotod, millele on viidatud punktides 3.2.1. ja 3.2.2. ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadis ning sobivas mõõtkavas.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse hästi nähtavasse ja tüübikinnituse vormis kindlaksmääratud kergesti ligipääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3),

4.4.2.

punktis 4.4.1 ette nähtud ringist paremal – käesoleva määruse numbrist, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi nende eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmeplaadi lähedale või selle peale.

4.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata sõiduki välispinna selliste osade suhtes, mis tühjas ja suletud uste, akende, luukidega jmt sõidukis paiknevad kas:

5.1.1.

väljaspool ala, mille ülemiseks piiriks on 2,00 m kõrgusel maapinnast paiknev rõhttasand ja alumiseks piiriks valmistaja valikul kas punktis 2.6 määratletud baastasand või punktis 2.7 määratletud põrandajoon või

5.1.2.

asendis, mis ei võimalda neil staatilistes tingimustes kokku puutuda 100 mm läbimõõduga kuuli pinnaga.

5.1.3.

Kui baastasand on ala alumiseks piiriks, tuleb võtta arvesse ainult selliseid sõiduki osi, mis jäävad kahe püsttasandi vahele, millest üks puudutab sõiduki välispinda ja teine, sellega rööbiti olev tasand läbib sõidukit esimesest tasandist 80 mm kaugusel.

5.2.   Sõidukite välispinnal ei tohi olla väljaulatuvaid osi, mis võivad haakuda jalakäijate, jalgratturite või mootorratturite külge.

5.3.   Punktis 6 nimetatud osadel ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid otsi või servi, neil ei tohi olla sellise kuju, mõõdu, suuna või kõvadusega eenduvaid osi, mis võivad suurendada kehavigastuste tekkimise ohtu või raskusastet isikul, kes saab löögi sõiduki välispinnalt või puutub kokkupõrke korral selle vastu.

5.4.   Välispinnast eenduvate osade puhul, mille põrkekõvadus A ei ületa 60, võib kõverusraadius olla punktis 6 ettenähtust väiksem.

6.   ERINÕUDED

6.1.   Dekoratiivelemendid, kaubanduslikud tähised ning kaubamärkide tärgid

6.1.1.

Dekoratiivelementide, kaubanduslike tähiste ning kaubamärkide tärkide kõverusraadius ei tohi olla väiksem kui 2,5 mm. Seda nõuet ei kohaldata selliste osade suhtes, mis ei eendu ümbritsevast pinnast üle 5 mm; viimasel juhul peavad nende väljapoole suunatud servad olema tömbid.

6.1.2.

Ümbritsevast pinnast üle 10 mm eenduvad dekoratiivelemendid, kaubanduslikud tähised ning kaubamärkide tärgid peavad sisse vajuma, irduma või kõrvale painduma, kui nende kõige kaugemale eenduvat punkti mõjutatakse jõuga 100 N paigalduspinnaga ligikaudu rööbitises tasandis mis tahes suunas. Jõu 100 N rakendamiseks kasutatakse kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga tõukurit. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse muud võrdväärset meetodit. Pärast seda, kui dekoratiivelement on sisse vajunud, irdunud või kõrvale paindunud, ei tohi ta eenduda üle 10 mm ning tal ei tohi olla teravaid või lõikavaid otsi ega servi.

6.2.   Esilaternate äärikud ja ehisvõrud

6.2.1.

Esilaternate puhul on lubatud kasutada eenduvaid äärikuid ja ehisvõrusid, kui nende eend, mõõdetuna esilaterna läbipaistva välispinna suhtes, ei ületa 30 mm ning nende kõverusraadius on kõikides osades vähemalt 2,5 mm.

6.2.2.

Peitlaternad peavad nii töö- kui ka peiteasendis vastama punkti 6.2.1 nõuetele.

6.2.3.

Punkti 6.2.1 sätteid ei kohaldata keresse peidetavate või kere alla jäävate esilaternate suhtes, kui kere vastab punkti 5.2 nõuetele.

6.3.   Võred

Võre osa kõverusraadius peab olema:

—	vähemalt 2,5 mm, kui külgnevate osade vahemaa on üle 40 mm;

—	vähemalt 1 mm, kui vahemaa on 25–40 mm;

—	vähemalt 0,5 mm, kui vahemaa on alla 25 mm.

6.4.   Tuuleklaasi ja esilaternate puhastamise seadmed

6.4.1.

Nimetatud seadmed peavad olema sellised, et klaasipuhasti varre kaitsekatte kõverusraadius oleks vähemalt 2,5 mm ja välispindala vähemalt 150 mm2, mõõdetuna eenduva osa ristlõiketasandis kõige kaugemale eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel.

6.4.2.

Tuuleklaasi puhastamise seadme suulise ja esilaterna puhastamise seadme suulise kõverusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kui need eenduvad vähem kui 5 mm, peab väljapoole suunatud serv olema tömp.

6.5.   Kaitserauad

6.5.1.

Kaitseraua otsad peavad olema suunatud kere välispinna poole.

6.5.2.

Eesmise kaitseraua osad peavad olema sellise kujuga, et kõikide väljapoole suunatud jäikade osade kõverusraadius oleks vähemalt 5 mm.

6.5.3.

Pukseerimisel kasutatavad haakeseadmed ja vintsid ei tohi kaitseraua välispinna suhtes eenduda. Vintsid võivad siiski eenduda kaitseraua välispinna suhtes tingimusel, et kui neid ei kasutata, on nad kaetud sobiva kaitsekattega, mille kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm.

6.5.4.

Punkti 6.5.2 nõudeid ei kohaldata nende kaitseraua või kaitseraua külge või sisse paigaldatud osade puhul, mis eenduvad vähem kui 5 mm. Vähem kui 5 mm eenduvate seadmete servad peavad olema tömbid. Käesoleva eeskirja muudes osades mainitud kaitseraua külge kinnitatud seadmete puhul kohaldatakse eeskirja erinõudeid.

6.6.   Uste käepidemed, hinged ja surunupud, pakiruumid, tuulutusavad, juurdepääsuluugid ja sangad

6.6.1.

Nimetatud osad ei tohi eenduda rohkem kui: surunupud 30 mm, sangad ja pagasiruumilukustid 70 mm ning muud osad 50 mm. Nende kõverusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

6.6.2.

Külgukse pööratavate käepidemete puhul peab olema täidetud emb-kumb järgmistest nõuetest. 6.6.2.1. Ukse tasapinnaga rööbiti pöörduva käepideme vaba ots peab olema suunatud tahapoole. Selline käepideme ots peab olema suunatud ukse tasapinna poole ning paiknema kaitseümbrises või süvendis. 6.6.2.2. Käepidemed, mis pöörduvad väljapoole suunas, mis ei ole ukse tasapinnaga rööbiti, peavad suletud asendis olema ümbritsetud kaitseümbrisega või paiknema süvendis. Vaba ots peab olema suunatud kas taha või alla. Sellest hoolimata võidakse pidada viimati nimetatud tingimusele mittevastavaid käepidemeid vastuvõetavaks, kui: — nad on iseseisva tagastumismehhanismiga; — tagastumismehhanismi rikke korral ei eendu nad üle 15 mm; — avatud asendisse jäänud käepideme kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm (seda nõuet ei kohaldata, kui eendumine äärmises avatud asendis ei ületa 5 mm; sel juhul peavad väljapoole suunatud osad olema tömbid); — käepideme otsa pindala, mõõdetuna kuni 6,5 mm kaugusel kõige kaugemale eenduvast punktist, ei ole väiksem kui 150 mm2.

6.7.   Astmed ja astmelauad

Astmete ja astmelaudade servad peavad olema kumerad.

6.8.   Külgmised õhusuunajad, vihmaveerennid ja määrdumisvastased õhusuunajad

Väljapoole keeratavate servade kõverusraadius peab olema vähemalt 1 mm.

6.9.   Lehtmetallist servad

Lehtmetallist servad on lubatud, kui serv on keeratud kere suunas tagasi nii, et seda ei ole võimalik puudutada kuuliga, mille diameeter on 100 mm, või kui serval on kaitsekate kõverusraadiusega vähemalt 2,5 mm.

6.10.   Rattamutrid, rattakilbid ja laagri kaitsekapslid

6.10.1.

Rattamutritel, rattakilpidel ja laagri kaitsekapslitel ei tohi olla tiivakujulisi eendeid.

6.10.2.

Sirgjooneliselt liikuval sõidukil ei tohi ükski rataste pöörlemistelgi läbivast rõhttasandist ülalpool paiknev ratta osa, välja arvatud rehvid, ulatuda rõhttasandis kaugemale ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsioonist. Kui aga sõiduki funktsionaalsete nõuetega on see ette nähtud, võivad rattamutreid ja laagreid katvad kaitseseadmed eenduda ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsioonist, tingimusel et väljaulatuva osa pinna kõverusraadius on vähemalt 5 mm ja eend ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsiooni suhtes ei ületa 30 mm.

6.10.3.

Kui poldid või mutrid eenduvad rehvi välispinna tasandi suhtes (rataste pöörlemistelgi läbivast horisontaaltasandist ülalpool paiknevas rehvi osas), tuleb paigaldada punktile 6.10.2 vastavad rattakilbid.

6.11.   Tungraua toendid ja heitgaasitorustik

6.11.1.

Tungraua toendid ja heitgaasitorustik ei tohi eenduda põrandajoone rõhtprojektsiooni või baastasandi ja sõiduki välispinna lõikejoone rõhtprojektsiooni suhtes üle 10 mm.

6.11.2.

Erandina sellest nõudest võib heitgaasitoru eenduda üle 10 mm tingimusel, et selle otsa servade kumeruse kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm.

7.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE

7.1.   Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

7.1.1.

olla seisukohal, et tehtud muudatused tõenäoliselt ei kahjusta märgatavalt nõuetele vastavust ning sõiduk vastab endiselt nõuetele; või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teavitatakse muudatusi käsitlevast tüübikinnitusest või sellest keeldumisest punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

8.1.   Iga käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitusmärki kandev sõiduk peab seoses oma eenduvate osadega vastama kinnitatud sõidukitüübile.

8.2.   Punktis 8.1 sätestatud tüübivastavuse kontrollimiseks tehakse käesolevale eeskirjale vastavat tüübikinnitusmärki kandvate seeriatoodangu sõidukitega piisaval arvul pistelisi kontrolle.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 6 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole 3. lisas kirjeldatud katset edukalt läbinud.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks allkirja ja kuupäevaga varustatud tüübikinnitusvormi, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud märge „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD”.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta seda tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teate saamise järel teatab asutus seda teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on koos kuupäeva ja allkirjaga lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD”.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kuhu tuleb saata teistes riikides väljaantud tunnistused tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või selle tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2)  Selle võimaluse kasutamine ei muuda käesoleva määruse kohaldamisala.

(3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 –(vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad ühenduse liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele kronoloogilises järjekorras vastavalt sellele, millal nad ratifitseerivad mootorsõidukite varustuse ja osade tüübikinnituse ühtsete nõuete vastuvõtmise ja tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise kokkuleppe või ühinevad kõnealuse kokkuleppega, ning ÜRO peasekretär edastab sel viisil antud numbrid kokkuleppeosalistele.

---

---

---

---

---