Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42010X0630(01)

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 61 — Ühtsed sätted tarbesõidukite tüübikinnituse kohta seoses kabiini tagapaneelist eespool asuvate eenduvate osadega

    ELT L 164, 30.6.2010, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/61(2)/oj

    30.6.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 164/1


    Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

    http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 61 — Ühtsed sätted tarbesõidukite tüübikinnituse kohta seoses kabiini tagapaneelist eespool asuvate eenduvate osadega

    Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

    eeskirja algversiooni 1. täienduseni – jõustumise kuupäev: 10. oktoober 2006

    SISUKORD

    EESKIRI

    1.

    Kohaldamisala ja eesmärk

    2.

    Mõisted

    3.

    Tüübikinnituse taotlemine

    4.

    Tüübikinnitus

    5.

    Üldnõuded

    6.

    Erinõuded

    7.

    Sõiduki tüübi muutmine

    8.

    Toodangu vastavus nõuetele

    9.

    Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

    10.

    Tootmise lõpetamine

    11.

    Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

    LISAD

    1. lisa

    Teatis sõidukitüübi väljaulatuvatele osadele tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või vastava sõidukitüübi tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 61

    2. lisa

    Tüübikinnitusmärkide kujundus

    3. lisa

    Punkti H ja seljatoe tegeliku nurga kindlaksmääramise kord ning nende ning punkti R ja seljatoe ettenähtud kaldenurga vahekorra kontrollimise kord

    4. lisa

    Eendumise ja kauguste mõõtmine

    1.   KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

    1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse kategooriate N1, N2 ja N3  (1) veoautode väljaulatuvate osade suhtes ja kohaldamisala piirdub nende välispinnaga, mis on järgnevalt määratletud.

    Seda eeskirja ei kohaldata väliste tahavaatepeeglite suhtes, sealhulgas nende tugede suhtes, ega tarvikute, nagu antennide ja pakiraamide suhtes.

    1.2.   Käesoleva eeskirja eesmärk on vähendada löögi tõttu sõiduki välispinnaga kokkupuutuval inimesel tekkida võivate kahjustuste ohtu ja raskusastet.

    2.   MÕISTED

    Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    2.1.   „välispind”– punktis 2.5 määratletud kabiini tagapaneelist eespool olev sõiduki osa, välja arvatud tagapaneel ise ning kaasa arvatud esitiivad, eesmine kaitseraud ja eesmised veljed;

    2.2.   „sõiduki tüübikinnitus”– sõiduki tüübikinnitus seoses tema eenduvate osadega;

    2.3.   „sõidukitüüp”– mootorsõidukid, mis ei erine sellise olulise osa poolest nagu välispind;

    2.4.   „kabiin”– kere osa, mis kujutab endast sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi, kaasa arvatud uksed;

    2.5.   „kabiini tagapaneel”– sõidukijuhile ja reisijatele ettenähtud ruumi välispinna tagumine osa. Kui kabiini tagapaneeli asendit ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse käesoleva eeskirja kohaldamisel kabiini tagapaneeliks püstist risttasandit, mis asetseb 50 cm tagapool sõidukijuhi istme punktist R, tingimusel et kui iste on reguleeritav, on see viidud äärmisesse tagumisse juhtimisasendisse (vt 3. lisa). Kui on võimalik tõendada, et kaugus 50 cm teatava sõiduki puhul ei sobi, võib valmistaja tehnilise teenistuse nõusolekul taotleda teistsugust kaugust (2);

    2.6.   „baastasand”– esirataste keskpunkte läbiv rõhttasand või maapinnast 50 cm kõrgusel asetsev rõhttasand, olenevalt sellest, kumb on madalamal;

    2.7.   „põrandajoon”– järgmiselt määratletud joon:

     

    kui püstteljesuunalist määramata kõrguse ja 15-kraadise nurga all paikneva moodustajaga koonust liigutatakse täismassiga sõiduki välispinnal nii, et koonus püsib kokkupuutes sõiduki välispinnaga selle madalaimas punktis, moodustub kokkupuutepunktidest joon, mida nimetatakse põrandajooneks.

     

    Põrandajoone määramisel jäetakse arvesse võtmata heitgaasitorustik, rattad ning sõiduki põhja külge kinnitatud mehaanilised talitusosad, nagu tungraua toendid, amortisaatorite kinnitusosad või konksud, mida kasutatakse pukseerimisel või rikke korral. Eeldatakse, et rattakoobaste ruumi väliskülg on kaetud kujuteldava pinnaga, mis jätkab ühetaoliselt sellega külgnevat välispinda. Põrandajoone määramisel võetakse arvesse eesmist kaitserauda. Olenevalt sõiduki tüübist võib põrandajoon kulgeda kas kaitseraua ristlõike välisserval või kerepaneelil kaitseraua all. Kui üheaegselt on kaks või rohkem puutepunkti, määrab põrandajoone madalaim puutepunkt;

    2.8.   „kõverusraadius”– sellise ringjoonekaare raadius, mis vastab kõige täpsemini vaadeldava osa kerakujulisele vormile.

    3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

    3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki eenduvate osadega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

    3.2.   Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid:

    3.2.1.

    sõiduki eesmiste ja külgmiste osade fotod;

    3.2.2.

    sellised välispinna joonised, mis katsete eest vastutava tehnilise teenistuse arvates on nõutavad, et näidata vastavust punktide 5 ja 6 sätetega.

    3.3.   Taotleja esitab katsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele:

    3.3.1.

    kas kinnitatavat sõidukitüüpi esindava sõiduki või sõiduki osa(d), mida peetakse käesolevas eeskirjas nõutud kontrollimiste ja katsete tegemisel olulisteks;

    3.3.2.

    teatavad osad ja kasutatud materjalide näidised, kui tehniline teenistus nõuab nende esitamist.

    4.   TÜÜBIKINNITUS

    4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

    4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (käesoleval ajal „00”, mis tähendab eeskirja algversiooni) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse andmise ajaks on eeskirja tehtud. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teistsuguse välisehitusega samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

    4.3.   Teade sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele ning millele on lisatud tüübikinnituse taotleja esitatud joonised ja fotod, millele on viidatud punktides 3.2.1. ja 3.2.2. ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna sellises formaadis ning sobivas mõõtkavas.

    4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse hästi nähtavasse ja tüübikinnituse vormis kindlaksmääratud kergesti ligipääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

    4.4.1.

    ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3),

    4.4.2.

    punktis 4.4.1 ette nähtud ringist paremal – käesoleva määruse numbrist, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber.

    4.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi nende eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

    4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

    4.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmeplaadi lähedale või selle peale.

    4.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

    5.   ÜLDNÕUDED

    5.1.   Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata sõiduki välispinna selliste osade suhtes, mis tühjas ja suletud uste, akende, luukidega jmt sõidukis paiknevad kas:

    5.1.1.

    väljaspool ala, mille ülemiseks piiriks on 2,00 m kõrgusel maapinnast paiknev rõhttasand ja alumiseks piiriks valmistaja valikul kas punktis 2.6 määratletud baastasand või punktis 2.7 määratletud põrandajoon või

    5.1.2.

    asendis, mis ei võimalda neil staatilistes tingimustes kokku puutuda 100 mm läbimõõduga kuuli pinnaga.

    5.1.3.

    Kui baastasand on ala alumiseks piiriks, tuleb võtta arvesse ainult selliseid sõiduki osi, mis jäävad kahe püsttasandi vahele, millest üks puudutab sõiduki välispinda ja teine, sellega rööbiti olev tasand läbib sõidukit esimesest tasandist 80 mm kaugusel.

    5.2.   Sõidukite välispinnal ei tohi olla väljaulatuvaid osi, mis võivad haakuda jalakäijate, jalgratturite või mootorratturite külge.

    5.3.   Punktis 6 nimetatud osadel ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid otsi või servi, neil ei tohi olla sellise kuju, mõõdu, suuna või kõvadusega eenduvaid osi, mis võivad suurendada kehavigastuste tekkimise ohtu või raskusastet isikul, kes saab löögi sõiduki välispinnalt või puutub kokkupõrke korral selle vastu.

    5.4.   Välispinnast eenduvate osade puhul, mille põrkekõvadus A ei ületa 60, võib kõverusraadius olla punktis 6 ettenähtust väiksem.

    6.   ERINÕUDED

    6.1.   Dekoratiivelemendid, kaubanduslikud tähised ning kaubamärkide tärgid

    6.1.1.

    Dekoratiivelementide, kaubanduslike tähiste ning kaubamärkide tärkide kõverusraadius ei tohi olla väiksem kui 2,5 mm. Seda nõuet ei kohaldata selliste osade suhtes, mis ei eendu ümbritsevast pinnast üle 5 mm; viimasel juhul peavad nende väljapoole suunatud servad olema tömbid.

    6.1.2.

    Ümbritsevast pinnast üle 10 mm eenduvad dekoratiivelemendid, kaubanduslikud tähised ning kaubamärkide tärgid peavad sisse vajuma, irduma või kõrvale painduma, kui nende kõige kaugemale eenduvat punkti mõjutatakse jõuga 100 N paigalduspinnaga ligikaudu rööbitises tasandis mis tahes suunas.

    Jõu 100 N rakendamiseks kasutatakse kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga tõukurit. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse muud võrdväärset meetodit. Pärast seda, kui dekoratiivelement on sisse vajunud, irdunud või kõrvale paindunud, ei tohi ta eenduda üle 10 mm ning tal ei tohi olla teravaid või lõikavaid otsi ega servi.

    6.2.   Esilaternate äärikud ja ehisvõrud

    6.2.1.

    Esilaternate puhul on lubatud kasutada eenduvaid äärikuid ja ehisvõrusid, kui nende eend, mõõdetuna esilaterna läbipaistva välispinna suhtes, ei ületa 30 mm ning nende kõverusraadius on kõikides osades vähemalt 2,5 mm.

    6.2.2.

    Peitlaternad peavad nii töö- kui ka peiteasendis vastama punkti 6.2.1 nõuetele.

    6.2.3.

    Punkti 6.2.1 sätteid ei kohaldata keresse peidetavate või kere alla jäävate esilaternate suhtes, kui kere vastab punkti 5.2 nõuetele.

    6.3.   Võred

    Võre osa kõverusraadius peab olema:

    vähemalt 2,5 mm, kui külgnevate osade vahemaa on üle 40 mm;

    vähemalt 1 mm, kui vahemaa on 25–40 mm;

    vähemalt 0,5 mm, kui vahemaa on alla 25 mm.

    6.4.   Tuuleklaasi ja esilaternate puhastamise seadmed

    6.4.1.

    Nimetatud seadmed peavad olema sellised, et klaasipuhasti varre kaitsekatte kõverusraadius oleks vähemalt 2,5 mm ja välispindala vähemalt 150 mm2, mõõdetuna eenduva osa ristlõiketasandis kõige kaugemale eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel.

    6.4.2.

    Tuuleklaasi puhastamise seadme suulise ja esilaterna puhastamise seadme suulise kõverusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kui need eenduvad vähem kui 5 mm, peab väljapoole suunatud serv olema tömp.

    6.5.   Kaitserauad

    6.5.1.

    Kaitseraua otsad peavad olema suunatud kere välispinna poole.

    6.5.2.

    Eesmise kaitseraua osad peavad olema sellise kujuga, et kõikide väljapoole suunatud jäikade osade kõverusraadius oleks vähemalt 5 mm.

    6.5.3.

    Pukseerimisel kasutatavad haakeseadmed ja vintsid ei tohi kaitseraua välispinna suhtes eenduda. Vintsid võivad siiski eenduda kaitseraua välispinna suhtes tingimusel, et kui neid ei kasutata, on nad kaetud sobiva kaitsekattega, mille kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm.

    6.5.4.

    Punkti 6.5.2 nõudeid ei kohaldata nende kaitseraua või kaitseraua külge või sisse paigaldatud osade puhul, mis eenduvad vähem kui 5 mm. Vähem kui 5 mm eenduvate seadmete servad peavad olema tömbid. Käesoleva eeskirja muudes osades mainitud kaitseraua külge kinnitatud seadmete puhul kohaldatakse eeskirja erinõudeid.

    6.6.   Uste käepidemed, hinged ja surunupud, pakiruumid, tuulutusavad, juurdepääsuluugid ja sangad

    6.6.1.

    Nimetatud osad ei tohi eenduda rohkem kui: surunupud 30 mm, sangad ja pagasiruumilukustid 70 mm ning muud osad 50 mm. Nende kõverusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

    6.6.2.

    Külgukse pööratavate käepidemete puhul peab olema täidetud emb-kumb järgmistest nõuetest.

    6.6.2.1.

    Ukse tasapinnaga rööbiti pöörduva käepideme vaba ots peab olema suunatud tahapoole. Selline käepideme ots peab olema suunatud ukse tasapinna poole ning paiknema kaitseümbrises või süvendis.

    6.6.2.2.

    Käepidemed, mis pöörduvad väljapoole suunas, mis ei ole ukse tasapinnaga rööbiti, peavad suletud asendis olema ümbritsetud kaitseümbrisega või paiknema süvendis. Vaba ots peab olema suunatud kas taha või alla.

    Sellest hoolimata võidakse pidada viimati nimetatud tingimusele mittevastavaid käepidemeid vastuvõetavaks, kui:

    nad on iseseisva tagastumismehhanismiga;

    tagastumismehhanismi rikke korral ei eendu nad üle 15 mm;

    avatud asendisse jäänud käepideme kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm (seda nõuet ei kohaldata, kui eendumine äärmises avatud asendis ei ületa 5 mm; sel juhul peavad väljapoole suunatud osad olema tömbid);

    käepideme otsa pindala, mõõdetuna kuni 6,5 mm kaugusel kõige kaugemale eenduvast punktist, ei ole väiksem kui 150 mm2.

    6.7.   Astmed ja astmelauad

    Astmete ja astmelaudade servad peavad olema kumerad.

    6.8.   Külgmised õhusuunajad, vihmaveerennid ja määrdumisvastased õhusuunajad

    Väljapoole keeratavate servade kõverusraadius peab olema vähemalt 1 mm.

    6.9.   Lehtmetallist servad

    Lehtmetallist servad on lubatud, kui serv on keeratud kere suunas tagasi nii, et seda ei ole võimalik puudutada kuuliga, mille diameeter on 100 mm, või kui serval on kaitsekate kõverusraadiusega vähemalt 2,5 mm.

    6.10.   Rattamutrid, rattakilbid ja laagri kaitsekapslid

    6.10.1.

    Rattamutritel, rattakilpidel ja laagri kaitsekapslitel ei tohi olla tiivakujulisi eendeid.

    6.10.2.

    Sirgjooneliselt liikuval sõidukil ei tohi ükski rataste pöörlemistelgi läbivast rõhttasandist ülalpool paiknev ratta osa, välja arvatud rehvid, ulatuda rõhttasandis kaugemale ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsioonist. Kui aga sõiduki funktsionaalsete nõuetega on see ette nähtud, võivad rattamutreid ja laagreid katvad kaitseseadmed eenduda ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsioonist, tingimusel et väljaulatuva osa pinna kõverusraadius on vähemalt 5 mm ja eend ratta kohal asuva kerepaneeli serva rõhtprojektsiooni suhtes ei ületa 30 mm.

    6.10.3.

    Kui poldid või mutrid eenduvad rehvi välispinna tasandi suhtes (rataste pöörlemistelgi läbivast horisontaaltasandist ülalpool paiknevas rehvi osas), tuleb paigaldada punktile 6.10.2 vastavad rattakilbid.

    6.11.   Tungraua toendid ja heitgaasitorustik

    6.11.1.

    Tungraua toendid ja heitgaasitorustik ei tohi eenduda põrandajoone rõhtprojektsiooni või baastasandi ja sõiduki välispinna lõikejoone rõhtprojektsiooni suhtes üle 10 mm.

    6.11.2.

    Erandina sellest nõudest võib heitgaasitoru eenduda üle 10 mm tingimusel, et selle otsa servade kumeruse kõverusraadius on vähemalt 2,5 mm.

    7.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE

    7.1.   Igast sõidukitüübis tehtavast muudatusest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

    7.1.1.

    olla seisukohal, et tehtud muudatused tõenäoliselt ei kahjusta märgatavalt nõuetele vastavust ning sõiduk vastab endiselt nõuetele; või

    7.1.2.

    nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

    7.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teavitatakse muudatusi käsitlevast tüübikinnitusest või sellest keeldumisest punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

    8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

    8.1.   Iga käesoleva eeskirja kohast tüübikinnitusmärki kandev sõiduk peab seoses oma eenduvate osadega vastama kinnitatud sõidukitüübile.

    8.2.   Punktis 8.1 sätestatud tüübivastavuse kontrollimiseks tehakse käesolevale eeskirjale vastavat tüübikinnitusmärki kandvate seeriatoodangu sõidukitega piisaval arvul pistelisi kontrolle.

    9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

    9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 6 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole 3. lisas kirjeldatud katset edukalt läbinud.

    9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks allkirja ja kuupäevaga varustatud tüübikinnitusvormi, mille lõppu on suurte tähtedega kirjutatud märge „TÜÜBIKINNITUS TÜHISTATUD”.

    10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

    Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta seda tüübikinnituse andnud asutusele. Asjaomase teate saamise järel teatab asutus seda teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile tüübikinnitusteate koopia, mille lõppu on koos kuupäeva ja allkirjaga lisatud suurte tähtedega kirjutatud märkus „TOOTMINE LÕPETATUD”.

    11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

    Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kuhu tuleb saata teistes riikides väljaantud tunnistused tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või selle tühistamise kohta.


    (1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

    (2)  Selle võimaluse kasutamine ei muuda käesoleva määruse kohaldamisala.

    (3)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 –(vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad ühenduse liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele kronoloogilises järjekorras vastavalt sellele, millal nad ratifitseerivad mootorsõidukite varustuse ja osade tüübikinnituse ühtsete nõuete vastuvõtmise ja tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise kokkuleppe või ühinevad kõnealuse kokkuleppega, ning ÜRO peasekretär edastab sel viisil antud numbrid kokkuleppeosalistele.


    1. LISA

    TEATIS

    (Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

    Image


    2. LISA

    TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

    NÄIDIS A

    (Vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

    Image

    NÄIDIS B

    (Vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

    Image


    (1)  Viimane number on esitatud üksnes näitena.


    3. LISA

    Punkti H ja seljatoe tegeliku nurga kindlaksmääramise kord ning nende ja punkti R ning seljatoe ettenähtud nurga vahelise suhte kontrollimise kord

    1.   MÕISTED

    1.1.

    „Punkt H” - sõitjatesalongis istuva reisija asendit iseloomustav punkt, mis asub pikisuunalisel püsttasandil ja mida läbib punktis 3 kirjeldatud inimkeha simuleeriva mannekeeni puusaliigese teoreetiline pöördetelg.

    1.2.

    „Punkt R ehk istme võrdluspunkt” – sõiduki tootja ette nähtud võrdluspunkt,

    1.2.1.

    mille koordinaadid on määratud vastavalt sõiduki konstruktsioonile;

    1.2.2.

    mis vastab inimese puusaliigese teoreetilisele asukohale (punkt H) kõige madalama ja kõige tagapoolsema normaalse sõiduasendi korral või iga istekoha puhul sõiduki tootja määratud kasutusasendile.

    1.3.

    „Seljatoe kaldenurk” – seljatoe kaldenurk püstsihi suhtes.

    1.4.

    „Istme seljatoe tegelik kaldenurk” – punkti H läbiva püstjoone ja punktis 3 kirjeldatud inimkeha simuleeriva mannekeeni torso võrdlusjoone vaheline nurk.

    1.5.

    „Seljatoe valmistaja ettenähtud kaldenurk” – tootja ettenähtud kaldenurk,

    1.5.1.

    millega nähakse ette seljatoe kaldenurk kõige madalamas ja kõige tagapoolsemas normaalses juhtimisasendis või kasutusasendis, mille sõiduki tootja on iga tema kindlaksmääratud istekoha jaoks ette näinud;

    1.5.2.

    mille moodustavad punktis R püstjoon ja torso võrdlusjoon;

    1.5.3.

    mis teoreetiliselt vastab seljatoe tegelikule kaldenurgale.

    2.   PUNKTIDE H JA TEGELIKE SELJATOE KALDENURKADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

    2.1.

    Punkt H ja istme seljatoe tegelik kaldenurk määratakse iga tootja ettenähtud istekoha jaoks. Kui samas reas olevaid istekohti võib käsitada võrdväärsetena (pinkistmed, samasugused istmed jne), määratakse iga istmerea puhul kindlaks vaid üks punkt H ja üks tegelik seljatoe kaldenurk, nii et punktis 3 kirjeldatud mannekeen on paigutatud selle rea tüüpilisele kohale. See koht on:

    2.1.1.

    esimeses reas juhiiste;

    2.1.2.

    tagumises reas või tagumistes ridades välimine iste.

    2.2.

    Punkti H ja istme seljatoe tegeliku kaldenurga määramiseks viiakse iste kõige madalamasse ja kõige tagapoolsemasse normaalsesse sõiduasendisse või tootja määratud kasutusasendisse. Reguleeritava seljatoega istme puhul lukustatakse seljatugi tootja nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral nii, et tegelik nurk oleks võimalikult lähedane 25° nurgale püstsihi suhtes.

    3.   MANNEKEENI KIRJELDUS

    3.1.

    Kasutatakse kolmemõõtmelist mannekeeni, mille mass ja mõõtmed vastavad keskmise pikkusega täiskasvanud mehe parameetritele. Mannekeen on kujutatud joonistel 1 ja 2.

    3.2.

    Mannekeen koosneb järgmistest osadest:

    3.2.1.

    kahest osast, millest üks kujutab keha selja- ja teine istmikuosa, mis pöörduvad teineteise suhtes puusaliigese pöördetelge kujutava telje ümber; selle telje ja mannekeeni küljetasandi lõikepunkt on mannekeeni punkt H;

    3.2.2.

    kahest osast, mis kujutavad jalgu ja mis on liigendiga istmikuosaga ühendatud ning

    3.2.3.

    kahest osast, mis kujutavad jalalabasid ja on pahkluid kujutavate liigenditega kinnitatud jalgade külge.

    3.2.4.

    Lisaks sellele on istmikku kujutaval osal lood, millega saab seda osa rõhtsihis loodida.

    3.3.

    Asjaomastele raskuskeskmetele vastavad keharaskused kinnitatakse kohastesse punktidesse, nii et mannekeeni kogumass oleks umbes 75,6 kg. Andmed raskuste kohta on esitatud käesoleva lisa liite joonisel 2 olevas tabelis.

    3.4.

    Mannekeeni torso võrdlusjoon on sirgjoon, mis läbib mannekeeni puusaliigest ning kaela ja rindkere vahelist teoreetilist liigest (vt käesoleva lisa liite joonis 1).

    4.   MANNEKEENI PAIGUTAMINE

    Kolmemõõtmeline mannekeen paigutatakse järgmiselt:

    4.1.

    sõiduk asetatakse rõhttasapinnale ning istmed reguleeritakse vastavalt punktile 2.2;

    4.2.

    katsetatav iste kaetakse riidega, et mannekeeni õige ülesseadmine oleks hõlpsam;

    4.3.

    mannekeen pannakse asjaomasele istmele, pöörlemistelg risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga;

    4.4.

    mannekeeni jalad paigutatakse järgmiselt:

    4.4.1.

    esiistmetel selliselt, et mannekeeni istmikuosa lood oleks rõhtne;

    4.4.2.

    tagaistmetel nii, et jalad puudutaksid esiistet (niivõrd, kui see on võimalik). Kui jalad toetuvad siis põranda eri tasanditele, on võrdluspunktiks jalg, mis kõigepealt puutub kokku esiistmega, ja teine jalg pannakse nii, et mannekeeni istmikuosa lood oleks rõhtne;

    4.4.3.

    kui punkti H määratakse keskmise istekoha jaoks, tuleb mannekeeni jalad paigutada teine teisele poole tunnelit;

    4.5.

    jalgadele asetatakse raskused, mannekeeni istmikuosa lood seatakse rõhtsaks ning mannekeeni istmikuosale asetatakse reieraskused;

    4.6.

    mannekeen tõmmatakse põlveliigendite ühendusvardast hoides seljatoest eemale ja mannekeeni seljaosa kallutatakse ettepoole. Mannekeen asetatakse sõiduki istmel uude asendisse, nihutades teda istmel tahapoole seni, kuni on tunda takistust, ning seejärel toetatakse mannekeeni selg uuesti vastu seljatuge;

    4.7.

    mannekeenile rakendatakse kahel korral 100 ± 10 N suurust rõhtsuunalist jõudu. Jõu rakendamissuund ja -punkt on näidatud joonisel 2 musta noolega;

    4.8.

    raskused asetatakse paremasse ja vasemasse serva, seejärel seatakse torsoraskused õigesse asendisse. Mannekeeni istmikuosa loodi hoitakse rõhtsana;

    4.9.

    hoides mannekeeni istmikuosa loodi endiselt rõhtsana, kallutatakse mannekeeni seljaosa ettepoole, kuni torsoraskused jäävad punktist H kõrgemale, nii et ei tekiks hõõrdumist vastu seljatuge;

    4.10.

    mannekeeni selga lükatakse veidi tahapoole, millega on mannekeeni ülesseadmine lõpule jõudnud. Mannekeeni istmikuosa lood peab olema rõhtne. Vastasel korral korratakse eespool kirjeldatud toiminguid.

    5.   TULEMUSED

    5.1.

    Kui mannekeen on paigutatud punktis 4 kirjeldatud viisil, on asjaomase sõidukiistme punkt H ja seljatoe tegelik kaldenurk määratud mannekeeni punkti H ja torso võrdlusjoone kaldenurgaga.

    5.2.

    Mõõdetakse punkti H koordinaadid kolme omavahel risti asetseva tasandi suhtes ja istme seljatoe tegelik kaldenurk, et võrrelda neid sõiduki tootja esitatud andmetega.

    6.   PUNKTIDE R JA H SUHTELISTE ASUKOHTADE KONTROLLIMINE NING VALMISTAJA ETTE NÄHTUD SELJATOE KALDENURGA JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA VAHEKORD

    6.1.

    Vastavalt punktile 5.2 korraldatud punkti H ja seljatoe tegeliku kaldenurga mõõtmiste tulemusi võrreldakse punkti R koordinaatidega ja sõiduki valmistaja ettenähtud seljatoe kaldenurgaga.

    6.2.

    Punktide R ja H suhtelisi asukohti ning kere arvutusliku ja tegeliku kaldenurga vahekorda võib vaadeldava istekoha korral pidada rahuldavaks, kui punkt H, mis on määratud oma koordinaatidega, asetseb 50 mm küljepikkusega rõht- ja püstkülgedega ruudus, mille diagonaalid ristuvad punktis R, ja kui kere tegeliku kaldenurga erinevus valmistaja ettenähtud kaldenurgast ei ületa 5°.

    6.2.1.

    Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse katsetamiseks punkti R ja seljatoe valmistaja ettenähtud kaldenurka ning vajaduse korral seadistatakse mannekeeni asendit nii, et punkt H langeb kokku punktiga R ning seljatoe tegelik kaldenurk langeb kokku seljatoe valmistaja ettenähtud kaldenurgaga.

    6.3.

    Kui punkt H või seljatoe tegelik kaldenurk ei vasta punkti 6.2 nõuetele, tehakse veel kaks punkti H koordinaatide ja seljatoe tegeliku kaldenurga määramist (kokku seega kolm korda). Kui kolmest määramisest kahe tulemused vastavad nõuetele, loetakse katse tulemus rahuldavaks.

    6.4.

    Kui vähemalt kahe katse tulemused kolmest ei vasta punkti 6.2 nõuetele, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks.

    6.5.

    Kui saadakse punktis 6.4 kirjeldatud tulemus või kui kontrollimine ei ole võimalik, sest tootja ei ole esitanud andmeid punkti R või istme seljatoe ettenähtud kaldenurga kohta, võib kasutada kolme katse tulemuste keskmist ning loetakse, et seda tulemust võib rakendada kõikidel juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse kas punktile R või seljatoe valmistaja ettenähtud seljatoe kaldenurgale.

    Liide

    KOLMEMÕÕTMELISE MANNEKEENI OSAD

    Image

    MANNEKEENI MÕÕTMED JA MASS

    Mannekeeni mass

    kg

    Torso seljaosa ja istmikuosa simuleerivad osad

    16,6

    Torso mass

    31,2

    Istmikuosa mass

    7,8

    Reieosa mass

    6,8

    Sääreosa mass

    13,2

    Kokku

    75,6

    Joonis 2

    Image


    4. LISA

    EENDITE JA KAUGUSTE MÕÕTMINE

    1.   VÄLISPINNALE PAIGALDATUD OSA EENDI MÕÕTMETE MÄÄRAMISE MEETOD

    1.1.

    Kumerale paneelile paigaldatud osa eendi mõõtmed võib määrata kas otse või paigaldatud osa asjaomase lõike joonise põhjal.

    1.2.

    Kui mittekumerale paneelile kinnitatud osa eendit ei saa määrata lihtsa mõõtmise abil, määratakse see paneeli baasjoone ja 100 mm diameetriga kuuli keskpunkti vahekauguse suurima muutuse järgi kuuli liigutamisel nii, et see on pidevas kokkupuutes kõnealuse osaga. Selle meetodi kasutamise näide on esitatud joonisel 1.

    1.3.

    Sanga eendit mõõdetakse selle kinnituspunkte läbiva tasandi suhtes. Näide on esitatud joonisel 2.

    2.   ESILATERNATE ÄÄRIKUTE JA EHISVÕRUDE EENDUMISE MÄÄRAMISE MEETOD

    2.1.

    Eendumist esilaterna välispinna suhtes mõõdetakse rõhtsihis 100 mm läbimõõduga kuuli puutepunktist, nagu on kujutatud joonisel 3.

    3.   VÕRE OSADE VAHELISE KAUGUSE MÄÄRAMINE

    3.1.

    Võre osade vaheline kaugus on kuuli puutepunkte läbiva ja neid punkte ühendava joonega ristuva kahe tasandi vaheline kaugus. Selle meetodi kasutamise näited on esitatud joonistel 4 ja 5.

    Joonis 1

    Image

    Joonis 2

    Image

    Joonis 3

    Image

    Joonised 4 ja 5

    Image


    Top