(1)

Euroopa Liit peab tulemuslikult kaitsma oma finantssüsteemi ning siseturu terviklikkust ja nõuetekohast toimimist rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Seepärast on direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud, et komisjon peab kindlaks määrama kolmandad riigid, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile (edaspidi „suure riskiga kolmandad riigid“).

(2)

Sellised suure riskiga kolmandad riigid on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1675 (2).

(3)

Võttes arvesse rahvusvahelise finantssüsteemi kõrget integratsioonitaset, tihedat sidet turuosaliste vahel, liitu ja sellest välja suunatud piiriüleste tehingute suurt mahtu ning turu avatuse määra, on igasugune rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud oht rahvusvahelisele finantssüsteemile ohuks ka liidu finantssüsteemile.

(4)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2025/1393 (3) on tunnistatud, et kolmandad riigid, mis ei ole avalikult kindlaks määratud kui riigid, mille suhtes rahapesuvastane töökond on esitanud üleskutse meetmete võtmiseks või mis kuuluvad rahapesuvastase töökonna tugevdatud järelevalve alla, võivad siiski ohustada liidu finantssüsteemi terviklikkust, eriti juhul, kui selliste riikide liikmesus rahapesuvastases töökonnas peatatakse selle standardite kehtestaja aluspõhimõtete ränga rikkumise tõttu. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1184 (4) artikli 1a kohaselt peab komisjon selleks, et hinnata, kas delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa tuleks vastavalt muuta, selliste kolmandate riikide läbivaatamise lõpule viima 31. detsembriks 2025.

(5)

Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa“) liikmesus rahapesuvastases töökonnas peatati rahapesuvastase töökonna aluspõhimõtete ränga rikkumise tõttu. Seega kuulub Venemaa delegeeritud määruse (EL) 2025/1184 artikli 1a kohase hindamise kriteeriumide alla. Arvestades, et Venemaa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra puudused võivad kujutada endast tõsist ohtu liidu finantssüsteemile, on komisjon koostöös Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide ametiasutustega viinud lõpule riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra prima facie hindamise.

(6)

Hindamise käigus tuvastati mitu strateegilist puudust, eelkõige seoses Venemaa õigusaktide ja poliitikaga rahapesu andmebüroo sõltumatuse valdkonnas ning rahapesu andmebüroo suutlikkusega teha koostööd teiste riikide kolleegidega, Venemaa õigusaktide ja poliitikaga tegelike kasusaajate läbipaistvuse ning teabe kättesaadavuse ja täpsuse valdkonnas ning Venemaa õigusaktide ja poliitikaga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määruse kohaldamisel krüptovarade valdkonnas. Sellised puudused põhjustavad ühtsel turul rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, mida tuleks maandada.

(7)

Seepärast järeldab komisjon, et Venemaa tuleb kindlaks määrata suure riskiga kolmanda riigina ja lisada delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisasse. Kuna Venemaa ei kuulu ühtegi delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisas esitatud suure riskiga kolmanda riigi kategooriasse, tuleks lisada uus kategooria, kuhu liigitada suure riskiga kolmandad riigid, mis ei ole kindlaks määratud kui riigid, mille suhtes rahapesuvastane töökond on esitanud üleskutse meetmete võtmiseks või mis kuuluvad rahapesuvastase töökonna tugevdatud järelevalve alla, kuid mille liikmesus selles rahvusvahelises standardite kehtestajas on peatatud.

(8)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/1675 vastavalt muuta,