(1)

Määrusega (EL) 2018/841 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus saada kompensatsiooni teatava ülemäärase heite või väheneva sidumise eest. Kõnealuse määruse kohaselt peab selline heide või sidumine tulenema kas kliimamuutuste pikaajalisest mõjust, mille tulemuseks on ülemäärane heide või neeldajate vähenemine, mis ei ole liikmesriikide kontrolli all ja mida ei saa lugeda looduslikeks häiringuteks, või mineviku majandamistavade pärandmõjust [määruses (EL) 2018/841 on kasutatud terminit „varasem mõju“] sellistes liikmesriikides, kus turvasmuldade osakaal majandataval maal on erakordselt suur.

(2)

Määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 8 kohaselt tuleb selliste alade kindlakstegemisel, kus avaldub kliimamuutuste pikaajaline mõju, võtta ühe kliimaomadusena arvesse kuivust (edaspidi „ariidsus“). Selleks et analüüsida veevajaduse ja vee kättesaadavuse suhte muutumist pika aja jooksul, on seepärast asjakohane kasutada ariidsusindeksit. Bioomide geograafiline jaotus ja majandatava maa tootlikkus on ariidsusega lahutamatult seotud. Kuna ariidsusindeks hõlmab sademete ja võimaliku koguaurumise põhimuutujaid ning ei ole tundlik inimtegevuse kohaliku mõju suhtes, on see usaldusväärne vahend, et analüüsida veevajaduse ja vee kättesaadavuse suhte pikaajalisi muutusi.

(3)

Alad, mis on ariidsusklassist humiidne või kuiv subhumiidne nihkunud ariidsusklassi semiariidne, ariidne või üliariidne, nagu on kirjeldatud ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioonis, või alad, mis on liigitatud semiariidseks, ariidseks või üliariidseks ja mille ariidsusindeks on alanenud, seisavad silmitsi veenappusest tingitud piirangutega. Veenappuse suurenemine võib põhjustada muutusi, mida iseloomustavad hõredam taimkate, mulla väike orgaanilise süsiniku sisaldus, mulla halb struktuursus, mulla elurikkuse vähenemine ja suur mulla ärakanne. Selline areng vähendab nii maa süsinikusidumispotentsiaali kui ka maa kliimakerksust. Seepärast tuleks ala, kus on toimunud selline muutus, pidada alaks, kus avaldub kliimamuutuste pikaajaline mõju.

(4)

Selleks et võimaldada teadlaste kinnitatud potentsiaalselt kvaliteetsemate andmete kasutamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada muid indekseid kui ariidsusindeks, et teha kindlaks alad, kus avaldub kliimamuutuste pikaajaline mõju, tingimusel et nendega tõendatakse seost kliimamuutuste pikaajalise mõju ja süsinikusidumisvõime vähenemise vahel.

(5)

Teadustöös on tavaks lugeda erakordseks selliste loodusnähtuste esinemist, mis vastavad jaotuse 85. protsentiilile või on sellest kõrgemal. Seepärast on asjakohane pidada turvasmuldade osakaalu liikmesriigi majandataval maa-alal liidu keskmisega võrreldes erakordselt suureks, kui see vastab kõigi liikmesriikide selliste osakaalude sagedusjaotuses 85. protsentiilile või on sellest kõrgemal.

(6)

Mineviku majandamistavade, näiteks turbaalade kuivendamise või metsastamise pärandmõju turvasmuldadele võib kiirendada turvasmuldade degradeerumist ja seega tekitada pikas perspektiivis mulla kasvuhoonegaaside heidet, mis vähendab ökosüsteemide kerksust. Alasid, kus avaldub selliste mineviku majandamistavade negatiivne mõju, tuleks seega käsitada pärandmõjust mõjutatud aladena.

(7)

Selleks et mitte õõnestada määruse (EL) 2018/841 terviklikkust ja jõupingutusi, mida liikmesriigid kõnealuses määruses 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks teevad, peaksid liikmesriigid, kes soovivad kasutada selle määrusega ette nähtud lisakompensatsiooni, esitama tõendid meetmete kohta, mida nad on võtnud mõjutatud aladel kliimaga seotud tulemuste parandamiseks nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimakerksuse seisukohast. Sellised poliitikameetmed on paindlikkusmehhanismi kasutamise eeltingimus. Kui tegemist on kliimamuutuste pikaajalise mõjuga, peaksid asjaomase liikmesriigi jõupingutused seepärast hõlmama kestlikke maamajandamistavasid ja tehnoloogialahendusi, ning kui tegemist on mineviku majandamistavade pärandmõjuga turvasmuldadele, peaksid jõupingutused hõlmama põhjaveetaseme reguleerimist või samaväärseid majandamistavasid, millega minimeeritakse pärandmõju negatiivseid tagajärgi, võttes samal ajal arvesse mõjutatud piirkondade kerksust.

(8)

Ülemäärase heite ja väheneva sidumise tõendamiseks on asjakohane kasutada võrdlust. Selleks et mõista, kui suur on kliimamuutuste pikaajaline mõju või mineviku majandamistavade pärandmõju turvasmuldadele väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides, tuleks mõjutatud ala võrrelda mõjutamata alaga, millel on samad põhiomadused, nagu suurus, maakasutus, kliima, maastikuelementide paigutus ja mullatüüp.

(9)

Kuna nii kliimamuutuste pikaajaline mõju kui ka turvasmuldadele avalduva mineviku majandamistavade pärandmõju korral tuleb maapõhise sidumise negatiivne suundumus ümber pöörata, on asjakohane esitada tõendid vastavate jõupingutuste kohta nõuete täitmise perioodi 2026–2030 alguses.

(10)

Selleks et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (2) kohaselt nõutavate kasvuhoonegaaside inventuuridega, peaksid andmed, mida kasutatakse ülemäärase heite ja väheneva sidumisega seotud kompensatsiooni suuruse tõendamiseks, vastama samadele läbipaistvuse, täpsuse, kooskõla, võrreldavuse ja terviklikkuse nõuetele, mida kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 38 kohaselt tehtava kasvuhoonegaaside inventuuri läbivaatamise puhul.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

1)

„ariidsusindeks“ – sademete ja võimaliku koguaurumise suhe;

2)

„ariidsusklass“ – üks järgmistest kategooriatest, millesse alad on ariidsusindeksi alusel liigitatud:

3)

„turvasmuld“ – muld, mis vastab kas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kohaseks aruandluseks kasutatavatel heakskiidetud riiklikel standarditel põhinevale määratlusele või selliste standardite puudumise korral kriteeriumidele, mis on loetletud valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) 2006. aasta suunistes (4. köite 3. peatüki 3A.5. lisa „Kliima ja mulla standardklassifikatsioonid“).