1.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktis d osutatud kõige asjakohasemate üksuste kindlaksmääramisel võtab EBA eelkõige arvesse kõike järgmist:

2.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktis e osutatud kõige asjakohasemate üksuste kindlaksmääramisel võtab EBA eelkõige arvesse kõike järgmist:

3.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktis f osutatud kõige asjakohasemate üksuste kindlaksmääramisel võtab EBA eelkõige arvesse kõike järgmist:

4.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktis h osutatud kõige asjakohasemate üksuste kindlaksmääramisel võtab EBA eelkõige arvesse kõike järgmist:

5.   EBA võib otsustada kutsuda kolleegiumi liikmeks üksnes mõne sellise lõikes 1–4 osutatud üksuse pädeva asutuse, kui ta leiab, et asjaomased üksused on oma kategoorias ainsad kolleegiumi toimimise seisukohast asjakohased üksused.

1.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punkti l kohaldamisel loetakse oluline varapõhine token või oluline e-raha token liikmesriigis laialdaselt kasutatavaks, kui

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel tähendab olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni omanik sellist tokeni omanikku, kellel on määruse (EL) 2023/1114 kohane lunastamisõigus.

3.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni omaniku või selliste tokenitega tehtava tehingu poole asukohana ühte järgmistest:

4.   Pädev asutus, kes taotleb kolleegiumi liikmeks saamist määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punkti l alusel, esitab EBA-le sellekohase põhjendatud taotluse ja andmed, mis tõendavad, et lõikes 1 nimetatud kriteeriumid on täidetud.

1.   Artiklites 1 ja 2 osutatud vaatlusperiood on kõige hiljutisem kuuekuuline periood, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõikes 1 osutatud aruandluskohustust.

2.   Artikli 1 lõigete 2 ja 4 ning artikli 2 lõike 1 punkti b kohaldamisel tähendab „tehing“ igat varapõhisele tokenile või e-raha tokenile omandiõigust omava füüsilise või juriidilise isiku mis tahes muutust kõnealuse tokeni ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise tulemusel.

1.   EBA hindab vähemalt iga kahe aasta tagant uuesti, millised pädevad asutused kvalifitseeruvad kolleegiumi liikmeks vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktidele d, e, f, h ja l.

2.   Lõikes 1 osutatud ümberhindamise tarvis esitab iga pädev asutus, kes on määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punkti l kohaselt kolleegiumi liige, EBA-le sellekohase taotluse korral ja põhjendamatu viivituseta teabe, mida on vaja, et hinnata, kas kõnealused asutused kvalifitseeruvad käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud kriteeriumide alusel endiselt kolleegiumi liikmeks.

1.   EBA edastab oma määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõikes 6 osutatud kirjaliku kokkuleppe ettepaneku kõnealuse määruse artikli 119 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kolleegiumi liikmetele, paludes neil esitada seoses kokkuleppega oma seisukohad kümne kalendripäeva jooksul.

2.   Lõikes 1 osutatud kirjaliku kokkuleppe lõplikul vormistamisel võtab EBA arvesse kolleegiumi liikmete esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui EBA neid seisukohti või reservatsioone kirjalikus kokkuleppes ei kajasta, põhjendab ta seda.

3.   Pärast lõikes 1 osutatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimist edastab EBA kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra kolleegiumi liikmetele.

1.   Iga kolleegiumi liige määrab ühe osaleja, kelle ta on arutatavaid teemasid ja taotletavaid eesmärke arvesse võttes valinud välja kui kõige sobivama, osalema kolleegiumi koosolekutel või tegevuses ning esindama kolleegiumi liiget kolleegiumi koosolekutel. Iga kolleegiumi liige võib määrata ka ühe asendaja, välja arvatud EBA, kes määrab ühe esindaja ja võib paluda täiendavatel osalejatel osaleda kolleegiumi koosolekutel või tegevuses ilma neile hääleõigust andmata.

2.   Kui pädeval asutusel on õigus olla kolleegiumi liige kahel või enamal määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punktides c–h, j ja l osutatud alusel või kui sama kolmanda riigi mitmel asutusel on õigus olla kolleegiumi liige vastavalt kõnealuse määruse artikli 119 lõike 2 punktile m, võivad kõnealused asutused määrata ühe täiendava osaleja, kes osaleb kolleegiumi koosolekutel või tegevuses ilma hääleõiguseta, ning määrata sellisele osalejale ühe asendaja.

3.   Kui ühel liikmesriigil on kolleegiumis mitu liiget, teavitavad asjaomased kolleegiumi liikmed kolleegiumi eesistujat sellest, kes neist on hääleõiguslik liige.

4.   Kolleegiumi koosoleku või tegevuse päevakorra või konkreetse päevakorrapunkti, teemade ja eesmärkide alusel võib kolleegiumi eesistuja kutsuda koosolekul või tegevuses osalema muid asutusi, kes ei ole kolleegiumi liikmed. Kolleegiumi eesistuja otsustab, milline teave on nende asutuste jaoks asjakohane, ja kutsub nad vastavalt sellele osalema kolleegiumi koosolekul või tegevuses. Nendel asutustel ei ole hääleõigust. Kolleegiumi eesistuja teavitab vastavalt ja põhjendamatu viivituseta kõiki kolleegiumi liikmeid.

5.   Kooskõlas määruse (EL) 2023/1114 artikli 120 lõigetega 1 ja 2 on kolleegiumi arvamuse või kolleegiumi arvamuses sisalduva soovituse vastuvõtmiseks nõutav pooltest kolleegiumi hääleõiguslikest liikmetest koosnev kvoorum. Kui sellist kvoorumit kokku ei saada, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid ilma kvoorumita vastu võtta.

6.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 120 lõikes 3 osutatud häälteenamus tähendab kolleegiumi koosolekul osalevate hääleõiguslike kolleegiumi liikmete lihthäälteenamust. Lihthäälteenamus loetakse saavutatuks ka siis, kui ettepaneku poolt hääletab rohkem hääleõiguslikke liikmeid kui selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta ei poolt- ega vastuhääle andmiseks ning seda antud häälte arvu arvutamisel arvesse ei võeta.

1.   Kolleegiumi eesistuja peab kolleegiumi liikmete kontaktisikute nimekirja, mis sisaldab täielikke kontaktandmeid, ja edastab selle kolleegiumi liikmetele.

2.   Kolleegiumi liikmed esitavad oma kontaktandmed kolleegiumi eesistujale ja teavitavad eesistujat põhjendamatu viivituseta kõigist kõnealuste andmete muutustest.

3.   Kolleegiumi eesistuja edastab kontaktisikute nimekirja ajakohastatud versiooni kolleegiumi liikmetele põhjendamatu viivituseta.

1.   Kolleegiumi eesistuja määrab kindlaks kolleegiumi koosolekute sageduse, võttes arvesse kolleegiumi ülesandeid, mis on sätestatud määruse (EL) 2023/1114 artiklis 120, ja võimalikke kolleegiumi liikmete taotlusi.

2.   Kolleegiumi eesistuja kutsub kolleegiumi koosoleku kokku vähemalt ühe korra aastas. Kolleegiumi eesistuja otsustab, kas koosolek korraldatakse füüsiliselt või virtuaalselt, lähtudes eesmärkidest, mille ta koosolekule seab.

3.   Kolleegiumi liikmed võivad taotleda kolleegiumi eesistujalt kolleegiumi koosoleku korraldamist. Taotluse tagasilükkamise korral esitab kolleegiumi eesistuja tagasilükkamise põhjused.

4.   Kolleegiumi eesistuja saadab kolleegiumi koosoleku esialgse päevakorra kõigile kolleegiumi liikmetele ja kutsub neid üles tegema ettepanekuid täiendavate päevakorrapunktide lisamiseks. Kolleegiumi eesistuja kaalub kõiki liikmete ettepanekuid päevakorrapunktide kohta ja selgitab taotluse korral, miks neid ei lisatud.

5.   Kolleegiumi teataval koosolekul või teatavas tegevuses osalevad kolleegiumi liikmed peaksid dokumente ja töödokumentide jaoks tehtud kaastöid vahetama piisavalt aegsasti enne koosolekut, et kõik kolleegiumi koosolekul osalejad saaksid aruteludes aktiivselt kaasa rääkida.

1.   Iga kolleegiumi liige esitab sellekohase taotluse saamise korral ja põhjendamatu viivituseta EBA-le ja asjakohasel juhul pädevale asutusele, kellele on antud määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 7 punktides b–e osutatud ülesanded kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10, kogu teabe, mida on vaja, et hõlbustada määruse (EL) 2023/1114 artikli 117 kohaste EBA järelevalvevolituste täitmist, ja vahetab teavet, kui see on kõnealuse määruse alusel nõutav.

2.   EBA ja asjakohasel juhul pädev asutus, kellele on antud määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 7 punktides b–e osutatud ülesanded kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10, saavad kolleegiumi liikmete vahelise teabevahetuse raames jagatava kogu teabe.

3.   EBA ja asjakohasel juhul pädev asutus, kellele on antud määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 7 punktides b–e osutatud ülesanded kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10, võivad otsustada jagada lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet teiste kolleegiumi liikmetega, kui nad leiavad, et see teave on asjaomaste liikmete jaoks oluline.

4.   Kui emitent pakub rohkem kui üht olulist varapõhist tokenit või olulist e-raha tokenit, võib EBA otsustada moodustada mitu kolleegiumi: ühe iga olulise varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni või iga oluliste varapõhiste tokenite rühma või oluliste e-raha tokenite rühma kohta.

5.   Kui lõike 4 kohaselt on moodustatud mitu kolleegiumi, teavitab iga kolleegiumi eesistuja kõiki oma kolleegiumi liikmeid õigel ajal ja täielikult tegevustest või meetmetest teistes kolleegiumides, kus käsitletakse sama emitendi muid olulisi varapõhiseid tokeneid või olulisi e-raha tokeneid.

6.   Kolleegiumi liikmed lepivad kokku omavahelise teabevahetuse vahendites ja täpsustavad need vahendid määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõikes 6 osutatud kirjalikus kokkuleppes.

7.   Konfidentsiaalse teabe edastamine kolleegiumi liikmete vahel toimub turvaliste sidekanalite kaudu.

1.   Kolleegiumi liikmed vahetavad arvamusi omavahelise ülesannete vabatahtliku jagamise üle vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 5 punktile c.

2.   Lõikes 1 osutatud ülesannete jagamine võib hõlmata ka kõigi selliste ülesannete või mõne sellise ülesande jagamist, mis on nimetatud määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 7 punktides b–e.

3.   Määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõikes 6 osutatud kokkuleppes täpsustatakse vajaduse korral lõikes 1 osutatud ülesannete jagamise kord.