a)

kindlustatakse tulevik, tagades ennetavad, dünaamilised ja oludega kohandatavad strateegiad uute ja kujunemisjärgus relvatehnoloogiatega tegelemiseks;

b)

käsitletakse kujunemisjärgus relvatehnoloogiate mõju tsiviilelanike kaitsele, suurendades sidusrühmade tehnilisi, praktilisi ja normatiivseid teadmisi;

c)

aidatakse kaasa tulevikupakti rakendamisele ning kestliku arengu eesmärkide ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse edendamisele valdkondades, kus need ühtivad humanitaarse desarmeerimise alaste jõupingutustega ning

d)

jätkatakse tööd, mida on tehtud projekti raames, millega toetatakse teatavate tavarelvade kasutamist käsitleva konventsiooni ülemaailmset kohaldamist, rakendamist ja tugevdamist (nõukogu 21. septembri 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1694).

—

töötatakse välja vähemalt kaks riskihindamist sisaldavat uuringut, et koguda teavet kujunemisjärgus relvatehnoloogiate arendamise ja kasutamise hetkeseisu kohta ning hinnata nende tehnoloogiate võimalikku mõju ülemaailmsele rahule ja julgeolekule, rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja rahvusvahelisele inimõigustealasele õigusele;

—

korraldatakse kuni kuus dialoogi, et hõlbustada teadlaste, tööstusjuhtide, eetikute, inseneride ja diplomaatide valdkondadevahelist koostööd terviklike lahenduste edendamiseks ning tagada, et kujunemisjärgus relvatehnoloogiate kavandamisel ja kasutamisel võetakse piisavalt arvesse eetilisi, õiguslikke, humanitaarseid ja inimõigustega seotud mõjusid. Vähemalt üks dialoog toimub koostöös akadeemiliste ja teadusasutustega, et suurendada teadmisi ja teadlikkust naiste ja noorte rollist desarmeerimises, kaasates sisuliselt naiseksperte ja desarmeerimise valdkonnas tegutsevaid noori.

—

Nende kahe uuringuga kaardistatakse ja analüüsitakse uute ja kujunemisjärgus relvatehnoloogiate võimalikku mõju, koostatakse selle kohta poliitilisi soovitusi ning tehakse kindlaks riikide reageerimis- ja tegutsemisvõimalused. See peaks kaasa tooma riikide ja teiste sidusrühmade suurema aktiivsuse nende küsimuste käsitlemisel. Dialoogid annavad võimaluse edendada autonoomsete surmavate relvasüsteemide teemalisi arutelusid ja toetada asjaomaste valitsustevaheliste protsesside, eelkõige autonoomseid surmavaid relvasüsteeme käsitleva valitsusekspertide rühma edusamme aastatel 2025–2026 ja pärast seda.

—

Lisaks soodustab see tegevus laiapõhjaliste perspektiivide kogumist ja sünteesimist selles küsimuses ning tõstab tuvastatud probleemid ja seni vähe tähelepanu saanud (eriti maailma lõunapoolsete riikide) vaatepunktid asjakohasel juhul esile rahvusvahelisel areenil ja mitmepoolsetes aruteludes, sealhulgas autonoomseid surmavaid relvasüsteeme käsitlevas valitsusekspertide rühmas.

—

Tegevuse eesmärk on ka tagada, et naiste ja noorte rolli desarmeerimises käsitletakse põhjalikult ja nende rühmade pikaajalise integreerimise kavatsusega. Seega tuleks naiste ja noorte esindajatele tagada volitused ja võimalused asjakohastes küsimustes kaasa rääkida ning kaasamisvõimalused tuleks kindlaks teha ja neid tuleks kasutada lõppeesmärgiga tagada nende rühmade regulaarne sisuline osalemine mitmesugustel desarmeerimisfoorumitel.

—

osutatakse kuni neljale teatavate tavarelvade konventsiooni kõrgele osalisele tehnilist abi konventsiooni ja selle protokollide rakendamiseks vajalike õigusaktide ja/või poliitika ja käsiraamatute läbivaatamiseks ja/või nende koostamiseks/ajakohastamiseks, kasutades nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/1694 alusel välja töötatud teatavate tavarelvade konventsiooni rakendussuuniseid;

—

töötatakse välja üks kasutajasõbralik ja ühtne veebiplatvorm, mis pakub põhjalikku teavet humanitaarse desarmeerimise vahendite kohta ning hõlmab järgmist:

—

Selle tegevuse raames osutatav sihtotstarbeline tehniline abi peaks aitama valitud kõrgetel lepinguosalistel teatavate tavarelvade konventsiooni riiklikul tasandil tõhusamalt rakendada. Ühtlasi suurendab see nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/1694 alusel välja töötatud rakendussuuniste nähtavust ja loob praktilise aluse sihipärase rakendusabi andmiseks tulevikus.

—

Lisaks peaks tegevuse tagajärjel loodama UNODA hallatav veebiplatvorm, mis sisaldab mitmesuguseid praktilisi töövahendeid, suuniseid ja materjale, sealhulgas riiklike õigusaktide ja poliitikameetmete andmebaasi. Platvorm hõlbustab üldist juurdepääsu materjalidele ja annab riikidele praktilist abi seoses iga-aastaste aruandluskohustustega teatavate humanitaarse desarmeerimise vahendite raames, et suurendada aruannete esitamise määra. Peale selle aitab platvorm anda suuremat selgust humanitaarse desarmeerimise lepingute vastastikuse täiendavuse kohta, et toetada nii rakendamise kui ka ülemaailmse kohaldamise alaseid jõupingutusi.

—

korraldatakse vähemalt kolm seminari valitsusametnikele, sõjaväelastele ja kodanikuühiskonna esindajatele, et jagada teavet tsiviilisikute kaitse alase poliitika ja metoodikaga seotud parimate tavade kavandamise ja rakendamise kohta;

—

teostatakse vähemalt üks teaduslik/kontekstipõhine analüüs tsiviilisikute kaitsmise kohta relvade mõju eest, et teha kindlaks riikide peamised võimalikud tegevusvaldkonnad ja nendega seotud lahendused, mis hõlmavad asjaomastest inimõiguste mehhanismidest tulenevat võimalikku konvergentsi ja vastastikust täiendavust;

—

koostatakse üks relvade ja laskemoona juhend ohvrite registreerimise hõlbustamiseks, et tugevdada ÜRO suutlikkust koguda relvadega seotud andmeid, sealhulgas tuvastada relvad ning surma või vigastuse üksikasjad, eesmärgiga tugevdada vastutust ja tõhustada teadlikku otsusetegemist.

—

Seminarid peaksid suurendama osalejate teadmisi inimkesksetest relvade mõju vähendamise viisidest. Lisaks annavad need võimaluse aruteludeks mitmesuguste osalejate, sealhulgas kohapeal töötavate sõjaliste ja kodanikuühiskonna ekspertide vahel, et määrata kindlaks praktilised meetmed inimkesksete strateegiate rakendamiseks eri pädevusvaldkondades, soodustades samal ajal sektoritevahelist vastastikust rikastamist ja tuginedes rahvusvaheliste inimõiguste mehhanismide soovitustele. Nende valitsuse, tsiviilsektori, ametnike ja kaitsetööstuse sidusrühmade ning kodanikuühiskonna esindajate ja muude asjaomaste ekspertide vaheliste militaaralaste arutelude eesmärk on leida ja koguda konkreetseid näiteid parimatest tavadest tsiviilisikute kaitsmisel tavarelvade kasutamise eest. Kogutud teave peaks olema selles küsimuses aluseks riikide ja sidusrühmade laiemale kaasamisele eesmärgiga luua praktikakogukond, mis seab esikohale tsiviilelanike kaitse, ning anda riikidele praktilisi suuniseid riiklike poliitikameetmete ja tavade läbivaatamisel või koostamisel.

—

Analüüsidokumendis määratakse kindlaks riikidele soovitatavad tegevusvaldkonnad, et tõhustada tsiviilelanike kaitse strateegiaid olemasolevate humanitaarse desarmeerimise vahendite kontekstis. Riigid peaksid meetmete ja kaasamisvõimaluste kohta antud soovitusi UNODA toetusel rakendama.

—

Tehnilised suunised peaksid suurendama ÜRO täpsust ja suutlikkust koguda oma eri üksuste ja asutuste, sealhulgas kohapeal töötavate ekspertide kaudu relvadega seotud andmeid, vastates seega otse riikide taotlustele, et ÜRO esitaks andmeid relvade kasutamise ja tsiviilisikute kaitse kohta standardsemal viisil. Lisaks aitab see tagada terminoloogia ja mõistete järjepideva kasutamise ÜRO esitatud suunistes ja teabes.