LISA

ARTIKLI 7 KOHASELT TEHTUD IGA-AASTASTE UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMISE VORMID

A OSA

1.   Iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vorm

1. Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2. PA algne suurus (ha)

3. PA ajakohastatud suurus (ha)

4. Lähenemisviis (hävitamine või leviku tõkestamine)

5. Piirkond

6. Uuringukohad

7. Kindlaks tehtud riskipiirkonnad

8. Kontrollitud riskipiirkonnad

9. Taimne materjal / kaup

10. Peremeestaimede liikide loetelu

11. Aeg

12. Uuringu üksikasjad

13. Analüüsitud sümptomitega proovide arv: i. Kokku ii. Positiivsed iii. Negatiivsed iv. Määramata

14. Analüüsitud sümptomiteta proovide arv: i. Kokku ii. Positiivsed iii. Negatiivsed iv. Määramata

15. Teatatud puhangu teate number vastavalt vajadusele, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

16. Märkused

A) Visuaalsete kontrollide arv

B) Võetud proovide koguarv

C) Püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt võrguga kogumine))

D) Püüniste arv (või muu püüdmismeetod)

E) Püüdmiskohtade arv (kui see erineb punktis D esitatud andmetest)

F) Analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA vm)

G) Analüüside koguarv

H) Muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad vm)

Nimi

Kindlaksmääramise kuupäev

Kirjeldus

Arv

I) Muude meetmete arv

Number

Kuupäev

A

B

C

D

E

F

G

H

I

i

ii

iii

iv

i

ii

iii

iv

2.   Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei pea täitma B osas esitatud vormi.

Veerg 1: märkida geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kindlaks määrati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: hävitamine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust ja nendes kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5: märkida PA piirkond, kus uuring tehti, lisada vajalikul arvul ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.	Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.	Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk).

3.	Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida, millised on taimekahjustaja bioloogiliste omaduste, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskiasukohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.

Veerg 8: märkida, milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab.

Veerg 9: märkida taimed, viljad, seemned, muld, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustades, millega on tegemist.

Veerg 10: loetleda uuringusse kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

Veerg 11: märkida kuud, mil uuring läbi viidi.

Veerg 12: märkida uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja kohta. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane.

Veerg 13 ja 14: kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määramata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 15: märkida uuringu toimumise aastal puhvertsoonis tuvastatud puhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 16. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

B OSA

1.   Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemuste esitamise vorm

1. Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2. PA algne suurus (ha)

3. PA ajakohastatud suurus (ha)

4. Lähenemisviis

5. Piirkond

6. Uuringukohad

7. Aeg

A. Uuringu kirjeldus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B. Proovivõtu näitajad

C. Uuringu tulemused

25. Märkused

8. Sihtpopulatsioon

9. Epidemioloogilised üksused

10. Avastamismeetodid

11. Proovivõtu tõhusus

12. Meetodi tundlikkus

13. Riskitegurid (tegevus, asukohad ja piirkonnad)

14. Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv

15. Visuaalsete kontrollide arv

16. Proovide arv

17. Püüniste arv

18. Püüdmiskohtade arv

19. Analüüside arv

20. Muude meetmete arv

21. Tulemused

22. Teatatud puhangu teate number, vajaduse korral, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

23. Saavutatud usaldatavustase

24. Kontroll-levimus

Nimi

Kindlaksmääramise kuupäev

Kirjeldus

Arv

Peremeesliigid

Pindala (hektarites või muudes asjakohasemates ühikutes)

Kontrolliüksused

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsid

Muud meetodid

Riskitegur

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Osakaal peremeestaimede populatsioonis

Positiivsed

Negatiivsed

Määramata

Number

Kuupäev

2.   Vormi täitmise juhend

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmiste üksikasjade kohta:

—	sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

—	avastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

—	riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaalud peremeestaimede populatsioonis.

Veerg 1: märkida geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kindlaks määrati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: hävitamine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust taimekahjustaja kohta ja PAdel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5: märkida PA piirkond, kus uuring tehti, lisada vajalikul arvul ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.	Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.	Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk).

3.	Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida kuud, mil uuringud tehti.

Veerg 8: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle kogumi suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka maatükk, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus on taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, taimekahjustajate siirutajad, mida on uuritud taimekahjustajate määramiseks ja avastamiseks.

Veerg 9: märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisada nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogiline üksus on homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja sisaldab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu, või olla esitatud hektarites. Epidemioloogiliste üksuste valikut tuleb põhjendada uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas.

Veerg 10: märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja kohta. Märkida „puudub“, kui mõne veeru jaoks vajalik teave ei ole kättesaadav.

Veerg 11: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on saastunud taimest saastunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see püüdmismeetodi tõhusus positiivse siirutaja püüdmiseks, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see taimekahjustajat sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui see taimekahjustaja uuringualal esineb.

Veerg 12: meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõeliselt positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st saastunud taimest saastunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mis iseloomustab määramisel kasutatavat visuaalset kontrolli ja/või laborianalüüsi) korrutis.

Veerg 13: esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ja vastav suhteline risk ning osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg B: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus „Avastamismeetodid“ sisalduva teabega.

Veerg 18: märkida püüniste kasutuskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

Veerg 21: märkida positiivsete, negatiivsete ja määramata tulemusega proovide arv. Määramata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 22: märkida uuringu toimumise aasta puhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

Veerg 23: märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldatavustaseme väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

Veerg 24: märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks avastamisuuringu puhul 1 %.