Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32024R1856

    Nõukogu määrus (EL) 2024/1856, 28. juuni 2024, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

    ST/11136/2024/INIT

    ELT L, 2024/1856, 1.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj

    European flag

    Euroopa Liidu
    Teataja

    ET

    L-seeria


    2024/1856

    1.7.2024

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1856,

    28. juuni 2024,

    millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 (1) on määratud 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Neid püügivõimalusi, sealhulgas nendega funktsionaalselt seotud teatavaid meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse teadusliku nõuande avaldamist ning kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumiste tulemusi.

    (2)

    Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) lubatud kogupüügiks ajutiselt null Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) püügipiirkonna 34.1.1 liidu vetes ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, kuni ICES avaldab kõnealuse kalavaru kohta selleks ajavahemikuks oma teadusliku nõuande. Selleks et püügitegevus saaks jätkuda kuni selle kalavaru lõpliku lubatud kogupüügi kehtestamiseni ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, tuleks ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024 kehtestada ajutine lubatud kogupüük 4 997 tonni. See tase vastab liikmesriikide kõnealuse kalavaru püügile 2023. aasta kolmandas kvartalis.

    (3)

    Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) avaldas 28. märtsil 2024 arvamuse pollaki (Pollachius pollachius) 2024. aasta lubatud kogupüügi kehtestamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis ICESi soovitatud tasemel ning märkis ära lubatud kogupüügi taseme, mis on vajalik püüki piiravate liikide probleemi (2) vältimiseks. Seepärast tuleks kehtestada 2024. aasta lõplik lubatud kogupüük, millega asendatakse määrusega (EL) 2024/257 ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2024 kehtestatud ajutine lubatud kogupüük. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/472 (3) artikli 5 lõikele 3 tuleks kõnealune lubatud kogupüük kehtestada tasemel 959 tonni, mis STECFi kõnealuse arvamuse kohaselt võimaldab laevastikel jätkata tegutsemist kuni aasta neljanda kvartalini ja seega vähendada: i) püüki piiravate liikide probleemi ja asjaomaste püügipiirkondade enneaegset sulgemist ning ii) sellega seotud sotsiaal-majanduslikku mõju kalandussektorile.

    (4)

    Liit ja Norra pidasid 18. ja 19. juunil 2024 konsultatsioone järgmistes küsimustes: i) hariliku süvameregarneeli üldiste kogupüügivõimaluste tase ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 ning ii) hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüügi tase ICESi 3.a rajoonis. Kõnealuste konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 19. juunil 2024 allkirjastatud kokkulepitud protokollis. Seepärast tuleks hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis kehtestada Norraga kokkulepitud tasemel. Lisaks arutasid liit ja Norra Põhjameres lõuna pool 62oN asuvates Norra vetes püütava hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste ülekandmist Norralt liidule lisaks liidu ja Norra vaheliste 2024. aasta kalandusalaste konsultatsioonide 8. detsembril 2023 allkirjastatud kokkulepitud protokolli tabelis 2 kehtestatud tasemele. Liikmesriikide hariliku süvameregarneeli kvoote ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes tuleks vastavalt muuta.

    (5)

    Liit, Ühendkuningriik ja Norra pidasid 23. maist4. juunini 2024 konsultatsioone järgmistes küsimustes: i) kilu (Sprattus sprattus) kogupüügivõimaluste tase ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 ning ii) kilu lubatud kogupüügi tase nendes piirkondades. Kõnealuste konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 11. juunil 2024 allkirjastatud kokkulepitud protokollis. Kilu lubatud kogupüük ja seotud kaaspüük ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 i) ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning ii) ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra vetes tuleks seega kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele.

    (6)

    Liit ja Ühendkuningriik pidasid 14.–24. maini 2024 konsultatsioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (4) (edaspidi „leping“) artikli 498 lõigete 2, 4 ja 6 kohaselt kilu lubatud kogupüügi taseme üle ICESi 7.d ja 7.e rajoonis ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 30. mail 2024 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Kilu ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüük ICESi 7.d ja 7.e rajoonis tuleks seega kõnealuseks ajavahemikuks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemele.

    (7)

    Liit ja Ühendkuningriik leppisid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste 2024. aasta kalandusalaste konsultatsioonide kirjaliku protokolli punktis m kokku, et ICESile esitatakse ühine taotlus, mis käsitleb võrdlusaluse tulemuse alusel muudetud nõuande avaldamist ja Iiri mere hariliku merikeele (Solea solea) lubatud kogupüügi (SOL/07A) muutmist kooskõlas selle muudetud nõuandega. 13. juunil toimusid liidu ja Ühendkuningriigi vahel lepingu artikli 498 lõike 5 kohaselt konsultatsioonid, et leppida 2024. aastaks kokku hariliku merikeele (Solea solea) muudetud lubatud kogupüük ICESi 7.a rajoonis. Kõnealuste konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 17. juunil 2024 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Seepärast on asjakohane muuta kõnealuse lubatud kogupüügi taset ja kehtestada see Ühendkuningriigiga kokkulepitud tasemel.

    (8)

    Selleks et püük saaks 1. juulil 2024 alata, tuleks kehtestada 2024. aastaks liidu kvoot meriahvena (Sebastes spp.) püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Kõnealuseks liidu kvoodiks tuleks kuni teadusliku nõuande avaldamiseni kehtestada 6 000 tonni, st sama tase kui 2023. aastal, mis võimaldab säilitada liidu püügitegevuse kõnealuse kalavaru osas rahvusvahelistes vetes varasemal tasemel.

    (9)

    2024. aasta koosolekul muutis Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC) meetmeid jaapani makrelli (Scomber japonicus) suhtes NPFC konventsiooni alal ning kehtestas esimest korda kõnealuse kalavaru püügi piirnormid, mis on kasutatavad kõigi NPFC konventsiooniosaliste, sealhulgas liidu poolt, vastavalt traaleritele ja seinnoodalaevadele ajavahemikuks 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025. Lisaks kehtestas NPFC liidu jaoks samaks ajavahemikuks kõnealuse varu täiendava koguse. NPFC kehtestas ka vastavad püügikoormuse piirangud. Lisaks kehtestas NPFC nende püügi piirnormide ja kõnealuse lisakogusega funktsionaalselt seotud meetmed, ilma milleta: i) ei oleks saanud neid püügi piirnorme kõigi NPFC konventsiooniosaliste suhtes kehtestada ning ii) jaapani makrelli püügivõimalusi NPFC konventsiooni alal tuleks vähendada, kaitsmaks mittesihtliike. Need kalapüügivõimalused ja nendega funktsionaalselt seotud meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. Mis puudutab püügi piirnorme ja liidule eraldatavat täiendavat kogust, siis kuna liikmesriigid ei ole seda kalavaru varem püüdnud, tuleks need kalapüügivõimalused eraldada liidu tasandil.

    (10)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/897 (5) muudetakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 (6) artiklit 33, lisades uue sätte, millega keelatakse liidu laevadel kahjustada Atlandi ookeanis 5o põhjalaiusest põhja pool püütud lühiuim-makohaisid ning mille kohaselt peavad liidu laevad sellised lühiuim-makohaid viivitamata merre laskma, võttes samal ajal igakülgselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust. Selleks et vältida sama teemat käsitlevate sätete kattumist, on asjakohane määruse (EL) 2024/257 artikli 27 lõige 6 välja jätta.

    (11)

    Määruse (EL) 2017/2107 artiklitega 32 ja 34–36 on juba keelatud liidu laevadel pardal hoida, ümber laadida ja lossida koos kalavarudega ICCATi konventsiooni alal püütud suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus), pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) perekonda Sphyrnidae kuuluvate vasarhaide ja siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) rümpasid ja nende osi, ning nõutakse nende isendite viivitamatut vabastamist vigastusi tekitamata. Selleks et vältida sama reguleerimiseset käsitlevate sätete kattumist, on asjakohane määruse (EL) 2024/257 artikli 27 lõiked 1 ja 3–5 välja jätta.

    (12)

    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 (7) artiklile 8 esitasid teatavad liikmesriigid komisjonile muudetud iga-aastased püügikavad ja püügivõimsuse haldamise kavad koos taotlustega kanda teatav protsent oma hariliku tuuni (Thunnus thynnus) aastakvoodist Atlandi ookeanis ida pool 45o läänepikkust ja Vahemeres 2023. aastast üle 2024. aastasse. Nende kavade alusel esitas komisjon 23. mail 2024 ICCATi sekretariaadile heakskiitmiseks liidu 2024. aasta muudetud kava. 24. mail 2024 kiitis ICCAT kava heaks. Selleks et tagada kooskõla ICCATi poolt heaks kiidetud liidu iga-aastase muudetud kavaga, tuleks seetõttu vastavalt muuta hariliku tuuni 2024. aasta lubatud kogupüüki Atlandi ookeanis ida pool 45o läänepikkust ja Vahemeres.

    (13)

    Vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 15 lõikele 7 esitasid teatavad liikmesriigid komisjonile ICCATi konventsiooni alal hariliku tuuni kohta muudetud kalakasvatamise majandamiskava. Nende muudetud kavade alusel esitas komisjon 23. mail 2024 ICCATi sekretariaadile heakskiitmiseks liidu 2024. aasta muudetud kava. ICCAT kiitis 24. mail 2024 selle kava heaks. Liidu kalakasvandustesse viidavaid maksimumkoguseid ja maksimaalset kasvatamisvõimsust tuleks seetõttu muuta vastavalt sellele kavale. See ei piira liikmesriikide õigust valmistada ette ja esitada oma kalakasvatamise majandamiskavad järgmisteks aastateks vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 15 lõigetele 3 ja 4.

    (14)

    Määruse (EL) 2024/257 artikli 20 lõige 1 ja teatavad lubatud kogupüügi tabelid IA lisa B ja IK osas ning nõukogu määruse (EL) 2023/194 (8) artikli 18 lõige 1 ja IA lisa D osa sisaldavad teatavaid vigu seoses püügivõimaluste tasemete, liikide, kohaldamispiirkondade ja aruandluskoodidega. Seetõttu on asjakohane need sätted vastavalt parandada.

    (15)

    Määrusi (EL) 2023/194 ja (EL) 2024/257 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

    (16)

    Käesoleva määruse teatavaid sätteid, millega muudetakse määruse (EL) 2024/257 sätteid, mis käsitlevad kihvkalade (Dissostichus spp.) püügivõimalusi India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) piirkonnas, tuleks kohaldada alates 1. detsembrist 2023, kooskõlas muudetud sätete kohaldamisajaga. Lisaks tuleks käesoleva määruse sätteid, millega muudetakse määruste (EL) 2023/194 ja (EL) 2024/257 sätteid, mis käsitlevad i) pollakit ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis; ii) harilikku tuuni Atlandi ookeanis ida pool 45o läänepikkust ja Vahemeres ning iii) muid sätteid, milles on vaja parandada vigu, kohaldada alates 1. jaanuarist 2024, kooskõlas muudetud sätete kohaldamisajaga. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kalapüügivõimaluste taset või kohaldamispiirkonda või kasvatamispiirangute taset suurendatakse.

    (17)

    Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EL) 2024/257 muutmine

    Määrust (EL) 2024/257 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

    „d)

    kalapüügivõimalused Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni (NPFC) konventsiooni alal ajavahemikus 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025.“

    2)

    Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:

    „ra)

    „NPFC konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (*1);

    (*1)   ELT L 55, 28.2.2022, lk 14. Liit ühines Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga nõukogu 15. veebruari 2022. aasta otsusega (EL) 2022/314 Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 55, 28.2.2022, lk 12).“ "

    3)

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 12a

    Pollakit käsitlevad meetmed ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis

    ICESi rajoonides 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püütud pollaki suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 42 cm.“

    4)

    Artikli 20 lõikest 1 jäetakse välja punktid c–f.

    5)

    Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 27

    Haid

    Lisaks määruse (EL) 2017/2107 artiklites 32–36 kehtestatud keeldudele on keelatud ka perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.“

    6)

    Lisatakse järgmine jagu:

    „11A JAGU

    NPFC KONVENTSIOONI ALA

    Artikkel 48a

    Jaapani makrelli püük

    1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvate liidu kalalaevade puhul edastavad lipuliikmesriigid komisjonile järgmised koondandmed järgmisteks kuupäevadeks:

    a)

    järgmise kuu seitsmendaks päevaks: jaapani makrelli (Scomber japonicus) igakuine saak püügi piirnormide alusel kõikide NPFC konventsiooniosaliste traalerite ja seinnoodalaevade puhul vastavalt IM lisale, kui kõnealuseid piirnorme kasutatakse alla 60 % ning

    b)

    jaapani makrelli iganädalane püük kõnealuste piirnormide alusel, kui neid püügi piirnorme kasutatakse järgmise nädala teisipäevaks üle 60 % ja alla 95 %.

    Komisjon kogub selle teabe kokku ja edastab selle viivitamata NPFC täitevsekretärile.

    2.   Kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär teatas, et kõnealuste püügi piirnormide kasutamine on jõudnud 95 %ni, lõpetab komisjon nende püügi piirnormide alla kuuluva püügi.

    3.   Komisjon kogub kokku info NPFC konventsiooni alal püütud jaapani makrelli aastase saagi kohta ja edastab selle NPFC täitevsekretärile järgmise aasta veebruari lõpuks.

    4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (*2) artiklis 33 sätestatud kalapüügivõimalusi käsitlevatele aruandekohustustele.

    Artikkel 48b

    Haide kaitse NPFC konventsiooni alal

    1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal haisid püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

    2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

    Artikkel 48c

    Anadroomsete kalade kaitse NPFC konventsiooni alal

    1.   NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ketat (Oncorhynchus keta), kisutši (Oncorhynchus kisutch), gorbuušat (Oncorhynchus gorbuscha), nerkat (Oncorhynchus nerka), tšavõõtšat (Oncorhynchus tshawytscha), masu (Oncorhynchus masou) ega teraspea-lõhet (Oncorhynchus mykiss).

    2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

    (*2)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).“ "

    7)

    Artikli 55 lõike 1 punkt d jäetakse välja.

    8)

    Artikli 59 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkti a järele lisatakse järgmine:

    „aa)

    Artiklit 12a kohaldatakse ajavahemikus 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.“

    ;

    b)

    punkti g järele lisatakse järgmine punkt:

    „ga)

    11a jagu kohaldatakse ajavahemikus 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad meetmed, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;“

    ;

    c)

    punkti j järele lisatakse järgmine punkt:

    „ja)

    IM ja Xa lisa kohaldatakse 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025;“.

    9)

    IA, IB, ID, IK ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisa I osale.

    10)

    Lisatakse IM ja Xa lisa vastavalt käesoleva määruse I lisa II ja III osale.

    Artikkel 2

    Määruse (EL) 2023/194 muutmine

    Määrust (EL) 2023/194 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 18 lõike 1 punkt p asendatakse järgmisega:

    „p)

    IA lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmiste ICESi püügipiirkondade liidu, Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes: 1; 2, välja arvatud 2.a rajooni Ühendkuningriigi veed; 5–10, 12 ja 14 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 2.a rajooni liidu ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.“

    2)

    Artikli 55 lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:

    „k)

    IA lisa D osas loetletud süvamerehaid järgmistes liidu vetes: ICESi alapiirkonnad 6–10 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.“

    3)

    IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

    Artikkel 3

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2023. Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 28. juuni 2024

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    H. LAHBIB


    (1)  Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj).

    (2)  Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

    (4)   ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

    (8)  Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).


    I LISA

    I.

    Määruse (EL) 2024/257 IA, IB, ID, IK ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    IA lisa A osa tabel 2 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    2

    Liik:

    euroopa anšoovis

    Püügipiirkond:

    9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

    Engraulis encrasicolus

    (ANE/9/3411)

    Hispaania

    2 390

     (1)

    Analüütiline TAC

    Portugal

    2 607

     (1)

     

    Liit

    4 997

     (1)

     

    TAC

    4 997

     (1)

     

    2)

    IA lisa A osa tabel 17 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    17

    Liik:

    pollak

    Püügipiirkond:

    8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

    Pollachius pollachius

    (POL/8ABDE.)

    Hispaania

    163

     (2)

    Analüütiline TAC

    Prantsusmaa

    796

     (2)

     

    Liit

    959

     (2)

     

    TAC

    959

     (2)

     

    3)

    IA lisa B osa tabel 77 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    77

    Liik:

    harilik süvameregarneel

    Püügipiirkond:

    3.a

    Pandalus borealis

    (PRA/03A.)

    Taani

    1 107

     (3)

    Analüütiline TAC

    Rootsi

    596

     (3)

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

    Liit

    1 703

     (3)

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    TAC

    3 190

     (3)

     

    4)

    IA lisa B osa tabel 103 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    103

    Liik:

    harilik makrell

    Püügipiirkond:

    3.a; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.d ja 4; 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed

    Scomber scombrus

    (MAC/2A34-N.)

    Belgia

    476

     (4)  (5)

    Analüütiline TAC

    Taani

    27 882

     (4)  (5)  (7)

    Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

    Saksamaa

    496

     (4)  (5)

     

    Prantsusmaa

    1 498

     (4)  (5)

     

    Madalmaad

    1 508

     (4)  (5)

     

    Rootsi

    4 569

     (4)  (5)  (6)

     

    Liit

    36 429

     (4)  (5)

     

    TAC

    739 386

     

     

    5)

    IA lisa B osa tabel 108 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    108

    Liik:

    harilik merikeel

    Püügipiirkond:

    7.a

    Solea solea

    (SOL/07A.)

    Belgia

    280

     

    Analüütiline TAC

    Prantsusmaa

    4

     

     

    Iirimaa

    95

     

     

    Madalmaad

    89

     

     

    Liit

    468

     

     

    Ühendkuningriik

    145

     

     

    TAC

    625

     

     

    6)

    IA lisa B osa tabel 113 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    113

    Liik:

    kilu ja seotud kaaspüük

    Püügipiirkond:

    3.a

    Sprattus sprattus

    (SPR/03A.)

    Taani

    9 236

     (8)  (9)  (10)

    Analüütiline TAC

    Saksamaa

    19

     (8)  (9)  (10)

     

    Rootsi

    3 495

     (8)  (9)  (10)

     

    Liit

    12 750

     (8)  (9)  (10)

     

    TAC

    13 784

     (9)

     

    7)

    IA lisa B osa tabel 114 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    114

    Liik:

    kilu ja seotud kaaspüük

    Püügipiirkond:

    4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed

    Sprattus sprattus

    (SPR/2AC4-C)

    Belgia

    696

     (11)  (12)

    Analüütiline TAC

    Taani

    55 072

     (11)  (12)

     

    Saksamaa

    696

     (11)  (12)

     

    Prantsusmaa

    696

     (11)  (12)

     

    Madalmaad

    696

     (11)  (12)

     

    Rootsi

    1 330

     (11)  (12)  (13)

     

    Liit

    59 186

     (11)  (12)

     

    Norra

    0

     (11)

     

    Fääri saared

    0

     (11)  (14)

     

    Ühendkuningriik

    2 351

     (11)

     

    TAC

    61 537

     (11)

     

    8)

    IA lisa B osa tabel 115 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    115

    Liik:

    kilu

    Püügipiirkond:

    7.d ja 7.e

    Sprattus sprattus

    (SPR/7DE.)

    Belgia

    9

     (15)

    Analüütiline TAC

    Taani

    620

     (15)

     

    Saksamaa

    9

     (15)

     

    Prantsusmaa

    134

     (15)

     

    Madalmaad

    134

     (15)

     

    Liit

    906

     (15)

     

    Ühendkuningriik

    4344

     (15)

     

    TAC

    5250

     (15)

     

    9)

    IA lisa B osa tabel 123 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    123

    Liik:

    tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

    Püügipiirkond:

    4. püügipiirkonna Norra veed

     

    (I/F/04-N.)

    Rootsi

    800

     (16)  (17)

    Ennetuslik TAC

    Liit

    800

     

     

    TAC

    Ei kohaldata

     

     

    10)

    IB lisa tabel 13 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    13

    Liik:

    harilik süvameregarneel

    Püügipiirkond:

    5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

    Pandalus borealis

    (PRA/514GRN)

    Taani

    1 725

     

    Analüütiline TAC

    Prantsusmaa

    1 725

     

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

    Liit

    3 450

     

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Norra

    1 700

     

     

    Fääri saared

    0

     

     

    TAC

    Ei kohaldata

     

     

    11)

    IB lisa tabel 23 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    23

    Liik:

    meriahvenad

    Püügipiirkond:

    1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

    Sebastes spp.

    (RED/1/2INT)

    Liit

    6 000

     (18)

    Analüütiline TAC

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

    TAC

    Ei kohaldata

     

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    12)

    ID lisa tabel 12 asendatakse järgmisega:

    Tabel

    12

    Liik:

    harilik tuun

    Püügipiirkond:

    Atlandi ookean ida pool 45o W, ja Vahemeri

    Thunnus thynnus

    (BFT/AE45WM)

    Küpros

    188,48

     (22)

    Analüütiline TAC

    Kreeka

    357,49

     

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

    Hispaania

    6 904,70

     (20)  (22)

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

    Prantsusmaa

    6 807,40

     (20)  (21)  (22)

     

    Horvaatia

    1 101,24

     (24)

     

    Itaalia

    5 440,04

     (22)  (23)

     

    Malta

    438,06

     (22)

     

    Portugal

    643,03

     

     

    Muud liikmesriigid

    79,60

     (19)

     

    Liit

    21 960,05

     (20)  (21)  (22)  (23)

     

    TAC

    40 570,00

     (19)

     

    13)

    IK lisa tabeli 1 joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

    (1)

    Ala, mille piirideks on:

    lõunas laiuskraad 36o00' S,

    idas pikkuskraad 49o00' E,

    läänes pikkuskraad 40o00' E,

    põhjas külgnevad majandusvööndid.

    14)

    IK lisa tabeli 2 joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

    (1)

    Ala, mille piirideks on:

    põhjas laiuskraad 44o00′ S, kui see asub lääne pool 44o09′ E, ja laiuskraad 43o30′ S, kui see asub ida pool 44o09′ E,

    lõunas laiuskraad 45o00' S,

    läänes ja idas külgnevad majandusvööndid.

    15)

    IK lisa tabeli 3 joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

    (1)

    Ala, mille piirideks on järgmised koordinaadid:

    Punkt

    Laiuskraad

    Pikkuskraad

    1

    52o50'00''S

    80o00'00''E

    2

    55o00'00''S

    80o00'00''E

    3

    55o00'00''S

    85o00'00''E

    4

    52o50'00''S

    85o00'00''E

    16)

    VI lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

    „4.

    Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

    Tabel A

     

    Kalalaevade arv (25)

     

    Kreeka (26)

    Hispaania

    Prantsusmaa

    Horvaatia

    Itaalia

    Küpros (27)

    Malta (28)

    Portugal

    Seinnoodalaevad (29)

    0

    7

    22

    18

    21

    1

    2

    0

    Õngejadalaevad

    0

    38

    23

    0

    40

    17

    63

    0

    Söödaga õngelaevad

    0

    66

    8

    0

    0

    0

    0

    0

    Käsiõngelaevad

    0

    1

    47

    24

    0

    0

    0

    0

    Traalerid

    0

    0

    56

    0

    0

    0

    0

    0

    Väikesemahulise püügi laevad

    64

    696

    89

    20

    0

    0

    0

    0

    Muud rannalähedase püügi laevad (30)

    41

    0

    60

    0

    142

    0

    240

    76

    17)

    VI lisa punkt 6 asendatakse järgmisega:

    „6.

    Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

    Tabel A

    Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

     

    Kalakasvanduste arv

    Tootmisvõimsus (tonnides)

    Kreeka

    0

    0

    Hispaania

    6

    14 752,70

    Horvaatia

    4

    7 092,00

    Itaalia

    2

    1 160,00

    Küpros

    0

    0

    Malta

    5

    17 213,00

    Portugal

    2

    740,00


    Tabel B

    Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

    Kreeka

    0

    Hispaania

    8 744,10

    Horvaatia

    2 945,60

    Itaalia

    610,00

    Küpros

    0

    Malta

    12 295,00

    Portugal

    517,00

    II.

    IL lisa järele lisatakse järgmine lisa:

    „IM LISA

    NPFC KONVENTSIOONI ALA

    Tabel

    1

    Liik:

    jaapani makrell

    (Scomber japonicus)

    Püügipiirkond:

    NPFC konventsiooni ala

    Liit

    6 000

     (32)  (33)  (34)

    Ennetuslik TAC

    NPFC konventsiooniosalised, sealhulgas liit

    94 000

     (31)  (32)  (33)

    Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

    TAC

    Ei kohaldata

     

     

    III.

    X lisa järele lisatakse järgmine lisa:

    „Xa LISA

    NPFC KONVENTSIOONI ALA

    Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on põhjapüügi luba NPFC konventsiooni alal:

    Liit

    0


    (1)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024.

    (2)  Millest kuni 500 tonni võib püüda sihtpüügil. Ülejäänud 459 tonni võib püüda ainult kaaspüügina, millest teatatakse eraldi (POL/*8ABDE-BC), ning sihtpüük ei ole lubatud. 500 tonni puhul kohaldatakse järgmist jaotust:

    Hispaania

    85

    Prantsusmaa

    415

    Liit

    500

    (3)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

    (4)  Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremat kogust:

     

    3.a

    (MAC/*03A.)

    3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed

    (MAC/*3A4BC)

    4b

    (MAC/*04B.)

    4c

    (MAC/*04C.)

    2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed

    (MAC/*2AX14)

    Belgia

    0

    0

    0

    0

    286

    Taani

    0

    4 130

    0

    0

    9 774

    Saksamaa

    0

    0

    0

    0

    298

    Prantsusmaa

    0

    490

    0

    0

    899

    Madalmaad

    0

    490

    0

    0

    905

    Rootsi

    0

    0

    390

    10

    2 741

    Liit

    0

    5 110

    390

    10

    14 903

    (5)  Nende kvootide piires ja asjaomase rannikuriigi nõusolekul ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

     

    2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02A4AN-)

    Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

    Belgia

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Taani

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Saksamaa

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Prantsusmaa

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Madalmaad

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Rootsi

    0

    Kehtestatakse hiljem

    Liit

    0

    Kehtestatakse hiljem

    (6)  Eritingimus: sealhulgas järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):

    322

    Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

    (7)  Selle kvoodi piires teeb Taani järgmised ülekanded, mida võib püüda 6., 7. ja 8.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 8.a, 8.b ja 8.e püügipiirkonna liidu vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning 2.a ja 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2A14):

    Saksamaa

    531

    Hispaania

    1

    Eesti

    4

    Prantsusmaa

    354

    Iirimaa

    1 769

    Läti

    3

    Leedu

    3

    Madalmaad

    774

    Poola

    37

    (8)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük (OTH/*03A.) võib moodustada kuni 5 % kvoodist. Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

    (9)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

    (10)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

    (11)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

    (12)  Merlangi kaaspüük (OTH/*2AC4C) võib moodustada kuni 2 % kvoodist. Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

    (13)  Sealhulgas tobiad.

    (14)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

    (15)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

    (16)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

    (17)  Eritingmus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:

    400

    (18)  Tohib püüda ainult 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kalalaevad piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.

    (19)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS).

    (20)  Eritingmus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel (BFT/*8301):

    Hispaania

    1 049,60

    Prantsusmaa

    487,60

    Liit

    1 537,20

    (21)  Eritingmus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel (BFT/*641):

    Prantsusmaa

    100,00

    Liit

    100,00

    (22)  Eritingmus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel (BFT/*8302):

    Hispaania

    138,09

    Prantsusmaa

    136,15

    Itaalia

    108,80

    Küpros

    3,77

    Malta

    8,76

    Liit

    395,57

    (23)  Eritingmus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel (BFT/*643):

    Itaalia

    108,80

    Liit

    108,80

    (24)  Eritingmus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel (BFT/*8303F):

    Horvaatia

    991,12

    Liit

    991,12

    (25)  Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et täidetakse liidu rahvusvahelisi kohustusi.

    (26)  Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

    (27)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

    (28)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

    (29)  Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.

    (30)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

    (31)  Eritingimus: selle püügi piirnormi alusel ei tohi allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid püüda järgmised laevad:

    Traalerid*

    (MAS/NPFC-TR)

    Seinnoodalaevad*

    (MAS/NPFC-PS)

    14 000

    80 000

    *

    NPFC konventsiooniosalised, sealhulgas liidu poolt komisjon, lõpetavad kõnealuste püügi piirnormide alusel toimuva püügi kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär annab välja teate, et kõnealused püügi piirnormid on 95 % ulatuses ära kasutatud.

    (32)  Korraga lubatakse jaapani makrelli püüda vaid ühel liikmesriigi lipu all sõitval traaleril. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu tulevasi püügivõimalusi NPFC konventsiooni alal, eelkõige liikmesriigi puhul, kellel on luba püüda ajavahemikus 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025.

    (33)  Jaapani makrelli ei lubata püüda liidu kalalaevadel, mille kogumahutavus on üle 10 000.

    (34)  Selle kvoodi alusel püütud saagist teatatakse eraldi (MAS/NPFC-EU).


    II LISA

    Määruse (EL) 2023/194 IA lisa muudetakse järgmiselt.

    D osa asendatakse järgmisega:

    D OSA

    Süvamereliigid

    1)   Süvamerehaid

    Teaduslik nimetus

    Kolmetäheline kood

    Tavanimetus

    Apristurus spp.

    API

    Musthaid

    Centrophorus spp. (1)

    CWO

    Astelhaid

    Centroscyllium fabricii

    CFB

    Must okishai

    Centroscymnus coelolepis  (2)

    CYO

    Portugali süvahai

    Centroscymnus crepidater

    CYP

    Pikknina-süvahai

    Chlamydoselachus anguineus

    HXC

    Harilik mantelhai

    Dalatias licha  (3)

    SCK

    Šokolaadhai

    Deania calcea  (4)

    DCA

    Luits-nokkhai

    Etmopterus princeps

    ETR

    Suur tumehai

    Etmopterus spinax

    ETX

    Harilik tumehai

    Galeus melastomus

    SHO

    Mustsuu-koerhai

    Galeus murinus

    GAM

    Hiir-saaghai

    Hexanchus griseus

    SBL

    Kammhai

    Oxynotus paradoxus

    OXN

    Puriuim-vinkelhai

    Scymnodon ringens

    SYR

    Harilik nugahammashai

    Sonmnousus microcephalus

    GSK

    Atlandi polaarhai

    2)   Süvamereraid (Rajiformes)

    Teaduslik nimetus

    Kolmetäheline kood

    Tavanimetus

    Raja fyllae

    RJY

    Leht-väikerai

    Raja hyperborea

    RJG

    Arktiline sünkrai

    Raja nidarosiensis

    JAD

    Mustkõht-tiibrai

    3)   Süvamere meritontlased

    Teaduslik nimetus

    Kolmetäheline kood

    Tavanimetus

    Chimaera monstrosa

    CMO

    euroopa meritont

    Chimaera opalescens

    WCH

    Küütlev meritont

    Harriotta haeckeli

    HCH

    Haeckeli harriott

    Harriotta raleighana

    HCR

    Ahaskoon-harriott

    Hydrolagus affinis

    CYA

    Süva-merijänes

    Hydrolagus lusitanicus

    KXA

    Lusitaania merijänes

    Hydrolagus mirabilis

    CYH

    Suursilm-merijänes

    Hydrolagus pallidus

    CYZ

    Kahkjas merijänes

    Rhinochimaera atlantica

    RCT

    Atlandi nokistont

    “.


    (1)  Kohaldatakse ka soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) suhtes ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

    (2)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

    (3)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

    (4)  Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.


    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj

    ISSN 1977-0650 (electronic edition)


    Top