1.   Käesolevas määruses on sätestatud normid liidu energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, kvantifitseerimiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute, kõrvaldamise kohustuste ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Samuti on käesolevas määruses sätestatud normid, mis käsitlevad vahendeid, millega tagatakse läbipaistvus metaaniheite osas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka väljaspool liitu tekkiva metaaniheite suhtes, mis on seotud liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söega, nagu on osutatud 5. peatükis.

1.   Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 ja direktiivi (EL) 2024/1788 X peatüki kohased reguleerivad asutused võtavad ülekandesüsteemi haldurite, jaotussüsteemi haldurite, maagaasi veeldusjaamade käitajate ja teiste reguleeritud üksuste, sealhulgas kohaldataval juhul maa-aluste gaasihoidlate käitajate jaoks kohustuslike ülekande- ja jaotustariifide ning metoodika kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse käesoleva määruse nõuete täitmiseks tehtud kulutusi ja investeeringuid sedavõrd, kuivõrd need vastavad võrreldava struktuuriga tõhusa reguleeritud üksuse vastavatele kulutustele ja investeeringutele ning on läbipaistvad.

Reguleerivad asutused võivad lõikes 2 osutatud investeeringute ühikukulusid kasutada käitajatele tekkinud kulude võrdlusalusena.

2.   Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kehtestab iga kolme aasta järel selliste näitajate ja neile vastavate võrdlusväärtuste kogumi, mis võimaldavad sarnaste projektide puhul võrrelda metaaniheite, sealhulgas leketest, atmosfääri laskmisest või tõrvikpõletamisest tuleneva heite mõõtmise, kvantifitseerimise, seire, selle kohta aru andmise, selle kontrollimise ja vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

Lõikes 1 osutatud asjaomased reguleerivad asutused ning asjaomased reguleeritud üksused esitavad ACERile kõik käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud võrdluseks vajalikud andmed.

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise järelevalve ja selle kohaldamise täitmise tagamise eest.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed hiljemalt 5. veebruariks 2025. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest oma pädevate asutuste nime ja kontaktandmete muudatustest.

2.   Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt, kui liikmesriik teavitab teda muudatustest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad kontaktpunkti ning neil on käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja ressursid.

1.   Pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine.

2.   Käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad osutavad pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et pädevatel asutustel oleks võimalik või hõlpsam käesolevas määruse kohaseid ülesandeid täita; eelkõige seoses dokumentide või andmete esitamisega, tegevuskohale ligipääsuga ning merel asuva tegevuskoha puhul transpordiga sihtkohta või tagasi.

3.   Pädevad asutused teevad omavahel ja komisjoniga koostööd ning võivad teha koostööd ka kolmandate riikide asutustega, et tagada käesoleva määruse järgimine. Komisjon loob koostöö edendamiseks pädevate asutuste võrgustiku ning kehtestab vajaliku korra teabe ja parimate tavade vahetamiseks seoses järelevalve, reguleerimise ja kohustuse täitmisega ning konsultatsioonide võimaldamiseks. Seda tegevust toetavad pädevates asutustes loodud kontaktpunktid.

4.   Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaselt avalikustamisele kuuluvad aruanded selleks määratud veebisaidil vabalt juurdepääsetaval, allalaaditaval ja masinloetavas vormingus üldsusele tasuta kättesaadavaks.

Kui teave jäetakse esitamata direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 või kohaldataval juhul isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses esitatud ühel või mitmel põhjusel, märgivad pädevad asutused ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjused.

1.   Inspekteerimine hõlmab käitajate ja kaevanduste käitajate korrapärast inspekteerimist ning käitajate, ettevõtjate, kaevanduste käitajate ja importijate erakorralist inspekteerimist, nagu on sätestatud käesolevas artiklis.

2.   Inspekteerimine hõlmab asjakohasel juhul kohapealset kontrolli või kohapealseid auditeid, käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendavate dokumentide ja andmete läbivaatamist, metaaniheite tuvastamist ja mõõtmist ning pädevate asutuste võetavaid või nende nimel kohaldatavaid mis tahes järelmeetmeid, mille eesmärk on kontrollida ja edendada vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse nõuete tõsine rikkumine, esitavad pädevad asutused lõikes 5 osutatud aruande osana teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija on kohustatud võtma, esitades kõnealuste meetmete selged tähtajad.

Alternatiivina võivad pädevad asutused otsustada anda käitajale, ettevõtjale, kaevanduse käitajale või importijale korralduse esitada asjaomasele pädevale asutusele heakskiidu saamiseks parandusmeetmete kogum nende tuvastatud oluliste rikkumiste kõrvaldamiseks ühe kuu jooksul pärast inspekteerimise kuupäeva lõppu. Nimetatud tegevused tuleb lisada lõikes 5 nimetatud aruandesse.

3.   Esmakordne korrapärane inspekteerimine viiakse lõpule hiljemalt 5. maiks 2026. Pärast esmakordset korrapärast inspekteerimist töötavad pädevad asutused välja riskihindamisel põhinevad korrapärase inspekteerimise programmid. Pädev asutus võib otsustada korrapärase inspekteerimise ulatuse ja sageduse üle, tuginedes iga tegevuskohaga seotud ohtude, näiteks keskkonnaohu, sealhulgas kogu metaaniheite kui saasteaine kumulatiivse mõju, inimeste ohutuse ja tervisega seotud ohtude ning käesoleva määruse tuvastatud rikkumiste hindamisele.

Inspekteerimiste vaheline periood ei tohi ületada kolme aastat. Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse oluline rikkumine, toimub järgnev inspekteerimine 10 kuu jooksul.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, viivad pädevad asutused läbi erakorralisi inspekteerimisi:

5.   Pädevad asutused koostavad pärast iga inspekteerimist aruande, kus esitatakse inspekteerimise õiguslik alus, järgitud menetlusetapid ja asjakohased tulemused ning soovitused edasiste meetmete kohta, mida käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija peab võtma, sealhulgas nende elluviimise tähtajad.

Kui see on asjakohane, võivad pädevad asutused koostada ühe aruande, mis hõlmab sama käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija varade, tegevuskohtade või komponentide mitut inspekteerimist, tingimusel et need inspekteerimised viiakse läbi enne järgmist korrapärast inspekteerimist.

Aruanne tehakse asjaomasele käitajale, ettevõtjale, kaevanduse käitajale või importijale teatavaks ja üldsusele kättesaadavaks kahe kuu jooksul pärast inspekteerimiskuupäeva. Inspekteerimise puhul, mis toimus artikli 7 kohaselt esitatud kaebuse tulemusena, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat aruandest pärast selle üldsusele kättesaadavaks tegemist.

Pädevad asutused teevad aruande üldsusele kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ. Kui teave jäetakse esitamata kõnealuse direktiivi artiklis 4 esitatud ühel või mitmel põhjusel, märgivad pädevad asutused aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjused.

6.   Kui lõikes 5 osutatud aruandes jõutakse järeldusele, et käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija ei täida käesoleva määruse nõudeid, võtab viimane kõik vajalikud meetmed, et viia oma tegevus käesoleva määrusega vastavusse. Meetmed võetakse viivitamata pädevate asutuste kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

7.   Liikmesriigid võivad sõlmida ametlikke kokkuleppeid liidu või muude liikmesriikide asjaomaste institutsioonide, organite, asutuste või teenistustega ning muude asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide ja avalik-õiguslike asutustega, kui see on võimalik, et kasutada eksperditeadmisi oma pädevate asutuste toetamiseks neile käesoleva artikliga pandud ülesannete täitmisel.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei peeta valitsustevahelist organisatsiooni või avalik-õiguslikku asutust asjakohaseks, kui tema objektiivsus võib olla ohustatud huvide konflikti tõttu.

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada pädevale asutusele kirjaliku kaebuse käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija poolt.

2.   Kaebus peab olema igakülgselt põhjendatud ja sisaldama piisavalt tõendeid väidetava rikkumise kohta.

3.   Kui ilmneb, et kaebuses ei ole esitatud piisavalt tõendeid selleks, et uurimine oleks põhjendatud, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates kaebuse kättesaamisest, uurimise algatamata jätmise otsuse põhjustest.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui ebapiisavalt põhjendatud kaebusi esitatakse korduvalt ja pädevad asutused käsitavad neid seetõttu kuritarvitusena.

4.   Ilma et see piiraks lõike 3 ja kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaldamist, hoiavad pädevad asutused kaebuse esitajat menetluse käiguga kursis ning, kui see on kohaldatav, teavitavad teda muudest asjakohastest õiguskaitsevõimalustest, näiteks võimalusest pöörduda asjaomase riigi kohtusse või mis tahes muust riigisisesest või rahvusvahelisest kaebuste lahendamise korrast.

5.   Ilma et see piiraks kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaldamist, kehtestavad pädevad asutused võrreldavate menetluste alusel ligikaudsed tähtajad kaebusi käsitlevate otsusteni jõudmiseks ja teevad need tähtajad üldsusele kättesaadavaks.

1.   Kontrollijad teevad kontrolli, et hinnata, kas heitearuanded, mille käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad või importijad neile esitavad, vastavad käesoleva määruse nõuetele. Kõnealune kontroll hõlmab kõigi kasutatud andmeallikate ja metoodika läbivaatamist, et hinnata nende heitearuannete andmeallikate ja metoodika usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust, eelkõige järgmist:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolli tegemiseks kasutavad kontrollijad, kui see on kohaldatav, metaaniheite mõõtmist ja kvantifitseerimist ning vähendamist käsitlevaid standardeid ja tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud artikli 32 kohaselt.

Kui see on kohaldatav, esitavad käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad kuni kõnealuste standardite ja tehniliste nõuete kohaldamise kuupäevani kontrollijatele teavet nende poolt kontrollimise eesmärgil kasutatud asjakohaste standardite, sealhulgas Euroopa või muude rahvusvaheliste standardite või metoodika kohta.

Samuti hõlmab kontrollijate tegevus, kui see on asjakohane, etteteatatud ja etteteatamata kohapealset kontrolli, et hinnata kasutatud andmeallikate ja metoodika usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust.

3.   Käesolevas artiklis osutatud kontrollimine viiakse kooskõlla kontrollijaid käsitlevate Euroopa või muude rahvusvaheliste standardite ja metoodikaga, et piirata käitajate, ettevõtjate, kaevanduste käitajate või importijate ja pädevate asutuste koormust, ning selle puhul võetakse arvesse kontrollitud tegevuste laadi ja komisjoni sellekohaseid suuniseid.

4.   Kui kontrollija jõuab pärast hindamist piisava kindlusega järeldusele, et heitearuanne vastab käesoleva määruse nõuetele, koostab kontrollija kontrolliaruande, millega tõendatakse heitearuande nõuetekohasust ja milles esitatakse tehtud kontrolli kirjeldus.

Kontrollija koostab kontrolliaruande üksnes juhul, kui usaldusväärsed, tõepärased ja täpsed andmed ja teave võimaldavad metaaniheite tuvastada piisava kindlusega ning kui esitatud andmed on hinnanguliste andmetega kooskõlas, täielikud ning järjekindlad.

Kui hindamise tulemusena jõuab kontrollija järeldusele, et heitearuanne ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitab kontrollija sellest järeldusest käitajat, ettevõtjat, kaevanduse käitajat või importijat ning annab käitajale, ettevõtjale, kaevanduse käitajale või importijale tunnustatud standardite alusel põhjendatud tagasisidet. Käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija esitab kontrollijale muudetud heitearuande viivitamata ning kontrollija kehtestatud tähtaja jooksul.

5.   Käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad osutavad kontrollijatele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses tegevuskohale ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

1.   Kontrollijad on käitajatest, ettevõtjatest, kaevanduste käitajatest ja importijatest sõltumatud ning teevad käesoleva määruse kohast kontrolli üldsuse huvides. Seepärast ei või kontrollija ega sama juriidilise isiku mis tahes osa olla käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija ega ka käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija omanik ega ka käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija omanduses.

Kontrollijatel ei tohi olla käitajate, ettevõtjate, kaevanduse käitajate või importijatega suhteid, mis võiksid mõjutada nende sõltumatust ja erapooletust.

2.   Juriidilisest isikust kontrollijaid akrediteerib riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

Kui käesoleva määrusega ei ole kehtestatud konkreetseid sätteid kontrollijate akrediteerimise kohta, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 765/2008.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada anda füüsilisele isikule loa tegutseda kontrollijana. Nendele kontrollijatele annab loa riiklik asutus, mis ei ole määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud riiklik akrediteerimisasutus.

4.   Kui liikmesriik otsustab kohaldada lõiget 3, tagab ta, et asjaomane riiklik asutus vastab käesolevale määrusele, ning esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud selle lõike alusel loa saanud kontrollijate pädevuse tõendamiseks.

1.   Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võtavad komisjon, pädevad asutused ja kontrollijad arvesse üldsusele kättesaadavat rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse (IMEO) või metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) või muud asjakohast rahvusvaheliselt kättesaadavat teavet, eelkõige teavet järgmise kohta:

2.   Komisjon esitab rahvusvahelisele metaaniheite vaatluskeskusele üldsusele kättesaadavad metaaniheiteandmed, mida ta peab asjakohaseks ning mille pädevad asutused on käesoleva määruse kohaselt talle kättesaadavaks teinud.

1.   Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt 5. augustiks 2025 aruande, mis sisaldab kõiki allikaid hõlmavaid allika tasandil tehtud kvantifitseerimisest saadud metaaniheiteandmeid, mille hinnangulise väärtuse leidmiseks on kasutatud vähemalt üldisi heitekoefitsiente. Nimetatud aruanne võib osa või kõigi allikate puhul sisaldada allika tasandil tehtud kvantifitseerimisest saadud metaaniheiteandmeid vastavalt lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.   Liidus asuvad käitajad ja ettevõtjad esitavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus vara asub, aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud kvantifitseerimisest saadud metaaniheiteandmeid:

Kui otsene mõõtmine ei ole võimalik, hõlmab aruandlus spetsiifiliste heitekoefitsientide kasutamist, mis põhinevad allika tasandil kvantifitseerimisel või proovide võtmisel.

3.   Liidus asuvad käitajad ja ettevõtjad esitavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus vara asub, aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud kvantifitseerimisest saadud metaaniheiteandmeid, mida täiendavad tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheiteandmed, et võimaldada allika tasandil saadud hinnanguliste väärtuste hindamist ja nendega võrdlemist tegevuskoha kaupa koondatuna:

Enne aruande esitamist pädevatele asutustele tagavad käitajad ja ettevõtjad, et aruannet on hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artikli 8 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

4.   Käesoleva artikliga ette nähtud aruanded hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ning sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

Komisjon sätestab rakendusaktidega käesoleva artikli kohase aruandevormi, võttes arvesse juba olemasolevaid riiklikke inventuuriaruandeid ning OGMPi uusimaid tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Kui see on kohaldatav, kasutavad käitajad ja ettevõtjad kuni asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmiseni eelneva, kesk- ja järgneva etapi tegevuse puhul OGMP 2.0 tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme.

5.   Käesolevas artiklis osutatud mõõtmised ja kvantifitseerimised tehakse kohaldataval juhul kooskõlas artiklis 32 kehtestatud standardite ja tehniliste nõuetega. Kuni nende standardite või tehniliste nõuete kohaldamise alguskuupäevani järgivad käitajad ja ettevõtjad uusimaid tööstusharu tavasid ja kasutavad parimat kättesaadavat tehnoloogiat metaaniheite mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks. Sellega seoses võivad liidus asuvad käitajad ja ettevõtjad sel eesmärgil kasutada uusimaid OGMP 2.0 tehnilisi juhenddokumente, mis on heaks kiidetud hiljemalt 4. augustiks 2024.

Käitajad ja ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele ja kontrollijatele teabe kasutatud standardite, sealhulgas Euroopa või muude rahvusvaheliste standardite, või metoodika kohta.

6.   Liidus asuvad käitajad ja ettevõtjad võrdlevad metaaniheite allika tasandil kvantifitseerimise tulemusi ja tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheidet. Kui allika tasandil kvantifitseerimise tulemuste ja tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheite lahknevused on statistiliselt olulised, teevad käitajad ja ettevõtjad järgmist:

Kooskõlastava menetluse käigus käsitletakse lahknevuste võimalikke põhjuseid, sealhulgas vähemalt metaaniheite allika tasandil kvantifitseerimiseks ja tegevuskoha tasandil mõõtmiseks kasutatud tehnoloogia ja meetodi täpsust ja asjakohasust, või tulemustes ilmnevat mis tahes andmete määramatust, mis on tingitud valitud meetodist, tehnoloogiast või tulemuste ekstrapoleerimisest.

Kooskõlastava menetluse rakendamisel kaaluvad käitajad ja ettevõtjad täiendavat allika tasandil kvantifitseerimist või tegevuskoha tasandil mõõtmist, et esitada vajalikud tõendid lahknevuste põhjuste selgitamiseks. Kooskõlastava menetluse tulemuste põhjal teevad käitajad ja ettevõtjad vajaduse korral numbrilisi parandusi allika tasandil kvantifitseerimise või tegevuskoha tasandil mõõtmise tulemustes.

Kui pädevad asutused leiavad, et käitaja või ettevõtja poolt esimese lõike punkti b kohaselt esitatud teave ei selgita piisavalt lahknevuste põhjuseid, võivad pädevad asutused nõuda käitajalt või ettevõtjalt lisateabe esitamist või täiendavate meetmete võtmist.

7.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (24) kohaselt konfidentsiaalseks peetava teabe puhul märgivad asjaomased käitajad või ettevõtjad aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse.

8.   Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis osutatud aruanded artikli 5 lõike 4 kohaselt üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui asjaomased käitajad või ettevõtjad on need esitanud.

1.   Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt 5. maiks 2025 olemasolevate tegevuskohtade puhul ja hiljemalt kuus kuud pärast uute tegevuskohtade käitamise algust lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi.

Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programm sisaldab selliste lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ja tegevuste üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas konkreetseid ajakavasid, mis tuleb läbi viia kooskõlas käesoleva artikliga, I lisa 1 ja 2. osaga ning kohaldataval juhul artiklis 32 kehtestatud asjakohaste standardite ja tehniliste nõuetega. Kui lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmis tehakse muudatusi, esitavad käitajad pädevatele asutustele ajakohastatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi niipea kui võimalik.

Kuni artikli 32 kohaselt kehtestatud standardite või tehniliste nõuete kohaldamise alguskuupäevani järgivad käitajad lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute puhul uusimaid tööstusharu tavasid ja kasutavad nende jaoks parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat. Käitajad esitavad pädevatele asutustele ja kontrollijatele teabe kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või metoodika kohta.

Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

2.   Käitajad algatavad esimese kõiki nende vastutusalasse kuuluvaid komponente käsitleva 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu kooskõlas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmiga võimalikult kiiresti pärast 4. augustit 2024.

Igal juhul viivad käitajad esimese 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu olemasolevates tegevuskohtades läbi hiljemalt 5. augustiks 2025. Ilma et see piiraks I lisa 1. osas kehtestatud sageduste kohaldamist, võivad käitajad 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis on tehtud ajavahemikul 3. augustist 2022 kuni 4. augustini 2024, pidada esimeseks 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuks.

Üheksa kuu jooksul alates uute tegevuskohtade kasutuselevõtu kuupäevast teevad käitajad esimese kõiki nende vastutusalasse kuuluvaid komponente käsitleva 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu kooskõlas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmiga.

Pärast esimest 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut teevad käitajad 1. ja 2. tüüpi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid järgmise sagedusega:

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli kohast 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tegemise kohustust, võivad käitajad juhul, kui tuleb teha 1. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring, otsustada teha selle asemel 2. tüübi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu.

4.   Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute raames võivad käitajad kasutada kõrgetasemelist tuvastamistehnoloogiat, tingimusel et:

5.   Erandina käesoleva artikli lõike 2 neljandast lõigust, kui naftat või maagaasi tootvad või töötlevad käitajad esitavad kooskõlas artikliga 12 viie eelneva aasta jooksul käitaja esitatud ja kontrollija hinnatud mõõtmiste põhjal tõendid selle kohta, et lekkeid esineb vähem kui 1 % kõigist nende komponentidest ja alakomponentidest igas tegevuskohas ning et nende leketega seotud metaani koguheide moodustab vähem kui 0,08 % gaasi kogumahust või 0,015 % töödeldud või ammutatud nafta kogumassist, võib pädevate asutuste nõusolekul tegevuskohas, kus lekkeid ei tuvastatud, kohaldada komponentide suhtes erinevaid lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute sagedusi järgmistel tingimustel:

Kui pärast käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid lekib igas tegevuskohas vähemalt 1 % kõigist komponentidest ja alakomponentidest või nende leketega seotud metaani koguheide moodustab üle 0,08 % gaasi kogumahust või 0,015 % töödeldud või ammutatud nafta kogumassist, kohaldatakse asjaomase käitaja suhtes kõnealuses tegevuskohas lõikes 2 sätestatud kohustusi.

Pädev asutus teavitab komisjoni käesoleva lõike kohaselt tehtud eranditest ja viib läbi artikli 6 lõikes 4 osutatud erakorralisi inspekteerimisi.

6.   Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tegemiseks kasutatakse tuvastamisseadmeid, mis võimaldavad lekkeid kindlaks teha järgmiselt iga komponendiliigi puhul:

7.   Hiljemalt 5. augustiks 2025 kehtestab komisjon rakendusaktiga järgmise:

Kõnealused minimaalsed tuvastamispiirid, -künnised ja -tehnika põhinevad parimal võimalikul tehnoloogial ja parimal võimalikul tuvastamistehnikal, võttes arvesse komponentide eri liike ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kuni kõnealuse rakendusakti vastuvõtmiseni kasutavad käitajad lõike 8 nõuete täitmiseks parimat võimalikku tehnoloogiat ja parimat võimalikku tuvastamistehnikat kooskõlas tootja käitamis- ja hooldusspetsifikatsioonidega.

8.   Käitajad parandavad või asendavad kõik komponendid, mille puhul on standardtemperatuuri ja -rõhu juures ning tuvastusseadmete tootja käitamis- ja hooldusspetsifikatsioonide kohaselt kasutades leitud, et nendest eraldub metaani vähemalt järgmisel tasemel:

9.   Lõikes 8 osutatud komponentide parandamine või asendamine toimub kohe pärast lekke tuvastamist. Kui leket ei ole võimalik kõrvaldada kohe pärast tuvastamist, tehakse seda võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui viis päeva pärast tuvastamist ning see viiakse lõpule 30 päeva jooksul pärast tuvastamist.

Kui käitaja saab tõendada, et komponentide parandamine või asendamine ei oleks esimese katse puhul edukas või võimalik viie päeva jooksul või kui käitaja eeldab, et täielik lekete kõrvaldamine ei oleks võimalik 30 päeva jooksul kas ohutusalastel, halduslikel või tehnilistel kaalutlustel, teavitab käitaja sellest pädevaid asutusi ning esitab neile hiljemalt 12 päeva pärast tuvastamiskuupäeva asjaomased tõendid koos lekete kõrvaldamise ja seire ajakavadega, mis hõlmavad vähemalt II lisas ette nähtud elemente.

Nimetatud lekete kõrvaldamise ja seire ajakavad peavad sisaldama kõiki vajalikke tõendeid, mis õigustavad mis tahes viivitust. Need peavad tagama minimaalse keskkonnamõju, võttes samal ajal arvesse asjakohaseid ohutusalaseid, halduslikke ja tehnilisi kaalutlusi. Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda lekete kõrvaldamise ja seire ajakava muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest. Komponentide parandamine või asendamine viiakse igal juhul läbi võimalikult kiiresti.

Käitajate prioriteet on suuremate lekete kõrvaldamine.

Käesolevas lõikes osutatud komponentide parandamise või asendamise jaoks kasutatakse parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat, mis pakub pikaajalist kaitset tulevaste lekete eest.

Käesolevas lõikes osutatud ohutusalased, halduslikud ja tehnilised kaalutlused piirduvad järgmisega:

10.   Kui on täidetud vähemalt üks lõike 9 kuuenda lõigu punktides a–e sätestatud tingimus ja enne komponentide parandamist või asendamist on vaja töö seisata, minimeerivad käitajad lekke 24 tunni jooksul pärast selle tuvastamist ja kõrvaldavad lekke järgmise kavandatud seiskamise lõpuks või aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb on varasem, välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada, et varasema lekete kõrvaldamise tulemusel tekib olukord, kus lekete kõrvaldamise ajal atmosfääri lastud metaani kogus oleks väga tõenäoliselt märkimisväärselt suurem kui kogus, mis lekiks siis, kui lekkeid ei kõrvaldata, või välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada, et varasem lekete kõrvaldamine põhjustab direktiivis (EL) 2019/944 määratletud väikeste ühendatud võrkude varustuskindluse probleeme.

Käitaja esitab pädevatele asutustele viivitamata kõik vajalikud tõendid, et põhjendada oma otsust lekete kõrvaldamisega viivitada.

Lekete kõrvaldamisega viivitamise ohutusalastel, halduslikel ja tehnilised kaalutlustelotsuse peavad heaks kiitma pädevad asutused ning see lisatakse lekete kõrvaldamise ja seire ajakavadesse. Pädevad asutused võivad asjaomaselt käitajalt nõuda lekete kõrvaldamise ja seire ajakavade muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

11.   Käitajad koostavad viivitamata, ajakohastavad ja teevad pädevatele asutustele täielikult kättesaadavaks andmed kõigi käesoleva artikli kohaste otsuste kohta, mille alusel lekete kõrvaldamine edasi lükatakse, sealhulgas kõik vajalikud tõendid, millega põhjendatakse iga otsust, ning asjakohased lekete kõrvaldamise ja seire ajakavad.

12.   Olenemata lõikest 2 viivad käitajad läbi uuringud komponentide puhul, mille juures täheldati järgmist heidet:

Kui on kindlaks tehtud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, võivad pädevad asutused soovitada teha asjaomaste komponentide lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut sagedamini.

13.   Ilma et see piiraks lõike 14 kohase aruandluskohustuse kohaldamist, registreerivad käitajad kõik tuvastatud lekked nende suurusest olenemata ning teevad korrapäraselt uuringuid ja tagavad, et need kõrvaldatakse vastavalt lõikele 9.

Käitajad säilitavad neid andmeid vähemalt kümme aastat ja esitavad need taotluse korral pädevatele asutustele.

14.   Käitajad esitavad igal aastal asjaomaste varade asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele kõik lekete kõrvaldamise ja seire ajakavad ning aruande, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused.

Pädevad asutused võivad käitajatelt nõuda kõnealuse aruande või lekete kõrvaldamise ja seire ajakavade muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

15.   Käitajad võivad kõiki käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid delegeerida. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta käitajate vastutust ega pädevate asutuste tehtava järelevalve tulemuslikkust.

16.   Liikmesriigid tagavad, et lekete tuvastamise ja kõrvaldamise teenuse pakkujatel ja käitajatel on võimalus osaleda lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringutega seotud sertifitseerimis- ja akrediteerimiskavades või samaväärsetes kvalifitseerimiskavades, sealhulgas sobivates koolitusprogrammides.

17.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/56/EÜ (26) ja 2013/30/EL (27) kohaldamist, võivad pädevad asutused otsustada teha erandi käesoleva artikli kohaste nõuete järgimisest avamerel nende territooriumil asuvate gaasi- ja naftakomponentide puhul, mis paiknevad rohkem kui 700 meetri sügavuses vees, kui asjaomane käitaja saab esitada usaldusväärseid tõendeid, et nendest komponentidest lähtuva potentsiaalse metaaniheite mõju kliimale on väga tõenäoliselt tühine.

1.   Atmosfääri laskmine on keelatud, välja arvatud käesolevas artiklis sätestatud juhtudel. Rutiinne tõrvikpõletamine on keelatud.

2.   Atmosfääri laskmine või tõrvikpõletamine on lubatud üksnes hädaolukorras või rikke puhul.

3.   Olenemata lõikest 2, on atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine lubatud, kui see on paratamatu ja hädavajalik ning seejuures järgitakse artiklis 16 sätestatud aruandluskohustust.

Atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist peetakse paratamatuks ja hädavajalikuks järgmistes eriolukordades, kus atmosfääri laskmist või tõrvikpõletamist, kui see on kohaldatav, ei ole võimalik täielikult ära hoida või see on vajalik ohutuse tagamiseks:

4.   Kui atmosfääri laskmine on vastavalt lõigetele 2 ja 3 lubatud, võivad käitajad teha seda üksnes juhul, kui tõrvikpõletamine ei ole tehniliselt teostatav süttivuse puudumise või leegi säilitamise suutmatuse tõttu või sellega võidakse käitamistegevus või töötajad ohtu seada või kui see tooks kaasa heite seisukohast halvema keskkonnamõju. Sellisel juhul esitavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest teate ja tõendid selle kohta, et tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmine on vajalik.

5.   Atmosfääri laskmise seadmed asendatakse alternatiivsete heiteta seadmetega, kui need on kaubanduslikult kättesaadavad ning kui need vastavad artikli 32 kohaselt kehtestatud standarditele või tehnilistele nõuetele, mis käsitlevad atmosfääri laskmist võimaldavaid komponente.

6.   Lisaks lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustele on tõrvikpõletamine lubatud üksnes juhul, kui metaani ei ole muudest kui majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada, hiljem kasutamiseks hoiustada ega turule suunata. Sellisel juhul tõendavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest, et metaani tagasijuhtimise, kohapeal kasutamise, hiljem kasutamiseks hoiustamise ja turule suunamise asemel tõrvikpõletamise kasutamine on vajalik.

7.   Tegevuskoha rajamise, täieliku asendamise või renoveerimise korral paigaldavad ja kasutavad käitajad üksnes kaubanduslikult kättesaadavaid heiteta pneumoseadmeid, kompressoreid, atmosfäärirõhuga mahuteid, proovide võtmise ja mõõteseadmeid ning kuiva gaasi keskkonnale sobivaid tihendeid. Tegevuskoha osalise asendamise või renoveerimise korral paigaldavad ja kasutavad käitajad asjaomases osas üksnes kaubanduslikult kättesaadavaid heiteta pneumoseadmeid, kompressoreid, atmosfäärirõhuga mahuteid, proovide võtmise ja mõõteseadmeid ning kuiva gaasi keskkonnale sobivaid tihendeid.

8.   Käitajad järgivad käesolevat artiklit ja viivitamata ning igal juhul mitte hiljem kui 5. veebruariks 2026 olemasolevate tegevuskohtade puhul ning mitte hiljem kui 12 kuud pärast uute tegevuskohtade toimimise alguskuupäeva. Kui käitajatel ei ole võimalik käesolevat artiklit järgida erakordse viivituse tõttu, mille põhjuseks on loa või muu asjaomaste asutuste poolse haldusliku heakskiidu hankimise vajadus või kättesaadavate atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise seadmete puudumine, esitavad käitajad pädevatele asutustele asjaomase rakendamise üksikasjaliku kava. See kava hõlmab piisavalt tõendeid käesolevas lõikes ette nähtud tingimuste täitmise kohta. Pädevad asutused võivad nõuda kõnealuse ajakava muutmist.

1.   Käitajad teavitavad pädevaid asutusi atmosfääri laskmise juhtumitest ja tõrvikpõletamise juhtumitest, mis:

Esimeses lõigus osutatud teade edastatakse viivitamata pärast juhtumi toimumist ja hiljemalt 48 tunni jooksul alates juhtumi alghetkest või hetkest, mil käitaja sellest teadlikuks sai, ning see vastab III lisas nimetatud elementidele.

Erandina esimesest lõigust antakse seiskamise ajal toimuvatest kontrollitud tõrvikpõletamistest aru aastaaruandes.

2.   Käitajad esitavad pädevatele asutustele vastavalt III lisas esitatud elementidele ja artiklis 12 osutatud asjaomase aruande osana aastaaruanded kõikide käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 15 osutatud atmosfääri laskmise juhtumite ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta.

1.   Tegevuskoha rajamisel või täielikul või osalisel asendamisel või renoveerimisel või uute tõrvikpõletustornide või muude põletusseadmete paigaldamisel paigaldavad käitajad üksnes selliseid tõrvikpõletustorne või põletusseadmeid, milles kasutatakse automaatsüüte- või püsisüütepõletit ning mille hävitamise ja eemaldamise kavandatud tõhusus on vähemalt 99 %.

2.   Käitajad tagavad, et kõik tõrvikpõletustornid ja muud põletusseadmed vastavad lõike 1 nõuetele 5. veebruariks 2026.

3.   Käitajad kontrollivad tõrvikpõletustorne ja muid põletusseadmeid iga 15 päeva järel vastavalt IV lisale, välja arvatud juhtudel, kui neid ei kasutata regulaarselt. Kui tõrvikpõletustorne või muid põletusseadmeid ei kasutata regulaarselt, kontrollivad käitajad neid enne iga kasutuskorda.

Regulaarsete kontrollide alternatiivina võivad käitajad, eeldusel et pädevad asutused selle heaks kiidavad, kasutada kaug- või automatiseeritud seire süsteeme, nii nagu on kindlaks määratud IV lisa punktides 1 ja 2.

Reeglite eiramise tuvastamise korral selgitavad käitajad välja nende eiramise põhjuse ja kõrvaldavad selle kuue tunni jooksul või halbade ilmastikutingimuste või muude äärmuslike tingimuste korral kuue tunni jooksul pärast tingimuste normaliseerumist.

4.   Kui kasutatakse automaatsüüte- või püsisüütepõletit, kasutavad käitajad leegivalveseadmeid, et pidevalt jälgida peapõleti või püsisüütepõleti leeki, tagamaks, et leegi kustumise korral ei toimu atmosfääri laskmist.

1.   Liikmesriigid koostavad ja teevad hiljemalt 5. augustiks 2025 üldsusele kättesaadavaks kõikide nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate selliste mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ning lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukude loetelu, mis on registreeritud või mille asukoha kohta on olemas teave või tõendid või mille asukohta on võimalik kõigi mõistlike jõupingutustega kindlaks teha. See loetelu sisaldab vähemalt V lisa 1. osas esitatud elemente.

Liikmesriigid hoiavad kõnealuse loetelu alles ning ajakohastavad seda, sealhulgas tehes kõik mõistlikud jõupingutused kõigi nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate tuvastatud mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud piiraukude ning lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukude asukoha kindlakstegemiseks ja nende dokumenteerimiseks, tuginedes usaldusväärsele hindamisele, milles on arvesse võetud kõige ajakohasemaid teaduslikke järeldusi ning parimat võimalikku tehnikat.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes esitavad komisjonile tõendeid, et nende territooriumil või nende jurisdiktsiooni all on kokku 40 000 või rohkem registreeritud mitteaktiivseid puurauke, ajutiselt suletud puurauke ning lõplikult suletud ja mahajäetud puurauke, vastu võtta kava lõikes 1 osutatud loetelu lõpuleviimiseks ning metaaniheite kvantifitseerimiseks või metaaniheite puudumise näitamiseks seoses kõnealuste puuraukudega, nagu see on kohaldatav, hõlmates vähemalt V lisa 1. osas esitatud elemendid, ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et:

Selle kava peab heaks kiitma pädev asutus.

3.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, esitatakse pädevatele asutustele aruanded, mis sisaldavad metaaniheite kvantifitseerimist käsitlevat teavet ning rõhuseireseadmete olemasolu korral rõhuseire andmeid kõigi mitteaktiivsete puuraukude ja ajutiselt suletud puuraukude kohta, 5. maiks 2026 ja seejärel iga aasta 31. maiks.

Nimetatud aruanded sisaldavad teavet metaani õhku- ja vetteheite mõõtmise ning rõhuseire kohta, kui see on kohaldatav, kasutades artikli 32 kohaselt kehtestatud standardeid või tehnilisi nõudeid. Kuni nende standardite või tehniliste nõuete kohaldamise alguskuupäevani järgivad liikmesriigid kohaldataval viisil metaaniheite kvantifitseerimiseks ja mõõtmiseks uusimaid tööstusharu tavasid ja kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat.

Kui käitajad või liikmesriigid teatavad metaaniheitest rahvusvaheliste või piirkondlike lepingute raames, mille osaline liit või asjaomane liikmesriik on, võivad käesolevas artiklis osutatud aruanded sisaldada nende lepingute raames esitatud teavet.

Aruanded mitteaktiivsete puuraukude ja ajutiselt suletud puuraukude kohta liikmesriikides, kus on kokku 40 000 või enam mitteaktiivset puurauku, ajutiselt suletud puurauku ning lõplikult suletud ja mahajäetud puurauku, esitatakse hiljemalt 12 kuu möödudes iga puuraugu loetellu lisamisest ning seejärel iga aasta 31. maiks.

4.   Kui pädevatele asutustele esitatakse metaaniheite kvantifitseerimist käsitlev teave ning rõhu seireseadmete olemasolu korral rõhuseire andmed, millega tõendatakse, et viimase viie aasta jooksul ei ole teatavast maismaal asuvast ajutiselt suletud puuraugust metaaniheidet toimunud, lõpetatakse selle puuraugu puhul lõike 3 kohaldamine.

Kui pädevatele asutustele esitatakse metaaniheite kvantifitseerimist käsitlev teave ning vastavate seireseadmete olemasolu korral rõhuseire andmed, millega tõendatakse, et viimase kolme aasta jooksul ei ole teatavast avamerel asuvast mitteaktiivsest puuraugust või avamerel asuvast ajutiselt suletud puuraugust metaaniheidet toimunud, lõpetatakse selle puuraugu puhul lõike 3 kohaldamine.

5.   Kui pädevatele asutustele esitatakse usaldusväärsed tõendeid avamerel asuvast mitteaktiivse puuraugust või ajutiselt suletud puuraugust pärast lõikes 4 osutatud ajavahemikku või alaliselt suletud või mahajäetud puuraugust toimunud olulises koguses metaaniheite kohta ning kui neid tõendeid on kinnitanud sõltumatu kolmas isik, teevad pädevad asutused otsuse käesolevas artiklis ajutiselt suletud puuraukude suhtes kehtestatud kohustuste kohaldamise kohta seoses kõnealuse puurauguga.

6.   Kui mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude või alaliselt suletud puuraukude ja mahajäetud puuraukude puhul avastatakse metaaniheide, võtavad liikmesriigid või lõike 8 kohaselt vastutavad isikud kõik neile kättesaadavad vajalikud meetmed selle puuraugu puhastamiseks, tervendamiseks ja lõplikuks sulgemiseks, nagu on kohaldatav, kui see on tehniliselt teostatav ning võttes arvesse vajalike tööde keskkonnamõju, pidades silmas sellega seotud metaaniheite vähenemist.

7.   Enne pädevatele asutustele esitamist hindab lõikes 3 osutatud aruandeid kontrollija ning need sisaldavad artikli 8 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

8.   Liikmesriigid tagavad, et käitajad täidavad lõigetes 3–7 ja lõikes 9 sätestatud kohustusi. Kui käitaja, omanik, loahoidja või muul moel liikmesriigi õiguse kohaselt puuraugu eest vastutav isik esitab pädevale asutusele piisavad ja usaldusväärsed tõendid, millega näidatakse, et tal ei ole nimetatud kohustuste täitmiseks piisavaid rahalisi vahendeid või kui vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, kannab selliste kohustuste täitmise eest vastutust liikmesriik.

9.   Liikmesriigid või lõike 8 kohaselt vastutavad isikud valmistavad hiljemalt 5. augustiks 2026 mitteaktiivsete puuraukude ja ajutiselt suletud puuraukude puhastamiseks, tervendamiseks ja lõplikuks sulgemiseks ette leevenduskava, mis sisaldab vähemalt V lisa 2. osas esitatud elemente, ning rakendavad selle 12 kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud esimese aruande esitamist.

Erandina esimesest lõigust, kui liikmesriik või lõike 8 kohaselt vastutav isik on võimeline tõendama, et kõnealuse leevenduskava rakendamine ei ole nimetatud tähtaja jooksul võimalik ohutusega seotud, halduslike või tehniliste kaalutluste tõttu, võivad nad selle rakendamist edasi lükata. Leevenduskava sisaldab kõiki tõendeid, mis on selle otsuse õigustamiseks vajalikud. Sellistel juhtudel viiakse rakendamine ellu nii kiiresti kui võimalik, tagades, et leevendusmeetmete lõppkuupäev ei ületa kolme aastat alates lõikes 3 osutatud esimese aruande esitamisest.

Pädevad asutused võivad vastutavalt isikult nõuda leevenduskava muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

Liikmesriigid või lõike 8 kohaselt vastutavad isikud ajakohastavad leevenduskava regulaarselt, järgides lõikes 1 osutatud loetelu ja lõikes 3 osutatud aruandeid ning nendest tulenevaid muudatusi või uut teavet ning tuginedes usaldusväärsele hindamisele, milles on arvesse võetud kõige ajakohasemaid teaduslikke järeldusi ning parimat võimalikku tehnikat.

Leevenduskava puhul lähtutakse lõikes 1 osutatud loetelust ja lõikes 3 osutatud aruannetest, et määrata kindlaks muu hulgas järgmiste tegevuste prioriteetsus:

10.   Pädevad asutused vaatavad aruanded ja leevenduskavad, millele käesolevas artiklis osutatakse, läbi ning teevad need üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kooskõlas artikli 5 lõikega 4 kolme kuu jooksul pärast nende esitamist käitaja poolt või leevenduskava lõpuleviimist liikmesriigi poolt.

11.   Ilma et see piiraks direktiivide 2008/56/EÜ ja 2013/30/EL kohaldamist, võivad pädevad asutused otsustada teha erandi käesoleva artikli lõike 3 või 9 kohaste nõuete järgimisest, avamerel asuvate gaasi ja nafta puuraukute puhul, mis paiknevad rohkem kui 700 meetri sügavuses vees, kui on võimalik esitada usaldusväärseid tõendeid, et nendest puuraukudest lähtuva potentsiaalse metaaniheite mõju kliimale on väga tõenäoliselt tühine.

12.   Ilma et see piiraks direktiivide 2008/56/EÜ ja 2013/30/EL kohaldamist ning eeldusel, et pädevad asutused annavad oma heakskiidu, võib teha erandi käesoleva artikli lõike 3 või 9 kohaste nõuete järgimisest, nagu on kohaldatav, avamerel asuvate ajutiselt suletud puuraukude ja alaliselt suletud puuraukude ning majajäetud puuraukude puhul, mis asuvad 200–700 meetri sügavuses vees, kui käitaja suudab tõendada, et nendest puuraukudest lähtuva potentsiaalse metaaniheite mõju kliimale on väga tõenäoliselt tühine, osutades enne puurimist või pärast tegevuse käigus toimunud õnnetusi tehtud keskkonnamõju hindamisele.

1.   Importijad esitavad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt 5. maiks 2025 ja seejärel iga aasta 31. maiks IX lisas sätestatud teabe. Kui importijad kõnealust teavet täielikult või osaliselt esitada ei suuda, esitavad nad kõnealustele pädevatele asutustele mõistliku põhjenduse teabe esitamata jätmise kohta ja loetlevad meetmed, mida nad on kõnealuse teabe saamiseks võtnud.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse muutmiseks, muutes nõutud teavet, mille importijad esitavad.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 5. augustiks 2025 ja seejärel iga aasta 31. augustiks teabe, mille importijad on esitanud.

Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kooskõlas artikliga 30.

1.   Alates 1. jaanuarist 2027 tõendavad importijad ja esitavad artikli 27 lõike 1 kohaselt aruande oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, et väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks 4. augustiks 2024 või pärast seda sõlmitud või uuendatud lepingud hõlmavad üksnes toornaftat, maagaasi või sütt, mille suhtes kohaldatakse tootja tasandil selliseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud meetmetega.

2.   Lepingute puhul, mis on sõlmitud enne 4. augustit 2024 väljaspool liitu toodetud toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks, teevad importijad kõik mõistlikud jõupingutused, et nõuda, et toornafta, maagaasi või söe suhtes kohaldataks tootja tasandil selliseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud meetmetega. Need jõupingutused võivad hõlmata kõnealuste lepingute muutmist.

Alates 1. jaanuarist 2027 teavitavad importijad igal aastal oma asukohaliikmesriigi pädevaid asutusi selliste jõupingutuste tulemustest, tehes seda osana artikli 27 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest, ning kui nad seda ei tee, esitavad nad kõnealustele pädevatele asutustele mõistliku põhjenduse teabe esitamata jätmise kohta ja loetlevad meetmed, mida nad on võtnud osana kõnealustest jõupingutustest.

3.   Komisjon annab välja soovitused, mis sisaldavad vabatahtlikke näidisklausleid teabe kohta, mis tuleb esitada lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ning mida toornaftat, maagaasi ja sütt liidu turule laskvad importijad kasutavad kehtivate lepingute muutmisel või uuendamisel või uute lepingute allkirjastamisel toornafta, maagaasi ja söe tarnimiseks.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused kaitsevad käesoleva artikli kohaselt importijatelt saadud teabe konfidentsiaalsust kooskõlas liidu õigusega. Pädevad asutused esitavad selle teabe komisjonile, kes kaitseb sellise teabe konfidentsiaalsust kooskõlas liidu õigusega.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid samaväärsetena käesolevas määruses sätestatud meetmetega järgmistel juhtudel:

6.   Lõike 5 punkti b kohaldamisel kehtestab komisjon rakendusaktiga menetluse ja nõuded tõendite kohta, mille kolmas riik peab samaväärsuse kindlakstegemiseks esitama. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Samaväärsuse kindlakstegemise menetluse võib algatada kolmanda riigi või komisjoni taotlusel.

Komisjon teeb aktiivselt koostööd kõigi kolmandate riikidega, kes liidu turule toornaftat, maagaasi või sütt ekspordivad, et saada nende nõusolek sellise menetluse algatamiseks, võttes arvesse kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud kogust ja nende potentsiaali oma metaaniheite vähendamiseks.

Komisjon teeb iga asjaomase kolmanda riigi kohta rakendusaktidega samaväärsuse kindlaks üksnes juhul, kui kolmas riik vastab kõigile käesoleva artikli lõike 5 punktis b sätestatud tingimustele ja esitatakse kõik nõutavad tõendid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 35 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon hoidub selliste rakendusaktide vastuvõtmisest, kui selle vastuvõtmisega hoitaks kõrvale ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatest meetmetest, millega piiratakse toornafta, maagaasi või söe importi.

Komisjon võib samaväärsuse igal ajal rakendusaktiga tühistada, kui kolmas riik ei vasta enam õiguslikult või praktikas käesoleva artikli lõike 5 punktis b sätestatud tingimustele vähemalt 12 kuu jooksul. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Enne selle rakendusakti vastuvõtmist teavitab komisjon kolmandat riiki oma mureküsimustest ja annab talle võimaluse esitada oma seisukohad.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusakti ette valmistamisel teavitab komisjon nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ (28) kohaselt loodud nafta ja naftatoodete koordineerimisrühma, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (29) kohaselt moodustatud gaasikoordineerimisrühma ja komisjoni loodud elektrivaldkonna koordineerimise rühma ning muid asjaomaseid sidusrühmi. Kõnealused rakendusaktid ei jõustu varem kui 30 kalendripäeva pärast nende vastuvõtmise kuupäeva.

7.   Importijad vabastatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruandluskohustustest, kui nad impordivad toornaftat, maagaasi või sütt kolmandast riigist, mille samaväärsus on kindlaks tehtud vastavalt lõikele 6.

8.   Alates 4. augustist 2024 teeb komisjon asjakohastel juhtudel ning kohaldatava korra kohaselt ettepaneku luua ja seada liidu jaoks eesmärgiks võtta osa koostööraamistikest nende kolmandate riikidega, kust liit impordib toornaftat, maagaasi või sütt, et toetada kõnealuseid riike sellise seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomisel, mis on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga. Komisjon ei soovita selliste koostööraamistike elluviimist juhtudel, kus nende raamistikega hoitaks kõrvale ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatest meetmetest, millega piiratakse toornafta, maagaasi või söe importi.

1.   Hiljemalt 5. augustiks 2028 ja seejärel igal aastal esitavad liidu tootjad vastavalt artikli 27 lõikele 1 nende asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele nende poolt liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukuse, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva artikli lõike 4 kohaselt sätestatud metoodikaga, nende poolt 4. augustil 2024 või pärast seda sõlmitud või pikendatud tarnelepingute puhul.

Enne 4. augustit 2024 sõlmitud tarnelepingute puhul teevad liidu tootjad ja vastavalt artikli 27 lõikele 1 importijad kõik mõistlikud jõupingutused, et teatada oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele nende poolt liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva artikli lõike 4 kohaselt sätestatud metoodikaga. Alates 5. augustist 2028 esitavad liidu tootjad ja importijad, kes lasevad liidu turule toornaftat, maagaasi või sütt, igal aastal oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele selliste jõupingutuste tulemustest.

2.   Tarnelepingute puhul, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast 5. augustit 2030, tõendavad liidu turule toornaftat, maagaasi ja sütt laskvad liidu tootjad ja importijad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele 5. augustiks 2030 ja seejärel igal aastal, et nende poolt liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukus, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 kohaselt sätestatud metoodikaga, on väiksem kui vastavalt lõikele 6 kehtestatud väärtused et edendada üleilmse metaaniheite vähendamist nimetatud toodete puhul.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused kaitsevad käesoleva artikli kohaselt tootjatelt ja importijatelt saadud teabe konfidentsiaalsust kooskõlas liidu õigusega. Pädevad asutused esitavad selle teabe komisjonile, kes kaitseb sellise teabe konfidentsiaalsust kooskõlas liidu õigusega.

4.   Hiljemalt 5. augustiks 2027 võtab komisjon kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, sätestades metoodika liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukuse arvutamiseks tootja tasandil. Kõnealuse metoodika puhul võetakse arvesse erinevaid tootmisprotsesse ja tegevuskohtade tingimusi, samuti olemasolevaid rahvusvahelisi metoodikaid ja parimaid tavasid metaanimahukuse arvutamiseks. Kõnealune metoodika peab olema mittediskrimineeriv ning põhinema läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel. Selliste delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel teavitab komisjon nafta ja naftatoodete koordineerimisrühma, gaasikoordineerimisrühma, elektrivaldkonna koordineerimise rühma ja muid asjaomaseid sidusrühmi.

5.   Hiljemalt 5. augustiks 2029 hindab komisjon tootja tasandil liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmisega seotud metaanimahukuse maksimaalsete väärtuste eri tasemete võimalikku mõju ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealune aruanne sisaldab hinnangut üleilmse metaaniheite võimaliku vähendamise kohta, energiavarustuskindlusele liidu ja liikmesriikide tasandil ning liidu majanduse konkurentsivõimele avalduva mõju kohta ning võimalikele üleilmsetele ja piirkondlikele turumoonutustele. Kõnealune aruanne sisaldab ka turuhinnangut praeguste ja tulevaste, kuni 2049. aastani nii pikaajaliste lepingute kui ka hetkeostude kaudu liitu tehtavate tarnete metaanimahukuse kohta. Hindamise käigus analüüsitakse olukorda liikmesriikide kaupa, võttes arvesse enne 4. augustit 2024 võetud lepingulisi kohustusi, energiataristuvõimekust ja võimalikke piiranguid.

6.   Lõikes 5 osutatud hindamise ja objektiivsete kriteeriumide alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, sätestades tootja tasandil liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söega seotud maksimaalsed metaanimahukuse väärtused. Nimetatud delegeeritud õigusaktid on kooskõlas liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukuse arvutamise metoodikaga kooskõlas käesolevas artiklis sätestatuga. Nimetatud delegeeritud õigusaktides määratakse kindlaks ka erinevad metaanimahukuse klassid toornafta, maagaasi ja söe jaoks. Nimetatud maksimaalsed metaanimahukuse väärtused määratakse toornafta, maagaasi ja söe puhul eraldi kindlaks, hõlmates parimaid tulemusi saavutavat klassi või klasse. Nimetatud maksimaalsete metaanimahukuse väärtuste ja metaanimahukuse klasside puhul võetakse arvesse erinevaid allikaid, tootmisprotsesse ja tegevuskohtade tingimusi ning need kehtestatakse tasemel, millega edendatakse liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söega seotud üleilmse metaaniheite vähendamist, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse liidu ja liikmesriikide tasandil, tagades liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe mahtude tasakaalustatud jaotuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning kaitstes liidu majanduse konkurentsivõimet.

1.   Komisjon loob hiljemalt 5. veebruariks 2026 metaaniheite läbipaistvusandmebaasi, mis sisaldab asjakohast teavet liikmesriikide ja kolmandate riikide, ettevõtjate ja importijate kohta ning liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe mahtude kohta, eelkõige teavet, mis on talle esitatud vastavalt artikli 12 lõikele 8, artikli 18 lõikele 10, artikli 20 lõikele 7, artikli 23 lõikele 2, artikli 25 lõikele 8, artikli 27 lõikele 2, artikli 28 lõikele 4 ja artikli 29 lõikele 3.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe sisaldab see andmebaas vähemalt järgmist teavet:

Metaaniheite läbipaistvusandmebaas on teabevahend, mis on üldsusele tasuta kättesaadav.

Metaaniheite läbipaistvusandmebaasis märgitakse juhud, kus esitatud teabe kvaliteeti ja usaldusväärsust on kontrollinud sõltumatud kolmandad isikud.

3.   Komisjon avaldab metaaniheite läbipaistvusandmebaasis kättesaadava teabe põhjal hiljemalt 5. augustiks 2026 liikmesriikide ja kohaldatavatel juhtudel liidu tootjate või importijate, kes lasevad liidu turule toornaftat, maagaasi või sütt, ning kolmandate riikide tootjate või eksportijate, kes tarnivad neid liitu, metaaniheiteprofiilid.

4.   Lõike 3 kohaselt avaldatavaid metaaniheiteprofiile ajakohastatakse igal aastal ning need sisaldavad vähemalt ja kohaldatavatel juhtudel järgmist:

5.   Lõike 3 kohaselt avaldatud metaaniheiteprofiilid tehakse internetis üldsusele tasuta kättesaadavaks.

6.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist.

1.   Komisjon loob 5. augustiks 2026 üleilmse metaaniseire vahendi, mis põhineb satelliidiandmetel ning sisendandmetel mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi allprogrammist Copernicus. Selleks võib komisjon kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid või raamistikke, kui need on olemas.

Üleilmne metaaniseire vahend tehakse üldsusele kättesaadavaks ja selle raames antakse korrapäraselt ajakohastatud teavet vähemalt suurt metaaniheidet tekitavate sündmuste esinemise, ulatuse ja asukoha kohta liidus või väljaspool liitu.

2.   Hiljemalt 5. veebruariks 2026 loob komisjon kiirreageerimismehhanismi suuremahulist heidet põhjustavate sündmuste käsitlemiseks.

Komisjon teavitab viivitamata igast avastatud suuremahulist heidet põhjustavast sündmusest liikmesriiki või kolmandat riiki, kelle jurisdiktsiooni all sündmus toimus, kui see on asjakohane. Kui see on teostatav, teavitab komisjon ka tootjat, kes on seotud metaani eraldava allika või ühendatud allikate kogumiga. Kõnealune teade sisaldab taotlust esitada viivitamata lisateavet suuremahulist heidet põhjustava sündmuse kohta ning sündmuse mõju leevendamiseks või sündmuse peatamiseks võetud või kavandatud parandusmeetmete kohta, sealhulgas nende meetmete rakendamise ajakava. Komisjon võtab ühendust kõikide vajalike kontaktidega, et saada ja kontrollida sündmusega seoses saadud teavet, sealhulgas kohaldatavatel juhtudel koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib komisjon kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid või raamistikke, kui need on olemas.

3.   Komisjon teeb ettepaneku alustada liidu nimel kahepoolseid dialooge kolmandate riikidega, kust liit impordib toornaftat, maagaasi või sütt, et luua teabevahetuse raamistik ning varajase avastamise ja hoiatamise süsteem, et avastada suuremahulist heidet põhjustavaid sündmusi ja hoiatada üksteist nende eest ning anda teada selliste sündmuste ennetamiseks või peatamiseks võetud või võetavatest parandusmeetmetest. Nimetatud dialoogide eesmärk on ka teha kindlaks viisid, kuidas kiirendada metaaniheite vähendamist energiasektoris, ning vajaduse korral pakkuda parimate tavade vahetamist ja nõuandeid, et kehtestada seire-, aruandlus-, kontrolli- ja vähendamismeetmed, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatuga.

Komisjon ei tee ettepanekut selliste kolmandate riikidega peetavate kahepoolsete dialoogide alustamiseks juhtudel, millega hoitaks kõrvale ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatest meetmetest, mis käsitlevad toornafta, maagaasi ja söe importi.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud dialoogide raames tehtud seire põhjal teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu teadetest suuremahulist heidet põhjustavate sündmuste kohta ning parandusmeetmete rakendamisest liidus ja kolmandates riikides, kust liit impordib toornaftat, maagaasi või sütt, ning igasugusest võimalikust mõjust energiavarustuskindlusele liidu ja riiklikul tasandil.

5.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist.

1.   Komisjon taotleb kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõigetega 1–5 ühelt või mitmelt Euroopa standardiorganisatsioonilt harmoneeritud standardite koostamist järgmise kohta:

Kui komisjon on Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kavandi kätte saanud, hindab ta selle vastavust asjaomasele standardimistaotlusele, käesolevale määrusele ja muule kohaldatavale liidu õigusele.

Komisjonil on kooskõlas artikliga 34 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades kohustuslikud standardid või nende osad, nagu on osutatud käesolevas lõikes.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole delegeeritud õigusakte vastu võetud, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades kohustuslikud tehnilised nõuded või nende osad, et käsitleda järgmist:

Komisjon võib kõnealused delegeeritud õigusaktid vastu võtta üksnes juhul, kui ta on esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile standardimistaotluse ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Kehtestatud karistused on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmavad muu hulgas vähemalt järgmist:

Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 5. augustiks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on õigus määrata artikli 12, artikli 14 lõike 14, artikli 16 lõike 2, artikli 20, artikli 23 lõike 1, artikli 27 lõike 1, artikli 28 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõigete 1 ja 2 rikkumiste eest vähemalt järgmisi halduskaristusi ja haldusmeetmeid, tingimusel et need ei ohusta energiavarustuskindlust:

Juriidiliste isikute puhul ei ole punktis e osutatud haldustrahvide summa suurem kui 20 % eelmise majandusaasta käibest. Füüsiliste isikute puhul ei ole nende trahvide summa suurem kui 20 % eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust.

3.   Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võivad pädevate asutuste taotlusel määrata trahve liikmesriigi pädevad kohtud. Kõnealused trahvid on mõjusad ja nende mõju on samaväärne haldusasutuste määratud haldustrahvide mõjuga.

4.   Käesoleva artikli kohaste volituste täitmisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, et tagada oma volituste täitmine ning enda määratavate halduskaristuste ja haldusmeetmete kavandamine ja kohaldamine tulemuslikul ja järjepideval viisil kogu liidus.

5.   Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

6.   Kui artikli 15 lõikes 8 sätestatud tingimused on täidetud, kaaluvad liikmesriigid käitajale määratud karistuste vähendamist või karistuste määramata jätmist rakendusperioodiks, mida riikide ametiasutused peavad vajalikuks.

7.   Liikmesriigid võtavad karistuste määramisel võimaluse korral arvesse vähemalt järgmisi soovituslikke kriteeriume:

8.   Liikmesriigid avaldavad igal aastal teabe käesoleva määruse alusel määratud karistuste liigi ja suuruse, asjaomaste rikkumiste ning karistuse saanud käitajate, ettevõtjate, kaevanduste käitajate ja importijate kohta.

Kui see on kohaldatav, esitatakse selline teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 (30) artikliga 22.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 22 lõikes 3, artikli 27 lõikes 1, artikli 29 lõikes 4 ja 6 ning artiklis 32 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. augustist 2024 ning seda pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 22 lõikes 3, artikli 27 lõikes 1, artikli 29 lõigetes 4 ja 6 ning artiklis 32 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu.

6.   Artikli 22 lõike 3, artikli 27 lõike 1, artikli 29 lõigete 4 ja 6 või artikli 32 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 kohaselt loodud energialiidu komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Komisjon teeb käesoleva määruse kohaldamise üle järelevalvet ja vaatab selle läbi ning esitab 1. jaanuariks 2028 ja seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes vaadatakse läbi eeskätt järgmist:

Kõnealusel läbivaatamisel võetakse arvesse asjaomaseid liidu õigusakte asjaomastes valdkondades. Komisjon esitab, kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos oma aruandega seadusandliku ettepaneku, võttes arvesse asjaomaseid liidu õigusakte asjaomastes valdkondades.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel võib komisjon küsida liikmesriikidelt ja pädevatelt asutustelt teavet ning võtab eelkõige arvesse teavet, mille liikmesriigid on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 esitanud oma lõimitud energia- ja kliimakavas ja selle ajakohastatud versioonides ning oma riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes.