(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 269/2014 (2) rakendatakse otsusega 2014/145/ÜVJP ette nähtud piiravaid meetmeid.

(2)

Nõukogu võttis 24. juunil 2024 vastu otsuse (ÜVJP) 2024/1738, (3) millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP. Otsusega (ÜVJP) 2024/1738 kehtestatakse erand, millega lubatakse vabastada rahalised vahendid, mis on külmutatud põhjusel, et ülekandes osales loetellu kantud vahenduspank, tingimusel et tegemist on ülekandega kahe loetellu kandmata füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse vahel ja et ülekanne tehakse loetellu kandmata krediidiasutuste kontode kaudu. Otsusega (ÜVJP) 2024/1738 on samuti kehtestatud erand, mis võimaldab loetellu kantud emiteeriva panga osalemise tõttu külmutatud rahalised vahendid vabastada tingimusel, et ülekanne toimub kahe loetellu kandmata füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse vahel.

(3)

On asjakohane täpsustada, et liidu ettevõtjad ei saa tugineda vastutuskaitsele, mis on neile antud olukordades, kus nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjust arvata, et nad võiksid oma tegevusega rikkuda liidu piiravaid meetmeid, kui liidu ettevõtjad ei ole nõuetekohaselt täitnud hoolsuskohustust. Sellise hoolsuskohustuse täitmisel on asjakohane nõuetekohaselt arvesse võtta avalikult või hõlpsasti kättesaadavat teavet. Seetõttu ei ole näiteks liidu ettevõtjal võimalik edukalt tugineda sellisele kaitsele, kui teda süüdistatakse asjaomaste piiravate meetmete rikkumises, sest ta on jätnud lihtsad kontrollitoimingud tegemata.

(4)

Selleks et tagada kooskõla Euroopa Liidu Kohtu tõlgendusega kohtuasjas C-72/11, tuleks muuta kõrvalehoidmist puudutavat sätet ja täpsustada, et teadmise ja tahte elemendid ei ole olemas üksnes juhul, kui isik taotleb meelega, et tema tegevuse eesmärk või tagajärg oleks piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine, vaid ka siis, kui isik, kes osaleb tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine, on teadlik, et sellisel osalemisel võib olla selline eesmärk või tagajärg, ning ta lepib selle võimalusega.

(5)

On asjakohane lisada säte, mis võimaldab liikmesriikide kodanikel ja äriühingutel saada hüvitist Venemaa üksikisikutelt ja üksustelt, kes on neile kahju tekitanud. See hõlmab kahju, mis on tekitatud nende omandis või kontrolli olevatele äriühingutele seoses lepingu või tehinguga, mille täitmist mõjutasid määruse (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmed, tingimusel et asjaomasel liikmesriigi kodanikul või äriühingul puudub tõhus juurdepääs õiguskaitsevahenditele, näiteks asjaomase kahepoolse investeerimislepingu alusel. Sellist hüvitist võib nõuda liikmesriigi kohtutes vastavalt jurisdiktsiooni ja kohtumenetlusi tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu või liikmesriigi õigusaktide asjakohastele sätetele, sealhulgas sätetele, mis käsitlevad võimalike ajutiste meetmete kohaldamise menetlust.

(6)

Selleks et suurendada teadlikkust nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmetest, on asjakohane, et liikmesriigid teataksid piiravate meetmete rikkumise eest määratud karistustest.

(7)

Kui füüsiline või juriidiline isik teatab vabatahtlikult, täielikult ja õigel ajal piiravate meetmete rikkumisest, peaks riiklikel pädevatel asutustel olema võimalik sellist vabatahtlikku teatamist karistuste määramisel arvesse võtta kooskõlas riigisisese haldusõiguse või muu asjakohase riigisisese õiguse või reeglitega. Kohaldatakse meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1226 (4) ja selles sisalduvatele nõuetele, mis käsitlevad kergendavaid asjaolusid.

(8)

Kooskõlas ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega, milleks on rahu säilitamine, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ning rahvusvahelise koostöö, demokraatia ja õigusriigi edendamine, ning täpsemalt otsuse 2014/145/ÜVJP eesmärkidega, on asjakohane tagada, et nõukogu, komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) valduses olevate dokumentide suhtes, mis käsitlevad määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud piiravate meetmete täitmise tagamist või nende meetmete rikkumise või nendest kõrvalehoidmise vältimist, kehtiks ametisaladuse hoidmise kohustus ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate normidega tagatud kaitse, kuna nendes dokumentides sisalduvat teavet võidakse kasutada nende meetmete täitmise tagamise takistamiseks või nende tõhususe kahjustamiseks, kuivõrd asjaomased isikud ja üksused saaksid tegutseda viisil, mis takistaks meetmete täitmise tagamist. Kaitsta tuleks ka määruse (EL) nr 269/2014 muutmist käsitlevaid kõrge esindaja ning komisjoni ühiseid ettepanekuid ja nendega seotud ettevalmistavaid dokumente, kuna nende avalikustamine võib mõjutada otsuses 2014/145/ÜVJP ja kõnealuses määruses sätestatud meetmete tõhusust ning tulevaste ettepanekute ettevalmistamist ja nende alusel peetavaid läbirääkimisi. Kõrge esindaja ja komisjon lisavad sageli järgnevatesse ettepanekutesse teatavad meetmed, mis sisalduvad kõnealustes ühistes ettepanekutes ja mida nõukogu ei saa erinevatel põhjustel vastu võtta. On oluline on kaitsta seda algatusõigust selliste avalike või erahuvide mõju eest, millega püütakse väljaspool korraldatud konsultatsioone sundida liidu institutsioone ja liidu talitusi panema ette, võtma vastu, muutma või leppima kokku muudatusi. Nende avalikustamine võib muuta võimalikud uued varade külmutamise meetmed ebatõhusaks, kuna nende kavandatud vastuvõtmine on juba teatavaks saanud. Seega tuleks eeldada, et nende dokumentide avalikustamine kahjustaks liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist.

(9)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(10)

Määrust (EL) nr 269/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

artiklisse 6b lisatakse järgmine lõige:

2)

artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

3)

lisatakse järgmine artikkel:

4)

artikli 12 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

;

5)

artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

6)

artikkel 16a asendatakse järgmisega: