(1)

Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. ELi väetisetoode võib sisaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (2) tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 5 määrati töödeldud sõnniku tootmisahela lõpp-punkt kindlaks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1605 (3).

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 5 teise lõiguga hindas komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus töödeldud sõnniku teatavaid aspekte, mida ei oldud tootmisahela lõpp-punkti kindlaksmääramisel arvesse võetud (4).

(3)

Töödeldud sõnnikul on siseturul märkimisväärne kaubanduspotentsiaal, sest tegemist on loomsetest kõrvalsaadustest saadud tootega, mida tavapäraselt kasutatakse orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes. Töödeldud sõnnikut sisaldavate ELi väetisetoodete CE-märgistuse nõuete kehtestamine hõlbustaks siseturul selliste toodetega kauplemist. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis järeldusele, et töödeldud sõnniku lisamine määruse (EL) 2019/1009 II lisa koostisainete kategooriasse 10 hõlbustaks ka nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (5) rakendamist, kuna see soodustaks töödeldud sõnniku toimetamist suure toitainetihedusega piirkondadest väikese tihedusega piirkondadesse.

(4)

Töödeldud sõnnik sisaldab orgaanilist ainet ja toitaineid, eelkõige lämmastikku ja fosforit, mis on kaks kolmest määruses (EL) 2019/1009 sätestatud primaarsest makrotoitainest. Oma pika kasutusajaloo käigus on see oma agronoomilist väärtust tõestanud.

(5)

Tagamaks, et ELi väetisetoode, mis sisaldab töödeldud sõnnikut, säilitaks aja jooksul oma toitainesisalduse, et elujõuliste umbrohuseemnete või taimeleviste sisaldus oleks piiratud ning et ladustamise ajal oleks toitainete heide keskkonda väiksem, on vaja nõuda täiendavat töötlust lisaks töötlusele, mis on vajalik tootmisahela lõpp-punktini jõudmiseks. Seega tuleks töödeldud sõnnikut edasi töödelda, et see läbiks sõela, mille avad on teadaolevate umbrohuseemnete mõõtmetest väiksemad, või see tuleks teatavatel tingimustel granuleerida või pelletiteks pressida, nii et umbrohuseemned ei oleks enam elujõulised. Kasutada võib ka mis tahes muud töötlust, kui see tagab elujõuliste umbrohuseemnete sisalduse piiramise. Alternatiivina võiks töödeldud sõnnikut edasi töödelda, et see vastaks ühele stabiilsuskriteeriumidest, mis on sätestatud koostisainete kategooriale 3 ehk kompostile. See tagaks, et saadud materjal on stabiilne, ei jätka lagunemist pärast seda, kui toode on lastud turule, ning et komposteerimisprotsessi järel ei ole umbrohuseemned enam elujõulised.

(6)

Tuleks kehtestada lisaohutuskriteerium, et piirata 16 polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (PAH16) (6) sisaldust, mis võib sõnniku töötlemise käigus tekkida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 (7) on sätestatud nõuded PAH16 kui tootmisprotsessi käigus tahtmatult tekitatud ainete heite vähendamiseks, kuid ei ole kehtestatud sellisteks puhkudeks piirnormi. Võttes arvesse suurt riski, mida põhjustab selliste saasteainete esinemine väetisetoodetes, on asjakohane kehtestada rangemad nõuded kui need, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/1021. Selline piirnorm tuleks sätestada koostisainete tasandil, et tagada kooskõla määrusega (EL) 2019/1021, ning see peaks kehtima lisaks ohutuskriteeriumidele, mis on vastava toote toimekategooria jaoks ette nähtud määruse (EL) 2019/1009 I lisas. Et hõlbustada vastavushindamismenetlust ja vältida tarbetuid kulusid, tuleks kehtestada võimalus eeldada selle nõude täitmist ilma katseteta, kui tootmisprotsessist selgub, et see piirnorm on täidetud.

(7)

Töödeldud sõnnikut võib täiendavalt töödelda, et veelgi parandada selle agronoomilist väärtust või ohutust. Praegu laialdaselt kasutatavad töötlemismeetodid, nagu tahke ja vedela aine eraldamine, kuivatamine, granuleerimine ja toitainete taaskasutamine, tuleks lisada määruse (EL) 2019/1009 II lisa koostisainete kategooriasse 10. Sõnniku töötlemise etappide hulka ei tohiks siiski kuuluda termokeemiline muundamine kõrgel temperatuuril või rõhul, nagu veeldamine, hüdrotermiline karboniseerimine, pürolüüs, gaasistamine või põletamine, kuna materjali muundamisprotsessi eripära tõttu kuuluvad sellised protsessid muude koostisainete kategooriate alla.

(8)

Täiendava ohutusmeetmena tuleks lisaained, mida vajatakse sõnniku töötlemisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) alusel registreerida ulatuslike tingimuste kohaselt, mis on muudes koostisainekategooriates sisalduvate lisaainete jaoks juba sätestatud määruses (EL) 2019/1009. See tagaks, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel riski hinnates võtavad tootjad arvesse lisaainete kasutamist väetisetootes ja et registreeritakse ka väikesed materjalikogused.

(9)

Lisaks võib töödeldud sõnnikut olla kohalikel turgudel saadaval kogustes, mis ületavad nõudlust. Et selle pikaajaline ladustamine mitteoptimaalsetes tingimustes ei põhjustaks kahjulikku keskkonnamõju, on asjakohane piirata ajavahemikku, mille jooksul seda võib ELi väetisetoodete koostisainena kasutada.

(10)

Töödeldud sõnnikut sisaldavatele ELi väetisetoodetele tuleks kehtestada üldine märgistusnõue, et anda lõppkasutajatele teavet selle kohta, kuidas töödeldud sõnniku kasutamisel eralduv ammoniaak võib mõjutada õhu kvaliteeti, ja kutsuda neid üles rakendama sobivaid abinõusid, et seda mõju vähendada.

(11)

Töödeldud sõnnik võib sisaldada aminopüraliidi või klopüraliidi – aineid, mille jääkide piirnormid toidus ja söödas on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005 (9). Seepärast tuleks sellist töödeldud sõnnikut sisaldavate ELi väetisetoodete kasutajaid täielikult informeerida nende ainete esinemisest, et nad rakendaksid vajalikke abinõusid tagamaks, et saadav põllukultuur vastab jääkide piirnormidele.

(12)

Seetõttu tuleks määrust (EL) 2019/1009 vastavalt muuta,

(1)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.