(1)

Toormete kättesaadavus on liidu majanduse ja siseturu toimimise seisukohast hädavajalik. Teatavaid energia tootmiseks mittekasutatavaid ja mittepõllumajanduslikke toormeid peetakse kriitilisteks, arvestades nende suurt majanduslikku olulisust ja asjaolu, et nende puhul esineb märkimisväärne tarnerisk, mis on sageli põhjustatud sellest, et tarnimine on suuresti koondunud mõningatesse kolmandatesse riikidesse. Võttes arvesse paljude selliste kriitiliste toormete võtmerolli rohe- ja digipöörde saavutamisel ning nende kasutamist kaitse- ja kosmoserakendustes, on eelseisvatel aastakümnetel oodata nende nõudluse hüppelist kasvu. Samal ajal on süvenevate geopoliitiliste pingete ja tiheneva ressursikonkurentsi tõttu üha suurem tarnehäirete risk. Kui kasvavat nõudlust kriitiliste toormete järele nõuetekohaselt ei juhita, võib see lisaks põhjustada kahjulikku keskkonna- ja sotsiaalset mõju.

(2)

Võttes arvesse kriitiliste toormete väärtusahelate keerukust ja riikidevahelisust, võivad kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamiseks võetavad koordineerimata riiklikud meetmed kahjustada siseturu toimimist. Kriitilisi toormeid kaevandatakse asjakohaste varude geograafilisest jaotusest sõltuvalt sageli teatavates riikides või piirkondades, transporditakse edasiseks töötlemiseks mujale ja müüakse seejärel siseturul asjakohastes toodetes kasutamiseks. Töötlemisetapis imporditakse ja eksporditakse kriitilisi toormeid enne nende lõpprakenduses kasutamist siseturul sageli mitu korda. Samuti võidakse olelusringi lõpus võtta asjakohased tooted kriitiliste toormete taaskasutamiseks ringlusse sageli muus riigis või piirkonnas kui see, kus neid jäätmeid kogutakse, ning saadud teisesed materjalid tõenäoliselt reeksporditakse edasiseks töötlemiseks ja kasutamiseks. Lisaks on kriitilised toormed vajalikud paljude tööstuslike väärtusahelate alguses ja need on sageli asendamatud sisendid mitmesugustes strateegilistes sektorites, sealhulgas taastuvenergeetikas, digitööstuses ning lennundus-, sealhulgas kosmoselennundus- ja kaitsesektoris. Seetõttu on neil oluline roll majandustegevuse toetamisel siseturul ning tarnehäiretel võib olla märkimisväärne piiriülene mõju liikmesriikide vahel.

(3)

Seda arvesse võttes võivad liikmesriikide koordineerimata meetmed moonutada konkurentsi ja killustada siseturgu, näiteks seeläbi, kui turuosalistele kehtestatakse üksteisest erinevad normid, tarneriskide seiret võimaldatakse erineval määral, riiklikele projektidele pakutakse erineval määral toetust, luues seeläbi takistusi liikmesriikide vahelisele piiriülesele kaubandusele kriitiliste toormete või seonduvate kaupade osas, luues seega ka takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele. Lisaks ei pruugi liikmesriikide üksikmeetmed olla piisavad, et kriitiliste toormete tarnehäireid tulemuslikult ära hoida, või need oleksid selle eesmärgi saavutamisel vähem tõhusad.

(4)

Seetõttu tuleks siseturu toimimise kaitsmiseks luua ühine liidu raamistik, et tagada juurdepääs kriitiliste toormete kindlatele ja kestlikele tarnetele ning kaitsta liidu majanduslikku vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat.

(5)

Esiteks tuleks selles raamistikus määrata kindlaks toormed, mida peetakse strateegilisteks ja kriitilisteks, ning tugevdada niisuguste toormete tarneahelate vastupanuvõimet liidus, sealhulgas määrates kindlaks teatud toormetega seotud projektid ning tunnistades need strateegilisteks projektideks ja toetades neid ning tehes pingutusi tehnoloogia arengu ja ressursitõhususe soodustamiseks, et aeglustada liidus kriitiliste toormete tarbimise eeldatavat suurenemist. Teiseks tuleb ette näha meetmed, mis tugevdavad liidu võimet jälgida ja maandada praegusi ja tulevasi tarneriske. Kolmandaks peaks raamistik sisaldama meetmeid liidus tarbitavate kriitiliste toormete ringluspõhisuse ja kestlikkuse suurendamiseks.

(6)

Tagamaks, et käesolevas määruses sätestatud meetmed oleksid koondunud kõige olulisematele toormetele, tuleks koostada strateegiliste toormete ja kriitiliste toormete loetelud. Need loetelud peaksid põhinema selgel metoodikal, mille kohaldamise kohta peaks komisjon andma avalikku ja läbipaistvat teavet. Need loetelud peaksid samuti aitama suunata ja koordineerida liikmesriikide pingutusi, mida tehakse käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Strateegiliste toormete loetelu peaks sisaldama toormeid, mis on siseturu toimimiseks strateegiliselt väga olulised, kuna neid kasutatakse rohe- ja digipöörde saavutamiseks vajalikus strateegilises tehnoloogias ning kaitse- ja lennundus-, sealhulgas kosmoselennundusrakendustes, samuti toormeid, mida iseloomustab potentsiaalselt märkimisväärne lõhe üleilmse pakkumise ja prognoositava nõudluse vahel ning mille puhul on suhteliselt keeruline tootmist suurendada, näiteks seetõttu, et uued tarnevõimekust suurendavad projektid võtavad kaua aega. Strateegiliste toormete loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse võimalikke tehnilisi ja majanduslikke muutusi, ning seda tuleks vajaduse korral ajakohastada. Selleks et pingutused, mida tehakse liidu võimsuse suurendamiseks kogu väärtusahelas, liidu tarneriskide seire- ja maandusvõimekuse tugevdamiseks ning tarnete mitmekesistamiseks, oleksid suunatud toormetele, mille puhul on neid pingutusi kõige rohkem vaja, tuleks teatavaid asjakohaseid meetmeid kohaldada üksnes strateegiliste toormete loetelu suhtes. Liikmesriike ei tohiks takistada koostamast lisaloetelusid, mis põhinevad nende spetsiifilistel riiklikel vajadustel, ega võtmast nende suhtes riiklikul tasandil asjakohaseid meetmeid.

(7)

Kriitiliste toormete loetelu peaks sisaldama kõiki strateegilisi toormeid ja ka muid toormeid, mis on väga tähtsad liidu majandusele tervikuna ja mille puhul on suur niisuguste tarnehäirete risk, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi ja killustavad siseturgu. Lisaks strateegilisele tehnoloogiale võivad tulevikus suurte tarneriskidega kokku puutuda ka muud sektorid. Selleks et võtta arvesse võimalikke tehnilisi ja majanduslikke muutusi, peaks komisjon jätkama praegu kehtivat tava ja tegema korrapäraselt hindamisi, lähtudes mitmesuguste toormete tootmise, kaubanduse, rakenduste, ringlussevõtu ja asendamisega seotud andmetest, et ajakohastada strateegiliste ja kriitiliste toormete loetelusid vastavalt sellele, kuidas nende toormete majanduslik tähtsus ja nendega seostatav tarnerisk siseturul aja jooksul muutuvad. Kriitiliste toormete loetelu peaks sisaldama selliseid toormeid, mis vastavad nii majandusliku tähtsuse kui ka tarneriski künnistele või ületavad seda; seejuures ei järjestata asjakohaseid toormeid kriitilisuse alusel. Kõnealusel hindamisel tuleks lähtuda viieaastase perioodi kõige hiljutisemate kättesaadavate andmete keskmistest. Käesoleva määruse kohaseid meetmeid, mis on seotud ühtse kontaktpunkti, planeerimise, maavarauuringute, seire, ringluspõhisuse ja kestlikkusega, tuleks kohaldada kõigi kriitiliste toormete suhtes.

(8)

Strateegiliste ja kriitiliste toormete loeteludes tuleks nendes loetletud toormete puhul kasutada kehtivaid nimetusi. Strateegiliste toormete loetelu puhul tuleks nimetustes asjakohasel juhul viidata puhtusastmele, milleni tuleb tooret rafineerida, et seda saaks kasutada strateegilise tehnoloogiaga seotud tootmiseks. Viiteid strateegilistele ja kriitilistele toormetele tuleks mõista viidetena kõnealuste toormete kogu väärtusahelale, hõlmates ka nende töötlemata kuju ja töötlemise kõiki etappe, mis kohaldataval juhul viivad teatava puhtusastmeni. Erandlik selgitus tuleks esitada alumiiniumi väärtusahela puhul, mainides lisaks alumiiniumile ka boksiiti kui selle tähtsaimat maaki ning alumiiniumoksiidi kui selle töötlemise vahepealset kuju. Strateegilisi ja kriitilisi toormeid kaevandatakse, töödeldakse või võetakse ringlusse sageli muude kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu põhiprotsesside kõrvalsaadustena. Seepärast ei tohiks asjaolu, et toormed on oma olemuselt kõrvalsaadused, mõjutada nende lisamist loetellu ega hõlmatust käesoleva määruse asjakohaste sätetega.

(9)

Selleks et toetada strateegiliste projektide väljatöötamise ja nende rahastamise, maavarauuringute programmide, seirevõimekuse või strateegiliste varudega seotud ülesannete täitmist ja anda komisjonile asjakohast nõu, tuleks luua Euroopa kriitiliste toormete nõukogu. Euroopa kriitiliste toormete nõukogu peaks koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning võimaldama tagada teiste poolte, eelkõige Euroopa Parlamendi osalemise vaatlejatena. Teatavate ülesannete täitmiseks vajalike eksperditeadmiste arendamiseks peaks Euroopa kriitiliste toormete nõukogu moodustama rahastamise, üldsuse heakskiidu, maavarauuringute, seire ja strateegiliste varude küsimustega tegelevad alalised allrühmad, samuti ühe ringluspõhisuse, ressursitõhususe ja asendamise küsimustega tegeleva alalise allrühma, mis peaksid tegutsema riikide asjaomaseid pädevaid asutusi koondava võrgustikuna ning vajaduse korral konsulteerima tööstusharu, teadusringkonna, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Euroopa kriitiliste toormete nõukogu nõuanded ja arvamused peaksid olema mittesiduvad ning selliste nõuannete või arvamuste puudumine ei tohiks takistada komisjoni täitmast oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt.

(10)

Tuleb kehtestada asjakohased meetmed, et määrata kindlaks ühine lähenemisviis niisuguste liidus elluviidavate strateegiliste projektide suhtes, mille puhul kaevandatakse, töödeldakse või võetakse ringlusse strateegilisi toormeid või mis aitavad kaasa asjakohaste asendusmaterjalide tootmisele. Need strateegilised projektid peaksid koos liikmesriikide pingutustega aitama suurendada võimsust, et tagada strateegiliste toormete kindlad tarned. Väärtusahela eri etappide tugevdamisele kaasaaitamiseks tuleb võtta ka muid meetmeid, eelkõige maavarauuringute või ringluspõhisuse valdkonnas.

(11)

Selleks et vähendada liidus niisuguste tarnehäirete suurenevat riski, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi ja killustavad siseturgu, peaksid komisjon ja liikmesriigid tugevdama võimekust strateegiliste toormete väärtusahelate eri etappides, et aidata saavutada liidu eri võimsuste ja tarnete mitmekesistamise sihttasemed. Niisugused sihttasemed peaksid aitama suunata pingutusi, mida tehakse selleks, et tugevdada liidu võimsust strateegiliste toormete väärtusahela kõikides etappides, sealhulgas kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul, ning mitmekesistada strateegiliste toormete välistarneid. Eesmärk peaks olema suurendada iga strateegilise toorme puhul võimsust kõigis väärtusahela etappides ning püüda seejuures saavutada liidu tasandil strateegiliste toormete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu koguvõimsuse sihttasemed. Esiteks peaks liit kasutama strateegiliste toormete hankimiseks rohkem omaenda maavarasid ja suurendama võimsust, et vähemalt 10 % liidus tarbitavatest strateegilistest toormetest kaevandataks kohapeal. Võttes arvesse, et kaevandamisvõimsus sõltub suuresti maavarade kättesaadavusest liidus, sõltub sellest ka kõnealuse sihttaseme saavutamine. Teiseks, selleks et kujundada välja terviklik väärtusahel ja vältida kitsaskohti vaheetappides, tuleks suurendada ka liidu töötlemisvõimsust ning liit peaks olema võimeline katma vähemalt 40 % liidu aastasest strateegiliste toormete tarbimisest. Kolmandaks võib oodata, et eelseisvatel aastakümnetel saab üha suurema osa liidus tarbitavatest strateegilistest toormetest asendada teiseste toormetega – see aitaks omakorda muuta liidu toormetarned kindlamaks ja kestlikumaks. Seega peaks liidusisene ringlussevõtuvõimsus olema piisav, et katta vähemalt 25 % liidu aastasest strateegiliste toormete tarbimisest ning liit peaks võtma jäätmetest ringlusse märkimisväärselt suuremas koguses igat strateegilist tooret. Jäätmevoogude ja strateegiliste toormete jaoks, mille kohta on olemas piisavalt teavet, et hinnata liidu ringlussevõtuvõimsust nendes jäätmevoogudes sisalduvate strateegiliste toormete osakaaluna, tuleks kehtestada ka jäätmepõhine sihttase. Nende sihttasemete saavutamist hõlbustavad ka nendega kaasnevad pingutused, mida tehakse ressursitõhususe parandamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni, asendamise, teadlikkuse suurendamise ja muude asjakohaste meetmete abil. Need sihttasemed on kehtestatud ajavahemikuks 2030. aastani, samamoodi nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) kohased liidu kliima- ja energiaeesmärgid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/2481 (4) kohased digieesmärgid, mida kõnealused sihttasemed toetavad. Peale selle aitab kvaliteetsete töökohtade loomine, sealhulgas oskuste arendamine ja ühelt töökohalt teisele liikumine, vähendada valdkondliku tööturu riske ja tagada liidu konkurentsivõime. Komisjon ja liikmesriigid peaksid soodustama ka tehnoloogia arengut ja ressursitõhusust, et aeglustada liidus kriitiliste toormete tarbimise eeldatavat suurenemist nii, et see jääks allapoole asjakohaseid võrdlusprognoose. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (5) kohaseid rakendusmeetmeid koostades peaks komisjon võtma arvesse ökodisaininõuete võimalikku panust käesolevas määruses sätestatud liidu prioriteetide saavutamisse.

(12)

Teatavate toormete tarne puhul sõltub liit peaaegu täielikult ühestainsast riigist. Selline sõltuvus loob niisuguste tarnehäirete suure riski, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi ja killustavad siseturgu. Selleks et vähendada seda võimalikku riski ning suurenda liidu majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, tuleks teha tööd selle nimel, et 2030. aastaks ei oleks liit olukorras, kus enam kui 65 % ükskõik millisest strateegilisest toormest – töötlemata kujul ja ükskõik millises töötlemisetapis – tarnitakse vaid ühest kolmandast riigist; seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata riikidele, millega liit on sõlminud strateegilise partnerluse või vabakaubanduslepingu või loonud muus vormis koostöö, mis hõlmab toormeid, kuna need annavad tarneriskide suhtes suurema kindluse.

(13)

Selleks et sihttasemed saavutataks õigeks ajaks, peaks komisjon Euroopa kriitiliste toormete nõukogu abiga jälgima sihttasemete saavutamisel ja nõudluse vähendamisel tehtavaid edusamme ja esitama selle kohta aruandeid. Kui edusammud sihttasemete saavutamisel ja nõudluse vähendamisel ei ole aruannete kohaselt üldjoontes piisavad, peaks komisjon hindama lisameetmete teostatavust ja proportsionaalsust. Kui edusammude puudumine on seotud üheainsa või mõne üksiku strateegilise toormega, ei ole põhimõtteliselt vajadust liidu täiendavate pingutuste järele.

(14)

Komisjon peaks tegema Euroopa kriitiliste toormete nõukogu abiga kindlaks liidus elluviidavad projektid, mille puhul kavatsetakse alustada või laiendada strateegiliste toormete kaevandamist, töötlemist või ringlussevõttu või niisuguste materjalide tootmist ja ulatuslikumat kasutuselevõttu, millega saab strateegilisi toormeid strateegilises tehnoloogias asendada. eesmärgiga tunnistada need strateegilisteks projektideks. Strateegiliste projektide tulemuslik toetamine võib aidata parandada järgneva etapi sektorite juurdepääsu strateegilistele toormetele ning luua majanduslikke võimalusi kogu väärtusahelas, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), samuti soodustada uute töökohtade loomist. Selleks et tagada strateegiliste projektide väljatöötamine liidus, tuleks selliste projektide puhul seega pakkuda ühtlustatud ja prognoositavaid loamenetlusi ning tuge juurdepääsul rahastusele. Sellised meetmed võivad olla inspiratsiooniks, et parandada ka muid loamenetlusi ja juurdepääsu rahastusele kriitiliste või muude toormetega seotud projektide puhul. Toetuse suunamiseks ja projektide lisaväärtuse tagamiseks tuleks projekte enne sellise toetuse andmist hinnata teatavate kriteeriumide alusel. Toormeprojektid, kus strateegilised toormed on kõrvalsaadused, sealhulgas siis, kui need on pärit rauajäätmetest, peaksid samuti olema toetuskõlblikud, kui need vastavad kõigile asjakohastele kriteeriumidele. Selleks et projekte tunnustataks liidus elluviidavate strateegiliste projektidena, peaksid need suurendama liidu strateegiliste toormete tarnekindlust. Projektid peaksid olema ka tehniliselt piisavalt teostatavad, hõlmates niisuguste strateegiliste toormete või asendusmaterjalide eeldatavat kogust, millega suurendatakse liidu võimsust, välja arvatud teadusuuringute tarbeks toodetud materjalid; need tuleks ellu viia keskkonnahoidlikul ja sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil ning need peaksid tagama asjaomasest liikmesriigist kaugemale ulatuva piiriülese kasu, sealhulgas ülekanduva mõju väärtusahela järgnevates etappides. Kui komisjon leiab hindamise tulemusena, et need kriteeriumid on täidetud, peaks ta avaldama otsuse, milles projekt tunnistatakse strateegiliseks. Kuna kiire strateegiliseks tunnistamine on liidu tarnekindluse soodustamisel võtmetähtsusega, peaks hindamisprotsess olema lihtne ja mitte üleliia koormav.

(15)

Selle hindamisel, kas kolmandas riigis või ülemeremaal või -territooriumil (ÜMT) elluviidav projekt panustab liidu tarnekindlusesse, tuleks ÜMTde puhul võtta eelkõige arvesse nende staatust, mis neile on antud liidu õiguse alusel. ÜMTd võivad soodustada liidu turvalist juurdepääsu strateegiliste ja kriitiliste toormete kestlikele tarnetele, eelkõige strateegiliste partnerluste raames.

(16)

Komisjon peaks tegema Euroopa kriitiliste toormete nõukogu toetusel kindlaks kolmandates riikides või ÜMTdes elluviidavad strateegilised projektid, mille puhul kavatsetakse alustada või laiendada strateegiliste toormete kaevandamist, töötlemist või ringlussevõttu või niisuguste materjalide tootmist, millega saab strateegilisi toormeid strateegilises tehnoloogias asendada. Nende strateegiliste projektide tulemusliku elluviimise huvides peaks neil olema parem juurdepääs rahastusele, näiteks investeeringute riskide vähendamise mehhanismidele juurdepääsu kaudu. Lisaväärtuse tagamiseks tuleks projekte hinnata teatavate kriteeriumide alusel. Nagu liidus elluviidavad strateegilised projektid, nii peaksid ka kolmandates riikides elluviidavad strateegilised projektid suurendama liidu strateegiliste toormete tarnekindlust ja olema tehniliselt piisavalt teostatavad. Nii liidus kui ka kolmandates riikides või ÜMTdes elluviidavate strateegiliste projektide puhul tuleb järgida samal tasemel sotsiaalset ja keskkonnakestlikkust. Tärkavatel turgudel või areneva majandusega riikides strateegiliste projektidena kavandatavad projektid peaksid tagama liidu ja asjaomase kolmanda riigi vastastikuse kasu ning pakkuma selles riigis lisaväärtust, võttes arvesse ka sidusust liidu ühise kaubanduspoliitikaga. Kõnealune väärtus võib tuleneda sellest, et projektiga toetatakse enam kui üht väärtusahela etappi või et sellega tagatakse kasu majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas luuakse uusi rahvusvahelistele standarditele vastavaid töökohti. Kui komisjon leiab hindamise tulemusena, et need kriteeriumid on täidetud, peaks ta avaldama otsuse, milles projekt tunnistatakse strateegiliseks.

(17)

Selleks et tagada suurema kriitiliste toormete tootmise tingimustes kestlikkus, tuleks uusi kriitiliste toormete projekte planeerida ja viia ellu kestlikult, võttes arvesse kõiki kestlikkuse aspekte, mida on rõhutatud komisjoni 11. septembri 2021. aasta väljaandes „ELi toorainekestlikkuse põhimõtted“, sealhulgas keskkonnakaitse tagamine, sotsiaalselt kahjuliku mõju ennetamine ja minimeerimine sotsiaalselt kestlike tavade järgimisega, kaasa arvatud inimõiguste, näiteks naiste õiguste austamine ja läbipaistvad äritavad. Samuti tuleks projektide puhul tagada heauskne koostöö ning põhjalik ja võrdne konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kohalike kogukondade ja põlisrahvastega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata inimõiguste austamisele, kui projekt hõlmab võimalikku ümberasustamist. Selleks et tagada projektiarendajatele selge ja tõhus viis selle kriteeriumi täitmiseks, tuleks pidada piisavaks, kui projekt vastab asjaomasele liidu või riigisisesele õigusele, rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja põhimõtetele, kui need on asjakohased, või põhineb käesoleva määruse alusel tunnustatud sertifitseerimiskaval.

(18)

Ettevaatuspõhimõtte kohaselt ei tohiks komisjon tunnistada süvamerekaevandamise projekte strateegilisteks projektideks enne, kui süvamerekaevandamise mõju merekeskkonnale, elurikkusele ja inimtegevusele on piisavalt uuritud, riske mõistetakse ning tehnoloogia ja käitamistavade puhul suudetakse tõendada, et need ei tekita keskkonnale tõsist kahju.

(19)

Kõigil strateegiliste toormete projektide arendajatel peaks olema võimalus taotleda, et komisjon tunnistaks projekti strateegiliseks projektiks. Taotlus peaks sisaldama asjakohaseid kriteeriumidega seotud dokumente ja tõendeid. Selleks et hinnata paremini projekti sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku otstarbekust, teostatavust ja ka hinnangute usaldatavust, peaks projektiarendaja ühtlasi liigitama projekti ÜRO ressursside raamklassifikatsiooni alusel. Liigituse objektiivse kontrollimise võimaldamiseks peaks projektiarendaja esitama liigituse toetamiseks asjakohased tõendid. Samuti tuleks taotlusele lisada projekti ajakava, et hinnata, millal võib projektilt oodata panust liidusisese võimsuse või mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisse. Kuna kaevandamisprojektide tulemuslikul elluviimisel on keskse tähtsusega üldsuse heakskiit, peaks projektiarendaja esitama ka tegevuskava, mis sisaldab üldsuse heakskiidu soodustamise meetmeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonnale ja muudele järelevalvet tegevatele organitele. Samuti peaks projektiarendaja esitama äriplaani, mis sisaldab teavet projekti finantssuutlikkuse kohta, ülevaadet rahastamisest, omandistruktuurist ja juba kindlustatud väljaostulepingutest ning ka hinnanguid võimalike loodavate töökohtade ja kvalifitseeritud tööjõu vajaduse kohta, sealhulgas oskuste täiendamise ja ümberõppe vajadused. Taotlusprotsessi ühtlustamiseks peaks komisjon esitama taotluste jaoks ühtse taotlusvormi.

(20)

Põlisrahvaid mõjutada võivate projektide puhul peaks taotlus sisaldama ka kava, mis hõlmab mõjutatud põlisrahvastega mõtestatud konsulteerimise, põlisrahvastele avalduva kahjuliku mõju ennetamise ja minimeerimise ning asjakohasel juhul õiglase hüvitise pakkumise meetmeid. Kui neid kontseptsioone käsitletakse projekti suhtes kohaldatava riigisisese õiguse alusel, võib selle asemel esitada kavas kõnealuste meetmete kirjelduse. Kolmandates riikides elluviidavate kaevandamist hõlmavate projektide puhul, mis ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/21/EÜ, (6) peaks projektiarendaja esitama ka kava mõjutatud alade keskkonnaseisundi parandamiseks pärast kaevandamise lõppu. Kui projekt asub kaitsealal, peaks projektiarendaja hindama tehniliselt sobivaid alternatiivseid asukohti ja kirjeldama neid kavas, sealhulgas seda, miks neid ei peeta projekti asukoha puhul asjakohaseks.

(21)

Protsessi struktureerimiseks peaks komisjon korraldama projektiarendajatele projektide strateegilisteks projektideks tunnistamise taotlemiseks avaliku projektikonkursi koos korrapäraste tähtpäevadega, mis vastavad Euroopa kriitiliste toormete nõukogu koosolekute kuupäevadele. Selleks et tagada projektiarendajatele selgus nende strateegiliste projektide taotluste osas, peaks komisjon järgima tähtaega, mis on kehtestatud otsuse tegemiseks selle üle, kas teatav projekt tuleks tunnistada strateegiliseks. Selleks et tulla toime eriti keeruliste juhtumitega või suure arvu taotlustega ühel tähtpäeval, peaks komisjonil olema võimalik seda tähtaega üks kord pikendada. Ta peaks edastama oma hinnangu Euroopa kriitiliste toormete nõukogule enne selle koosolekut ja võtma Euroopa kriitiliste toormete nõukogu arvamust arvesse oma otsuses selle üle, kas tunnistada projekt strateegiliseks projektiks.

(22)

Kuna strateegilise projekti tulemuslikuks elluviimiseks on vajalik selle liikmesriigi koostöö, mille territooriumil projekt ellu viiakse, peaks sellel liikmesriigil olema õigus vaidlustada teatava projekti tunnistamine strateegiliseks projektiks ja seega mitte lasta tunnistada projekt strateegiliseks projektiks selle liikmesriigi tahte vastaselt. Sellisel juhul peaks asjaomane liikmesriik esitama keeldumise kohta põhjendused, osutades käesoleva määruse kohastele kriteeriumidele. Samamoodi ei tohiks liit tunnistada strateegiliseks sellist projekti, mis viiakse kolmandas riigis ellu valitsuse tahte vastaselt, ning seega tuleks tunnistamist vältida, kui kolmanda riigi valitsus on selle vaidlustanud.

(23)

Selleks et hoida ära strateegilise projekti staatuse kuritarvitamist, peaks komisjonil olema võimalus tühistada selle tunnistamine strateegiliseks projektiks pärast Euroopa kriitiliste toormete nõukogu ja vastutava projektiarendajaga konsulteerimist, esitades põhjendused, kui projekt ei vasta enam tingimustele või see tunnistati strateegiliseks taotluse alusel, mis sisaldas valeteavet, mis on valikukriteeriumide hindamise seisukohast oluline. Pikaajaliste investeeringute ligimeelitamiseks ja õigusliku prognoositavuse tagamiseks peaks strateegiline projekt lisas esitatud strateegiliste toormete loetelu ajakohastamise korral säilitama oma staatuse mõistliku aja jooksul pärast tunnistamise tühistamist.

(24)

Võttes arvesse strateegiliste projektide olulisust strateegiliste toormete tarnekindluse tagamisel ja siseturu toimimise kaitsmisel, tuleks neid käsitada avalikku huvi pakkuvate projektidena. Strateegiliste toormete tarnekindluse tagamine on keskse tähtsusega rohe- ja digipöörde õnnestumisel ning ka kaitse- ja lennundus-, sealhulgas kosmoselennundussektori vastupanuvõime huvides. Selleks et suurendada strateegiliste toormete tarnekindlust liidus, peaksid liikmesriigid suutma pakkuda tuge riiklikes loamenetlustes, et kiirendada strateegiliste projektide elluviimist kooskõlas liidu õigusega.

(25)

Riiklike loamenetlustega tagatakse kriitiliste toormete projektide ohutus, turvalisus ning vastavus keskkonna-, sotsiaalsetele ja ohutusnõuetele. Liidu keskkonnaõiguses on riiklike loamenetluste sisu jaoks ette nähtud ühised tingimused ning sel viisil tagatakse kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja võimaldatakse kasutada kestlikult liidu potentsiaali toormete väärtusahelas. Seega ei tohiks strateegiliseks projektiks tunnistamine piirata kehtivate loaandmistingimuste kohaldamist asjakohaste projektide suhtes, sealhulgas järgmistes õigusaktides sätestatud tingimuste kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, (7) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ.

(26)

Samal ajal võib riiklike loamenetluste ettearvamatus, keerukus ja mõnikord ülemäära pikk kestus vähendada strateegiliste toormete projektide tulemuslikuks väljatöötamiseks vajalikku investeerimiskindlust. Ka asjakohaste projektide loamenetluse struktuur ja kestus võivad olla eri liikmesriikides väga erinevad. Seega peaksid liikmesriigid strateegiliste projektide puhul kohaldama ühtlustatud ja prognoositavaid loamenetlusi, et tagada nende projektide tulemuslik elluviimine ja seda kiirendada. Selleks tuleks strateegilistele projektidele anda riiklikul tasandil eelisstaatus, et tagada nende kiire käsitlemine kõigis nendega seotud haldus- ja kohtumenetlustes ning muudes vaidluste lahendamise menetlustes. Käesolev määrus ei tohiks takistada pädevaid asutusi ühtlustamast loamenetlusi kriitiliste toormete väärtusahela projektide puhul, mis ei ole strateegilised projektid.

(27)

Arvestades strateegiliste projektide rolli liidus strateegiliste toormete tarnekindluse tagamisel ning nende panust liidu avatud strateegilise autonoomia ning rohe- ja digipöörde saavutamisel, peaks loa andmise eest vastutav asutus käsitama neid avalikku huvi pakkuvate projektidena. Strateegilisteks projektideks, millel on direktiivide 2000/60/EÜ, 92/43/EMÜ või 2009/147/EMÜ või looduse taastamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvas ulatuses kahjulik keskkonnamõju, peaks olema võimalik anda luba juhul, kui loa andmise eest vastutav asutus järeldab igal üksikjuhul eraldi tehtava hindamise alusel, et projektiga pakutav avalik huvi on suurem kui kõnealune mõju, ning kõik nendes õigusaktides sätestatud asjakohased tingimused on täidetud. Igal üksikjuhul eraldi tehtaval hindamisel tuleks igakülgselt arvesse võtta kaevandamiskohtade geoloogilisi eripärasid, mis piiravad asukohaga seotud otsuseid, kuna niisuguste kohtade jaoks puuduvad alternatiivsed asukohad.

(28)

Selleks et vähendada loamenetluste keerukust ning suurendada nende tõhusust ja läbipaistvust, peaks kriitiliste toormete projektide arendajatel olema võimalus suhelda ühtse kontaktpunktiga, kes vastutab kogu loamenetluse hõlbustamise ja koordineerimise eest. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma või määrama ühe või mitu ühtset kontaktpunkti, tagades samal ajal, et projektiarendajad peavad suhtlema ainult ühe ühtse kontaktpunktiga. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas ühtne kontaktpunkt on ka loaotsuseid tegev asutus. Selleks et ühtne kontaktpunkt saaks tulemuslikult täita oma tööülesandeid, peaks liikmesriik tagama ühtsele kontaktpunktile piisava personali ja piisavad ressursid. Lisaks peaks projektiarendajal olema võimalik võtta ühendust ühtse kontaktpunkti asjaomase haldusüksusega, et tagada talle kättesaadav kontakt.

(29)

Liikmesriigid peaksid saama oma sisekorraldust silmas pidades otsustada, kas luua või määrata oma ühtsed kontaktpunktid kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil või mõnel muul asjakohasel haldustasandil. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik valitud haldustasandil luua või määrata eri ühtsed kontaktpunktid, mis keskenduvad üksnes kriitiliste toormete projektidele, mis on seotud väärtusahela spetsiifilise etapiga, nimelt kaevandamise, töötlemise või ringlussevõtuga. Samal ajal peaks projektiarendajatel olema võimalik teha hõlpsasti kindlaks oma projekti eest vastutav ühtne kontaktpunkt. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et geograafilises piirkonnas, mis vastab haldustasandile, millel nad on otsustanud oma ühtse kontaktpunkti luua või määrata, on vaid üks asjakohase väärtusahela etapi eest vastutav ühtne kontaktpunkt. Kuna paljud kriitiliste toormete projektid hõlmavad rohkem kui ühte väärtusahela etappi, peaksid liikmesriigid segaduse vältimiseks tagama, et selliste projektide puhul määratakse ühtne kontaktpunkt aegsasti.

(30)

Selleks et tagada selgus strateegiliste projektide loamenetluse staatuse osas ja vähendada kohtumenetluse kuritarvitamise ohtu, piiramata seejuures tõhusat kohtulikku kontrolli, peaksid liikmesriigid tagama, et kõik strateegiliste projektide loamenetlustega seotud vaidlused lahendatakse aegsasti. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid tagama, et taotlejatel ja projektiarendajatel on võimalik kasutada lihtsaid vaidluste lahendamise menetlusi ning et strateegilisi projekte käsitletakse kõigis projektidega seotud kohtumenetlustes ja vaidluste lahendamise menetlustes kiirkorras ja selles ulatuses, milles sellised kiirmenetlused on riigisiseses õiguses ette nähtud.

(31)

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid takistusteta ja asjatu täiendava halduskoormuseta kasutada ühtse turu eeliseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724, (13) millega loodi ühtne digivärav, sätestatud siseturu toimimise seisukohast olulise teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldreeglid. Käesoleva määrusega hõlmatud teavitamisnõuded ja -menetlused peaksid vastama määruse (EL) 2018/1724 nõuetele. Eeskätt tuleks tagada, et kõik loaandmismenetlused on strateegiliste projektide arendajatele veebis täiel määral kättesaadavad ja läbitavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1724 artikli 6 lõikega 1 ja II lisaga.

(32)

Selleks et pakkuda projektiarendajatele ja muudele investoritele kindlust ja selgust, mis on vajalik, et edendada strateegiliste projektide väljatöötamist, peaksid liikmesriigid tagama, et kõnealuste projektide loamenetlus ei kesta kindlaksmääratud tähtaegadest kauem. Üksnes töötlemist või ringlussevõttu hõlmavate strateegiliste projektide loamenetlus ei tohiks kesta kauem kui 15 kuud. Kaevandamist hõlmavate strateegiliste projektide puhul ei tohiks loamenetlus olla pikem kui 27 kuud, võttes arvesse kaasnevat keerukust ja võimaliku mõju ulatust. Direktiivi 2011/92/EL kohase keskkonnamõju hindamise aruande koostamise eest vastutab aga projektiarendaja ning see ei tohiks olla osa liikmesriikidele siduvast ajakavast. Selleks peaks ühtne kontaktpunkt teatama kuupäeva, milleks projektiarendaja peab keskkonnamõju hindamise aruande esitama, ning mis tahes ajavahemikku, mis jääb teatatud kuupäeva ja aruande tegeliku esitamise vahele, ei tohiks ajakavas arvesse võtta. Sama põhimõtet tuleks kohaldada juhul, kui ühtne kontaktpunkt teavitab pärast nõutavaid konsultatsioone projektiarendajat võimalusest esitada keskkonnamõju hindamise aruande täiendamiseks lisateavet. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kavandatud projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahuga seotud erandjuhtudel tähtaegasid pikendada. Sellised erandjuhud võivad hõlmata ettenägematuid asjaolusid, mis tingivad projektiga seotud keskkonnahindamiste lisamise või lõpuleviimise vajaduse.

(33)

Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et loa andmise eest vastutavatel asutustel on määratud tähtaegade järgimiseks piisavad ressursid ja piisav personal. Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele nende taotluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (14) loodud tehnilise toe instrumendi kaudu tuge reformide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel, sealhulgas riikliku loamenetlusega seotud haldusvõimekuse suurendamisel, mille näiteks on ka ühtne kontaktpunkt.

(34)

Liidu õiguse kohaselt nõutavad keskkonnahindamised ja -load, sealhulgas seoses veepoliitika, pinnase-, elupaiga- ja linnukaitsega, on toormeprojekti loamenetluses keskse tähtsusega ja samuti on tegemist oluliste kaitsemeetmetega, mis aitavad vältida või vähendada kahjulikku keskkonnamõju. Selleks et strateegiliste projektide loamenetlused oleksid prognoositavad ja õigeaegsed, tuleks aga kasutada kõiki võimalusi, et nõutavat hindamist ja vajalike lubade saamist lihtsustada, vähendamata seejuures keskkonnakaitse taset või hindamiste kvaliteeti. Selleks tuleks vajalikud hindamised koondada ühis- või koordineeritud menetluse raames, et vältida ebavajalikke kattuvusi. Lisaks peaksid projektiarendajad leppima loa andmise eest vastutavate asutustega enne koondhindamise tegemist sõnaselgelt kokku selle ulatuses, et vältida tarbetuid järelmeetmeid. Viimaks peaksid projektiarendajad saama suhelda kõnealuse ühis- või koordineeritud menetluse eesmärgil ühe ametiasutusega.

(35)

Kriitiliste toormete projektide teostamist võivad takistada maakasutusega seotud konfliktid. Selleks et tasakaalustada avalikke hüvesid ja huve ning vähendada seeläbi konfliktide riski ja kiirendada liidus kriitiliste toormete projektide kestlikku teostamist, on vajalik põhjalikult läbimõeldud planeerimine, sealhulgas ruumilised planeeringud ja üldplaneeringud, mille puhul võetakse arvesse kriitiliste toormete projektide elluviimist ja hinnatakse võimalikku keskkonnamõju. Seega peaksid riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud loa andmise eest vastutavad asutused kaaluma asjakohaste planeeringute koostamisel võimalust lisada nendesse kriitiliste toormete projektidega seotud sätted. See ei piira kehtivaid nõudeid hinnata selliste planeeringute võimalikku keskkonnamõju ega selliste hindamiste nõutavat kvaliteeti.

(36)

Liidu piires esineb kriitiliste toormete projektide puhul sageli rahastuse kättesaadavuse probleeme. Kriitiliste toormete turgusid iseloomustab sageli suur hinnavolatiilsus, pikk projektide teostusaeg, suur kontsentreeritus ja läbipaistmatus. Peale selle eeldab sektori rahastamine põhjalikke eriteadmisi, mis finantsasutustel sageli puuduvad. Selleks et need takistused ületada ja aidata saavutada stabiilsed ja kindlad strateegiliste toormete tarned, peaksid liikmesriigid ja komisjon pakkuma abi rahastusele juurdepääsul ja haldustuge.

(37)

Tugev Euroopa väärtusahel on vajalik selleks, et tagada tarnekindlus ja kaitsta siseturu toimimist, ning võimsuse suurendamine on saavutatav üksnes piisavate rahaliste vahenditega, millest osa võiks saada olemasolevatest liidu fondidest. Kriitiliste toormete projektid, sealhulgas strateegilised projektid, võivad olla selliste fondide puhul toetuskõlblikud, kui asjakohaste programmide nõuded on täidetud, näiteks seoses geograafilise asukoha, keskkonna või nende panusega innovatsiooni. Asjakohased fondid hõlmavad ühtekuuluvuspoliitika programme, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (15) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi, millest piirkondliku ühtekuuluvuse edendamiseks antav toetus võib võimaldada VKEdel arendada innovatiivseid projekte, mis on seotud näiteks energiatarbimise vähendamisega toormete töötlemisel. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (16) loodud õiglase ülemineku fondi võib kasutada sellist liiki projektide toetamiseks niivõrd, kuivõrd need aitavad vähendada rohepöördega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Lisaks saab näiteks toormete ringlussevõtu või taaskasutusega seotud projektide toetamiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (17) loodud taaste- ja vastupidavusrahastut, eelkõige selle REPowerEU peatükki, milles keskendutakse energiajulgeolekule ja energiavarustuse mitmekesistamisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (18) loodud innovatsioonifondist, mille eesmärk on eelkõige suunata turule puhast ja innovatiivset tehnoloogiat, võiks anda toetusi muu hulgas vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud toormete ringlussevõtu võimsuse arendamiseks. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (19) loodud programm „InvestEU“ liidu juhtprogramm, millega suurendatakse investeeringute tegemist, eelkõige rohe- ja digipöördesse, pakkudes rahastust ja tehnilist abi. Segarahastamismehhanismide kasutamise kaudu aitab programm „InvestEU“ kaasa ka täiendava avaliku ja erasektori kapitali kaasamisele. Komisjon teeb koostööd programmi „InvestEU“ rakenduspartneritega, et suurendada asjakohaste projektide toetamist ja nendesse investeeringute tegemist kooskõlas määruses (EL) 2021/523 ja käesolevas määruses sätestatud ühiste eesmärkidega. Ühtlasi võiks niisugustest asjakohastest fondidest nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (20) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa Kestliku Arengu Fond + toetada ka kolmandates riikides elluviidavaid projekte, mis aitavad mitmekesistada liidu tarneid.

(38)

Selleks et kõrvaldada piirangud, mida tekitab avaliku ja erasektori praegu sageli killustunud investeerimistegevus, hõlbustada integratsiooni ja suurendada investeeringutasuvust, peaksid komisjon, liikmesriigid ja tugipangad oma tegevust paremini koordineerima ning looma koostoime olemasolevate liidu ja riiklike rahastamisprogrammide vahel, samuti tagama parema koordineerituse ja koostöö tööstusharu ja peamiste erasektori sidusrühmadega. Sel eesmärgil tuleks luua Euroopa kriitiliste toormete nõukogu allrühm, kuhu kuuluvad eksperdid liikmesriikidest, komisjonist ja ka asjaomastest avaliku sektori finantsasutustest. Selles allrühmas tuleks arutada strateegiliste projektide individuaalseid rahastamisvajadusi ja olemasolevaid rahastamisvõimalusi, et anda projektiarendajatele soovitusi selle kohta, kuidas nendele rahastamisvõimalustele parimal viisil ligi pääseda. Kolmandates riikides elluviidavate projektide rahastamise küsimuste arutamisel ja vastavate soovituste esitamisel peaks Euroopa kriitiliste toormete nõukogu eelkõige arvesse võtma strateegiat „Global Gateway“, mis on esitatud komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatises pealkirjaga „The Global Gateway“.

(39)

Keskse tähtsusega on ettevõtjate, finantsinvestorite ja väljaostjate tehtavad erasektori investeeringud. Kui erasektori investeeringutest üksi ei piisa, võib kriitiliste toormete väärtusahela projektide tulemuslikuks rakendamiseks vaja olla avaliku sektori toetust, näiteks tagatiste, laenude või omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinvesteeringute kujul. Niisugune avaliku sektori toetus võib kujutada endast riigiabi. Sellisel riigiabil peaks olema ergutav mõju ning see peaks olema vajalik, sobiv ja proportsionaalne. Kehtivate riigiabi suuniste alusel, mis vaadati hiljuti põhjalikult läbi rohe- ja digipöörde eesmärke arvesse võttes, on teatavate tingimuste täitmisel arvukalt võimalusi kriitiliste toormete väärtusahela projektide toetamiseks.

(40)

Avaliku sektori toetust kasutatakse konkreetsete kindlakstehtud turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

(41)

Mitme strateegilise toorme hinnavolatiilsus, mida omakorda suurendavad piiratud võimalused maandada asjaomast riski forvardturgudel, tekitab takistusi nii projektiarendajatele strateegiliste toormete projektideks rahastuse saamisel kui ka järgneva etapi tarbijatele, kes soovivad osta põhisisendeid stabiilse ja prognoositava hinnaga. Selleks et vähendada strateegiliste toormete tulevikuhindadega seotud ebakindlust ja seeläbi piirata tarneriski siseturu toimimise kaitsmise eesmärgil, tuleb ette näha sellise süsteemi loomine, mis võimaldab nii huvitatud väljaostjatel kui ka strateegiliste projektide arendajatel avaldada ostu- ja müügipakkumusi ning viia pooled kokku, kui nende vastavad pakkumused võivad olla kokkusobivad.

(42)

Olemasolevad teadmised liidu toormete ilmingutest on saadud ja nende leiukohad on kaardistatud ajal, mil kriitiliste toormete tarnete tagamine strateegilise tehnoloogia arendamiseks ei olnud veel prioriteet. Ajakohase geoloogilise teabe puudumine kriitiliste toormete kohta liidus võib kahjustada kaevandamisprojektide arengut, nõrgendades seega tarneriski vähendamiseks ja siseturu toimimise kaitsmiseks tehtavaid pingutusi. Selleks et koguda ja ajakohastada teavet kriitiliste toormete ilmingute kohta, peaksid liikmesriigid, kui see on geoloogiliste tingimuste seisukohast asjakohane, koostama riiklikud kriitiliste toormete ja niisuguste peamiste maavarade üldgeoloogiliste uurimistööde kaardistamisprogrammid, millega koos neid kaevandatakse. See peaks hõlmama selliseid meetmeid nagu geoloogiline kaardistamine, maavarade otsingu tarbeks tehtavad geokeemilised uuringud, geoteaduslikud uuringud ning ka olemasolevate geoteaduslike andmekogude taastöötlemine. See suurendab uute maardlate asukohtade avastamise tõenäosust, mis omakorda peaks soodustama maavarauuringutesse investeerimist. Maavarauuringute programmides tuleks kaaluda ka niisuguste uudsete maavarauuringute tegemise meetodite kasutamist, mis võimaldavad tuvastada ilminguid sügavamal kui tavapärased meetodid. Selleks et hõlbustada kaevandamisprojektide väljatöötamist, peaksid liikmesriigid tegema üldsusele kättesaadavaks teatava põhiteabe, mis on kogutud asjakohase riikliku maavarauuringute programmi alusel; kui see on asjakohane, tuleks tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (21) rajatud ruumiandmete infrastruktuuri raamistikule, andes taotluse alusel ka üksikasjalikumat teavet. Komisjon peaks saama anda välja suunised maavarauuringute programmide ühtlustatud vormi edendamiseks.

(43)

Kriitiliste toormete väärtusahelate kestlikkust on võimalik suurendada Maa seirest saadavate satelliidiandmete ja sellel põhinevate teenuste abil – need pakuvad pidevat teabevoogu, mis võib olla kasulik sellises tegevuses nagu kaevandamispiirkondade seire ja majandamine, keskkonna- ja sotsiaal-majandusliku mõju hindamine või maavarauuringud. Kuna Maa seire võimaldab koguda andmeid ka kaugete ja ligipääsmatute piirkondade kohta, peaksid liikmesriigid seda võimalikult suurel määral arvesse võtma riiklike maavarauuringute programmide koostamisel ja elluviimisel.

(44)

Ehkki tarnekindluse suurendamise tagamiseks on vaja tugevdada liidu kriitiliste toormete väärtusahelat, on kriitiliste toormete tarneahelad ka edaspidi ülemaailmse mõõtmega ja välisteguritele avatud. Hiljutised ja praegused sündmused – nende hulgas COVID-19 kriis ning provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu – on ilmsiks toonud teatavate liidu tarneahelate haavatavuse häirete suhtes. Tagamaks, et liidu ja liikmesriikide tööstusharud oleksid võimelised tarnehäireid ette nägema ja valmis tulema toime nende tagajärgedega, tuleks välja töötada meetmed, et tugevdada seirevõimekust, koordineerida strateegilisi varusid ja tugevdada ettevõtete valmisolekut.

(45)

Riskiteadlikkuse ja -ennetusega seotud võimekus on liikmesriigiti erinev ja kõigis liikmesriikides ei ole loodud sihtotstarbelisi struktuure selleks, et jälgida kriitiliste toormete tarneahelaid ja teavitada ettevõtteid võimalikest tarnehäirete riskidest. Samamoodi on osa ettevõtteid investeerinud oma tarneahelate seiresse, teised aga ei ole suutelised seda tegema. Võttes arvesse kriitiliste toormete tarneahelate üleilmset mõõdet ja ka nende keerukust, peaks komisjon seepärast töötama välja seireotstarbelise tulemustabeli, milles hinnatakse kriitiliste toormete tarneriske, ning tagama kogutud teabe kättesaadavuse avaliku sektori asutustele ja erasektori osalejatele; see aitab omakorda suurendada liikmesriikidevahelist koostoimet. Selleks et liidu väärtusahelad oleksid piisaval määral valmis võimalikeks tarnehäireteks, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi ja killustavad siseturgu, näiteks tarnehäireteks, mida põhjustavad geopoliitilised konfliktid, peaks komisjon korraldama stressiteste, et hinnata strateegiliste toormete tarneahelate haavatavust ja nende avatust tarneriskidele. Liikmesriigid peaksid seda tegevust toetama ning kasutama selliste stressitestide tegemiseks võimaluse korral oma riiklikke tarne- ja teabeorganeid, kes tegelevad kriitiliste toormetega seotud küsimustega. Samuti peaks Euroopa kriitiliste toormete nõukogu tagama komisjoni ja liikmesriikide tehtavate stressitestide koordineerimise. Kui ühelgi liikmesriigil ei ole võimekust teha teatava strateegilise toorme puhul nõutavat stressitesti, peaks komisjon tegema selle ise. Komisjon peaks soovitama ka võimalikke strateegiaid, mille abil avaliku sektori asutused ja erasektoris osalejad saaksid maandada tarneriske, näiteks strateegiliste varude loomine või tarnete täiendav mitmekesistamine. Selleks et koguda seiremeetmete võtmiseks ja stressitestide tegemiseks vajalikku teavet, peaks komisjon koordineerima tegevust Euroopa kriitiliste toormete nõukogu asjaomase alalise allrühmaga ning liikmesriigid peaksid kindlaks tegema peamised turuosalised ja neid jälgima.

(46)

Tarnehäirete riski maandamisel on oluline roll strateegilistel varudel, iseäranis kriitiliste toormete puhul. Kuigi komisjoni kavandatud ühtse turu hädaolukorra mehhanism võimaldaks selliste strateegiliste varude võimalikku suurendamist ühtse turu valvsusrežiimi käivitamisel, ei ole liikmesriikidel ega ettevõtetel kohustust luua oma strateegilisi varusid, et olla valmis tarnehäireteks. Lisaks puudub liidu tasandil koordineerimismehhanism, mis võimaldaks koostada ühise hinnangu ja analüüsi võimalike kattuvuste ja koostoimete kohta. Kuna praegu selline teave puudub, peaksid liikmesriigid seega esimese sammuna esitama komisjonile teabe oma võimalike strateegiliste varude kohta ja nende olemasolu korral teabe selle kohta, kas neid haldavad avaliku sektori asutused või ettevõtjad liikmesriigi nimel. Selline teave peaks sisaldama ülevaadet iga strateegilise toorme puhul olemasolevate strateegiliste varude tasemest koondatud kujul, strateegiliste varude taseme edasistest väljavaadetest ning nende strateegiliste varude suhtes kohaldatavatest normidest ja menetlustest. Kõigi taotluste puhul tuleb tagada proportsionaalsus, arvesse võtta andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalikke kulusid ja pingutusi ning mõju riigi julgeolekule, samuti tuleb ette näha sobivad tähtajad nõutava teabe esitamiseks. Liikmesriigid peaksid saama lisada analüüsi teavet ettevõtjate strateegiliste varude kohta, kuid see ei tähenda teabetaotlust. Komisjon peaks käitlema andmeid turvaliselt ja avalikustama teabe üksnes koondatud kujul. Teise sammuna peaks komisjon saadud teabe alusel ette nägema esialgse sihttaseme, mida tuleks käsitada liidu strateegiliste varude ohutu tasemena, arvestades asjakohaste strateegiliste toormete aastast kogutarbimist liidus. Liidu strateegiliste toormete olemasolevate strateegiliste varude ja üldiste strateegiliste varude taseme võrdlusest lähtudes saaks Euroopa kriitiliste toormete nõukogu, kes tegutseb kokkuleppel komisjoniga, seejärel avaldada liikmesriikidele mittesiduvaid arvamusi selle kohta, kuidas soodustada lähenemist, ning innustada neid looma oma strateegilisi varusid. Seejuures peaks Euroopa kriitiliste toormete nõukogu võtma arvesse vajadust säilitada strateegilisi toormeid kasutavatele era- või avalik-õiguslikele ettevõtjatele stiimulid strateegiliste varude suurendamiseks.

(47)

Selleks et edendada täiendavat koordineerimist, peaks komisjon tagama liikmesriikide vajaliku konsulteerimise enne nende osalemist rahvusvahelistel foorumitel, kus kõnealuseid strateegilisi varusid võidakse arutada, eeskätt Euroopa kriitiliste toormete nõukogu asjaomase alalise allrühma kaudu. Samamoodi peaks komisjon käesoleva määruse ja muude horisontaalsete või temaatiliste õigusaktide vastastikuse täiendavuse suurendamiseks tagama, et kogutud ja koondatud andmed edastatakse valvsus- või kriisijuhtimismehhanismidele, näiteks kavandatava ühtse turu hädaolukorra mehhanismi nõuanderühmale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1781 (22) loodud Euroopa pooljuhtide nõukojale, komisjoni otsusega 2021/C 393 I/02 (23) loodud HERA juhatusele või komisjoni määrusega (EL) 2022/2372 (24) loodud tervisekriisinõukogule.

(48)

Selleks et olla piisavalt valmis toimetulekuks tarnehäiretega, peaksid liidus strateegiliste toormete abil strateegilise tehnoloogia tootmisega tegelevad suurettevõtted tegema oma tarneahelate riskihindamise. Nii tagatakse, et strateegiliste toormete tarneriske võetakse arvesse ja et vajaduse korral töötatakse välja asjakohased strateegiad riskide maandamiseks, et olla tarnehäireteks paremini ette valmistatud. Niisugused suurettevõtjad peaksid riskihindamisel kaardistama oma strateegiliste toormete päritolu, analüüsima tegureid, mis võivad mõjutada nende tarnimist, ning hindama nende haavatavust tarnehäirete suhtes. Haavatavuste avastamise korral peaksid kindlakstehtud suurettevõtjad tegema pingutusi nende leevendamiseks. Riskihindamine peaks põhinema andmetel, mille ettevõtted on saanud oma tarnijatelt, ja kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, siis võimalikult suurel määral andmetel, mis on üldsusele kättesaadavad või mille on avaldanud komisjon. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et riskihindamise aruanne edastataks ettevõtte nõukogule. Selleks et võtta arvesse vajadust kaitsta ärisaladusi ning piirata ettevõtete haavatavust, ei tohiks kõnealust aruannet avalikuks teha. Nende meetmete tulemusena tuleks suuremal määral võtta arvesse võimalike tarnehäirete kulusid, nägemata ette kindlaksmääratud maandamisstrateegiaid.

(49)

Paljud strateegiliste toormete turud ei ole täielikult läbipaistvad ja on pakkumise poolel kontsentreeritud; see omakorda tugevdab müüjate läbirääkimispositsiooni ja toob ostjatele kaasa kõrgemad hinnad. Selleks et aidata liidus asuvate ettevõtjate jaoks hindu alandada, peaks komisjon looma süsteemi, mis võimaldab huvitatud ostjate nõudluse koondada. Selleks et vältida siseturul konkurentsile ebaproportsionaalse mõju avaldamist, peaks komisjon Euroopa kriitiliste toormete nõukoguga konsulteerides hindama süsteemi mõju turule iga süsteemi lisatava strateegilise toorme puhul. Sellise süsteemi väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma kogemusi, mis on saadud sarnaste ettevõtmiste käigus, eeskätt gaasi ühisostmisel nõukogu määruse (EL) 2022/2576 (25) alusel. Kõik kõnealuse mehhanismi alusel võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas liidu konkurentsiõigusega.

(50)

Käesolevas määruses sisalduvad sätted seire ja strateegiliste varude kohta ei too kaasa riigisiseste õigusnormide ühtlustamist ega asenda kehtivaid mehhanisme. Seire ja riskivalmidusega seotud stiimulid peaksid olema kooskõlas liidu õigusega. Strateegiliste ja kriitiliste toormete suhtes võidakse kriisi või ohu korral kohaldada selliseid liidu õigusakte nagu kavandatav ühtse turu hädaolukorra mehhanismi määrus, mille eesmärk on ennetada siseturu toimimist mõjutavaid kriise, nendele kriisidele reageerida ja leevendada nende mõju, või määrus (EL) 2022/2372, niivõrd kui need toormed kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse. Komisjon peaks tagama käesoleva määruse ja liidu kriisivahendite vastastikuse täiendavuse ja sidususe kõnealuste õigusaktidega loodud asjakohaste nõuande- ja juhtorganite vahelise teabevahetuse abil.

(51)

Enamik kriitilisi toormeid on metallid, mida on põhimõtteliselt võimalik lõputult ringlusse võtta, ehkki mõnikord võivad kvaliteediomadused halveneda. See pakub võimalust kujundada rohepöörde taustal välja tõeline ringmajandus, suurendades samal ajal kriitiliste toormete kättesaadavust ja aidates seeläbi kaasa tarnekindluse tagamisele. Pärast algset etappi, mille käigus nõudlus uue tehnoloogia arendamiseks vajalike kriitiliste toormete järele kiiresti kasvab ning see nõudlus rahuldatakse endiselt peamiselt esmase kaevandamise ja töötlemise abil, peaks ringlussevõtt üha rohkem vähendama esmase kaevandamise vajadust ja sellega kaasnevat mõju. Seejuures tuleks säilitada liidu kõrgetasemeline ringlussevõtuvõimsus tänu teiseste kriitiliste toormete tugevale turule. Praegu aga on enamiku kriitiliste toormete puhul ringlussevõtu määrad madalad ning jäätmevooge, näiteks patareisid ja akusid, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning sõidukeid, veetakse ringlussevõtu eesmärgil kolmandatesse riikidesse. Ringlussevõtu süsteemid ja tehnoloogia ei ole sageli kohandatud nende toormete erisustele. Innovatsioonil on oluline roll kriitiliste toormete vajaduse ja tarnenappuse riskide vähendamisel ning niisuguse ringlussevõtu tehnoloogia arendamisel, mille eesmärk on eraldada kriitilisi toormeid jäätmetest nõuetekohaselt ja ohutult. Seega tuleb kiiresti võtta meetmeid, et tegeleda eri teguritega, mis takistavad kasutamast ringmajanduse potentsiaali.

(52)

Liikmesriikidele jääb ringluspõhisuse, näiteks jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemide valdkonnas oluline pädevus. Neid pädevusi tuleks ära kasutada, et tõsta selliste jäätmevoogude kogumise ja ringlussevõtu määra, millel on suur kriitiliste toormete, sealhulgas elektroonikaromude eraldamise potentsiaal; selleks saaks kasutada näiteks finantsstiimuleid, nagu allahindlused, rahalised tasud või tagatisrahasüsteemid, säilitades samal ajal siseturu terviklikkuse. Selleks et suurendada teiseste kriitiliste toormete kasutamist, võiks see hõlmata ka diferentseeritud tootjavastutuse tasusid, tingimusel et sellised tasud on sätestatud riigisiseses õiguses, et tuua kasu toodetele, mis sisaldavad suuremal määral ringlussevõetud jäätmetest eraldatud teiseseid kriitilisi toormeid kooskõlas liidu õiguses kehtestatud keskkonnastandarditega. Sellised jäätmetest eraldatud teisesed kriitilised toormed peaksid hõlmama niisuguste kolmanda riigi standarditega kooskõlas olevat eraldamist, mis pakuvad liidu standarditega samaväärset kaitset. Samuti peaksid liikmesriikide ametiasutused tegema olukorra parandamiseks pingutusi kriitiliste toormete ja neid sisaldavate toodete ostjatena, kusjuures riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames eraldatakse märkimisväärseid ressursse, et parandada kriitiliste toormete ringluspõhisuse ja ka materjalitõhususega seotud teadmiste ja tehnoloogia taset. Kokkuvõtteks peaksid liikmesriigid selleks, et edendada kriitiliste toormete eraldamist kaevandamisjäätmetest, parandama teabe kättesaadavust ning kõrvaldama õiguslikud, majanduslikud ja tehnilised takistused. Ühe võimaliku lahendusena peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjate ja liikmesriigi vahelisi riskijagamismehhanisme, et edendada suletud jäätmehoidlatest pärit jäätmete taaskasutamist. Euroopa kriitiliste toormete nõukogu peaks hõlbustama ka parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel nende riiklike programmide kavandamise ja rakendamise valdkonnas.

(53)

Toormeid on kaevandatud paljudes liidu piirkondades ja seega leidub märkimisväärses koguses kaevandamisjäätmeid suletud jäätmehoidlates, mille puhul ei ole kriitiliste toormete eraldamise potentsiaali üldjuhul hinnatud, arvestades, et nende majanduslik tähtsus on hakanud suurenema alles hiljuti. Kriitiliste toormete eraldamine kaevandamisjäätmete hoidlatest võimaldab suurendada liidu võimsust, luues samal ajal majanduslikku väärtust ja töökohti ajaloolistes kaevanduspiirkondades, mida tihtipeale mõjutab deindustrialiseerimine ja taandareng. Asjaolu, et kriitiliste toormete sisaldusele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja selle kohta on vähe teavet, eeskätt suletud jäätmehoidlate puhul, on peamine tegur, mis takistab kaevandamisjäätmetest kriitiliste toormete eraldamise potentsiaali ulatuslikumat ärakasutamist.

(54)

Kriitiliste toormete eraldamine kaevandamisjäätmete hoidlatest peaks moodustama osa nende jäätmehoidlate jäätmete taaskasutamisest. Direktiivis 2006/21/EÜ on sätestatud ranged nõuded keskkonna ja inimeste tervise kaitseks kaevandustööstuse jäätmekäitluses. Ehkki need ranged nõuded tuleks säilitada, on asjakohane kehtestada lisameetmed, et suurendada võimalikult palju kriitiliste toormete eraldamist kaevandamisjäätmetest.

(55)

Nii juba tegutsevate kui ka uute kaevandamisjäätmete hoidlate käitajad peaksid tegema esialgse majandusliku hindamise uuringu, milles keskendutakse kriitiliste toormete eraldamisele jäätmehoidlas olevatest ja tekkivatest kaevandamisjäätmetest. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (26) sätestatud jäätmehierarhiaga peaks olema esmatähtis kriitilisi toormeid sisaldavate jäätmete teket vältida, eraldades kriitilised toormed kaevandatud materjalidest enne, kui need muutuvad jäätmeteks. Selle uuringu koostamisel peaksid ettevõtjad koguma vajaliku teabe, sealhulgas kaevandamisjäätmetes sisalduvate kriitiliste toormete sisaldused ja kogused, ning hindama mitut protsesside, tegevuse või ärikokkulepetega seotud valikuvarianti, mis võivad võimaldada kriitilisi toormeid majanduslikult elujõulisel viisil taaskasutada. See kohustus lisandub kohustustele, mis on sätestatud direktiivis 2006/21/EÜ ja selle direktiivi ülevõtmiseks võetud riigisisestes meetmetes, ning on vahetult kohaldatav. Selle kohustuse täitmisel peaksid ettevõtjad ja pädevad asutused püüdma viia halduskoormuse miinimumini ja menetlused võimaluste piires koondada.

(56)

Kuna praegu ei ole suletud kaevandamisjäätmete hoidlatest kriitiliste toormete eraldamise potentsiaali kohta piisavalt teavet, peaksid liikmesriigid kooskõlas liidu konkurentsireeglitega looma andmebaasi, mis sisaldab kogu asjakohast teavet, et edendada taaskasutamist, eeskätt kriitiliste toormete koguse ja sisalduse kohta selliste jäätmehoidlate jäätmetes. See teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks kasutajasõbralikus vormis ja digitaalsel kujul, et pakkuda juurdepääsu üksikasjalikumale tehnilisele teabele. Selleks et hõlbustada kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele, võiksid liikmesriigid näiteks luua kontaktpunkti, et tagada võimalus vahetada täpsemat teavet kriitiliste toormete taaskasutamise projektide arendajatega. Andmebaas tuleks välja töötada nii, et võimalikud projektiarendajad saaksid hõlpsasti kindlaks teha jäätmehoidlad, mille puhul on suur potentsiaal majanduslikult elujõuliseks taaskasutamiseks. Piiratud ressursside paremaks suunamiseks peaksid liikmesriigid koguma teavet etapiviisiliselt ja korraldama keerukamad teabekogumisetapid üksnes nende jäätmehoidlate puhul, mis on kõige perspektiivikamad. Teabe kogumise eesmärk peaks olema pakkuda kaevandamisjäätmete hoidlate kohta täpset ja esindavat teavet ning saada võimalikult hea ülevaade kriitiliste toormete taaskasutamise potentsiaalist.

(57)

Paljud eri tooted sisaldavad püsimagneteid, sealhulgas tuuleturbiinid ja elektrisõidukid, mis on olulisimad ja kõige kiiremini kasvavad rakendused, ent ka muud tooted, nagu magnetresonantstomograafia seadmed, tööstusrobotid, kergtranspordivahendid, külmageneraatorid, soojuspumbad, elektrimootorid, tööstuslikud elektripumbad, automaatpesumasinad, trummelkuivatid, mikrolaineahjud, tolmuimejad ja nõudepesumasinad, mis sisaldavad suurtes kogustes materjale, mida saaks taaskasutada. Elektrimootorid peaksid olema hõlmatud ka siis, kui need sisalduvad muudes toodetes. Enamik püsimagneteid, eeskätt kõige võimsamat tüüpi magnetid, sisaldavad kriitilisi toormeid, näiteks neodüüm, praseodüüm, düsproosium ja terbium, boor, samaarium, nikkel või koobalt. Neid on küll võimalik ringlusse võtta, kuid liidus tehakse seda praegu vaid väikeses mahus või üksnes teadusprojektide raames. Seega tuleks ringluspõhisuse suurendamisel käsitada püsimagneteid prioriteetse tootena, edendades seeläbi püsimagnetite järelturgu ja tagades kriitiliste toormete tarnekindluse.

(58)

Püsimagnetite tulemusliku ringlussevõtu tagamiseks peaks ringlussevõtjatele olema eelkõige kättesaadav vajalik teave tootes sisalduvate püsimagnetite koguse, tüübi, keemilise koostise, asukoha ning kasutatud pinde, liimide ja lisaainete kohta, samuti teave selle kohta, kuidas püsimagneteid tootest ohutult eemaldada. Selleks et püsimagnetite ringlussevõtt oleks majanduslikult tasuv, tuleks liidu turule lastavates toodetes sisalduvate püsimagnetite puhul lisaks järk-järgult suurendada ringlussevõetud toormete sisaldust. Esimeses etapis tuleks tagada ringlussevõetud materjali sisaldust käsitleva teabe läbipaistvus ning seejärel tuleks kehtestada ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus, lähtudes asjakohase sisalduse ja tõenäolise mõju eriotstarbelisest hindamisest.

(59)

Paljude liidu turul müüdavate kriitiliste toormete puhul tõendab tootmise ja tarneahela kestlikkust sertifikaat. Sertifikaate on võimalik saada mitmesuguste avaliku ja erasektori sertifitseerimiskavade alusel; kuna need kavad on oma ulatuselt ja ranguselt erinevad, võib esineda segadust selle suhtes, mida sellise sertifitseerimise alusel liidu turule lastud kriitiliste toormete suhtelise kestlikkuse kohta esitatud väited endast kujutavad ja kas need peavad paika. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, millega tunnustatakse usaldusväärseks peetavaid sertifitseerimiskavasid ning tagatakse asjakohastele ametiasutustele ja turuosalistele ühtne alus kriitiliste toormete kestlikkuse hindamiseks. Tunnustada tuleks üksnes selliseid sertifitseerimiskavasid, mis sisaldavad sätteid sõltumatu kolmanda isiku tehtava vastavuskontrolli ja vastavuse seire kohta. Keskkonnakaitse osas peaksid sertifitseerimiskavad hõlmama riske, mis on seotud näiteks õhu, vee, pinnase, elurikkuse ja jäätmekäitlusega. Kestlikkuse kõiki mõõtmeid käsitlevad nõuded peaksid tagama kõrgetasemelise sotsiaal- ja keskkonnakaitse ning olema kooskõlas liidu õigusega või rahvusvaheliste õigusaktidega, mis on loetletud lisas. Selleks et tagada tõhusad menetlused, peaks strateegilise projekti tunnustamist taotlevatel projektiarendajatel olema võimalus tugineda tunnustatud sertifitseerimiskavas osalemisele kui asjakohasele tõendile, et tõendada projekti kestlikku rakendamist, millega aidatakse kaasa kriitiliste toormete ohututele ja kestlikele tarnetele. Selle võimaluse kasutamisel peaksid tunnustatud sertifitseerimiskavad hõlmama kõiki kestlikkuse mõõtmeid. Selliste sertifitseerimiskavade tunnustamisel peaks komisjon võtma arvesse kogemusi, mis on saadud sertifitseerimiskavade hindamisel muude liidu õigusaktide alusel, eelkõige seoses sarnaste kavade hindamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/821 (27) ning (EL) 2023/1542 (28) kontekstis.

(60)

Kriitiliste toormete tootmine väärtusahela eri etappides põhjustab keskkonnamõju nii kliimale, veele, pinnasele, loomastikule kui ka taimestikule. Selleks et kõnealust kahju vähendada ja pakkuda stiimuleid kestlikumate kriitiliste toormete tootmiseks, tuleks komisjonile anda volitus töötada välja kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise süsteem, sealhulgas kontrollimenetlus, et liidu turule lastavate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje teave tehtaks üldsusele kättesaadavaks ning et seega hõlbustataks kriitiliste toormete ringlust. Süsteemi väljatöötamisel tuleks arvesse võtta teaduslikult põhjendatud hindamismeetodeid ja olelusringi hindamise valdkonna rahvusvahelisi standardeid. Kriitilise toorme keskkonnajalajälje deklaratsiooni esitamise nõue peaks kehtima üksnes juhul, kui eriotstarbelise hindamise alusel on järeldatud, et see aitaks kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, hõlbustades väiksema keskkonnajalajäljega kriitiliste toormete hankimist, ning et see ei avaldaks ebaproportsionaalset mõju kaubandusvoogudele ega majanduslikele kuludele. Pärast asjaomaste arvutamisreeglite vastuvõtmist peaks komisjon välja töötama kriitiliste toormete keskkonnajalajälje tulemusklassid, mis võimaldavad potentsiaalsetel ostjatel hõlpsasti võrrelda kättesaadavate kriitiliste toormete suhtelist keskkonnajalajälge ning suunata turu kestlikumate toormete poole. Kriitiliste toormete müüjad peaksid tagama, et nende klientidele on kättesaadav keskkonnajalajälje deklaratsioon. Läbipaistev teave liidu turule lastavate kriitiliste toormete suhtelise jalajälje kohta võib toetada ka muid liidu ja riigi tasandi poliitikavaldkondi, näiteks stiimuleid või keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume, ja soodustada seega väiksema keskkonnamõjuga kriitiliste toormete tootmist.

(61)

Komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 (29) toodud keskkonnajalajälje leidmise meetodite alusel saab välja töötada asjakohased arvutamisreeglid. Need põhinevad teaduslikult põhjendatud hindamismeetoditel, milles võetakse arvesse rahvusvahelise tasandi arengusuundumusi ja keskkonnamõju, sealhulgas kliimamuutused ning vee, õhu, pinnase, loodusvarade, maakasutuse ja toksilisusega seotud mõju.

(62)

Vastutavad valmistajad peaksid hindama toodete või kriitiliste toormete vastavust püsimagnetite ringluspõhisuse parandamise nõuetele ning kriitiliste toormete keskkonnajalajälje deklaratsiooniga seotud nõuetele enne nende turulelaskmist ning riigi pädevad asutused peaksid tagama nende nõuete täitmise. Sellega seoses on asjakohased Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (30) ja direktiivi 2009/125/EÜ kohased vastavust ja turujärelevalvet käsitlevad sätted, mida tuleks seega kohaldada ka kõnealuste nõuete suhtes. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et tagada nende sätete kohaldamine, kui see on käesoleva määruse kontekstis asjakohane. Selleks et võimalikult suures ulatuses tuginetaks kehtivatele õigusraamistikele, tuleks kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (31) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (32) kohaselt tüübikinnitust vajavate toodete vastavust kehtiva tüübikinnitussüsteemi alusel.

(63)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (33) artikli 10 lõike 1 kohaselt peaks komisjon esitama ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada Euroopa standardid, mis toetaksid käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

(64)

Selleks et viia ellu 2020. aasta kriitiliste toormete tegevuskava, on liit sõlminud kolmandate riikidega strateegilised toormepartnerlused. Tarnete mitmekesistamiseks tuleks neid pingutusi jätkata. Selleks et töötada välja ja tagada ühtne raamistik edasiste strateegiliste partnerluste sõlmimiseks, peaksid liikmesriigid ja komisjon Euroopa kriitiliste toormete nõukogus tehtava koostöö raames arutama muu hulgas seda, kas olemasolevad partnerlused aitavad saavutada seatud eesmärke ja millised kolmandad riigid peaksid olema uute partnerluste sõlmimisel esmatähtsad, samuti kõnealuste partnerluste sisu ning nende järjepidevust ja võimalikku koostoimet koostööga, mida liikmesriigid teevad asjaomaste kolmandate riikidega kahepoolselt. Seda tuleks teha aluslepingutest tulenevaid nõukogu õigusi piiramata. Liit peaks püüdma luua vastastikku kasulikke partnerlusi tärkavate turgude ja areneva majandusega riikidega, lähtudes strateegiast „Global Gateway“, et mitmekesistada toormete tarneahelat ja tagada nendes riikides tootmise lisaväärtus.

(65)

Strateegilised projektid, mida viiakse ellu kolmandates riikides, eriti seal, kus puudub strateegiline partnerlus, võivad olla investorite jaoks eriti riskantsed ja sõltuvad sageli suurel määral kolmanda riigi poliitilisest toetusest. Seda probleemi saab leevendada suurema riskijagamisega huvitatud ettevõtjate vahel, kes tegutsevad liidu strateegilistes huvides. Seetõttu tuleks anda toetust ka selleks, et võimaldada ettevõtetel, sealhulgas siis, kui nad tegutsevad konsortsiumina, pääseda kolmandate riikide turgudele, mis ei ole hõlmatud strateegilise partnerluse ega vabakaubanduslepinguga, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 101 kohaldamist. Selline toetus võib hõlmata tugivõrgustiku pakkumist, et aidata neil luua kontakte asjakohases kolmandas riigis ning koguda teavet kohalike ja piirkondlike asjaolude kohta.

(66)

Kui eesmärkide ning käesolevas määruses sätestatud võimsuse ja mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisel ei tehta edusamme, võib see osutada vajadusele võtta lisameetmeid. Seetõttu peaks komisjon nende eesmärkide ja sihttasemete saavutamiseks tehtavaid edusamme jälgima.

(67)

Selleks et liikmesriikide halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks eri aruandekohustusi ühtlustada, ja komisjon peaks välja töötama vormi, mis võimaldaks liikmesriikidel täita projektide, maavarauuringute, seire või strateegiliste varudega seotud aruandekohustusi korrapäraselt avaldatava ühtse dokumendiga, mis võib olla konfidentsiaalne või piiratud kasutusega.

(68)

Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust. Komisjon ja riikide pädevad asutused, nende ametnikud, töötajad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning ka liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja töötajad ei tohiks avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet, kui selle teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Seda nõuet tuleks kohaldada ka Euroopa kriitiliste toormete nõukogu suhtes. Käesoleva määruse kohaselt kogutud andmeid tuleks käidelda ja säilitada turvalises keskkonnas.

(69)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et ajakohastada strateegiliste ja kriitiliste toormete loetelusid, sätestada liidu ringlussevõtu võimsuse sihttasemed, mis põhinevad jäätmetes saadaolevatel strateegilistel toormetel, kohandada teavet ja tõendeid, mida tuleb arvesse võtta strateegiliste projektide tunnustamiskriteeriumite täitmise hindamisel, kehtestama neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, boori, samaariumi, nikli ja koobalti miinimumsisalduse taaskasutatud tarbimisjärgsetes jäätmetes, mis peavad olema teatud toodetes sisalduvas püsimagnetis, kehtestama erinevate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamis- ja kontrollireeglid ning kehtestama erinevate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje tulemusklassid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (34) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(70)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgmistes küsimustes: a) nende vormide kindlaksmääramine, mida kasutatakse selleks, et esitada strateegiliste projektide tunnustamise taotlusi, strateegiliste projektide eduaruandeid, riiklikke maavarauuringute programme ning liikmesriikide aruandeid maavarauuringute, seire, strateegiliste varude ja ringluspõhisuse kohta; b) selle kindlaksmääramine, milliseid tooteid, komponente ja jäätmevoogusid käsitatakse asjakohast kriitiliste toormete taaskasutamise potentsiaali omavana, ja c) kriitiliste toormete kestlikkusega seotud kavade tunnustamise kriteeriumide ja nende kohaldamise korra kindlaksmääramine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (35).

(71)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine, peaksid liikmesriigid kohaldama karistusi nende ettevõtjate suhtes, kes ei täida oma kohustusi, sealhulgas riskivalmiduse ning projektiaruannete ja ringlussevõetavusega seotud teabe esitamise puhul. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid riigisiseses õiguses mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse täitmata jätmise eest. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et projektiarendajatel on kooskõlas riigisisese õigusega asjakohasel juhul juurdepääs halduslikule või kohtulikule kontrollile.

(72)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks selline hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, ühtsus ja liidu lisaväärtus, ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse rakendamise ning selle eesmärkide, sealhulgas võimsuse ja mitmekesistamisega seotud sihttasemete saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samuti peaks kõnealune aruanne sisaldama hinnangut selle kohta, kas keskkonnajalajälje puhul on asjakohane kehtestada maksimaalsed künnised, tuginedes kriitiliste toormete keskkonnajalajälje teabe läbipaistvusega seotud meetmete rakendamisele. Komisjon peaks hindama ka seda, kas oleks vaja kehtestada sihttasemed 2040. ja 2050. aastaks ning konkreetsete strateegiliste toormete jaoks, käesoleva määruse kooskõla liidu keskkonnaõigusega, eelkõige strateegiliste projektide eelisstaatuse seisukohast, käesoleva määruse kohaselt loodava ühisostmise süsteemi mõju konkurentsile siseturul ning seda, kas on asjakohane kehtestada lisameetmeid jäätmete kogumise, sortimise ja töötlemise suurendamiseks, pöörates erilist tähelepanu vanametallile.

(73)

Kui mõni käesoleva määrusega ette nähtud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(74)

Kuna käesoleva määruse eesmärke – parandada siseturu toimimist ja kehtestada sel otstarbel raamistik, et tagada liidu juurdepääs kriitiliste toormete kindlatele, säilenõtketele ja kestlikele tarnetele, edendades muu hulgas tõhusust ja ringlust kogu väärtusahela ulatuses – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,