This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32024R1249
Council Implementing Regulation (EU) 2024/1249 of 26 April 2024 implementing Regulation (EU) No 401/2013 concerning restrictive measures in view of the situation in Myanmar/Burma
Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2024/1249, 26. aprill 2024, millega rakendatakse määrust (EL) nr 401/2013, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas
Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2024/1249, 26. aprill 2024, millega rakendatakse määrust (EL) nr 401/2013, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas
ST/7322/2024/INIT
ELT L, 2024/1249, 29.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1249/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
2024/1249 |
29.4.2024 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/1249,
26. aprill 2024,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 401/2013, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 2. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 401/2013, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Myanmaris/Birmas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 194/2008, (1) eriti selle artiklit 4i,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 2. mail 2013 vastu määruse (EL) nr 401/2013. |
(2) |
Nõukogu vaatas läbi määruse (EL) nr 401/2013 IV lisas esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Läbivaatamise põhjal tuleks muuta teavet 19 isiku kohta tehtud kannetes. |
(3) |
Määrust (EL) nr 401/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 401/2013 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel kuupäeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. aprill 2024
Nõukogu nimel
eesistuja
H. LAHBIB
LISA
Määruse (EL) nr 401/2013 IV lisa A jaos „Artiklis 4a osutatud füüsilised isikud“ asendatakse kanded järgmise 19 isiku kohta järgmiste kannetega:
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
„20. |
Mya Tun Oo |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 4.5.1961 või 5.5.1961; |
Sugu: mees Kindral Mya Tun Oo on Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) liige. Ta oli 1. veebruarist 2021 kuni 3. augustini 2023 kaitseminister ning on riigi haldusnõukogu (SAC) liige. 1. veebruaril 2023 nimetati ta ka asepeaministriks. Alates 1. augustist 2023 täitis ta ka transpordi- ja kommunikatsiooniministri ülesandeid. Samuti teostab ta järelevalvet hunta kontrolli all olevate järelevalveorganite üle, kes on seotud välisinvesteeringute ja -kaubandusega. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Mya Tun Oo osales riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu 31. jaanuari 2022. aasta koosolekul, mil pikendati erakorralist seisukorda kuni 31. juulini 2022. Riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu ning riigi haldusnõukogu liikmena on kindral Mya Tun Oo otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Riigi haldusnõukogu liikmena vastutab kindral Mya Tun Oo otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. Lisaks kannab Mya Tun Oo endise kaitseministrina vastutust relvajõudude poolt 25. detsembril 2021 Kaja osariigis toime pandud rünnakute eest, mille tulemusel tapeti üle 30 inimese, sealhulgas lapsi ja humanitaartöötajaid, ning tsiviilisikute massilise tapmise ja piinamise eest kogu Myanmaris. Oma endises kaitseministri ametis vastutas kindral Mya Tun Oo ka Myanmari relvajõudude poolt 2022. aastal toime pandud pommirünnakute, õhurünnakute ja muu ulatusliku vägivalla eest. Seetõttu vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Myanmaris/Birmas. 2018. aastal teatasid ÜRO ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid inimõiguste ränkadest rikkumistest ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketest rikkumistest, mida sõjaväe- ja politseijõud on alates 2011. aastast Katšini, Arakani ja Šani osariigis rohingjade vastu toime pannud, ning leidsid, et paljud neist rikkumistest kujutavad endast kõige raskemaid kuritegusid rahvusvahelise õiguse alusel. Mya Tun Oo oli Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) staabiülemate ühendkomitee liige, mis on Tatmadaw’ tähtsuselt kolmas ametikoht, seda alates 2016. aasta augustist kuni ajani, millal ta määrati kaitseministriks. Sellel ametikohal olles juhtis ta Arakani osariigis toimunud sõjalisi operatsioone ning koordineeris eri relvajõudude, sealhulgas maaväe, mereväe ja õhuväe tegevust, samuti suurtükiväe kasutamist. Seetõttu vastutab ta nende rohingjade vastu toime pandud raskete rikkumiste eest. |
22.3.2021 |
25. |
Than Hlaing |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 1965; Sugu: mees |
Kindralleitnant Than Hlaing on Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) liige. Ta nimetati 2. veebruaril 2021 siseministri asetäitjaks ja politseiülemaks ning 5. mail 2022 astus ta nimetatud ametitest tagasi. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu poolt ametisse määratud kindralleitnant Than Hlaingi oli seotud demokraatiat ja õigusriiki õõnestava tegevuse ja poliitikaga Myanmaris/Birmas, samuti tegevusega, mis ohustab Myanmaris/Birmas rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Lisaks on kindralleitnant Than Hlaingi kontrolli all tegutsenud politseijõud alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Oma endises siseministri asetäitja ja politseiülema ametis oli kindralleitnant Than Hlaing otseselt vastutav repressiivse poliitika ning rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud politsei vägivallaga seotud otsuste tegemise eest, mistõttu vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Myanmaris/Birmas. |
22.3.2021 |
27. |
Thein Nyunt |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 26.12.1944; Sünnikoht: Kawkareik (Kareni osariik), Myanmar/Birma; Sugu: mees; Identifitseerimisnumber: 12/THAGAKA(NAING)012432; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige; New National Democracy Party (NNDP) (uue rahvusliku demokraatia erakonna) esimees; |
Thein Nyunt on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Thein Nyunt otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Thein Nyunt otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
28. |
Khin Maung Swe |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 24.7.1942; Sünnikoht: Ngathaingchaung, Patheini ringkond, Myanmar/Birma; Sugu: mees; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige; National Democratic Force party (NDF) (rahvusliku demokraatiajõu erakonna) esimees |
Khin Maung Swe on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Khin Maung Swe otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Khin Maung Swe otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
29. |
Aye Nu Sein |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 24.3.1957; Sünnikoht: Sittwe, Arakani osariik, Myanmar/Birma; Sugu: naine; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige; Arakan National Party (ANP) (Arakani rahvuspartei) esimees |
Aye Nu Sein on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Aye Nu Sein otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Aye Nu Sein otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
30. |
Jeng Phang Naw Htaung |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sugu: mees; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige; rahvusküsimuste minister |
Jeng Phang Naw Htaung on riigi haldusnõukogu liige. Alates 1. veebruarist 2023 on ta ka liidu rahvusküsimuste minister. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu liikme ja rahvusküsimuste ministrina on Jeng Phang Naw Htaung otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu liikme ja rahvusküsimuste ministrina vastutab Jeng Phang Naw Htaung otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
31. |
Maung Ha |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sugu: mees; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige; riigi haldusnõukogu keskse nõuandva organi liige |
Maung Ha on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Maung Ha otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, mis ohustavad rahu, julgeolekut ja stabiilsust on oluliselt sagenenud piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Maung Ha otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
32. |
Sai Long Hseng |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 18.4.1947; Sünnikoht: Kengtung, Myanmar/Birma; Sugu: mees; Kodakondsuse tõendamise dokument: Katana (Naing) 0052495; Riikliku kodanike registri number: 13/KATANA (N)-005249; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige |
Sai Long Hseng on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Sai Long Hseng otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Sai Long Hseng otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
33. |
Saw Daniel |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 25.11.1957; Sünnikoht: Loikaw (Kayahi osariik) Myanmar/Birma; Sugu: mees; Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige |
Saw Daniel on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Saw Daniel otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Saw Daniel otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
34. |
Dr Banyar Aung Moe |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 14.8.1947; Sugu: mees; Isikukood: 10RAMANAN202348 Ametikoht: riigi haldusnõukogu liige |
Banyar Aung Moe on riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena on Banyar Aung Moe otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja vastutav selle eest ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Peale selle võttis riigi haldusnõukogu vastu otsused, millega piirati väljendusvabadust, sealhulgas teabele juurdepääsu, ja rahumeelse kogunemise õigust. Sõjaväelised jõud ja ametivõimud, kes tegutsevad riigi haldusnõukogu kontrolli all, on alates 1. veebruarist 2021 toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, tapnud tsiviilisikuid ja relvastamata protestijaid, piiranud ühinemis- ja väljendusvabadust, sealhulgas piiranud internetiühendust, vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsioonijuhte ja riigipöörde vastaseid. Lisaks kuulutas riigi haldusnõukogu riigi osades välja sõjaseisukorra, andes võimu, sealhulgas haldus-, kohtu- ja õiguskaitsefunktsiooni konkreetsetes piirkondades täielikult sõjaväele. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, antakse sõjaväekohtu alla tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, jättes nad ilma õigusest nõuetekohasele menetlusele, sealhulgas õigusest otsus edasi kaevata. Piirkondades, kus on välja kuulutatud sõjaseisukord, on oluliselt sagenenud sõjaväe- ja politseijõudude vägivallateod, ohustades rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Riigi haldusnõukogu ja selle keskse nõuandva organi liikmena vastutab Banyar Aung Moe otseselt nende repressiivsete otsuste ja inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
19.4.2021 |
40. |
Tin Aung San |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 16.10.1960; Sugu: mees Isikukood: 12/La Ma Na (N) 89 489 |
Admiral Tin Aung San on Myanmari mereväe ülemjuhataja. Alates 3. veebruarist 2021 oli ta ka transpordi- ja kommunikatsiooniminister. Alates 1. veebruarist 2023 on ta asepeaminister ja alates 3. augustist 2023 kaitseminister. Ta on riigi haldusnõukogu liige. 1. veebruaril 2021. aastal panid Myanmari relvajõud (Tatmadaw) ülemjuhataja Min Aung Hlaingi juhtimisel Myanmaris toime riigipöörde, tühistades 8. novembril 2020 toimunud valimiste tulemused ja kukutades demokraatlikult valitud valitsuse. Riigipöörde osana kuulutas presidendi kohusetäitjana tegutsev asepresident Myint Swe 1. veebruaril 2021 välja erakorralise seisukorra ning andis seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud volitused üle kaitseväe ülemjuhatajale vanemkindral Min Aung Hlaingile. 2. veebruaril 2021 loodi nende volituste teostamiseks riigi haldusnõukogu, takistades nii demokraatlikult valitud valitsusel oma mandaati täita. Valitsuse transpordi- ja kommunikatsiooniministrina vastutas ta kommunikatsiooni ja võrkude eest ning tegi seega otsuseid ja viis ellu poliitikat, millega määratletakse vabadus pääseda juurde internetiteabele. Kui ta selle ametis oli, oli internet korduvalt välja lülitatud ja seda aeglustati tahtlikult ning teenuseosutajatele oli antud korraldusi takistada internetis Facebooki, Twitteri ja Instagrami kasutamist. 2022. aasta jaanuaris avaldati küberturvalisuse seaduse uus eelnõu, mis võimaldab kuritarvitada jälgimistehnoloogiat üksikisikute jälgimiseks ja sihikule võtmiseks ning seega nende sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu piiramiseks. Seetõttu vastutab ta otseselt ajakirjandusvabaduse piiramise ja internetiteabe kättesaadavuse piiramise eest ning Myanmari rahva eraelu puutumatuse õiguse rikkumise eest. Selle tegevusega on ta õõnestanud demokraatiat ja õigusriiki Myanmaris/Birmas. Riigi haldusnõukogu liikme ja kaitseministrina on Tin Aung San otseselt osalenud riigi funktsioone käsitlevate otsuste tegemises ja nende eest vastutav ning on sellest tulenevalt vastutav demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest Myanmaris/Birmas. Samuti vastutab ta otseselt riigi haldusnõukogu repressiivsete otsuste, sealhulgas selliste õigusaktide eest, millega rikutakse Myanmari kodanike inimõigusi ja piiratakse nende vabadusi, ning Myanmari julgeolekujõudude toime pandud inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
21.6.2021 |
46. |
Thet Khine |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 19.8.1967; Sünnikoht: Mogok, Myanmar/Birma; Sugu: naine; Aadress: 127A Dhamazadei Road, Kamayut, Yangon, Myanmar/Burma; Passi nr: MB132403 (Myanmar/Burma) välja antud 7.5.2015, kaotas kehtivuse 6.5.2020; Isikukood: 9MAKANAN034200 |
Thet Khine oli alates 4. veebruarist 2021 kuni 3. augustini 2023 sotsiaalhoolekande-, toetuste ja ümberasumise minister ning on alates 3. augustist 2023 hotelli- ja turismiminister. Tema ametisse nimetajaks oli riigi haldusnõukogu, mida juhib ülemjuhataja Min Aung Hlaing ja mis võttis riigi seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üle alates 2. veebruarist 2021. Ta on riigipööret korduvalt avalikult toetanud. Valitsuse ministrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Oma sõnavõttude ja tegudega on ta avalikult toetanud riigipööret ja sõjaväelist režiimi, sealhulgas väites, et sõjavägi korraldas riigipöörde vastuseks valimispettusele. Peale selle on tema sõnul alusetud väited, et sõjavägi pani rohingjade vastu toime genotsiidi. Seetõttu on ta seotud Myanmaris/Birmas demokraatiat ja õigusriiki õõnestava tegevuse ja poliitikaga, samuti tegevusega, mis ohustab Myanmari/Birma rahu, julgeolekut ja stabiilsust, ning toetab sellist tegevust ja poliitikat. |
21.2.2022 |
60. |
Nu Mya Zan (teise nimega Daw Nu Mya Zan, Daw Nu Mara Zan) |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sugu: naine |
Nu Mya Zan nimetati 26. veebruaril 2021 liidu valimiskomisjoni liikmeks. Nõustudes sellesse ametisse nimetamisega pärast 1. veebruaril 2021 toimunud sõjalist riigipööret ning oma tegevusega liidu valimiskomisjoni liikmena, eelkõige 2020. aasta novembri valimiste tulemuste tühistamine, kuigi tõendid pettuste kohta puudusid, ning süüdistuse esitamine valimispettuse toimepanemise eest samadel valimistel ja repressioonid liidu valimiskomisjoni endiste liikmete vastu, on Nu Mya Zan otseselt seotud tegevusega, millega õõnestatakse demokraatiat ja õigusriiki Myanmaris/Birmas. Nu Mya Zan nimetati 2. veebruaril 2023 usuasjade- ja kultuuriministri asetäitjaks. Aseministrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seega vastutab Nu Mya Zan Myanmaris/Birmas demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest ning toetab tegevusi, mis ohustavad Myanmari/Birma rahu, julgeolekut ja stabiilsust. |
21.2.2022 |
63. |
Tayza Kyaw (teise nimega U Tayza Kyaw) |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sugu: mees U Tayza Kyaw on Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) liige ja tegutseb erinevatel kõrgetel ametikohtadel, muu hulgas on ta põhja sõjaväeringkonna komandör ja 1. erioperatsioonide büroo (BSO 1) komandör. Alates 1. jaanuarist 2024 juhatab ta 3. erioperatsioonide bürood (BSO 3), mis vastutab läänepiirkonna sõjalise peakorteri ja lõunapiirkonna sõjalise peakorteri operatsioonide eest. |
Enne 1. veebruari 2021 riigipööret juhtis U Tayza Kyaw sõjalisi operatsioone Katšini osariigis; neid iseloomustas ülemäärase jõu kasutamine etniliste vähemuste vastu ja valimatu vägivald, mis tõi kaasa tsiviilelanike õiguste rikkumise ja nende kodudest põgenemise. Alates 2021. aasta veebruarist on U Tayza Kyaw juhtinud erioperatsioonide bürood BSO 1, mis viis läbi mitu suurt sõjalist operatsiooni tihedas koostöös U Than Hlaingiga, kelle vastutus ülemäärase vägivalla kasutamise ja inimõiguste rikkumiste eest on kindlaks tehtud. BSO 1 pädevusse kuuluvate nn puhastusoperatsioonide ettevalmistamisel ja hilisemal läbiviimisel Sagaingi ja Magway piirkonnas kasutati eriti ülemäärast jõudu ja soolist vägivalda. Seepärast vastutab ta raskete inimõiguste rikkumiste eest Myanmaris/Birmas ning osalemise eest tegevuses, millega seatakse ohtu Myanmari/Birma rahu, julgeolek ja stabiilsus. |
21.2.2022 |
64. |
Ni Lin Aung |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sugu: mees |
Kindralmajor Ni Lin Aung on töötanud ida kesksõjaväeringkonnas alates 2022. aasta augustist. Ta on endine Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) ida sõjaväeringkonna komandör. Ida sõjaväeringkonna jurisdiktsiooni alla kuulub Kaja osariik. 24. detsembril 2021 pandi Kareni (Kaja) osariigis Phruso omavalitsuses Moso küla lähedal toime rünnak, milles hukkus vähemalt 35 inimest, nende hulgas tsiviilisikud, lapsed ja kaks valitsusvälise humanitaarabiorganisatsiooni „Save the Children“ töötajat. Rünnaku eest peetakse vastutavaks Tatmadaw’d. Ida sõjaväeringkonna komandörina käsutas kindralmajor (endine brigaadikindral) Ni Lin Aung vahetult Kaja osariigis paiknevaid üksusi, sealhulgas neid, kes vastutavad nimetatud veresauna eest. 21. juulil 2023 nimetati kindralmajor Ni Lin Aung siseministri asetäitjaks ning talle anti politseiülema kaasvastutus. Aseministrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seega vastutab Ni Lin Aung Myanmaris/Birmas demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning inimõiguste raske rikkumise eest ning osalemise eest tegevustes, mis ohustavad Myanmari/Birma rahu, julgeolekut ja stabiilsust. |
21.2.2022 |
71. |
U Than Swe (teise nimega Than Swe) |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünniaeg: 1957 või 1965; Sugu: mees |
U Than Swe on olnud liidu välisminister alates 2023. aasta veebruarist. Ministrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seega vastutab ta Myanmaris/Birmas demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest ning selliste tegevuste toetamise eest, mis ohustavad Myanmari/Birma rahu, julgeolekut ja stabiilsust. Ta on korruptsioonivastase võitluse komisjoni endine eesistuja alates 19. augustist 2022 kuni 2023. aasta veebruarini, kelleks ta nimetati riigi haldusnõukogu poolt. U Than Swe juhtimise all rakendas korruptsioonivastase võitluse komisjon poliitikat, mille eesmärk oli legitimeerida sõjaväeline riigipööre, sealhulgas komisjoni osalemine demokraatlikult valitud juhtide vastu algatatud menetlustes, näiteks korruptsioonisüüdistuste esitamises riiginõunik Daw Aung San Suu Kyi vastu. Seega oli U Than Swe korruptsioonivastase võitluse komisjoni eesistujana seotud tegevuse ja poliitikaga, millega õõnestatakse Myanmaris/Birmas demokraatiat ja õigusriigi põhimõtte järgimist. |
8.11.2022 |
88. |
Moe Aung |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünnikoht: Myanmar/Birma; Sugu: mees; Auaste: admiral |
Admiral Moe Aung oli Myanmari mereväe ülemjuhataja. Ta on Myanmari relvajõudude (Tatmadaw) üks kõrgemaid ohvitsere, kes on tihedalt seotud režiimi riikliku haldusnõukoguga, sealhulgas ülemjuhataja Min Aung Hlaingi ja ülemjuhataja asetäitja Soe Wini ning valitsusega. Alates 8. jaanuarist 2024 on ta haldusnõukogu esimehe büroo 4. ministeeriumi minister ja riikliku julgeoleku nõunik. Moe Aung osaleb Myanmar Economic Holdings Public Company Ltd (MEHL) ja Myanmar Economic Corporation Limited (MEC) juhtimises. Tegu on sõjaväele kuuluvate konglomeraatidega, mis pakuvad sõjaväele majanduslikke ja materiaalseid ressursse, mis hõlbustavad selle tegevust. Tema juhtimisel ning koostöös transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumiga transporditi sõdureid ja relvi paatide/laevadega veeteed pidi riigi põhjaossa. Ministrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seetõttu on Moe Aung füüsiline isik, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Myanmaris/Birmas demokraatiat või õigusriiki või kes osaleb tegevuses või toetab tegevust, mis ohustab Myanmaris/Birmas rahu, julgeolekut või stabiilsust. Samuti on ta vastutav mitmete inimõiguste rikkumiste eest. |
20.2.2023 |
91. |
Zin Min Htet |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünnikoht: Myanmar/Birma; Sugu: mees; Auaste: kindralmajor |
Kindralmajor Zin Min Htet oli siseministri asetäitja ja Myanmari politseijõudude ülem. Ta oli otseselt seotud Yangoni piirkonda puudutavate otsuste tegemisega ja vastutab selle eest. Zin Min Htet asendas 2. mail 2022 oma eelkäija Than Hlaingi Myanmari politseijõudude ülemana. Varem oli ta sõjaväe ühine kindraladjutant (2019–2022). Ta töötas ka kaitseväe arvuti- ja tehnoloogiaülikooli juhatajana. Alates 21. juulist 2023 on ta spordi- ja noorteministri asetäitja. Endise siseministri asetäitjana ja endise Myanmari politseijõudude ülemana ning spordi- ja noorteministri asetäitjana alates 2023. aastast on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seetõttu on ta füüsiline isik, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Myanmaris/Birmas demokraatiat või õigusriiki või kes osaleb tegevuses või toetab tegevust, mis ohustab Myanmaris/Birmas rahu, julgeolekut või stabiilsust. Lisaks on tema juhtimisel tegutsenud politseijõud toime pannud inimõiguste raskeid rikkumisi, piiranud kogunemis- ja väljendusvabadust ning vahistanud ja pidanud meelevaldselt kinni opositsiooniliidreid ja riigipöörde vastaseid. Seetõttu on Zin Min Htet vastutav inimõiguste raskete rikkumiste eest. |
20.2.2023 |
95. |
Kyaw Swar Lin teise nimega Kyaw Swar Linn |
Kodakondsus: Myanmar/Birma; Sünnikoht: Myanmar/Birma; Sugu: mees; Ametikoht: maavägede staabiülem ja Myanmari relvajõudude kindralkortermeister |
Kindralleitnant Kyaw Swar Lin nimetati 2020. aasta mais kindralkortermeistriks. See on Myanmari/Birma sõjaväes tähtsuselt kuues positsioon. Kindralkortermeistri büroo (Office of the Quartermaster General) on kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluv osakond, mis tegeleb Myanmari relvajõududele relvade ja sõjalise varustuse hankimisega. Alates 2023. aasta oktoobrist on ta ka maavägede staabiülem. Lisaks juhib Kyaw Swar Lin ettevõtet Myanmar Economic Corporation (MEC), mis on üks kahest suurest sõjaväe juhitavast konglomeraadist ja valdusettevõttest, mis teenivad tulu Myanmari relvajõududele (Tatmadaw). Maavägede staabiülema ja kindralkortermeistrina on ta osa sõjaväelisest režiimist, mis haaras võimu sõjaväelise riigipöördega ja kukutas Myanmari/Birma seaduslikult valitud juhid. Seetõttu on Kyaw Swar Lin füüsiline isik, kelle poliitika ja tegevus õõnestavad demokraatiat ja õigusriiki Myanmaris/Birmas ning kes on seotud tegevusega, mis ohustab Myanmari/Birma rahu, julgeolekut ja stabiilsust. |
20.7.2023“ |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1249/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)