(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1768/95 (2) on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikega 3 ette nähtud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjad. Eelkõige on kõnealuse määruse artikli 18 lõikega 2 ette nähtud kohustus hüvitada määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 94 lõike 2 kohane täiendav kahju, kui kohustusi on eiratud sama omaniku ühe või mitme sordi puhul.

(2)

16. märtsil 2023 tunnistas Euroopa Kohus oma otsusega kohtuasjas C-522/21 (3) määruse (EÜ) nr 1768/95 artikli 18 lõike 2 kehtetuks. Euroopa Kohus märkis, et kuivõrd määruse (EÜ) nr 1768/95 artikli 18 lõikes 2 kindlaks määratud kahjuhüvitise summa on seotud litsentsitasuga, on selles sättes kehtestatud ümberlükkamatu eeldus omanikule tekitatud kahju minimaalse ulatuse kohta ja selles on piiratud asja menetleva kohtu kaalutlusõigust, mis on vastuolus määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 94 lõikega 2, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud.

(3)

Seetõttu tuleks see säte välja jätta.

(4)

Lisaks tuleks see asendada uuega, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 94 lõikele 2 ning kaitsta aretaja ja põllumajandustootja seaduslikke huve.

(5)

Kogemused on näidanud, et määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 94 lõike 2 kohane mis tahes täiendav kahju seisneb tavaliselt kuludes, mida omanik kannab kõnealuse rikkumise ulatuse kindlakstegemiseks ja hindamiseks tehtavate uurimistega seoses.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1768/95 artikli 18 lõikes 2 võtta arvesse, et sellised kulud võivad olla oluline element sellise täiendava kahju arvutamisel, mis on omanikule tekkinud määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõike 3 neljanda taande kohaste omaniku õiguste tahtlikust või ettevaatamatusest tingitud rikkumisest. Määrust (EÜ) nr 1768/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,