(1)

Liidu merenduspoliitika eesmärk on saavutada ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase. Seda on võimalik saavutada rahvusvaheliste konventsioonide, koodeksite ja resolutsioonide järgimisega, säilitades samas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis sätestatud meresõiduvabaduse.

(2)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL 73/78) on kehtestatud üldised laevadelt merreheitmise keelud, kuid on reguleeritud ka tingimused, mille kohaselt võib teatavaid aineid merekeskkonda heita. MARPOL 73/78 sätestab erandid, mille kohaselt ei käsitata selle lisade kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmist rikkumisena, kui ettenähtud tingimused on täidetud. Nimetatud lisades esitatud erandid ei hõlma juhte, kui kahju eest vastutav isik tekitas kahju tahtlikult või hooletuse tõttu ning oli teadlik kahju tekkimise tõenäosusest.

(3)

Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/35/EÜ (3) vastuvõtmisest on MARPOL 73/78 ja selle lisasid oluliselt muudetud, kehtestades laevadelt ainete merreheitmist käsitlevad rangemad normid ja keelud. Nimetatud muudatusi ja direktiivi 2005/35/EÜ rakendamisel saadud kogemusi tuleks arvesse võtta.

(4)

Kuigi käesoleva direktiivi üldeesmärk on võtta liidu õigusesse üle MARPOL 73/78 olulised muudatused, ei ole MARPOL 73/78 ja sellega seotud lisade ajakohastatud terviktekst üldsusele kättesaadav. See muudab asjakohase juurdepääsu MARPOL 73/78 tekstile ja muudele sarnastele IMO konventsioonidele sektori, kodanike ja haldusasutuste jaoks vaevanõudvaks.

(5)

Liikmesriigid peaksid tegema IMOs tööd selle nimel, et teha IMO konventsioonide, sealhulgas MARPOL 73/78 ja selle lisade ajakohastatud terviktekst üldsusele tasuta kättesaadavaks.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883 (4) tagatakse, et laevajäätmed antakse üle liidu sadamatesse, kus neid kogutakse asjakohaste sadama vastuvõtuseadmete abil. Direktiivide (EL) 2019/883 ja 2005/35/EÜ täitmise tagamine on peamine vahend laevade põhjustatud reostuse vältimiseks. Selleks et tagada tulemuslik, integreeritud ja sidus täitmise tagamise süsteem seoses direktiiviga (EL) 2019/883, milles käsitletakse jäätmete üleandmist sadama vastuvõtuseadmetesse, tuleks direktiivi 2005/35/EÜ muuta, et laiendada selle kohaldamisala MARPOL 73/78 IV–VI lisale, eesmärgiga takistada laevadel heitmast saasteaineid ebaseaduslikult merre selle asemel, et anda need kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883 üle sadama vastuvõtuseadmetesse.

(7)

Direktiivi (EL) 2019/883 kohaldamisalasse ei kuulu MARPOL 73/78 III lisa, sest pakendatud kaupu ei liigitata jäätmeteks, mistõttu ei anta neid tavaliselt üle sadama vastuvõtuseadmetesse. Siiski ei saa välistada, et pakendatud kujul veetavaid kahjulikke aineid võidakse ebaseaduslikult üle parda merre heita. Seetõttu tuleks direktiivi 2005/35/EÜ kohaldamisala laiendada, nii et see hõlmaks MARPOL 73/78 III lisa. Seepärast tuleks direktiivi 2005/35/EÜ alusel keelata kahjulike ainete üle parda heitmine, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad, et see oli vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelude päästmiseks merel. Selles osas ei hõlma käesolevas direktiivis osutatud merreheitmine jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta Londoni konventsiooni ja selle 1996. aasta protokolli kohast kaadamist.

(8)

MARPOL 73/78 artiklis 2 sätestatud merreheitmise määratlus hõlmab laevade heidet. MARPOL 73/78 VI lisas käsitletakse laevade põhjustatud õhusaaste vältimist. VI lisa ja vastavad heitgaaside puhastusseadmeid käsitlevad IMO suunised (resolutsioon MEPC.340 (77)) võimaldavad laevadel kasutada heitgaaside puhastusseadmeid alternatiivse vastavuse tagamise meetodina, et vähendada vääveloksiidi (SOx) heidet. MARPOL 73/78 VI lisaga reguleeritakse heitgaaside puhastusseadmete jäätmeid, keelates nende merreheitmise ja nõudes nende üleandmist nõuetekohastesse sadama vastuvõtuseadmetesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/802 (5) on rahvusvahelised SOx-standardid üle võetud liidu õigusesse ning direktiiviga (EL) 2019/883 tagatakse, et heitgaaside puhastusseadmete jäätmed antakse üle sadama vastuvõtuseadmetesse. Kuna heitgaaside puhastusseadmete jäätmed reostavad merekeskkonda, tuleks ebaseadusliku merreheitmise korral kohaldada direktiivis 2005/35/EÜ sätestatud karistusi.

(9)

Ringkirjas MEPC.1/Circ.899 ja resolutsioonis MEPC.340(77) määratletud heitvee võib heita otse üle parda merre, kui see vastab heitgaaside puhastusseadmeid käsitlevates IMO suunistes sätestatud heitvee kvaliteedikriteeriumidele. Heitgaaside puhastusseadmetest väljuv heitvesi võib siiski mõjutada ökosüsteemi, vaatamata sellele, et see vastab MARPOL 73/78 nõuetele. Sellisel juhul võib liikmesriik kehtestada piiranguid, mis võivad põhineda IMO välja töötatud ja merekeskkonna kaitse komitee soovitatud suunistes esitatud riski- ja mõjuhindamise metoodika abil tehtud hindamisel. Sel juhul reostab heitvesi merekeskkonda ning ebaseadusliku merreheitmise korral tuleks kohaldada direktiivis 2005/35/EÜ sätestatud halduskaristusi, võttes igakülgselt arvesse ringkirja MEPC.1/Circ.883/Rev.1.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1203 (6) tagatakse keskkonnakuritegude ühised määratlused ning mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused raskete keskkonnakuritegude korral. Direktiivi 2005/35/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/123/EÜ, (7) millega kehtestati kriminaalkaristused teatavate direktiivi 2005/35/EÜ rikkumiste eest, mis kuuluvad nüüd direktiivi (EL) 2024/1203 kohaldamisalasse. Seetõttu tuleks direktiivi 2005/35/EÜ sätted, mis lisati või asendati direktiiviga 2009/123/EÜ, välja jätta.

(11)

Direktiivi 2005/35/EÜ ülevõtmisel kehtestatud halduskaristused ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2024/1203 kohaldamist. Liikmesriigid peaksid laevade põhjustatud reostusega seotud rikkumiste puhul kooskõlas riigisisese õigusega kindlaks määrama haldus- ja kriminaalõigusliku täitmise tagamise ulatuse. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtta kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega rangemaid meetmeid, kehtestades kooskõlas oma riigisisese õigusega haldus- või kriminaalkaristused. Direktiivi 2005/35/EÜ ülevõtvate riigisiseste õigusaktide kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaal- ja halduskaristuste määramisel järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, sealhulgas topeltkaristamise keeldu, võttes kohaldataval juhul igakülgselt arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

(12)

Direktiivis 2005/35/EÜ ette nähtud karistusi tuleks karmistada, tagades halduskaristuste järjepideva kohaldamise kogu liidus. Laevade põhjustatud reostusega seotud rikkumiste eest määratud karistuste hoiatava mõju suurendamiseks peaksid sellised halduskaristused olema vähemalt trahvid, mis määratakse vastutavale laevandusettevõtjale. Sellega seoses tähendab laevandusettevõtja laevaomanikku või muud organisatsiooni või isikut, näiteks haldajat või laevapereta prahtijat, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest kooskõlas laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ISM koodeks), (8) mida rakendatakse liidu õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 336/2006 (9). Direktiivis 2005/35/EÜ tuleks tunnistada, et registreeritud omanik võib laeva haldamise delegeerida mõnele teisele üksusele, kes peaks seejärel vastutama eelkõige selliste ISM koodeksist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest, mille eesmärk on tagada keskkonna kahjustamise vältimine või pardatoimingute määramine kvalifitseeritud personalile. Ilma et see piiraks asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist, tuleks otsused kohaldatavate karistuste kohta teha riigisisese haldus- ja kriminaalõigusliku täitmise tagamise raames. Kriminaalkaristuste puhul on liikmesriikide kohustused sätestatud direktiivis (EL) 2024/1203. Sellest tulenevalt käsitletakse käesolevas direktiivis üksnes halduskaristusi ega käsitleta riigisisese õiguse kohaselt füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlusi.

(13)

Tunnistades, et halduskaristuste nõuet ei ole mõnes liikmesriigis põhiseaduse kohaselt võimalik täita, võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva direktiivi halduskaristusi käsitlevaid sätteid nii, et karistuse määramise menetluse algatab pädev asutus ja karistuse määrab riigi pädev kohus, tagades mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste nõude järgimise. Kui käesolevas direktiivis viidatakse halduskaristustele, kohaldavad need liikmesriigid karistusi oma õigussüsteemi tähenduses.

(14)

Reeglitele mittevastavus võidakse tuvastada ja teavet saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (10) kohase sadamariigi kontrolli käigus, kui see on kohustuslik või seda tehakse kavakohaselt. Reeglitele mittevastavus võidakse avastada ka seoses laevajäätmete üleandmisega või sellest teatamisega, nagu on nõutud direktiivis (EL) 2019/883, või seoses direktiivi (EL) 2016/802 II lisas sätestatud heitevähendusmeetoditena kasutatavate heitgaaside puhastussüsteemide kasutamise kriteeriumidele mittevastavusega; teavet võidakse saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ (11) ette nähtud menetluste kohaselt seoses võimaliku ebaseadusliku saasteainete laevalt merre heitmisega, sealhulgas tõendid või esmapilgul usutavad tõendid nafta väljalaskmisest või muudest MARPOL 73/78 rikkumistest, millest on liikmesriigile teatatud, või juhtumid või õnnetused, millest on laeva kapten teatanud, samuti muu teave, mille on esitanud laeva käitamisega seotud isikud, sealhulgas lootsid.

(15)

Sadamariigi kontrolli käigus võidakse avastada reeglitele mittevastavusi või saada teavet, mis annavad alust kahtlustada, et aset võib olla leidnud ebaseaduslik merreheitmine. Sellisel juhul ei pruugi uus kontroll olla vajalik ega piisavalt tulemuslik. Pigem võiks liikmesriik võtta muid asjakohaseid meetmeid, nagu laeva kinnipidamine, menetluse algatamine või parandusmeetmete võtmine.

(16)

Saastajale määratavate karistusmäärade kindlaksmääramisel peaksid riiklikud haldus- või õigusasutused võtma arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas laeva põhjustatud reostuse korduvust. Võttes arvesse direktiiviga 2005/35/EÜ hõlmatud saasteainete mitmekesisust ja karistuste järjepideva kohaldamise tähtsust kogu liidus, pidades silmas reguleeritava tegevuse piiriülest olemust, tuleks edendada karistusmäärade edasist ühtlustamist ja mõjusust, vahetades teavet seoses eri saasteainete merreheitmise eest karistuste kindlaksmääramise ja kohaldamise kriteeriumidega. Selleks et tagada karistuste tulemuslik kohaldamine ja saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, on äärmiselt oluline hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Komisjon võiks sellisest teabevahetusest saadud teadmiste põhjal esitada täpsemad suunised, sealhulgas eri liiki saasteainete ja tundlike murettekitavate valdkondade kohta.

(17)

Kui liikmesriik kahtlustab, et laev, mis on vabatahtlikult tema sadamas või avamereterminalis, on toime pannud ebaseadusliku merreheitmise, tuleks asjaolusid nõuetekohaselt kontrollida. Selleks et aidata liikmesriikidel täita direktiivist 2005/35/EÜ tulenevaid kohustusi selliseid laevu kontrollida, on direktiivi 2005/35/EÜ I lisas esitatud näidisloetelu reeglitele mittevastavusest või teabest, mida pädevad asutused peaksid igal üksikjuhul eraldi arvesse võtma, kui nad otsustavad, kas laeva tuleks pidada kahtlaseks.

(18)

Liikmesriikide koostöö- ja aruandluskohustustega kaasnevad meetmed ei ole olnud piisavad, et oleks võimalik täielikult analüüsida, kas saastajate suhtes kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ning kas komisjonile on tehtud kättesaadavaks piisavad andmed direktiivi 2005/35/EÜ rakendamise jälgimiseks. Direktiivi 2005/35/EÜ tulemusliku ja järjepideva täitmise tagamiseks tuleks tõhustatud koostöö abil hõlbustada teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist, tagades samal ajal, et komisjonile tehakse kättesaadavaks piisavad andmed, et nõuetekohaselt jälgida direktiivi 2005/35/EÜ rakendamist.

(19)

Selleks et käesoleva direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks vajalikku teavet oleks rohkem, on liikmesriikide käsutuses asjakohased aruandlussüsteemid, näiteks aruandlus piirkondlike merekonventsioonide ja muude piirkondlike koostöökokkulepete, näiteks Bonni lepingu, uurijate ja prokuröride Põhjamere võrgustiku ning keskkonnakuritegevusega seotud küsimustega tegeleva Läänemere piirkonna prokuröride võrgustiku raames.

(20)

Olemasolevat satelliidipõhist süsteemi CleanSeaNet, mis teavitab liikmesriikide asutusi võimalikust ebaseaduslikust merreheitmisest, tuleks veelgi täiustada, et see hõlmaks teavet direktiivi 2005/35/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate täiendavate saasteainete kohta. Teave, mis on seotud võimaliku või tegeliku merreheitmisega, millest liikmesriigid on teatanud kooskõlas direktiiviga 2005/35/EÜ ja muude liidu meresõiduohutuse andmebaasidega, näiteks direktiiviga 2002/59/EÜ loodud liidu meresõiduohutusalase teabe ja teabevahetuse süsteemiga (SafeSeaNet) ning direktiiviga 2009/16/EÜ loodud kontrolliandmebaasiga (THETIS), tuleks kokku koguda ja see tuleks kasutajasõbralikus elektroonilises vormingus edastada täitmise tagamises osalevatele liikmesriikide asutustele, et hõlbustada nende õigeaegset reageerimist sellisele võimalikule ebaseaduslikule merreheitmisele. Kui selline teave on seotud heitgaaside puhastusseadmete jäätmete tegeliku või võimaliku laevalt merreheitmisega, tuleks see teave edastada automaatselt, näiteks komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/253 (12) loodud THETISe spetsiaalse mooduli kaudu (THETIS-EL), et abistada liikmesriike direktiivi (EL) 2016/802 kohaselt võetavates täitmise tagamise meetmetes.

(21)

Selleks et tagada tõhus järelevalve käesoleva direktiivi rakendamise üle kõigis liikmesriikides, peaks iga liikmesriik tagama 66 kuu jooksul alates käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast kõigi kõrge usaldusväärsuse tasemega hoiatuste digitaalse analüüsimise. Sellel ajavahemikul peaksid kõik liikmesriigid andma ka teada, kas nad kontrollivad igal aastal neid CleanSeaNeti saadetud kõrge usaldusväärsuse tasemega hoiatusi või mitte, püüdes kontrollida vähemalt 25 % neist. Sellega seoses tähendab kontrollimine kõiki järelmeetmeid, mida pädevad asutused võtavad CleanSeaNeti saadetud hoiatuse suhtes, et teha kindlaks, kas kõnealune hoiatus on seotud ebaseadusliku merreheitmisega. Kui liikmesriik hoiatust ei kontrolli, peaks ta märkima kontrollimata jätmise põhjused.

(22)

Mõistet „kõrge usaldusväärsuse tasemega hoiatus“ tuleks mõista nii, et see osutab CleanSeaNeti A-klassi hoiatusele, kui see on seotud MARPOL 73/78 I ja II lisa kohaste saasteainete võimaliku merreheitmisega. MARPOL 73/78 teiste lisade kohaste saasteainete suhtes, mida praegu CleanSeaNeti abil ei jälgita, ei ole praegu võimalik kehtestada usaldusväärsuse tasemel põhinevat lähenemisviisi. Komisjon töötab Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) abil välja MARPOL 73/78 teiste lisade kohaste saasteainete jaoks satelliitfotode poolautomaatse kontrolli meetodi, et selgitada välja nende usaldusväärsuse taseme kindlaksmääramise võimalus. Kontrollitoimingud võivad hõlmata mitme pädeva asutuse mitut meedet, näiteks kohapealset kontrolli, satelliidiga tuvastatu võrdlemist riigis kättesaadavate lisaandmetega ja sadamariigi kontrolli.

(23)

Juurdepääs kõnealusele pädevate asutuste teabele tuleks anda asutustele teistes liikmesriikides, kes on sellest huvitatud järgmise külastatava sadama sadamariigina, võimalikust merreheitmisest mõjutatud rannikuriigina või laeva lipuriigina, et hõlbustada tulemuslikku ja kiiret piiriülest koostööd, minimeerida täitmise tagamisega seotud halduskoormust ja lõppkokkuvõttes karistada rikkujaid mõjusalt direktiivi 2005/35/EÜ rikkumise eest. Edendada tuleks ka uue tehnoloogia, näiteks droonide, ja otsuste tegemist toetavate vahendite, näiteks tehisintellekti kasutamist.

(24)

Käesoleva direktiivi hindamise ja läbivaatamise raames peaks komisjon hindama liikmesriikide kontrollimismäärasid ning kavandama asjakohasel juhul ettepaneku tegemist kohaldada käesolevas direktiivis ettenähtust kõrgemaid kontrollimäärasid, arvestades tehnoloogia arengut ning liikmesriikide konkreetset olukorda ja suutlikkust.

(25)

Tuleks tunnistada, et rannikuäärsete liikmesriikide olukord erineb märkimisväärselt nende geograafilise asukoha, nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suuruse ja mereliikluse tiheduse poolest, samuti selle poolest, millised on nende ressursid ja kulutõhus juurdepääs olemasolevatele tehnoloogiatele ja vahenditele, et avastada ja kontrollida ebaseadusliku merreheitmise juhtumeid ning nende kohta tõendeid koguda.

(26)

Euroopa säästva laevanduse foorumi raames loodud ning paljusid laevade põhjustatud reostuse ja laevajäätmete käitlemise valdkonna eksperte ühendava laevajäätmeid käsitleva allrühma tegevus lõpetati 2017. aasta detsembris, et alustada direktiiviga (EL) 2019/883 seotud institutsioonidevahelisi läbirääkimisi. Kuna ajutine allrühm andis komisjonile väärtuslikke suuniseid ja eksperditeadmisi, tuleks luua sarnane eksperdirühm, kelle ülesanne on vahetada kogemusi käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, et aidata liikmesriikidel suurendada oma suutlikkust reostusjuhtumite avastamiseks ja kontrollimiseks ning tagada direktiivi 2005/35/EÜ tulemuslik täitmine.

(27)

EMSA peaks andma komisjonile käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikku toetust.

(28)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile direktiivi 2005/35/EÜ rakendamise nõuetekohaseks jälgimiseks vajaliku teabe. Selleks et piirata halduskoormust ja aidata komisjonil analüüsida liikmesriikide esitatud andmeid, peaksid liikmesriigid esitama sellise teabe spetsiaalse elektroonilise aruandlusvahendi kaudu, mille töötab välja komisjon. Kui selline teave on seotud karistustega, mis on määratud füüsilistele isikutele või mis puudutavad füüsilisi isikuid, tuleks see teave anonüümida. Tagamaks, et kooskõlas direktiiviga 2005/35/EÜ esitatud teave on liikmesriikides liigiti võrreldav ja et seda kogutakse ühtlustatud elektroonilise vormingu ja aruandluskorra alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (13) kohaselt.

(29)

Selleks et aidata liikmesriikidel suurendada suutlikkust seoses direktiivi 2005/35/EÜ tõhusa täitmise tagamisega riiklike haldus- ja õigusasutuste poolt, peaks komisjon andma EMSA abil liikmesriikidele suuniseid ja pakkuma koolitusi muu hulgas avastamise, kontrollimise ja tõendite kogumise parimate meetodite ja tavade kohta, samuti suuniseid MARPOL 73/78 asjakohase regulatiivse arengu ja olemasoleva tehnoloogilise arengu, sealhulgas uute digitaalsete vahendite kohta, et hõlbustada tulemuslikku, kulutõhusat ja sihipärast täitmise tagamisega seotud tegevust.

(30)

Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust laevade põhjustatud reostusest ja parandada keskkonnakaitset, tuleks liikmesriikide esitatav teave direktiivi 2005/35/EÜ kohaldamise kohta teha üldsusele kättesaadavaks kogu liitu hõlmava ülevaate kaudu ning see peaks sisaldama direktiivi 2005/35/EÜ II lisas loetletud teavet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (14) eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (15) (tuntud ka kui Århusi konventsioon), mille osaline liit on. Komisjon peaks kaitsma liikmesriikidelt saadud teabe konfidentsiaalsust, ilma et see piiraks direktiivi 2003/4/EÜ rakendamist.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1937 (16) on sätestatud miinimumstandardid liidu õiguse, sealhulgas direktiivi 2005/35/EÜ rikkumisest teavitamise ning sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse kohta. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisalasse kuuluvale laevaperele, kes teatab tegelikust või võimalikust ebaseaduslikust merreheitmisest, tagatakse asjakohasel juhul kõnealuses direktiivis ette nähtud kaitse, toetus ja abi. Lisaks olemasolevatele riiklikul tasandil ette nähtud teavituskanalitele, mida reguleeritakse direktiiviga (EL) 2019/1937, peaks komisjon tegema kättesaadavaks keskse veebipõhise välise teavituskanali, et teatada tegelikust või võimalikust ebaseaduslikust merreheitmisest, ning edastama sellised teated asjaomastele liikmesriikidele, kes peaksid seejärel neid teateid kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937 käsitlema, sealhulgas seoses kättesaamise kinnituse, piisava tagasiside ja järelmeetmetega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel kohaldatakse isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusnorme, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (17) ja (EL) 2018/1725 (18). Komisjon peaks tagama rikkumisest teavitavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse kaitse, sealhulgas piirates vajaduse korral asjaomaste isikute (nagu isikud, keda on teates nimetatud võimalikus ebaseaduslikus merreheitmises osalevate isikutena) teatavate andmekaitseõiguste kasutamist kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c ja h ning artikli 25 lõikega 2, sellises ulatuses ja nii kaua, kui see on vajalik, et ennetada ja tõkestada katseid takistada teadete edastamist ning katseid takistada, nurjata või aeglustada järelmeetmete võtmist (eelkõige uurimist) või katseid püüda tuvastada rikkumisest teavitavate isikute identiteeti. Selliste piirangute puhul tuleks arvestada põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemust ning need peaksid olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed meetmed, et kaitsta üldisele avalikule huvile vastavaid liidu või liikmesriigi olulisi eesmärke, sealhulgas andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmine.

(32)

IMOs on käimas arutelud selliste uute keskkonnaküsimuste üle, mis käsitlevad rahvusvahelise laevandusega kaasnevat merereostust. Nimetatud arutelude tulemusel võidakse lisada MARPOL 73/78 konventsiooni uued sätted, millega lisatakse selle kohaldamisalasse muud liiki saasteained, nagu plastprügi meres ja plastgraanulite kadu. Tulevase läbivaatamise käigus tuleks hinnata võimalust direktiivi 2005/35/EÜ kohaldamisala asjakohasel juhul muuta, et tagada sidus, tõhus ja tulemuslik täitmise tagamise kord ning hoiatavate karistuste määramine. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka võimalusi, kuidas parandada muu hulgas kahjulikke aineid sisaldada võivate kaotsiläinud konteinerite satelliitseiret. Komisjon peaks kaaluma ka käesoleva direktiivi koostoimet muude asjakohaste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad merereostust, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2008/56/EÜ, (19) (EL) 2016/802 ja (EL) 2024/2881, (20) sealhulgas seoses ülemäärasest veealusest mürast ja sellistest õhusaasteainetest teatamisega nagu must süsinik, tahked osakesed, lämmastikoksiid (NOx) ja vääveloksiid (SOx), mille tagajärjeks on mere ökosüsteemide elurikkuse ja elusressursside kahjustamine, oht inimeste tervisele ning kasutatava merevee kvaliteedi ning merekaupade ja -teenuste kestliku kasutamise halvenemine, takistades seega muud merendusalast tegevust, nagu kalapüük, turism ja vaba aja veetmine rannikualadel.

(33)

Liikmesriigid, kellel puudub otsene juurdepääs merele või kellel puuduvad meresadamad, ei saa nendel asukohaga seotud põhjustel kohaldada käesoleva direktiivi teatavaid sätteid. Selleks et vältida kõnealustele liikmesriikidele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist, ei peaks nad olema kohustatud üle võtma ja rakendama teatavaid käesoleva direktiivi sätteid.

(34)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piiriülese kahju tõttu, mida võib põhjustada käesoleva direktiiviga hõlmatud ebaseaduslik merreheitmine, ning sellise merreheitmise eest kõikjal liidus kehtivate mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas isikuandmete kaitset, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ning sellest tuleks lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(36)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 25. juulil 2023.

(37)

Direktiivi 2005/35/EÜ tuleks vastavalt muuta,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, laevade põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta“.

2)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

4)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

5)

Artiklid 5, 5a ja 5b jäetakse välja.

6)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

7)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).“ "

8)

Artiklid 8a, 8b ja 8c jäetakse välja.

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).“ "

11)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“ "

12)

Artiklid 11 ja 12 jäetakse välja.

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

14)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“ "

15)

Artiklid 14 ja 15 jäetakse välja.

16)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

17)

Ainus lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.