(1)

Liit sõlmis Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (edaspidi „leping“) nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2840/72 (1) ning see jõustus 1. jaanuaril 1973.

(2)

Lepingu artikli 29 kohaselt võib selle artikli 29 alusel moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) teha otsuseid lepingus sätestatud juhtudel. Lepingu protokolli nr 3 artikli 4 kohaselt võib ühiskomitee otsustada nimetatud protokolli sätteid muuta.

(3)

Ühiskomitee peaks oma järgmisel istungil tegema otsuse lepingu protokolli nr 3 muutmise kohta.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna ühiskomitee otsusel on õiguslik toime.

(5)

Liit sõlmis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) nõukogu otsusega 2013/94/EL (2) ja see jõustus liidu suhtes 1. mail 2012. Nõukogu toetas otsusega (EL) 2019/2198 (3) konventsiooni muudatust, millega nähakse ette uued ajakohasemad ja paindlikumad päritolureeglid („konventsiooni muudatus“). Konventsiooni muudatus jõustub 1. jaanuaril 2025.

(6)

Brüsselis 5. veebruaril 2020 toimunud tehnilisel kohtumisel leppis enamik konventsiooniosalisi kokku, et üleminekuajal rakendatakse kahepoolselt alternatiivseid konventsiooni muudatusel põhinevaid päritolureeglid (edaspidi „üleminekueeskirjad“). Üleminekueeskirju kohaldatakse paralleelselt konventsiooni reeglitega kuni konventsiooni muudatuse jõustumiseni.

(7)

Üleminekueeskirjade kohaldamine tagab kaubavoogude ja tollitavade kohandamise kuni konventsiooni muudatuse jõustumiseni.

(8)

Alates 1. septembrist 2021 on mitme konventsiooniosalise vahel jõustunud mitu kahepoolset päritolureeglite protokolli, (4) mis muudavad üleminekueeskirjad kohaldatavaks. Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi „Šveits“) puhul asendati ELi-Šveitsi ühiskomitee otsusega nr 2/2021 (5) lepingu protokoll nr 3 uue protokolliga nr 3. Üleminekueeskirjad on esitatud kõnealuse uue protokolli nr 3 A liites.

(9)

Üleminekueeskirjade eesmärk on kehtestada leebemad reeglid, mis lihtsustavad kaupadele sooduspäritolustaatuse saamist. Kuna üleminekueeskirjad on üldiselt leebemad kui konventsiooni reeglid, võib konventsiooni päritolureeglitele vastavat kaupa käsitada ka üleminekueeskirjade kohase päritolustaatusega kaubana, välja arvatud teatavad põllumajandustooted, mis on klassifitseeritud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2, 4–15 ja 16 (v.a töödeldud kalandustooted) ning 17–24. Üleminekueeskirju kohaldatakse paralleelselt konventsioonis sätestatud päritolureeglitega, mistõttu tekib kaks eraldi päritolu kumulatsiooni süsteemi. Sellega seoses võib juhtuda, et kaubad kuuluvad samaaegselt mõlema päritolureeglite kogumi alla. Vastavalt lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 21 lõike 1 punktis d sätestatud läbilaskvuse põhimõttele (edaspidi „läbilaskvus“) võib kaupa, mis on saanud päritolustaatuse ühe päritolureeglite kogumi alusel, käsitada päritolustaatusega kaubana ka teise päritolureeglite kogumi alusel. Et hõlbustada konventsiooni ning üleminekueeskirjade vahelise läbilaskvuse kohaldamist, tuleks muuta lepingu protokolli nr 3 A liite artiklit 8.

(10)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,