(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP.

(2)

Nõukogu võttis 21. mail 2024 vastu otsuse (ÜVJP) 2024/1470 (2). Otsusega (ÜVJP) 2024/1470 muudeti otsust 2014/512/ÜVJP ja kehtestati väärtpaberite keskdepositooriumidele, kelle valduses on Venemaa Keskpanga reserve ja varasid koguväärtuses üle 1 miljoni euro, nõue maksta liidule rahalist panust määras, mis vastab 99,7 %-le puhaskasumist, mis on kõnealustele keskdepositooriumidele ootamatult ja erakorraliselt kogunenud alates 15. veebruarist 2024 piiravate meetmete, eelkõige otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1a lõikes 4 ja nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (3) artikli 5a lõikes 4 sätestatud keelu rakendamise tulemusena.

(3)

Otsusega (ÜVJP) 2024/1470 kehtestatud rahaline panus suunatakse Ukrainale, kuna Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjustanud Ukrainas tohutut kahju, kusjuures hinnangulised taaste- ja ülesehituskulud ulatusid 2023. aasta 31. detsembri seisuga 452,8 miljardi euroni. Lisaks on Ukraina kaotanud juurdepääsu rahvusvahelistele finantsturgudele ning riigi avaliku sektori tulud on märkimisväärselt vähenenud ja kulud oluliselt suurenenud. Seda arvesse võttes on võimalik ette näha olulisi rahastamisvajadusi järgnevateks aastateks.

(4)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leppis 30. märtsil 2023 Ukrainaga kokku laiendatud rahastamisvahendist toetatavas 15,6 miljardi USA dollari suuruses nelja-aastases programmis, mis on kavandatud majandus- ja finantsstabiilsuse säilitamiseks erakordselt suure ebakindluse ajal, võla jätkusuutlikkuse taastamiseks ja Ukraina taastumist sõjajärgsel perioodil toetavate reformide edendamiseks. IMFi hinnangul on lähtealuseks liigituv kogu rahastamispuudujääk IMFi programmiperioodi jooksul 121,9 miljardit USA dollarit.

(5)

Võttes arvesse sõja jätkuvat intensiivsust ja Venemaa sagenenud ulatuslike rünnakute põhjustatud kahju Ukraina elutähtsale tsiviiltaristule, vajab Ukraina oma eelarve- ning pikaajaliste taaste- ja ülesehitusprioriteetide jaoks märkimisväärses koguses lisavahendeid. Kuna rahastamispuudujääk on liidu, teiste rahastajate ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, sealhulgas IMFi poolt juba eraldatud vahenditest endiselt suurem, peaks liit jätkama asjakohaste meetmete võtmist.

(6)

Euroopa Ülemkogu kordas oma 27. juuni 2024. aasta järeldustes oma varasemaid järeldusi Ukraina sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jätkuva toetamise kohta riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kinnitas taas liidu vankumatut pühendumust eesmärgile jätkata Ukrainale poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist. Ülemkogu kutsus komisjoni, kõrget esindajat ja nõukogu üles jätkama tööd, samal ajal käsitledes kõiki asjakohaseid õiguslikke ja finantsaspekte, et tagada Ukrainale aasta lõpuks lisarahastamine laenudena, mida teenindatakse ja makstakse tagasi tulevaste erakorraliste tulude voogude abil. Laenud on kavandatud selliselt, et jõuda koos G7 partneritega ligikaudu 50 miljardi euro andmiseni, nagu G7 riikide juhid arutasid, et toetada Ukraina praeguseid ja tulevasi sõjalisi, eelarvelisi ja ülesehitusvajadusi. Euroopa Ülemkogu märkis ühtlasi, et liidu õiguse kohaselt peaksid Venemaa varad jääma tõkestatuks, kuni Venemaa lõpetab Ukraina-vastase agressioonisõja ja hüvitab Ukrainale selle sõjaga tekitatud kahju.

(7)

Seetõttu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2773 (4) loodud Ukraina laenukoostöö mehhanism, mille eesmärgiks on anda Ukrainale tagastamatut rahalist toetust. Kõnealune toetus aitab Ukrainal maksta tagasi liidu antav erakorraline makromajandusliku finantsabi laen ja täiendavad rahastamiskõlblikud laenud G7 partneritelt Ukraina eelarvevajaduste rahuldamiseks.

(8)

Neid arenguid arvesse võttes on asjakohane muuta otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1a lõike 11 kohaselt kogutud rahalise panuse jaotust. See läbivaatamine ei mõjuta mingil viisil nende liikmesriikide seisukohta, kes hoidusid hääletamisest ja tegid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõiguga nõukogu otsuse (ÜVJP) 2024/1471 (5) vastuvõtmisel ametliku avalduse.

(9)

Rahalise panuse jaotuse muudatus peaks kajastama Ukraina laenukoostöö mehhanismi vajadusi, suurendades protsendimäära, mille ulatuses asjaomane summa jaotatakse liidu eelarvest rahastatavatele liidu programmidele, ning võttes piisavalt arvesse ka Ukraina vajadusi seoses sõjalise abiga.

(10)

Muudetud rahalise panuse jaotust tuleks kohaldada rahalise panuse kaks korda aastas tehtava makse teise osa suhtes 2025. aastal ja kõigi maksete suhtes, mis tehakse pärast seda.

(11)

Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

„a)

Euroopa rahutagamisrahastu: 5 %;

b)

liidu eelarvest rahastatavad liidu programmid: 95 %.“